2-21-12796/81 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

23.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12796

Tsiviilasi

National Heritage Foundation OÜ hagi Margaux OÜ

vastu domeeninime kasutamise lõpetamise ja

üleandmise nõudes ning Margaux OÜ vastuhagi

kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

National Heritage Foundation OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja) National Heritage

Foundation OÜ (registrikood 11962765), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Paul Keres

Kostja Margaux OÜ (registrikood 12606481),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON

I.1.

Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2025 määrus osas, milles kostjale

hüvitatavad menetluskulud määrati suuremad kui 1956,75 € ja hagejale

hüvitatavad menetluskulud väiksemad kui 1965,38 € ning tehti tasaarvestus

neist summadest erinevas osas, mille tulemusel mõisteti hagejalt välja

tasaarvestuse tulem ja viivis kostja kasuks. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega määrata poolte menetluskulud rahaliselt kindlaks eelmises lauses

märgitud summades, tasaarvestada need ja mõista vahe koos viivisega välja

kostjalt vastavalt kohtumääruse resolutsiooni terviklikus sõnastuses

märgitule. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata.

I.2.

Määruskaebus rahuldada osaliselt.

I.3.

Määruskaebusega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata.

II. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Määrata kostjale hageja poolt hüvitatavate põhjendatud ja vajalike

menetluskulude summaks 1956,75 € ning hagejale kostja poolt hüvitatavate

põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks 1965,38 €.

II.2. Tasaarvestada eelmises punktis märgitud kohustused, mille tulemusel mõista

kostjalt Margaux OÜ hageja National Heritage Foundation OÜ kasuks välja

8,63 € ja sellelt summalt viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates määruse

jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse avalikult

teatavaks tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses lahendasid kohtud National Heritage Foundation OÜ (hageja) hagi

Margaux OÜ (kostja) vastu domeeninime kasutamise lõpetamise ja üleandmise nõudes ning

kostja vastuhagi kaubamärgi ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks. Põhimenetluses tehti kolm

menetlust lõpetavat lahendit, milles otsustati mh menetluskulude jaotust.

1.1.

Maakohtu 12.09.2023 otsusega (maakohtu otsus) hagi rahuldati ja vastuhagi jäi

rahuldamata ning kõik menetluskulud pandi kostja kanda. Maakohus määras kindlaks

hagejale hüvitatava menetluskulu summa 4298 €.

1.2.

Ringkonnakohtu 08.03.2024 määrusega (määrus I) tühistati maakohtu otsus ja jäeti

mõlemad hagid läbi vaatamata. Hagiga seotud maakohtu menetluskulud jäid hageja kanda ja

vastuhagiga seotud sama astme kulud kostja kanda. Ringkonnakohtu kulud jäid poolte endi

kanda.

1.3.

Ringkonnakohtu 11.04.2024 määrusega (määrus II) võttis kohus vastu hageja hagist

loobumise, tühistas selles osas varasemad lahendid ja lõpetas hageja hagi osas asja menetluse.

Ühtlasi muutis ringkonnakohus hagiga seotud menetluskulude jaotust nii, et need jäid

mõlemas kohtuastmes hageja kanda. Vastuhagiga seotud otsustusi, sh menetluskulude osas,

siinkohal refereeritud määrusega ei muudetud. Määruse II resolutsioonis on kirjavigu, mis ei

takista siiski määruse sisu mõistmist. Nii on p-des 4 ja 5 ekslikult viidatud ringkonnakohtu

25.03.2024 määrusele, kuigi tegelikult tehti määrus I varem, 08.03.2024 ja 25.03.2024 oli

hagist loobumise avalduse esitamise aeg (vt põhjenduste p-d 5, 7 ja 13). Lisaks on p-s 4 on

kirjaviga, kui viidatakse määruse I resolutsiooni p-le 6 – tegelikult sisaldub muudetud

otsustus maakohtu menetluskulude kohta p-s 5 (ka selle kohta leiab selgituse määruse II

põhjenduste p-st 15). Kõnealuses osas tuleb juhinduda määruse sisust, mitte ebatäpsest viitest.

Pooled ise ei ole ka pidanud vajalikuks taotleda määruses vigade parandamist.

1.4.

Määrus II jõustus tervikuna ja määrus I osas, milles seda määrusega II ei muudetud.

