3-25-731/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-731

Määruse kuupäev

23. mai 2025

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

K.D (K.D) kaebus Maksu- ja Tolliameti tekitatud varalise kahju

summas 99 eurot hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-25-731.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 3. jaanuaril 2025 K.D-le (edaspidi kaebaja)

maksuteate 2025. a mootorsõidukimaksu kohta nr 20250375430. Maksuteate lisast 2

nähtuvalt tuleb kaebajal maksta kahe sõiduki eest: sõiduki registreerimisnumbriga 985XVX

eest 99 eurot ja sõiduki registreerimisnumbriga 225DMB eest 50 eurot, kokku 149 eurot.

Maksusumma esimene osa 74,50 eurot tuleb tasuda hiljemalt 16. juunil 2025 ja teine osa

74,50 eurot hiljemalt 15. detsembril 2025.

2. Kaebaja esitas 24. märtsil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA vastu. Kaebaja

palub hüvitada ettemakstud automaks summas 99 eurot, kuna sõiduk, mille eest automaksu

nõutakse, sattus 27. detsembril 2024 õnnetusse ja on tänaseks maha kantud.

3. Vastuseks kohtunõudele teatas MTA 15. mail 2025 kohtule, et kaebaja avas talle

saadetud 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250375430 e-maksuametis 10. jaanuaril 2025.

Kaebaja ei ole esitanud viidatud maksuteate peale vaiet. Lisaks märkis MTA, et isiku

ettemaksukonto saldo on 149 eurot. MTA selgitas, et kui maksumaksja tasub maksu enne

tasumise tähtpäeva, siis on maksusumma kuni tasumise tähtpäevani tema ettemaksukontol.

Summa kantakse maksu katteks automaatselt tasumistähtpäeva järgsel varahommikul.

4. Kaebaja esitas 15. mail 2025 kohtule pöördumise, mille kohaselt edastas

Transpordiametile suunatud avalduse (pöördumise lisa) nii MTA-le kui Transpordiametile.

Kaebaja märgib, et mõistis enda avaldust kui vaiet.

3-25-731

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt

selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lõike 2 punkti 4 alusel MTA-lt varalise

kahju hüvitamist seoses MTA 3. jaanuari 2025. a mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430

alusel tekkinud mootorsõidukimaksu tasumise kohustusega.

7. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale

tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt

on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud

eeldused praegusel juhul täidetud: kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud ja ei ole

tõenäoline, et kohus kaebuse rahuldaks ja kaebaja kasuks kahjuhüvitise välja mõistaks.

8. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda

analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Selle sätte

kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning varaliselt hinnatava hüve korral

on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Tulenevalt eeltoodud sättest saab asuda seisukohale, et varaliselt hinnatava hüve korral on

õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot.

Kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse, milles taotleb varalise kahju hüvitamist summas 99

eurot seoses mootorsõidukimaksu tasumisega MTA ettemaksukontole. Seega jääb kaebaja

nõutava varalise hüve väärtus alla 1000 euro ning kaebaja õiguste riivet saab rahalise nõude

suurust arvestades pidada väheintensiivseks.

9. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest

kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.

10. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõikes 1. Nimetatud sätte kohaselt võib isik, kelle õigusi

on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda

talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik

kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 8 lõige 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua

varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

11. Kaebajal tekkis mootorsõidukimaksu summas 99 eurot tasumise kohustus sõiduki

registreerimisnumbriga 985XVX eest MTA 3. jaanuari 2025. a maksuteate nr 20250375430

alusel. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks üritanud väidetava kahju tekkimist

3-25-731

esmaste õiguskaitsevahendite (n.o antud juhul vaie MTA-le või tühistamiskaebus

halduskohtule) kasutamisega vältida. Kaebaja on kohtule edastanud 30. jaanuaril 2025

Transpordiametile ning väidetavalt MTA-le esitatud avalduse. Kohtu hinnangul ei ole kohtule

edastatud 30. jaanuari 2025. a avaldus käsitletav vaidena MTA 3. jaanuari 2025. a

mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430 peale (haldusmenetluse seaduse § 76 lõige 2),

vaid märgukirjana (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse § 2 lõike 1 punkt 1). Avaldus oli selgelt suunatud Transpordiametile, see ei

sisaldanud taotlust maksuteate kehtetuks tunnistamiseks, vaid tegemist oli asjaolude

kirjeldusega ning kaebaja palvega jagada MTA-le selgitusi, mille põhjal saaks määratud

mootorsõidukimaksu tühistada.

