2-23-16733/70 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. mai 2025

Tsiviilasja number

2-23-16733

Tsiviilasi

K.A., J.A., K.-R..A. ja M.-L.A. hagi A.A. vastu elatise

suurendamiseks

Tsiviilasja hind

K.A. hagihind 1302 eurot 39 senti

J.A. hagihind 1005 eurot 75 senti

K.-R..A. hagihind 929 eurot 25 senti

M.-L.A. hagihind 929 eurot 25 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. K.A. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx, XXX-i)

2. J.A. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx, XXX-i)

3. K.-R..A. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx,

XXX-i)

4. M.-L.A. (isikukood XXX; elukoht XXX-i, xxxx,

XXX-i)

Hagejate seaduslik esindaja E.K. (isikukood XXX;

elukoht XXX-i, xxxx, XXX-i; e-post)

Kostja: A.A. (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxx,

XXX, xxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

6. november 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.A., J.A., K.-R..A. ja M.-L.A. hagi A.A. vastu elatise suurendamiseks

osaliselt.

Lk 1 / 6

2. Suurendada Tartu Maakohtu 13. juuni 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-4423

väljamõistetud elatist alates 27. novembrist 2023.

3. Mõista A.A.-lt välja K.A. kasuks igakuine elatis 120 eurot alates 27. novembrist

2023 kuni K.A. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxx.

4. Mõista A.A.-lt välja J.A. kasuks igakuine elatis 120 eurot alates 27. novembrist

2023 kuni J.A. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Mõista A.A.-lt välja K.-R..A. kasuks igakuine elatis 120 eurot alates 27. novembrist

2023 kuni K.-R..A. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxx.

6. Mõista A.A.-lt välja M.-L.A. kasuks igakuine elatis 120 eurot alates 27. novembrist

2023 kuni M.-L.A. täisealiseks saamiseni, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxx.

7. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. K.A., J.A., K.-R..A. ja M.-L.A. (hagejad) esitasid 27. novembril 2023 hagi A.A. (kostja)

vastu elatise suurendamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-4423 välja mõistetud kostjalt

elatis 300 eurot nelja lapse peale. Tänaseks on see summa väike, elu on läinud kallimaks ja

lapsed kasvanud suuremaks, laste peale kulub rohkem raha. Kooli väljasõidud maksavad

palju, riiete hinnad on tõusnud, toidukaupade hinnad on tõusnud, kodu, kus pere elab, nõuab

kütmist talvel, mis maksab jne. Hagejad elavad ja on terve aja elanud emaga.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hagiavalduses välja toodud hagejate vajadused ei ole

tõendatud. Kostjale on määratud töötuskindlustushüvitis alates 11. märtsist 2024. Kostja

igakuine sissetulek on töötutoetus umbes 300 eurot kuus. Kostja on töötu alates detsembrist

2023. a. Kostja on üritanud küll tööle saada, kuid tervislikel põhjustel ei ole sobivat töökohta

leidnud. Kostja elab tuttava juures, mistõttu üüri maksma ei pea, kuid peab maksma

kommunaalkulusid, mis on umbes 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning kuulanud menetlusosalised ära, leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Lk 2 / 6

4. Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, mis lahendati Tartu

Maakohtu 13. juuni 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-17-4423. Kostjalt on varasema

kohtuotsusega välja mõistetud elatis 75 eurot iga hageja kasuks.

Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab

alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta

ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks

piisavate vahendite tagamist (RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps

saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal

vanemal (RKTKo 24.10.2012. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos,

rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale

lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust

üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13,

p 12).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi saab jõustunud

kohtuotsusega väljamõistetud summasid muuta, kui on muutunud maksete suurust või kestust

mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks

olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Hagejate väitel tuleneb elatise suurendamise vajadus elu kallinemisest ja hagejate vajaduste

suurenemisest.

Kohtu hinnangul on hagejate väide elu kallinemisest ja laste vajaduste suurenemisest on

iseenesest usutav. Varasema kohtuotsusega on välja mõistetud elatis igale hagejale 75 eurot

kuus. Tegemist on seitse aastat tagasi tehtud otsusega. Hagejad olid esimese otsuse tegemise

ajal 2–7-aastased. Käesoleval ajal on hagejad vanuses 9–14 aastat ning käivad koolis.

6. Üldjuhul peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise

suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad (RKTKo 28.10.2015. a, nr 3-2-1-124-15, p 11).

Kohus, tuvastamaks kostja varalist seisu tsiviilasjas nr 2-17-4423, on esitanud järelepärimise

Maksu- ja Tolliametile. Maksu- ja Tolliameti 6. aprilli 2018. a teatisest (tl 57) tulenes, et 1.

aprillist 2016 kuni 31. märtsini 2018 on kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku

kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist tehtud väljamakseid 10 799

eurot 68 senti, s.o ühe kuu sissetulek 449 eurot. Kostja konto väljavõttelt ei nähtu muid

sissemakseid. Kohus küsis andmeid kostja töötasu kohta kostja tööandjalt. Tööandja

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. mai 2018. a teatises nähtus, et 2017. a oli kostja töötasu mais

459 eurot 2 senti, juunis 640 eurot 56 senti, juulis 549 eurot 79 senti, augustis 627 eurot 59

senti, septembris (lõpparve koos saamata jäänud puhkusetasudega) 1203 eurot 5 senti,

oktoobrist 2017. a kuni märtsini 2018. a kostja ei töötanud, aprillis 2018. a oli kostja töötasu

531 eurot 65 senti ja mais 2018. a 678 eurot 34 senti. Kostja on vastuses hagiavaldusele

märkinud, et ta saab lisaks 167 euro suurust sotsiaaltoetust.

Kohus hagejate vajadusi tsiviilasjas nr 2-17-4423 ei ole kindlaks teinud.

Lk 3 / 6

7. Kohus kohustas käesolevas asjas kostjat ja hagejate seaduslikku esindajat esitama

andmed nende sissetulekute kohta. Lisaks kohustas kohus kostjat esitama tõendid töövõime

hindamise kohta. Kohus kogus andmeid hagejate vanemate varandusliku seisu kohta ka ise.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) 11. novembri 2024. a vastuse kohaselt (dtl 171) oli kostja

saanud töötasu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx järgmiselt: novembris 2023. a oktoobri 2023. a

eest 570 eurot 54 senti, detsembris 2023. a novembri 2023. a eest 1917 eurot 4 senti, augustis

2024. a juuli 2024. a eest 783 eurot 45 senti, septembris 2024. a augusti 2024. a eest 783 eurot

45 senti ja oktoobris 2024. a septembri 2024. a eest 906 eurot 64 senti.

Kostja 6. novembri 2024. a istungil antud selgituse kohaselt töötab kostja traktoristina 0,4

koormusega, täiskoormusega tööd teha ei saa. Kostja saab koos toetusega 900 eurot kuus.

Kostja poolt esitatud tõendi töötasu suuruse kohta (dtl 268) maksti kostjale töötasu lisaks

eespool MTA tõendiga tõendatule töötasu oktoobris 2024. a 926 eurot 9 senti ja novembris

2024. a 1179 eurot 33 senti. Tööandja kinnitusel töötab kostja 0,4 koormusega (dtl 269).

Kostja 6. novembri 2024. a istungil antud selgituste kohaselt pidi tal olema töövõime uus

hindamine 21. või 22. novembril 2024. Kohus andis kostjale tähtaja töötasu suuruse ja

töövõime hindamise kohta tõendite esitamiseks. Kostja esitas küll tõendid töötasu suuruse

kohta, kuid ei ole esitanud tõendeid töövõime hindamise kohta. Samas nähtub kostja tööandja

vastusest, et vähemalt tööle asumisel esitas kostja tööandjale töövõime vähenemise otsuse (dtl

269), seega võib kostja väide selle kohta, et ta ei saa tervislikust seisundist täiskoormusega

töötada, kasvõi osaliselt põhjendatud.

Samas, on asjas tuvastatud, et kostja sissetulek võrreldes varasema kohtuotsuse tegemise

seisuga, mõnevõrra suurenenud (2018. aastal keskmiselt 581 eurot, 2024. aastal keskmiselt

915 eurot (juuli – november 20224. a eest)). Kostja keskmine sissetulek suurenes võrreldes

varasema kohtulahendi tegemise seisuga u 57% võrra. Seega on kohtu hinnangul esineb alus

elatise suuruse ümberhindamiseks, sest oluliselt on muutunud elatise väljamõistmiseks olnud

asjaolud.

8. Hagejad palusid suurendada elatist kuni miinimumsummani.

Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud

elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. Hagiavalduse esitamise seisuga

novembris 2023. a olid hagejate nõuded elatiskalkulaatori järgi vastavalt 219 eurot 71 senti

hagejale I, 186 eurot 75 senti hagejale II ning 178 eurot 25 senti kummalegi hagejale III ja

hagejale IV. Käesoleva otsuse tegemise seisuga on nõuded vastavalt 273 eurot 62 senti

hagejale I, 232 eurot 58 senti hagejale II ning 224 eurot 8 senti hagejatele III ja IV, kokku 954

eurot 36 senti. Summade puhul on arvestatud mastaabisääst ja lastele makstavad toetused, sh

lasterikka pere toetus.

Kostja leidis, et ta ei saa maksta rohkem, kui senise otsusega on välja mõistetud, s.o 75 eurot

hageja kohta, kokku 300 eurot.

Kohus selgitab, et ainuüksi väike sissetulek või sissetuleku puudumine ei vabasta vanemat

kohustusest maksta lapsele elatist.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei

vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva

seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema

Lk 4 / 6

töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

9. Kui laps nõuab vanemalt elatist, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle

otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda vanemalt elatist vaid osas, mille eest see

vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise

vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse. PKS § 105 lg 3 kohaselt

peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist

võrdsetes osades. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki

vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi

proportsioonile (vt RKTKo 09.06.2017. a, nr 3-2-1-35-17, p 22 ja seal viidatud varasemad

lahendid). Lapse elatise vaidlustes tuleb kohtutel analüüsida mõlema, mitte ainult ühe vanema

võimet teenida sissetulekut (RKTKo 17.01.2018. a, nr 2-16-135, p 13).