Kuigi kohtute infosüsteemi järgi on ka maakohtu otsus osaliselt jõustunud, siis määrustest I ja

II nende koostoimes tuleneb, et maakohtu otsus ei saanud mingis osas jõustuda. Nimelt

tühistati määrusega I see tervikuna ja määrusega II puudutatud osas (hageja hagi lahendamine

ja sellega seotud menetluskulude jaotus) tegi ringkonnakohus ise uued menetluslikud

otsustused.

2. Kokkuvõtvalt on menetluskulud asjas jaotatud nii:

-

kõik hagiga seotud kulud on hageja kanda (määruse II resolutsiooni p 4 ls 2);

2 (7)

-

vastuhagi kulud maakohtus kannab kostja (määruse I resolutsiooni p 6);

-

vastuhagi kulud ringkonnakohtus on poolte endi kanda (määruse I resolutsiooni p 7).

3. Hageja 10.07.2023 maakohtu menetluskulude nimekirja kohaselt olid tema senised

õigusabikulud 3798 € (ilma käibemaksuta), millele lisandusid riigilõiv 500 € ja lepingulise

esindaja kulu seoses osalemisega 05.06.2023 kohtuistungil vastavalt istungi kestusele

tunnihinnaga 150 € (käibemaksuta). Hageja esindaja osutas õigusteenust mahus 27,8 t

keskmise tunnihinnaga 136,6 € (ilma käibemaksuta). Hageja taotles menetluskulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta ja hüvitatavalt kulult viivist.

4. Kostja 11.08.2023 maakohtu menetluskulude nimekirja järgi olid tema õigusabikulud

7222 € (ilma käibemaksuta) ja vastuhagilt tasutud riigilõiv 420 €. Õigusabi maht oli 45,2 t

ning selle hind algul 170 €, alates 01.01.2023 aga 180 € tunnis (käibemaksuta). Kostja

13.05.2024 ringkonnakohtu menetluskulude nimekiri kajastas 19 t õigusabikulu 3420 €,

millele lisandus apellatsioonkaebuse riigilõivu 630 €. Kostja taotles menetluskulude

väljamõistmist ilma käibemaksuta ja hüvitatavalt kulult viivist.

5. Pooled vaidlesid teineteise kuludele osaliselt vastu.

5.1.

Hageja leidis, et kostja kulud olid mõlemas kohtuastmes ülekaalukalt ehk 95% ulatuses

seotud vastuhagiga. Kostja vaidles hagile vastu perspektiivitute vastuväidetega ja ainsad

perspektiivikad väited olid seotud vastuhagiga. Perspektiivitute vastuväidete esitamist ei saa

pidada põhjendatuteks ja samal põhjusel ei ole põhjendatud nendega seotud kulud.

5.2.

Kostja palus vähendada hageja menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku ulatuseni.

Tervikuna on põhjendamatu 20.04.2022 ajakulu 1,7 t ulatuses, sest toimikust ei nähtu, millega

see kulu seondub. Osaliselt on põhjendamatu hageja menetluskulu seoses 19–20.09.2022

toimingutega, mida kostja palus vähendada poole võrra. Tervikuna on põhjendamatu kulu

seoses 24.10.2022 toimingutega (ülevaate koostamine kohtuasjade kohta) ja 17.11.2022

toimingutega, sest need ei ole seotud käesoleva kohtuasjaga.

6. Maakohus määras kostjale hüvitatavad kulud kindlaks 06.01.2025 määrusega, lähtudes

sellest, et vastuhagiga seotud kulud jäid poolte endi kanda. Seetõttu hindas maakohus ainult

hagiavaldusega seotud kostja menetluskulude suurust, aga ei hinnanud hageja kulude suurust.

Ringkonnakohus tühistas viidatud määruse poolte määruskaebuste alusel ja saatis asja kulude

uuesti kindlaksmääramiseks tagasi maakohtule, sest määrus lähtus ebaõigest kulude jaotusest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus tegi 19.03.2025 uue määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kindlaks

mõlemale poolele hüvitatavad kulud, tasaarvestas need ja mõistis tasaarvestuse tulemina

hagejalt kostja kasuks välja 2979 € koos viivisega.

7.1.

Hagejale on hüvitatavad vastuhagiga seotud õigusabikulud 1181,50 € järgmiselt:

-

esimene vastuhagiga seostatav menetluskulu on 10.03.2022 vastuse koostamine ja

vastav kulu (ajakulu 4,5 t, summa 675 €) on põhjendatud;

-

20.04.2022 tõendite analüüsi ja sisenõupidamistega ajakulu 1,7 t on ülepaisutatud.

Advokaadibüroo sisenõupidamised ei ole õigusteenuse osutamine hagejale ja kostja ei

pea seda hüvitama; kostja esitas 18.04.2022 kaks vastuhagiga seotud vähemahukat

tõendit, mistõttu on kõnealusest ajakulust põhjendatud 0,1 t ehk 9 € (= 90 × 0,1)

ulatuses;

-

esindajal kulus 05.09.2022 kokku 2,5 t istungiks ettevalmistumiseks ja osalemiseks.

Viidatud istungi kestust arvestades ajakulu asjakohane 2 t ulatuses. Istungil käsitleti

hagi ja vastuhagi, mistõttu saab kostjalt välja mõista poole ehk 150 € (= 2 × 150 : 2);

3 (7)

-

sarnaselt on 19.09.2022 kostja menetlusdokumendi analüüsi menetluskulust seotud

vastuhagiga ja hüvitatav pool (ajakulu 0,3 t, summa 45 €);

-

20.09.2022 ja 24.10.2022 toimingute kohta ei ole võimalik järeldada, miks olid need

menetluses vajalikud, mistõttu pole nende kulu põhjendatud;

-

17.11.2022 kulu osas jääb arusaamatuks, miks oli hageja esindajal vaja teha tööd

toimikuga – sel päeval saatis esindaja kohtule lühida kirja seoses istungiga. Kirja

koostamise ajakuluna on põhjendatud 2 min, millest 1 min on seotud vastuhagiga. Nii

on asjaomasest kulust põhjendatud 2,5 € (= 150 × 1 : 60);

-

30.01.2023 kulus esindajal 2,1 t istungi ettevalmistuseks ja osalemiseks. Istungi

kestust arvestades on sellest põhjendatud 1,5 t ulatuses. Istungil käsitleti hagi ja

vastuhagi, mistõttu saab kostjalt välja mõista poole ehk 112,50 € (= 1,5 × 150 : 2);

-

02.06.2023 istungi ettevalmistamise ajakulu oli 1,5 h ja hageja palus täiendavalt

mõista välja esindaja kulu seoses osalemisega 05.06.2023 istungil vastavalt selle

kestusele tunnihinnaga 150 €. Viidatud istungi kestust arvestades on koos

ettevalmistumisega ajakulu põhjendatud 2,5 t ulatuses. Istungil käsitleti hagi ja

vastuhagi, mistõttu saab kostjalt välja mõista poole ehk 187,50 € (= 2,5 × 150 : 2).

7.2.

Kostjale on hüvitatavad hagiga seotud õigusabikulud maakohtus 3188,50 € ja

ringkonnakohtus 972 € – kokku = 4160,50 € järgmiselt:

-

maakohtu

menetluse õigusabi kulud 08.09. – 12.12.2022 kokku 8,2 t olid seotud

hagile vastamisega ja on põhjendatud. Hageja loobus hagist, mistõttu ei saa kohus

menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada, kui perspektiivikad olid kostja

vastuväited hagile;

-

20.12.2022 istungiks valmistumise ajakulu on põhjendatud 0,5 t ja osalemise kulu 0,4

t ulatuses;

-

jaanuaris 2022 esitatud menetlusdokumendist puudutas vaid vähene osa hagiavaldust

ja neist on hüvitatav põhjendatud ajakulu 2 t;

-

05.09.2022 istungiks valmistumise, osalemise ja protokolli analüüsi kulu 2,5 t on

asjakohane, aga istungil käsitleti mõlema poole hagisid, mistõttu hüvitatav on 1,25 t;

-

30.01.2023 istungiga seotud ajakulu on 2,3 t (=1,5 + 0,8), millest hüvitatav on samuti

pool ehk 1,15 t;

-

02.05.2023 ja 05.06.2023 kulus esindajal istungiks valmistumiseks, osalemiseks,

kliendiga nõupidamiseks ja kulunimekirja täiendamiseks 5,3 h, millest asjakohane on

2,5 h, millest tuleb hagejal hüvitada pool ehk 1,25 t kulu. Ka protokolliga tutvumise

ajakulust 0,5 t tuleb hüvitada pool ehk 0,25 t;

-

hageja lõplike seisukohtade analüüsile ning kostja lõplike seisukohtade ja kulu-

nimekirja koostamisele kulunud ajast 6,8 t peab hageja samuti hüvitama poole ehk

3,4 t;

-

eelnevas loetletud maakohtu menetluse toimingute eest kuni 31.12.2022 oli kostja

esindaja tunnitasu 170 € ja edaspidi 180 €. Seega on kostja kulud õigusabile

põhjendatud summades 2099,50 € (= 12,35 × 170) ja 1089 € (= 6,05 × 180) – seni

kokku 3188,50 €;

-

ringkonnakohtus

kantud kulude taotluse kohaselt analüüsis esindaja kohtuotsust ja

pidas kliendiga nõu 0,9 t ulatuses, seejärel koostas apellatsioonkaebuse ajaga 8,3 t (=

6,9 + 0,9 + 0,5). Pool otsusest ja kaebusest puudutas vastuhagi, st eelnevast on hagiga

seotud põhjendatud kulu 4,6 t;

-

26.03.2024 kulust (hagist loobumise avalduse analüüs) on põhjendatud 0,3 t ning

05.04.2024 kohtumääruse analüüsi ja kliendile e-kirja saatmise kulust 0,5 t;

-

kostja põhjendatud menetluskulud ringkonnakohtus on seega 972 € (= 5,4 × 180).

4 (7)

7.3.

TsMS § 445 lg 1 alusel tasaarvestas maakohus poolte vastastikkused nõuded ja mõistis

hagejalt kostja kasuks välja 2979 € (= 4160,50 – 1181,50). Sellelt summalt kohustas kohus

hagejat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates määruse jõustumisest.

POOLTE SEISUKOHAD

8. Hageja esitas 21.01.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada, muuta mõlemale poolele hüvitatavate kulude suurust. Hageja hinnangul on

vastuhagiga seotud tema kulud põhjendatud summas 2499,78 € ja hagiga seotud kostja kulud

maksimaalsest summas 850 €. Nii palub hageja enda kasuks välja mõista vahe 1649,78 €.

Hageja märkis, et järgib oma seniseid (sh eelmise kaebuse) põhjendusi.

9. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kostjale hüvitatavad kulud

määrati suuremad kui 1956,75 € ja hagejale hüvitatavad kulud väiksemad kui 1965,38 € ning

tehti tasaarvestus neist summadest erinevas osas, mille tulemusel mõisteti hagejalt välja

tasaarvestuse tulem ja viivis kostja kasuks. Ringkonnakohus teeb ise uue määruse, millega

rahuldab poolte kulude rahaliselt kindlaks määramise taotlused eelmises lauses märgitud

ulatuses ja tasaarvestab poolte vastastikkused kohustused (TsMS § 667 lg 2 ls 1). Kaebus

rahuldatakse osaliselt. Kaebemenetluse kulud pole hüvitatavad (TsMS § 178 lg 4).

11. Maakohtu määruse vaidlustas ainult hageja. TsMS § 456 lg 4 ls 2 mõttest lähtuvalt ei saa

hageja kaebuse alusel vähendada hageja kasuks välja mõistetud hüvitist ega suurendada

kostjale hüvitatavat summat. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus vaidlustatud määrust osas,

milles maakohus luges kostja esindaja toimingud osaliselt mittevajalikeks või

põhjendamatuteks.

12. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on rikkunud menetlusõigust või ületanud

diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.09.2021, 2-14-63261/149, p 14). Käesoleval juhul ei ole

vaidlustatud määrus piisavalt ega asjakohaselt põhjendatud:

-

hageja esindaja toimingute osaliselt mittevajalikuks pidamisel,

-

hagi ja vastuhagiga seotud toimingute vajalikkuse hindamisel kohaldatud

proportsiooni määramisel ega

-

otsustades, et hagi läbi vaatamata jätmise korral ei saa kohus enam kulude vajalikkust

hinnates kontrollida menetlusdokumendi sisulist vajalikkust.

Nii rikkus maakohus TsMS § 465 lg 2 p 8 järgset määruse põhjendamise kohustust. See annab

ringkonnakohtule aluse maakohtu järeldusi osaliselt muuta.

13. Seadusest ei tulene, et kohus peaks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel

detailselt kirjeldama iga menetlustoimingut, selleks kulunud ajakulu ja hindama eraldi selle

põhjendatust. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja

mahuga (RKTKKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12). Kohus võib menetluse etappe ja

toiminguid mõistlikus ulatuses üldistada (vrd nt TlnRnKm 12.04.2024, 2-20-18031, p 11;

TlnRnKm 17.01.2025, 2-22-7052, p 9). Maakohus eiras neid põhimõtteid ja asus analüüsima

praktiliselt iga menetlustoimingut eraldi, mis praegusel juhul tõi kaasa osaliselt ebaõige

kohtulahendi.

5 (7)

14. Ringkonnakohus ei nõustu vaidlustatud määruses mitme kulupositsiooni rahalisel

kindlaksmääramisel aluseks võetud tõdemusega, et alates vastuhagi esitamisest olid poolte

esindajate toimingud pooles ulatuses tingitud hagist ja samavõrra vastuhagist. Maakohtu

selline järeldus pole kooskõlas kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti

poolte menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtu

selgitusega 20.12.2021 istungil, et kostja ei olnud selleks ajaks veel toonud esile asjaolusid,

mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata (dtl 86). Ühtlasi selgitas maakohus toona kostjale, et

kohane õiguskaitsevahend on vastuhagi esitamine (dtl 87). Pärast vastuhagi esitamist

28.01.2022 keskenduski poolte vaidlus peamiselt küsimusele, kas esineb alus tunnistada

tühiseks vaidlusalusest kaubamärgist tulenev hageja ainuõigus. Maakohus määratles vaidluse

keskse küsimuse 30.01.2023 istungil: pooled vaidlevad selle üle, kes ja kuidas tuli selle idee

peale hakata kasutama väljendit „Cher Ami“ (dtl 254). Hageja oli esitanud mh nõude keelata

kostjal vaidlusaluse kaubamärgi sõnalisele osale vastava veebilehe kasutamine (dtl 2). Kostja

väitel esines alus tunnistada hageja ainuõigus tühiseks põhjusel, et kaubamärgi oli tegelikult

võtnud kasutusele kostja (dtl 96–98), aga samasisuliste väidetega vaidles ta ka vastu hagile

(dtl 60). Nii oli vaidluse lahendamise vaatekohast määrav, kas vastuhagi toetuseks esitatud

kostja argumendid on põhjendatud. Neil kaalutlustel jaotab ringkonnakohus poolte esindajate

toimingute ajakulu vajalikkuse nii, et 25% sellest oli seotud hagiga ja 75% vastuhagiga.

15. Eelmise p 14 kaalutlustel ei nõustu ringkonnakohus maakohtu tõdemusega, et praeguses

menetlusetapis ei saa hinnata hagile vastamise (st enne vastuhagi esitamist tehtud) menetlus-

toimingute sisulist põhjendatust. Põhjendatud ja vajalik TsMS § 175 lg 1 ls 1 tähenduses on

üksnes sellise toimingu menetluskulu, mis vähemalt teoreetiliselt võib aidata poolel saavutada

menetluses taotletavat tulemust. Kostja tugines hagile vastates peamiselt argumentidele, mis

võinuks edukuse korral anda aluse tõrjuda hageja nõuet hiljem esitatud vastuhagi kaudu, aga

ei saanud tuua kaasa lihtsalt hagi rahuldamata jätmist. Kostja vastuväiteid saab kirjeldatud

vaatekohast hinnata kulude rahalisel kindlaksmääramisel, selleks ei ole vaja anda hinnangut

vaidluse lahendamise ja väidete sisulise põhjendatuse ega tõendatuse kohta.

16. Vastuhagiga seotud hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud summas 1965,38 €

(= 675 + 1290,38), mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.

16.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 4,5 t (675 €) oli vastuhagile vastamiseks

põhjendatud ja vajalik. Samuti ei ole kahtlust, et hageja esindaja tasumäärad (peamiselt 150 €

ja 20.04.2022 toimingul 90 €) on kooskõlas turutingimustega. Neid järeldusi pole

vaidlustatud.

