2-24-117353/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-117353

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED rahalise nõudega hagi X vastu

Tsiviilasja hind

86,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja X (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg või

menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumine.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud

luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hageja palub mõista Xlt AS Ühisteenused kasuks välja põhivõlg 40 eurot, viivis alates

25.06.2021 kuni 10.06.2024 summas 11,58 eurot, sissenõudmiskulu 30,00 eurot ja viivis tasumata

põhivõlalt alates 11.06.2024 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2-24-117353

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 08.06.2021 sõiduautot numbrimärgiga XX AS Ühisteenused

poolt parkimist opereeritavas Sõle tn 33, Tallinn, parklas. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi,

kuna puudus parkimisõigust tõendav dokument.

3. Parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida vaid Tallinn, Sõle tn 33 korteriühistu loal (dtl

33, 34). Hageja lisab eraldi ka infotahvlil toodud parkimistingimused (dtl 35), mille p 1 kohaselt loeb

parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida parkimisleping; p 5 järgi

peab parkimisõigust tõendav dokument olema sõiduki esiklaasil/armatuurlaual nähtaval kohal; p 8

järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi.

Kostja seisukohad

4. Kostja hinnangul puudus temal võimalus leppetrahvi kokkuleppega tutvumiseks.

5. Kostja selgitab, et parkis 07.06.2021 sõidukit numbrimärgiga XX Sõle 33 maja küljel olevatele

parkimiskohtadele. Seal, kus sõidukit pargiti, oli silt "Välja arvatud Sõle 33 loal" (dtl 63) ning ei

olnud viiteid parkla operaatori kohta, ega ka parkimistingimusi leppetrahvi kohaldamiseks. Kostja

veendus, et ta ei ole mõjuala märgi alt läbi sõitnud.

6. Hageja viitab e-posti suhtluses liiklusmärgile, mille alt kostja pole läbi sõitnud ja märk viitas

noolega teises suunas. Vastav skeem lisatud ka failina (dtl 62).

7. Hageja viitab parkimistingimustele (dtl 65), mis aga koos lisamärkidega viitab Sõle 35 maja

parkimiskohtadele. Kostja ei ole seal parkinud. Selleks, et Sõle 33 maja juurde autoga pääseda, tuleb

läbida Sõle 35 õueala, aga see ei saa tähendada, et Sõle 35 parkimistingimused rakenduvad ka Sõle 33

parkimiskohtadele.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses.

TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist ja nõuab parkimislepingu alusel tingimuste

rikkumise tõttu leppetrahvi tasumist.

9. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasja 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks

tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271

mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil

(üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna parkimislepinguga annab üks pool teisele poolele raha

eest kasutamiseks asja (parkimiskoha), siis võib poolte vaheline õiguslik suhe tuleneda üürilepingust

VÕS § 271 mõttes. Hageja nõude aluseks võib olla leppetrahvi kokkulepe üürilepingu tingimuste

rikkumise korral (VÕS § 158 lg 1).

VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1).

Hageja nõude rahuldamise peamisteks eelduseks on, et:

-

poolte vahel oli kehtiv parkimisleping,

-

pooled on leppetrahvi tingimustes kokku leppinud,

-

leppetrahvi aluseks olevad tingimused olid saabunud ehk kostja on parkimislepingu tingimusi

rikkunud,

-

hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist.

-

kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.

Asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (vt Riigikohtu

10.05.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17 p 11).

2-24-117353

10. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu

järgmiste asjaolude osas:

-

Kostja parkis sõiduautot XX 08.06.2021 AS Ühisteenused poolt parkimist opereeritavas Sõle

tn 33, Tallinn, sõiduki peatumist ja parkimist keelava liiklusmärgi mõjualale (välja arvatud

Sõle 33 loal).

-

Hageja on esitanud kostjale leppetrahvi nõude.

-

Kostja oli leppetrahvi väljastamise ajal sõiduki numbrimärgiga XX vastutav kasutaja või

omanik.

-

Kostja sai leppetrahvi nõude kätte.

-

Kostja ei ole leppetrahvi tasunud.

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled on parkimislepingu kehtivalt sõlminud.

Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud

ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga

väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu

võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise

tahet /…/ infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-

2-1-75-10, p 14).

Kohus on seisukohal, et parkimistingimused on tüüptingimused. Vaidlusküsimus on, kas

tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada

lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1) tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja

enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel

oli võimalus nende sisust teada saada (esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui

lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus

nende sisust teada saada (teine lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud

eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga

tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka

Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13).

Kostja on kinnitanud, et on sõitnud läbi Sõle 35 õueala, kuid kostja on seisukohal, et Sõle 35 juures

asuvad parkimistingimused ei saa kehtida Sõle 33 maja juures.

Kohtule esitatud parkimistingimuste tekstist ei selgu, et tingimused kehtiksid konkreetse maja (näiteks

Sõle 33 või Sõle 35) juures. Samas on kohtu hinnangul kostja aktsepti tuvastamise üheks eelduseks

see, et kostjal oli mõistlik võimalus aru saada hageja soovist parkimislepingut sõlmida ja

parkimistingimustega tutvuda.

Hageja esitatud tõenditest ei selgu, et parkimistingimused oleksid olnud nähtavad kohas, kus kostja

parkis, see tähendab Sõle 33 hoone juures. Kostja 11.04.2025 seisukohas esitatud fotolt on näha, et

parkimistingimused on asetatud ka ühe parkimist keelava (välja arvatud Sõle 33 loal) liiklusmärgi alla

(dtl 83), kuid pildilt ei ole tuvastatav, et kostja oleks sõidukit parkinud nimetatud liiklust reguleeriva

märgi mõjupiirkonnas ega seda, kas kostjale olid viidatud parkimistingimused sõidukit parkides

nähtavad. Kostja on skeemiga näidanud, et hageja viidatud infotahvel ei asu kohas, mida kostja oleks

sõidukit parkides saanud näha (dtl 62).

Tõenditest selgub, et sõidukit pargiti parkimise keelu alas (välja arvatud Sõle 33 loal) ning nähtav on

ka viide eraparklas viibimisele (dtl 33), selle üle pooled ei vaidle. Samas ei ole sõiduki ümbruses

näha parkimistingimusi, millega kostja oleks saanud tutvuda. Kohus märgib, et ainuüksi viitest

eraparklas viibimisele, ei saa järeldada pakkumust (ega aktsepti) parkimislepingu sõlmimiseks.

Eraparklas viibimine ei eelda leppetrahvi kokkulepet või parkimislepingu sõlmimist, millest tulenevalt

2-24-117353

puudus kostjal ka mõistlik vajadus otsida territooriumilt parkimistingimusi.

Kohus tuvastab, et parkimistingimused on esitatud Sõle 35 hoone juures koos Sõle 35 hoone juures

parkimist keelava märgiga (välja arvatud KÜ Sõle 35 lubadega) (dtl 34, 75). Kohtu hinnangul

parkimistingimuste esitamine nimetatud viisil; teise hoone juures ja teist hoonet puudutava parkimist

keelava märgi vahetus läheduses on piisavalt eksitav, et keskmiselt mõistlik inimene ei peaks

mõistma, et infotahvel koos parkimistingimustega võiks olla kehtiv ka kohas, kus kostja sõidukit

parkis.

Eelnevast tulenevalt ei ole kohus tuvastanud kostja mõistlikku võimalust aru saada, et hageja on

avaldanud soovi parkimislepingu sõlmimiseks ega kostja mõistlikku võimalust parkimistingimustega

tutvumiseks. Pooled ei ole parkimislepingut VÕS § 16 ja § 20 sätestatut järgides kehtivalt sõlminud.

Kohus märgib, et kuna pooled ei ole parkimislepingut sõlminud, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust

asjaolu, kas kostja on sõiduki parkinud parkimist keelava liiklusmärgi mõjualasse.

12. Kuivõrd käesoleval juhul on tõendamata leppetrahvi kokkuleppe olemasolu, jätab kohus hageja

põhinõude (leppetrahvi nõude) rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hageja põhinõude rahuldamata, siis

puudub alus ka viivise ja sissenõude kulude väljamõistmiseks (VÕS § 113 lg 1, § 1132 lg 1).

Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagiavalduse kogu ulatuses rahuldamata.

13. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjat ei ole

menetluses esindanud lepinguline esindaja ning kostja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja,

siis määrab kohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude puudumise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

Kohtunik