2-24-128214/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-128214

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Kohtuasi B2 Impact OÜ hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1764,95 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: B2 Impact OÜ (endise nimega OK Incure OÜ,

esindajad

registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ hagiavaldus X vastu.

2. Mõista X´lt B2 Impact OÜ kasuks välja BB Finance OÜ ja X vahel 15.10.2023

sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 1389,06 eurot, intress summas 222,96 eurot,

viivis 102,93 eurot ning sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

3. Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 315 eurot ja mõista X´lt B2 Impact

OÜ kasuks välja menetluskulud 315 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.08.2024 tegi Pärnu Maakohus määruse, millega lõpetas OK Incure OÜ maksekäsu

kiirmenetluse X vastu 1765,92 euro nõudes ja andis asja üle menetlemiseks esimese astme

kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 04.09.2024 hagiavalduse. Kohus jättis 25.09.2024 määrusega hagiavalduse

käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 15.10.2024

vastuse kohtunõudele, milles selgitas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja

esitas tagasimaksete graafiku juhuks, kui kohus tuvastab, et vastutustundliku laenamise

põhimõtet on rikutud. Kohus on hagi pärast puuduste kõrvaldamist menetlusse võtnud ja

lähtub asja lahendamisel hagis ja 15.10.2024 täienduses esitatud asjaoludest ja nõuetest.

3. Hageja esitas 23.04.2025 oma lõplikud seisukohad, milles täpsustas oma nõuet juhuks, kui

kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

4. Hagiavalduse ja 15.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt sõlmisid kostja ja BB Finance

OÜ (esialgne krediidiandja) 15.10.2023 laenulepingu 2102393702. Lepingu

põhitingimustes lepiti kokku laenusummas 1475,25 eurot (sisaldas lepingutasu 70,25

eurot), intressimääras 53,51% aastas, krediidi kulukuse määras 49,99% aastas, maksete

kogusummas 1975,74 eurot. Laen summas 1405,00 eurot on kostja arvelduskontole

XXXXXXXX kantud 15.10.2023. Lepingu dokumendid on kostjale edastatud püsival

andmekandjal so. laenuandja laenuportaali kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel

deklareeritud ja kinnitatud e-posti aadressile xxx kell 15.10.2023 kell 08:33.

5. Kostjal oli kohustus vastavalt maksegraafikule tasuda laenu põhiosa tagasimaksest ja

intressist koosnev igakuine osamakse 151,98 eurot ülekandega krediidiandja kontole,

kokku 13 järjestikust osamakset. Esimese osamakse tähtaeg oli 13.01.2024. Lepingu

katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 151,98 eurot, millest põhiosa

katteks on arvestatud 86,19 eurot ja intressi katteks 65,79 eurot.

6. Tulenevalt osamaksete tasumisega viivitusse jäämisest, edastati kostjale 10.02.2024,

20.03.2024, 19.04.2024 võlateatised. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei

tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme üksteisele

järgneva 12.02.2024, 13.03.2024 ja 12.04.2024 osamakse tasumisega, edastas krediidiandja

kostjale 27.04.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-

posti aadressile xxx lepingu ülesütlemise teatise ja ütles lepingu üles 14.05.2024 seisuga.

Hageja leiab, et teade tuleb lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse

saabumisest ja kostjale saab lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetatuks lugeda

05.05.2024.

2/10

7. Esialgne krediidiandaja loovutas tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude

OK Incure OÜ-le, edastades kostjale 14.05.2024 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt

lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.

8. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik

endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised

kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud.

9. Hageja nõuab hagiavalduses põhivõlgnevust 1389,06 eurot, intressi 222,96 eurot, viivist

102,93 eurot ja võla sissenõudmiskulusid 50,00 eurot; menetluskulude, sealhulgas riigilõivu

315 eurot hüvitamist; viivist menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

10.

15.10.2024 vastuses kohtunõudele esitas hageja uue tagasimaksegraafiku, mis on

koostatud laenusummaga 1405,00 eurot, makseperioodiga 13 kuud, igakuise lepingujärgse

kuumaksega 110,62 eurot.

11.

23.04.2025 seisukohas jäi hageja hagiavalduses ja 15.10.2024 kohtunõude vastuses

esitatu juurde, kuid palus juhul, kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastustustundliku

laenamise põhimõtet, alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr

2102393702 tulenev põhivõlgnevus 1253,02 eurot, viivis põhivõlalt (1253,02 eurolt) alates

lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so. 15.05.2024 kuni alternatiivse nõude

esitamiseni so. 23.04.2025 VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas kokku summas

140,53 eurot ning võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot.