16.2. Hageja ülejäänud menetluskulud kuni 05.06.2023 istungini on 1458 € (= 153 + 150

+225 + 90 + 105 + 75 + 120 + 225 + 90 + 225). Viidatud istung kestis 1,75 t ja vastav

õigusabikulu on seega 262,50 € (= 1,75 × 150). Kokku oli hageja õigusabikulu pärast

vastuhagile vastamist kuni asja maakohtus lahendamiseni 1720,50 € (= 1458 + 262,50).

16.3. Hageja kulunimekirjas loetletud toimingud on piisavalt kooskõlas toimiku materjalide ja

menetluse käiguga. Erinevalt maakohtust asub ringkonnakohus seisukohale, et mõistlikus

ulatuses on hüvitatav poolt esindava advokaadibüroo sisenõupidamise kulu, mis sisaldub

20.04.2022 toimingutes. Samuti on hüvitatav toimikuga töötamise, asja analüüsimise ja

kliendiga suhtlemise kulu (20.04., 20.09., 24.10. ja 17.11.2022 toimingud). Kuigi 24.10.2022

juures on nimekirjas viidatud ülevaatele kohtuasjade kohta, ei ole alust vastavat ajakulu (0,5 t)

vähendada. Advokaat peab andma kliendile regulaarselt teavet kohtuasja käigust ja pole

usutav, et praeguse asja kohta selle toimingu tegemine pidanuks võtma vähem aega. Hageja

kulunimekirjas kajastatud istungiteks valmistumise ja neil osalemise ajakulu pole samuti alust

vähendada, sest see on tervikuna kooskõlas asja sisu ja mahuga.

16.4. Neil ja eespool p-s 14 märgitud kaalutlustel on p 16.2 kajastatud kulust vastuhagiga

seotud 75% ehk 1290,38 €.

6 (7)

17. Hagiga seotud kostja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud summas 1956,75 € (=

748 + 650,75 + 558), mida ringkonnakohus põhjendab järgmiselt.

17.1. Kostja vastuse koostamise ja esitamise ajakulust on eespool p 15 kaalutlustel

põhjendatud 3 t ja 2022. a jaanuari toimingutest täiendavalt 0,5 t. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et 20.12.2022 toimingud on põhjendatud 0,9 t ulatuses. Samuti nõustub

ringkonnakohus maakohtu hinnanguga kostja esindaja tasumäärade (170 ja 180 €)

põhjendatuse osas. Eelnevas loetletud toimingute vajalik ja põhjendatud kulu on niisiis 748 €

(= (3 + 0,5 + 0,9) × 170).

17.2. Kostja esindaja ülejäänud toimingud maakohtus on vaidlustatud määruse järgi

asjakohased 14,6 t (= 2,5 + 2,3 + 3 + 6,8) ulatuses. Ringkonnakohus ei näe alust seda mahtu

vähendada, kuid p 14 järgi on sellest hagiga seotud 25%. Hõlmatud toimingutest esimene

tehti odavama tasumääraga, st kokku on vastavast kulust hüvitatav 650,75 € (= 0,25 × [2,5 ×

170 + (2,3 + 3 + 6,8) × 180]).

17.3. Ringkonnakohtu toimingutest saab nõustuda maakohtuga hagist loobumise avaldusega

seotud toimingute ajakuluga 0,8 t. Kaebuse koostamise ajakulust (9,2 t) on p 14 järgi hagiga

seotud 25%. Põhjendatud ja vajalik kulu ringkonnakohtus oli seega 558 € (= 0,8 × 180 + 0,25

× 9,2 × 180).

18. Maakohus kohaldas põhimõtteliselt õigesti TsMS § 445 lg 1, kui tasaarvestas poolte

vastastikkused kuluhüvitiste nõuded. Eelneva põhjal kujunevad tasaarvestuse sisu ja tulem

siiski vaidlustatud määrusest erinevad. Kostjal tuleb hagejale hüvitada 8,63 € (= 1965,38 –

1956,75).

19. Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus

määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Selles

pole vaja korrata maakohtu otsustust määruse kätte toimetamise kohta. Vastavalt hageja

taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et tasaarvestuse

tulemusel veel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude osasummalt peab kostja tasuma

viivist.

20. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 ls 2 alusel. TsMS §

178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav summa ületab 280 €.

(allkirjastatud digitaalselt)

7 (7)