Seega tuleb kohtu asja lahendamiseks tegema lisaks kostja sissetulekule ja varalisele

seisundile kindlaks ka hagejate ema sissetuleku ja varalise seisundi, samuti hindama mõlema

vanema sissetuleku teenimise võimet.

Hagejate ema sissetulekuteks on toetused riigilt (peretoetus 2024. a 810 eurot) ja kohalikult

omavalitsuselt (nt Kambja Vallavalitsuse toimetulekutoetus, nt dtl 283), elatisabi ja töötasu

keskmiselt 647 eurot (dtl 209). Kohus tuvastas eespool, et kostja keksmine sissetulek

menetluse kestel on olnud 915 eurot.

Hagejate vanemate sissetulekuid võrreldes ei saa asuda seisukohale, et ühe vanema sissetulek

oleks teise vanema sissetulekust oluliselt suurem. Kuigi hagejate ema saab arvestatavas

suuruses toetusi, on need mõeldud paljuliikmelise pere toetamiseks, hagejad on ema

ülalpidamisel.

10. Riigikohus on leidnud, et kohus peab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hindama,

kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.

Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla asjaolu,

mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas,

arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Arvestada tuleb ka sellega, et elatise maksmise

eesmärk ei saaks ebaproportsionaalselt kahjustada (lapse igapäevased vajadused saaksid

rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud) ning ka kohustatud vanemale tagataks

elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 28.03.2018, 2-16-11905, p

18; 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p-d 28.1–28.2).

Kui kohustatud vanem taotleb PKS § 102 lg 2 alusel miinimumist väiksema elatise

väljamõistmist, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi tooma esile ka seda tingivad asjaolud ning neid

asjaolusid tõendama.

Kostja sissetulekut (keksmiselt 915 eurot) ning hagejate hulka arvestades, ei ole kostja ilmselt

suuteline praegu maksta oma neljale lapsele miinimummääras elatist kokku üle 900 eurot, st

tegemist on PKS § 102 lg 1 tähenduses olukorraga, kus kostja ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

Kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi,

tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt (RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-16-118651, p 10;

09.06.2017. a, nr 3-2-1-35-17, p 21.4).

11. Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses

Lk 5 / 6

olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga.

Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate

vajaduste rahuldamiseks.

Hagejate vajadused on hagiavalduse kohaselt hagejal I 405 eurot, hagejal II 390 eurot, hagejal

III 360 eurot ja hagejal IV 375 eurot. Kostja leidis, et hagejate vajadused on tõendamata.

Kohus andis 6. novembri 2024. a istungil hagejatele tähtaja esitada 20. detsembriks 2024. a

tõendid üüri suuruse kohta ja muude kulude kohta (dtl 69). Hagejad ei ole eraldi esitanud

tõendeid vajaduste suuruse kohta, v.a eluruumi üürileping ja hagejate ema konto väljavõtted.

Ka viimati nimetatud tõendid esitas hagejate ema alles 14. veebruaril 2025 pärast kohtu

meeldetuletust (dtl 271). Samuti ei ole kohus ka varasemas otsuses tsiviilasjas nr 2-17-4423

hagejate vajadused kindlaks teinud. Samuti ei ole ka kostja vajadused varasemas otsuses

tuvastatud.

Kuivõrd kostja ei ole oma sissetulekut arvestades suuteline enda ülalpidamist kahjustamata

pidada üleval ka hagejaid, ning vaatamata kohtu poolt antudtähtajale ja selgitustele on kostja

ja hagejate tegelikud vajadused tõendamata, peab kohus põhjendatuks suurendada elatist iga

hageja kasuks sarnaselt varasema kohtulahendiga kindla summani, mitte lähtudes PKS § 102

lg-s 2 sätestatud ühetaolisuse põhimõttest, ning seda kõikide hagejate puhul võrdselt.

Kohus suurendab kostjalt hagejate kasuks väljamõistetud elatist 75 eurolt hageja kohta kuni

120 euroni, s.o kokku neljale hagejale 480 eurot. Kohus võtab seejuures aluseks kostja

sissetuleku suurenemise ulatust u 57% ning suurendab väljamõistetud elatist ka u 57% võrra.

Sellises suuruses elatise puhul ning kostja sissetulekut arvestades saavad hagejate vajadused

senisega võrreldes suuremas ulatuses kaetud, kuid kostjale jääb ka arvestatav summa enda

ülalpidamiseks (keskmine töötasu 915 – elatis 4*120 = 435 eurot).

Menetluskulude jaotus

12. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anastassia Stalmeister

kohtunik

Lk 6 / 6