12. Kohus toimetas hagi ja 15.10.2024 vastuse kohtunõudele kostjale avalikult kätte (dtl

128-130). Hagiavalduses sisaldus ka hageja menetluskulude nimekiri. Hageja 23.04.2025

menetlusdokumendi toimetas kohus kostjale samuti avalikult kätte (vastav

menetlusdokumendi tsiviilkohtumenetluses kättetoimetamise teade on väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldatud 25.04.2025 ehk dokumendi sai lugeda kättetoimetatuks

11.05.2025). Kostja ühelegi menetlusdokumendile vastanud ei ole ja menetluses osalenud

ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse põhivõla

1389,06 eurot, intressi perioodi 13.01.2024-12.05.2024 eest kokku summas 222,96 eurot,

viivise lepingujärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

hagiavalduse esitamiseni kokku summas 102,93 eurot ja sissenõudmiskulu kokku summas

50 eurot vastavalt hageja taotlusele.

14. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 15.10.2023 Raha24

keskkonna vahendusel laenulepingu nr 2102393702 (dtl 58). Tegemist on

tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja

sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise

teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija

avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale

3/10

tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija

tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud

teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408

lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete

puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti

kasutama.

15. Lepingut pooled allkirjastanud ei ole. Kohus on tuvastanud, et esialgne krediidiandja

on lepingu dokumendid (leping nr 2102393702, tarbijakrediidi tabeleht, laenulepingu

üldtingimused, laenulepingu personaalsed tingimused) saatnud kostja e-posti aadressile xxx

(dtl 117), mis on ka lepingus märgitud e-posti aadress. Kuivõrd koos laenulepinguga

saadeti kostjale ka laenulepingu üldtingimused (dtl 62-78) ja üldtingimustele on viidatud ka

laenulepingus osas „Muu oluline teave“ (dtl 60), siis on üldtingimused saanud lepingu

osaks (VÕS § 37 lg 1).

16. Laenulepinguga koos on kohtule esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht (dtl 80-82), mille kohaselt oli tegemist tarbijakrediidiga (tagatiseta tarbimislaen),

kasutusse antava krediidi summa oli 1475,25 eurot, lepingu kehtivus kuni 07.01.2025, laen

tuli tagasi maksta 13 osamaksena suurusega 151,98 eurot. Intress oli 53,51% aastas ning

krediidi kulukuse määr 49,99%. Lepingutasu 70,25 eurot, mis kuulus tasumisele laenu

arvelt.

17. Kostjale on 15.10.2023 üle kantud 1405 eurot, s.o lepingujärgne laenusumma 1475,25

eurot, millest on maha arvatud lepingu sõlmimise tasu 70,25 eurot (dtl 79). Võib eeldada, et

kostja on võtnud laenu kasutusse. Hageja on esitanud laenu tagasimakse kohta väljavõtte

(dtl 83), kuid sellelt ei nähtu, et tagasimakse oleks teinud kostja ega ka seda, kellele ja mis

lepingu alusel on tagasimakse tehtud. Tagasimakse ja kostjaga sõlmitud lepingu vahelist

seost kinnitab vaid tagasimakse summa, mis nii lepingu personaalsete tingimuste (dtl 59-

61) kui ka tagasimakse väljavõtte kohaselt on 151,98 eurot. Siiski on kohtule kõike

ülaltoodut arvestades usutav, et kostja on soovinud esialgse krediidiandjaga lepingulepingu

sõlmida ja see on ka sõlmitud. Seega loeb kohus, et tarbijakrediidilepingu nr 2102393702

vorminõuded olid täidetud ja leping on kehtivalt sõlmitud.

18. Esialgne krediidiandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu summas

1405 eurot kostjale üle kandnud (dtl 79). Vastavalt lepingu personaalsetele tingimustele (dtl

5961) pidi kostja esimese tagasimakse summas 151,98 eurot tegema 13.01.2024. Kostja

kohustus tasuma igakuiselt 151,98 eurot, kokku 13 makset, viimase makse tähtaeg oli

07.01.2025. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja tasunud vaid ühe tagasimakse summas

151,98 eurot (dtl 83). Seega on tagastamata kõik ülejäänud osamaksed.

19. Hageja on esitanud faktiväite, et nõue on talle loovutatud ning kohus arvestab hageja

selgitust tõendina, kuivõrd tegemist on lihtmenetlusega. Hageja on esitanud kostjale

14.05.2024 saadetud teate nõude loovutamise kohta (dtl 90), kuid nõude loovutamise

kokkulepet hageja esitanud ei ole. Kohus peab siiski usutavaks, et nõue on loovutatud, sest

hageja valduses on lepingu kohta käivad dokumendid.

20. Laenulepingu nr 2102393702 krediidi kulukuse määr oli 49,99% aastas (dtl 59). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.07.2023 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,72%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 16,72% = 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator

annab tulemuseks 85,13%, mis on tunduvalt kõrgem, kui lepingus märgitud 49,99% aastas.

Hageja on 15.10.2024 dokumendis selgitanud, et Minuraha tarbijakrediidi kulukuse määra

4/10

kalkulaator ei arvesta sellega, et esimese osamakse tähtaeg on pikem kui 30 päeva ja

seetõttu ei saa kalkulaatoris tulemuseks krediidiandja poolt arvutatud õiget

krediidikulukuse määra. Käesoleva lepingu puhul tehti väljamakse 15.10.2023 ning

esimese osamakse tähtaeg oli 13.01.2024. Krediidi kulukuse määra arvutamisel arvestati, et

laen makstakse välja 15.10.2023 ja eeltoodust tulenevalt saadi lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määraks ümardatult 49,99%. Hageja lisas ka vastava arvutuse (dtl 108-

109). Hageja selgitusi ja arvutusi arvestades ei ületanud laenu krediidikulukuse määr

lepingu sõlmimise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

21. Kostja on lepingu alusel teinud 13.01.2024 ühe tagasimakse summas 151,98 eurot.

Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõlga summas 1389,06 eurot, intressi 222,96 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 102,93 eurot.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

22. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

23. Hageja on hagiavalduse p-s 1.1 (dtl 25-28) ja 15.10.2024 menetlusdokumendi p-s 3

(dtl 110-115) selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hagist ja selle

täiendusest nähtub, et kostja krediidivõime kontrollimisel võeti aluseks kostja 4 kuu

netosissetuleku andmed. Varasemate maksekohustuste täitmise kohta sai krediidiandja

teavet maksehäireregistritest Lisaks kohustus kostja esitama laenutaotluses tõesed andmed

enda sissetuleku, kohustuste, sh majapidamiskulude ja ülalpeetavate kohta (dtl 25).

Laenutaotluses märkis kostja enda igakuiseks netosissetulekuks 1000 eurot, igakuisteks

finantskohustusteks 0 eurot, muid kohustusi (sh eluasemekulud, toit) ja ülalpeetavate arvu

kostja ei märkinud (dtl 2526, 38-39). Võlausaldaja analüüsis kostja pangakonto väljavõtet

AccountScoringu abil, mille tulemusel leiti, et kostja keskmine igakuine netosissetulek on

730,41 eurot (tööandja XXX), igakuised finantskohustused 0 eurot ja hasartmängurlus 0

eurot (dtl 26, 43-47). Teavet omandati ka avalikest andmebaasidest (Krediidiregister,

Krediidiinfo, Ametlikud Teadaanded, Rahvastikuregister). Päringu tulemustest nähtus, et

kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel, samuti

puudusid kostjal ülalpeetavad (dtl 26, 51-55). Krediidiandja määras minimaalseks muude

kohustuste määraks 306 eurot arvutuse alusel, kasutades valemit, mille aluseks on

võlausaldaja ajaloolised statistilised andmed kombineeritud Statistikaameti andmetega.

Kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuiseid regulaarseid kulusid eluaseme

ülalpidamiseks, nähtus üks kanne eraisikule selgitusega „elektriarve“ (dtl 26-27). Kostja

kohustused krediidi väljastamisel olid suurusjärgus 20,81% (151,98/730,41*100), mis on

hageja hinnangul äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Eelneva ja vastavalt lepingu

sõlmimisel kehtinud sise-eeskirjale teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis

krediidiandja veendumusele, et kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine

osamakse 151,98 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane (dtl 28).

5/10

24. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et esialgne

laenuandja on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja

krediidivõimet.