12. MTA on 15. mai 2025. a vastuses kohtunõudele teatanud, et kaebaja ei ole 3. jaanuari

2025. a mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430 peale vaiet esitanud. Lisaks ei nähtu

kohtute infosüsteemist, et kaebaja oleks esitanud kohtule kaebuse MTA 3. jaanuari 2025. a

mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430 tühistamiseks. Kohtu hinnangul ei saanud kaebaja

olla eksituses või teadmatuses, kuidas MTA 3. jaanuari 2025. a mootorsõidukimaksu teatest

nr 20250375430 tuleneva mootorsõidukimaksu tasumise kohustusega mittenõustumisel oma

õigusi kaitsta. Kaebuse kohaselt asus kaebaja juba ennetavalt tegutsema 2. jaanuaril 2025, mil

võttis 27. detsembril 2024 õnnetusse sattunud ja hiljem mahakandmisele läinud sõidukiga (s.o

sõiduk, mille eest tuleb mootorsõidukimaksu 99 eurot tasuda) seoses Transpordiametiga

ühendust. Kohtu hinnangul nähtub kaebaja sellisest käitumisest, et ta ei pidanud juba siis

põhjendatuks 27. detsembril 2024 õnnetusse sattunud ning võib-olla sellest tingituna

mahakandmisele kuuluva sõiduki eest 2025. aastal mootorsõidukimaksu tasuda. MTA 3.

jaanuari 2025. a mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430 kättesaamisel 10. jaanuaril 2025

pidi kaebajale selge olema, et tal tuleb maha kandmisele läinud sõiduki eest

mootorsõidukimaksu tasuda. Kohus osutab, et kaebajale edastatud MTA 3. jaanuari 2025. a

mootorsõidukimaksu teate nr 20250375430 lisas 1 sisaldub korrektne vaidlustamisviide ja

30-päevane tähtaeg nii vaide esitamisel kui kohtusse pöördumisel. Lisaks on seal viidatud

MTA veebilehele http://www.emta.ee/et/vaidlustamine, kus on selgelt välja toodud, et vaide

esitamine ei võta ära õigust pöörduda kohtusse ning kohtusse võib pöörduda igas

vaidemenetluse staadiumis või 30 päeva jooksul vaideotsuse kättesaamisest. Lähtuvalt

haldusasja materjalidest on kohus seisukohal, et kaebajal ei ole enne halduskohtusse

hüvitamiskaebuse esitamist esinenud temast sõltumatuid takistusi kasutada esmaseid

õiguskaitsevahendeid seoses väidetavalt tekkinud varalise kahjuga. Kui isik jätab esmased

õiguskaitsevahendid kasutamata, siis ei saa kahju hüvitamise ühte eeldust täidetuks lugeda

ning ainuüksi see välistab hüvitamiskaebuse rahuldamise. Kaebajal oleks olnud võimalik talle

väidetavalt tekitatud kahju ära hoida, kui ta oleks õigeaegselt kohtueelseid või ka kohtulikke

õiguskaitsevahendeid kasutanud, kuid ta ei teinud seda. Eeltoodust tulenevalt ei ole praegusel

juhul kaebuse rahuldamine ning kaebajale rahalise hüvitise väljamõistmine reaalne.

13. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et kuivõrd kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne

ning kaebaja kahjunõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus selle esitajale

HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel tagastada.

14. HKMS § 104 lõike 5 punkti 2 kohaselt ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv

tagastamisele, kui kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõikes 2 sätestatud alustel. Kuna

kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 2¹ alusel, siis kaebuse esitamisel tasutud

riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt