2-24-19654/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19654

Tsiviilasi

X hagi Yi vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja: X (isikukood XXX);

lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja: Y (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kohtuistung 16.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Lahutada

X ja

Yi abielu, mis on registreeritud

xx.xx.xxxx

Tallinna

Perekonnaseisuametis.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. X esitas 30.12.2024 Harju Maakohtule hagi Yi vastu abielu lahutamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu xx.xx.xxxx Tallinna Perekonnaseisuametis.

Hageja palub abielu lahutada. Hageja väitel on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled

elavad eraldi tubades. Hageja ja kostja elasid abielus olles koos umbes 13 aastat. 2010. aastal

kolisid abikaasad eraldi tubadesse. Hageja selgitab, et kostja piirab hageja liikumisvabadust

(näiteks käeraudadega radiaatori külge kinnitamine, autovõtmete ja telefoni äravõtmine).

Hageja ei saa kodust lahkuda ilma kostja loata ja isegi sel juhul ainult maksimaalselt üheks

tunniks kostja nõusolekul. Kostja avaldab hagejale psühholoogilist survet, mis väljendub

karjumises, hüsteerias, nõude ja esemete lõhkumises. Samuti on kostja esitanud hageja suhtes

pidevaid füüsilise vägivalla ähvardusi, näiteks: „naist tuleb kord nädalas lüüa ennetamiseks“,

„kui oleks põhjus, tapaks üldse ära“, „löömata naine on halb“, „ma löön oma naist

kolmapäeviti“, „kas ma peaks sind lööma“. Juba 30 aastat süüdistab kostja hagejat asjades,

mida hageja pole teinud. Kostja kontrollib ja jälgib pidevalt hagejat: loeb hageja e-kirju, vaatab

läbi tema telefoni ja sõnumeid, paigaldab kodus turvakaameraid enne puhkusele minekut (kui

kostja sõidab puhkusele ilma hagejata) ja kuulamisseadmeid autosse. Hageja selgitab, et ei

suuda enam kodust türanniat taluda. Pärast järjekordset füüsilise vägivalla episoodi Horvaatias

juunis 2023 pakkus hageja kostjale välja lahutust perekonnaseisuametis, kuid kostja keeldus.

Abikaasad elavad ühel aadressil, kuid eraldi tubades, neil on täiskasvanud tütar ning nad ei pea

ühist majapidamist. Hageja palub abielu lahutada, kuna abielusuhted on lõppenud, perekond on

purunenud ja abielu jätkamine on võimatu.

3. Kohus võttis hagi menetlusse 20.01.2025 ja määras kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.

Kostjale on hagi kätte toimetatud 30.01.2025.

4. Kostja selgitab 06.02.2025 vastuses, et tema jaoks oli hagi esitamisest teadasaamine

äärmiselt negatiivselt üllatav, arusaamatu ja ka kurb (sh hagis esitatud asjaolude osas), kuna

pooled on abielus väga pikka aega, sh elasid ka juba enne abielu registreerimist mõned aastad

koos. Kostja on juba mitu kuud tagasi kavandanud välisreisi Euroopasse ja Marokosse

05.02.2025-15.05.2025. Kostja on hagiga seonduvalt rääkinud abikaasaga ja arutanud tekkinud

olukorda ja kuna ka abikaasa on algusest peale olnud teadlik ülaltoodud reisist ja arsti

külastamisest, siis on pooled kokku leppinud, et kasutavad seda aega, kuni kostja on kodust ära,

mõlemad selleks, et rahulikult mõelda üle kogu probleemistik ja seda, kuidas eluga edasi

minna, sh eesmärgiga ikka jätkata abielu. Lisaks saavad mõlemad omalt poolt välja käia ka

tekkinud olukorra lahendused. Kostja soovib abielu jätkata ja on nende vestluste käigus aru

saanud, et ka tema abikaasa soovib siiski püüda nende abielu jätkata. Kostja kinnitab, et tema

ainus soov on abielu jätkata ja kostja ei taha lahutada.

5. Kostja vastas kohtule 11.02.2025 e-kirjas ja 13.02.2025 digitaalse allkirjaga kirjas, et ta ei

ole abielu lahutamisega nõus.

6. Kohus kuulas pooled ära 16.05.2025 kohtuistungil.

Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde, ei soovi leppida ja palub abielu lahutada. Hageja

vastas kohtule, et pooled elavad praegu koos. Hageja töötab alates 2021.a detsembrist

assistendina. Assistendi töö on dokumentide vormistamine. On koosolekud, lepingute

muutmised, pikendamised, dokumentide tõlkimised. Küsimusele, et miks pooled jätkuvalt koos

elavad, vastas hageja, et nad elavad erinevates tubades; maja on ühisvara, pooled ehitasid selle

ise abielu kestel. Küsimusele, et mis on edasine plaan, vastas hageja, et ta ei tea, tuleb hakata

eraldi elama, jagavad vara ja lähevad oma teed. Hageja kinnitas, et vastab tõele, et pooled

pidasid läbirääkimisi. Kostja räägib tingimustest, millest ühte ei olnud. Hageja tingimus oli

psühhiaatri juurde minemine. Hageja ei tunne end turvaliselt, kostja võib iga hetk ähvardada,

karjuda. Palga tõstmine ei olnud tingimus, vaid teine asi. Hageja saatis peale seda kirjalikult, et

pakub kaks varianti. Võivad viia nende suhte teisele tasemele, aga ainus variant on hageja

turvalisuse tagamine. Teine variant, et kui lähevad lahku, siis sõda ei pea, aga kostja ei olnud

sellega nõus. Siis kostja läks reisile ja päev hiljem saatis pika kirja, kus ütleb, et ta palub uuesti

kaaluda psühhiaatri juurde mineku tingimust. Hageja sai aru, et kostja ei lähe psühhiaatri juurde

ja nad lahutavad. Kostja tuli reisilt ja nad rääkisid. Lõppes sellega, et kui hageja kostjat

provotseerib, siis kostjal on õigus hagejat peksta. Peale seda lõpetas hageja jutu ja ütles, et

lahutavad. Kostja võib psühhiaatri juures käia, aga mida hageja sellega teeb, kui kostja võib

hagejat ikka peksta. Käeraudade situatsioon ei olnud nii nagu kostja kirjeldas. Nad läksid

millegipärast riidu ja hageja tahtis ära minna. Kostja ei lasknud hagejat välja ja pani kööki

radiaatori külge kinni. Pärast tõi ta auto, tuli tagasi ja pani hageja käeraudadega enda külge.

Nad sõitsid koos liftiga alla ja kostja pani hageja autos käeraudadega autoukse külge ning

sõidutas hageja vanemate juurde. Hageja ei tea, kust kostja käerauad sai, see oli vist enne teda.

See juhtum oli ammu, vist 1990ndatel. Need episoodid olid juba sellest ajast ja nii edasi läinud.

Tal on ka teisi meetodeid. Küsimusele, et mis olukordades on naise peksmise jutud, vastas

hageja, et ta on seda 30 aastat kuulnud, et naist peab peksma. Horvaatias proovis kostja hagejat

peksta, sest hageja oli kostja arvates liiga kaua pesemas käinud. Peale seda oli jutt lahutusest ja

hageja oli kindel, et kostja sai aru, et naise peksmisest ei saa mõeldagi; hageja arvas, et sai selle

räägitud. Hageja sellist huumorit ei mõista. Pärast hakkas kostja jälle rääkima, kuidas naist

peab peksma; tema arvates oli see nali. Horvaatia oli 2023. a mai lõpus. Küsimusele, et kas

kostja kunagi on peksnud, vastas hageja, et Horvaatias proovis. Kostja ajas hageja nurka, hoidis

teda paigal ja tõstis käe. Kostja karjus ja oli näost nagu loom. Hageja püüdis kostjat maha

rahustada, aga tal oli ükskõik. Küsimusele, et mille põhjal hageja väidab, et kostja on lugenud

hageja sõnumeid ja e-kirju, vastas hageja, et hagejal oli oma äri ja tegeles turismiga. Kostja tuli

hageja kontorisse ja lükkas hageja arvuti eest ära, avas hageja e-kirjad ja hakkas lugema. Küsis,