24.1.

Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest ja kontrollis

maksehäirete puudumist. Lepingu sõlmimise ajal kostjal maksehäired

puudusid. Kohtule nähtub hageja esitatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmise kohta esitatud tõenditest, et Ametlikest Teadaannetest ei

nähtunud kostja kohta seisuga 14.10.2023 ühtegi teadaannet (dtl 52);

krediidiinfo päringu vastuse kohaselt kostjal registreeritud maksehäired seisuga

14.10. 2023 puudusid (dtl 53); krediidiregistri päringu vastuse kohaselt seisuga

14.10.2023 registreeritud maksehäired kostjal puudusid (dtl 54);

rahvastikuregistri päringu vastuse kohaselt kostjal ülalpeetavaid ei ole (dtl 55).

24.2.

14.10.2023 täidetud laenutaotlusest (dtl 38-39) nähtub, et kostja on oma

igakuisteks sissetulekuteks märkinud 1000 eurot. Hagiavalduses on hageja

selgitanud, kuidas esialgne võlausaldaja viis läbi krediidianalüüsi, millest

selgus, et kostja igakuine sissetulek oli 730,41 eurot (dtl 26).

24.3.

Pangakonto väljavõte ja selle analüüs nähtub hagiavalduse lisast 2 (dtl 43-47)

ning see on kohtu hinnangul piisavalt põhjalik, hindamaks kostja

finantsolukorda.

24.4.

Igakuiste finantskohustuste osas on kostja ise märkinud, et tal 14.10.2023

seisuga kohustused puuduvad (dtl 38). Kohtule esitatud registrite väljavõtetest

nähtuvalt puudusid kostjal maksehäired (vt p 24.1). Kostja konto väljavõttelt

kohustusi, millest võiks eeldada, et need on igakuised ja järjepidevad, ei nähtu

(dtl 44-47). Kostja on küll 06.09.2023 ja 07.10.2023 tasunud Yle 85 eurot

selgitusega „elektriarve“, kuid nende maksete puhul ei saa eeldada, et tegemist

on igakuiste finantskohustustega, pigem on ilmselt tegemist elamiskuludega.

24.5.

Kostja töösuhte, millest tuleneb kostja igakuine sissetulek, tuvastamisel on

esialgne võlausaldaja kohtule arusaadavalt lähtunud vaid konto väljavõttest,

millest nähtub, et töötasu on laekunud XXX-lt. Töölepingu kestvuse kohta

kohtule andmeid esitatud ei ole.

24.6.

Esialgne võlausaldaja ei ole kohtule arusaadavalt hinnanud kostja tegelikke

igakuiseid elamiskulusid, vaid on need määranud ise järgmiselt: muude

kohustuste määraks on 306 eurot, mis saadi järgneva arvutuse alusel: sissetulek

730,41 eurot * 0,204 + 157,32 eurot. Muud kohustused hõlmasid järgnevat: 1)

eluasemega seotud kulud (sh kommunaalkulud ja üür), 2) toit, 3) riided, 4)

majapidamiskulud, 5) tervis, 6) transport, 7) side, 8) vaba aeg ja 9) haridus.

Arvesse ei võeta eluasemelaenu makseid, kinnisvara ostu,

finantsinvesteeringuid, kapitaalremondile või ehitusele tehtud kulusid ega muid

investeeringuid (dtl 26).

24.7.

Kohtu arvestuste ja kohtule esitatud andmete põhjal, lahutades arvestuslikust

keskmisest sissetulekust 730,41 eurot – 306 eurot (esialgse võlausaldaja

arvestatud majandamiskulud) – 151,98 eurot (esialgse võlausaldajaga sõlmitud

lepingust tulenev igakuine makse), jäi kostjale igakuiselt 272,43 eurot.

25. Kuigi kohus leiab, et krediidiandja ei täitnud vastutustundliku laenamise kohustust

täies ulatuses põhjalikult, st ei hinnanud kostja tegelikke igakuiseid püsikulusid (eluase, toit,

transport, elementaarsed sidekulud), ei tuvastanud kostja töösuhte kestvust muude andmete

(nt tööleping), kui pangakonto väljavõtte põhjal, jäänuks eeltoodud arvestuse kohaselt kostjale

siiski kuus veel 272,43 eurot, mida saab arvestada elamiskulude katteks. Seda silmas pidades

6/10

ei saa öelda, et kostja oleks olnud maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid olnud

ülejõukäivad.

26. Kuigi kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldatud esialgse krediidiandja praktika mitmes

aspektis kooskõlas vastutustundliku laenamise eesmärgiga, ei saa kohus asuda seisukohale, et

krediidiandja rikkus vastutustundlikku laenamise kohustust antud konkreetse kostjaga

sõlmitud lepingu puhul. Kohus loeb vastustustundliku laenamise põhimõtte antud juhul

järgituks.

27. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli seeläbi

kehtiv. Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3

üksteisele järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav

tähtaeg võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa

tasumata jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist;

ülesütlemisavaldus on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

ülesütlemisavaldus on kostja poolt kätte saadud.

28. Kostjal oli laenulepingu kohaselt kohustus tagastada laenulepingu alusel saadud laen

igakuiste osamaksetena summas 151,98 eurot 30-päevase maksegraafiku alusel (dtl 59).

Maksegraafik sisaldus laenulepingus (dtl 60-61). Laenu tagastamine ja intressi tasumine algas

laenulepingu järgi alates lepingu jõustumisele järgnevast 61.päevast (dtl 59) ja tarbijakrediidi

teabelehe kohaselt alates kolmandast kuust (dtl 80). Seega pidi kostja esimese tagasimakse

summas 151,98 eurot tegema 13.01.2024 (dtl 60). Hageja on selgitanud, et lepingu katteks on

kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 151,98 eurot, millest põhiosa katteks on

arvestatud 86,19 eurot ja intressi katteks 65,79 eurot (dtl 30). Alates teisest osamaksest, mille

kostja pidi tasuma 12.02.2024, kostja enam laenu tagasi maksnud ei ole. Esialgne

krediidiandja on kostjale edastanud võlateatised 19.02.2024 (dtl 85), 20.03.2024 (dtl 87) ja

19.04.2024 (dtl 86). 27.04.2024 saatis esialgne krediidiandja kostjale iseteeninduse kaudu

kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx lepingu ülesütlemise

teatise (dtl 89). Esialgne võlausaldaja teatas, et ütleb alates 14.05.2024 lepingu üles. Seega

andis esialgne võlausaldaja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks ning tähtaeg oli

pikem kui kaks nädalat.

29. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli viivituses

vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg

kohustuse täitmiseks koos avaldusega, et tähtaja jooksul summa tasumata jätmise korral

öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Ülesütlemisavaldus oli esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti aadressile,

mille kostja oli ise teatanud ja millelt oli varasemalt toimunud suhtlus kostjaga. Seega oli

ülesütlemine kehtiv.

30. Kuna leping on üles öeldud 14.05.2024 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisumma

tagastada. Kuivõrd esialgne võlausaldaja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 15.10.2024 ja 23.04.2025

esitatud ümberarvestusest ja kohus lähtub hageja nõudest, mis on esitatud hagiavalduses.

31. Hageja on palunud välja mõista põhivõlgnevuse summas 1389,06 eurot (laenusumma

1475,25 eurot – tagasimakse 13.01.2024 põhiosa katteks 86,19 eurot). Kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja 1389,06 eurot.

32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasumata intressi perioodi 13.01.2024-

12.05.2024 eest kokku summas 222,96 eurot. Hageja on esitanud intressi arvestuse (dtl 32-

33). Hageja toob välja, et vastavalt üldtingimuste punktile 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse

laenusaaja kasutuses olevalt laenu jäägilt intressi igapäevaselt võttes aluseks kalendrikuus

7/10

sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning lepingu personaalsete

tingimuste põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga 53,51% aastas (0,147% päevas).

Kuivõrd kohus tuvastas, et laen oli välja makstud, kostja tegi ainsa tagasimakse 13.01.2024 ja

rohkem tagasimakseid ei ole teinud, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele summas

222,96 eurot.

33. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise lepingujärgses määras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 102,93 eurot.

Lepingus on välja toodud, et viivisemäär on 24% aastas ja 0,067% päevas (dtl 59). VÕS §

4031 lg 1 p 11 ja VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt peab tarbija lepingu sõlmimise tahteavalduses

selgelt olema märgitud viivisemäär aasta- ja päevamäärana. See nõue on täidetud ja kohus

mõistab seega viivise välja hageja nõutud summas 102,93 eurot.

34. Hageja on palunud välja mõista ka võla sissenõudmiskulu kokku summas 50 eurot,

mis koosneb lepingu kehtivuse ajal tekkinud sissenõudmiskuludest summas 15 eurot ja pärast

lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskuludest summas 35 eurot.

35. Hageja selgitas, et tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale esialgse krediidiandja poolt

edastatud läbi kliendikeskkonna e-posti aadressile xxx. Kohus on hageja esitatud tõendite

alusel tuvastanud, et esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale tasuta võlateatised vastavalt

hageja selgitustele 13.02.2024 (dtl 92; teatisel puudub kuupäev, kuid arvestades selles toodud

võlgnevuse summat 152,04 eurot, on hageja väide kuupäeva kohta ilmselt õige), 14.03.2024

(dtl 94) ja 13.04.2024 (dtl 93) ning tasulised võlateatised 19.02.2024 (5 eurot; dtl 85),

20.03.2024 (5 eurot; dtl 87) ja 19.04.2024 (5 eurot; dtl 86).

36. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks

muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot.

Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus

nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Leping kehtis kuni 13.05.2024 ja hageja on kostjale saatnud esimese tasuta meeldetuletuskirja

13.02.2024 ning esimese tasulise meeletuletuskirja 19.02.2024. Ka järgmistele tasulistele

meeldetuletuskirjadele eelnesid tasuta kirjad.

37. Hageja on selgitanud, et sissenõudmiskulude hüvitamise õigus tuleneb laenuandjale

tarbijakrediidi teabelehe punktist 3. Kohus on tuvastanud, et tarbijakrediidilehe punktis 3

sisaldub info selle kohta, et võlateatise tasu on 5 eurot (pärast lepingu lõppemist on

võlateatise tasu 5-25 eurot sõltuvalt nõude summast ja vastavalt seadusele). Lepingu

erakorralisel ülesütlemisel krediidiandja poolt kaasnevad võlgnevuse korral võla

sissenõudekulud seoses inkasso-, kohtu- ja täitemenetlusega (dtl 81). Kohus on tuvastanud, et

tarbijakrediidi infoleht on kostjale saadetud koos lepinguga (vt p 15). Seega oli kostja teadlik,

et hagejal on õigus ilma tegelikke sissenõudmisega seotud kulusid tõendamata nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist lepingus sätestatud ulatuses. Esialgne krediidiandja on täitnud

ka VÕS § 1132 lg 1 nõuded ning hagejal on õigus saada hüvitatud lepingu kehtivuse ajal

tekkinud sissenõudmiskulud summas 15 eurot.

38. Pärast lepingu lõppemist 14.05.2024 on hageja enda selgituste kohaselt saatnud

kostjale tasulised meeldetuletuskirjad nii e-posti teel aadressile xxx, kui ka posti teel

aadressile xxx, 29.05.2024 (25 eurot), 27.06.2024 (5 eurot), 22.07.2024 (5 eurot). Kohtule

esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja saatnud kostja e-posti aadressile xxx nõudekirjad

29.05.2024 (dtl 98), 27.06.2024 (dtl 96), 22.07.2024 (dtl 95). VÕS § 1132 lg 2 sätestab, et

8/10

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

39. VÕS § 1132

lg 3 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem

seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib

võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Käesoleva otsus punktis 38 toodud kirjade saatmise kronoloogiast nähtub, et need nõuded on

täidetud.

40. Kuivõrd kokkulepe sissenõudmiskulude hüvitamise kohta sisaldus ka tarbijakrediidi

infolehel ja hageja ei ole ületanud kokkuleppes märgitud summasid, samuti on täidetud muud

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded, siis on põhjendatud pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulude kostjalt hageja kasuks väljamõistmine summas 35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

41. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on hagis (dtl 36) ja 23.04.2025

menetlusdokumendis (dtl 138) teatanud, et tema menetluskuludeks on riigilõiv summas 315

eurot. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud avalikult 17.12.2025

määrusega. Kostja vastanud ei ole.

42. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162

lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on hagi täies

ulatuses rahuldanud, seega jäävad menetluskulud tervikuna kostja kanda.

43. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

44. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised

kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu

kiirmenetluse kulud.

45. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 315 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses

ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja

kasuks välja.

46. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

47. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist

vajavad dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule

teada. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel,

elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse

9/10

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad.

48. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel

kohtunik

10/10