kes need inimesed on, see puudutas meesterahvaid. Lisaks olukord, kus hageja ostis uue

telefoni. Nad olid maal ja kostja istus terve päeva hageja telefonis. Ütles, et kirjutab kõik

kontaktid vene tähtedega üle, sest tal ei ole mugav, kui need on ladina tähtedega. Lisaks

paigaldati neil tööl server, kust sai kõiki e-kirju lugeda. Peale Horvaatiat muutis hageja kõik

paroolid ära ja loodab, et sellest ajast kostjal ligipääsu ei ole. On erinev, kas kostja käis

psühhiaatri või psühholoogi juures. Küsimusele, et kas see muudab midagi, et kostja läks

psühholoogi juurde, vastas hageja, et ei, kui kostja ikka räägib, et tal on õigus naist peksta, kui

naine teda provotseerib. Alati on nii, et kui kostja otsustab, siis hageja peab nõustuma. Kui

hageja ei nõustu, siis see on provotseerimine. Provotseerimine on kostjale ka liiga kaua

pesemas olemine. Hageja käis pesemas; neil oli kruiisil viimane päev. Hageja võttis oma

kosmeetikakotid ja läks jahilt maha pesema. Jahi peal ei tohtinud pesta. See ei olnud öö, vaid

õhtu. Selle peo käigus hakkas joomine ja hageja läks minema. Neil olid seal kõik tuttavad ja

sadama territoorium oli kinnine. Hageja hakkas juba tagasi tulema ja nägi, et kostja tuleb talle

vastu ja karjub juba 100 meetri kauguselt. Kostja teadis, kus hageja oli, sest seal ei olnud muud

varianti. Hageja tahab ära lahutada ja ei taha täiendavat leppimisaega. Hakkavad muudatusi

tegema, aga enne lahutavad. Kostja ütles, et ta vallandab hageja, ajab kõik kommunaalkulud

hageja peale ja hakkab vaidlema viis või kuus aastat ühisvara üle. Tütar ootab hagejat enda

juurde Tartus. Hagejal on seal oma tuba; neil oli juba varem selline kokkulepe, et hageja saab

sinna minna.

Kostja vastas kohtule, et ta on abielulahutuse vastu, see ei oleks õige. Pooled elasid 30 aastat

koos ja järsku selgub, et hageja kardab kostjat ja et kostja on hageja jaoks ähvardav. Hageja

kirjutas pika nimekirja, kostja oleks võinud ka nimekirja koostada ja tema piltidega kaunistada.

Kostja on veendunud, et hageja on oma sõbrannade mõju all. Kostjal on arusaamatu, milleks

seda tehakse, aga on veendunud, et hageja on vale mõju all. Nad on abikaasaga enne ja pärast

reisi rääkinud. Hageja poolt olid tingimused, millega hageja on nõus abielu säilitama. Mingite

tingimustega nõustus kostja kohe; mingite kohta veel vaidlesid, kuid laias laastus nõustus

kostja kõikide tingimustega. Niipea, kui kostja nõustus, ütles hageja, et tahab siiski lahutada.

Tingimused olid, et kostja tõstaks hagejal firmas töötasu. Hagejal on netopalk 1000 eurot ja

tuleb välja, et 1000 euro eest abielus olema ei nõustu, aga 2000 euro eest nõustub. Samuti oli

tingimus, et kostja peaks pöörduma psühhiaatri poole. Hageja seisukohalt on kostja ähvardav

nii talle kui ümbritsevatele inimestele. Nad vaidlesid kaua ja kostja püüdis hagejale selgitada, et

hageja ei ole arst ja ei saa kostjale diagnoosi panna. Kostja pakkus, et mõlemad pöörduksid

spetsialisti, nt perepsühholoogi poole ja kostja nõustus juba ka psühhiaatri juurde minema.

Kostja palub kohtul anda lisaaega, et pooled saaksid pöörduda mõne pädeva vahendaja poole.

Lahutada on väga lihtne ja seda saab teha igal hetkel. Kostja ei saa aru, miks selleks peab

kohtusse pöörduma, kui saaks minna ka perekonnaseisuasutusse. Pooled pidasid läbirääkimisi

enne kostja reisile minemist, vist 06. veebruaril ja ka kaks korda peale 18.aprillil tagasi

tulemist, esimest korda rääkisid 20. aprillil, teist korda mai alguses. Kostja käis psühhiaatri

juures üleeile; see oli esimene tutvustav kohtumine ja tulemusi veel ei ole; järgmine kord juuni

alguses. Küsimusele, et kuidas kostja selgitab käeraudade kasutamist ja ähvardusi, et naist tuleb

lüüa, vastas kostja, et kõik kirjutatu on kontekstist välja võetud olukorrad. Kostja on hageja

käeraudadega radiaatori külge kinni pannud. Nad elasid korteris seitsmendal korrusel ja

riidlesid kõvasti; ei mäleta, mille pärast. Järsku avas hageja köögiakna ja ronis sinna. Kostja

haaras tema pükstest kinni ja tassis tuppa. Tõepoolest kinnitas ta käeraudadega radiaatori külge.

Kostja pani hageja autosse käeraudadega ukse külge, viis ta vanemate juurde. Kostja selgitas

vanematele, mis juhtus ja andis ta nendele üle, et nad hageja stabiliseeriksid. Käerauad kinkis

kostjale sõber. Ähvardust iseenesest ei olnud; see oli nali, mis oli nii tõlgendatud; kostja ei

mäleta, mis situatsioonis seda nalja tegi. Nali kõlas nii, et äkki sind peab peksma, laksu andma.

See oli öeldud ilma tahtluse või õeluseta. See on kostja huumorimeel, see on psühholoogiline

lõks; kostjal on selline huumorimeel, aga ta ei arva, et naist tuleb peksta. On olemas

anekdoodid, aga me ei arva, et niimoodi peaks käituma. See, et hageja ei saa ilma kostja loata

kodust lahkuda, on jama. Kodus on turvakaamerad, praegu toas sees ei ole, aga on olnud. Toas

olid kaamerad selleks, et oleks turvaline. Siis kui paigaldati välikaamerad, paigaldas kostja ka

ühe sisekaamera, et kui kodus kedagi ei ole, siis saaks vaadata, mis seal toimub. Hageja teadis,

et kaamera seal on. See oli selle koha kõrval, kus ta tavaliselt diivanil istub. See ei olnud

salajane varjatud kaamera. Kui kostja oli Norras, siis nad rääkisid telefonis ja kostja lülitas

tahvelarvuti kaudu sellele kaamerale. Telefonis rääkis hagejale, et näeb teda ning tervitas.

Hagejat ärritas see ja ta arvas, et kostja jälgib või jälitab teda. Hageja võttis kaamera ja

demonteeris selle. Kaamera ei salvestanud ööpäevaringselt, sellel oli liikumisandur.

Küsimusele, et miks on vaja salvestada, kui keegi kodus on, kui eesmärk oli jälgida, kui kedagi

kodus ei ole, vastas kostja, et see oli lihtsalt paigaldatud ja sisse lülitatud. Mitte keegi seda välja

ei lülitanud, neil on ka kaks välikaamerat. Tuleb välja, et hageja kasutab neid, et kostjat jälgida.

Elavad eramajas. Kostja ei ole mitte kunagi lugenud naise e-kirju ja vaadanud telefonist tema

sõnumeid. Kostja käis psühholoogi juures. OP, ettevõte xxx. Küsimusele, et mida ütleb kostja

telefonis kontaktide muutmise kohta, vastas kostja, et need on valed ja fantaasiad. Küsimusele,

et kas Horvaatias juhtunu oli õige, vastas kostja, et versioon on täpselt sama, aga küsimus on

põhjustes. Oli võõras riik ja öö. Hageja läks jahilt ära ja kostja ei teadnud, kus hageja on.

Ähvardamine on kõlanud siin juba nii palju kordi, et jääb mulje nagu oleks kostja tahtnud

hagejat korduvalt peksta. Küsimusele, et miks kostja Horvaatias siis käe tõstis, vastas kostja, et

ähvardas; selgitas juba, et hageja oli kaks tundi ära ja kostja muretses tema pärast. Kui hageja

tuli, siis kostja küsis, kus hageja nii kaua oli. Hageja oli vait. Kostjat viis see olukord endast

välja. Küsimusele, et kas hageja peab alati aru andma, kus ta viibib, vastas kostja, et ei, aga

peab nägema olukorda kostja vaatest. Kostja naine oli öösel ära võõras riigis, et kas kostjal ei

ole õigust küsida, kus hageja oli; hageja oleks pidanud mõistlikult selgitama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3

kohaselt peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui

see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik; kohus võib anda pooltele kuni

kuuekuulise leppimisaja.

9. Kohus veendus tsiviilasja toimiku andmetest ja hageja poolt kohtuistungil avaldatust

lähtudes, et hageja soovib poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu lahutamist ning täiendavat

tähtaega leppimiseks ei soovi. Kostja jäi kohtuistungil selgelt oma varem kirjalikus vastuses

avaldatud seisukoha juurde ja ütles, et ta ei ole abielulahutusega nõus. Kohus leiab, et on

võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise

otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud.

10. Kohtuistungil uuris kohus põhjalikult hageja poolt tõstatatud süüdistusi, kuivõrd need

seostusid vägivallaga. Selgus, et kostja on tõesti kogu abielu ajal pidevalt visanud enda arust

nalja, et mehel ongi õigus naist peksta, et naine vajabki peksmist. Jah, päriselt löönud ta naist ei

ole, ühe korra on käe tõstnud (peaaegu löönud), õigustas seejuures ennast, et tal on õigus teada,

kus naine on. Kohtu hinnangul ei ole selline käitumine midagi sellist, millega naine peaks

leppima. Kahel täiskasvanud inimesel, ka siis, kui nad on omavahel abielus, ei ole üksteise

suhtes ülemvõimu ega õigust teist muul viisil enda kontrollile allutada. See hõlmab ka isiklikku

kirja- ja sõnumivahetust. Hageja ja kostja avaldasid kohtule, et nad on arutanud enne

kohtuistungit korduvalt edasise kooselu võimalikkust, kuid ei jõudnud abielu säilitamises

kokkuleppele. PKS § 67 lg 3 järgi võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

Kostja teabe kohaselt oli kostja reisil 2025.a poolest veebruarist kuni 18.04.2025, s.o üle kahe

kuu. Kuna pooled pidasid abielu jätkamise üle läbirääkimisi enne kostja reisile minekut ja ka

pärast seda ning enne kohtuistungit, maikuus, siis saab nimetatud ~ kolmekuulist aega lugeda

leppimisajaks. Kuigi pooled üritasid kokkuleppele jõuda, jäi hageja endale kindlaks ja soovib

abielu lõpetada, mistõttu leppimisajal ei oleks eeltoodut arvestades perspektiivi. Lähtudes

eeltoodust ei ole täiendava leppimisaja andmine põhjendatud.

11. Hageja poolt esitatud teabe kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja pooled elavad

küll poolte ühises kodus, kuid eraldi juba aastaid. Kostja ei ole hageja väidetele selles osas

vastu vaielnud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 saab kohus asuda käesolevat haginõuet

menetledes seisukohale, et hagejal ei ole mingit soovi või kavatsust abielu säilitada. Kohus

leiab, et poolte abielu tuleb lahutada, sest kohtu arvates on poolte abielusuhted lõppenud nende

taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Hageja on kinnitanud oma kindlat

soovi abielu lahutada. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt on abielu vabatahtlik liit. Sama

vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahti ütlemine abieluleppest. Kohtu hinnangul on

abielu lahutamisel määrava tähtsusega poolte tahe ja igaühel on õigus teha abielu suhtes oma

valikud, sealjuures on oluline vähemalt ühe abikaasa soov abielu lõpetada. Seetõttu tuleb hagi

rahuldada ning poolte abielu lahutada.

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg l kohaselt kannab menetluskulud hagilises

abieluasjas kumbki pool ise. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

13. TsMS § 632 lg 1 kohaselt, apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Seega jõustub kohtuotsus vastavalt TsMS § 456 lg 1 siis,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.

14. Kohus saadab jõustunud kohtuotsuse perekonnaseisuasutusele rahvastikuregistrisse

abielulahutuse kande tegemiseks

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik