2-24-143566/13 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg

22.05.2025.a.

Tsiviilasja number

2-24-143566

Tsiviilasi

Swedbank AS hagi M. G. vastu võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Swedbank AS (rk 10060701)

lepinguline esindaja Liis Võsa

Kostja:

M. G. (ik XXX)

Hagihind

5609,77 eurot

RESOLUTSIOON:

Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 2957,64 eurot,

millest põhiosa moodustab 2684,50 eurot, põhiosa viivised 195,66 eurot ja intress

77,48 eurot.

Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 2684,50 eurot alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks laenulepingust nr xxxx

tulenev võlgnevus kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa moodustab 1885,71 eurot,

intress 116,66 eurot ja viivis 140,18 eurot.

Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis põhinõudelt (1885,71

eurot) 15,900% aastas alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta poolte menetluskulud kostja M. G. kanda ning välja mõista kostjalt M. G.

menetluskulud summas 595 eurot hageja Swedbank AS kasuks.

Välja mõista kostjalt M. G. hageja Swedbank AS kasuks viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (595 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

1 (6)

Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru

Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele.

Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või

nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib

esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Swedbank AS (edaspidi hageja) hagi M. G. (edaspidi kostja)

vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 13.04.2021 eraisiku vaba tagasimaksega

krediitkaardi kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostja

kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 300 eurot intressimääraga 20% aastas. Krediidi

kulukuse esialgne määr oli lepingu sõlmimisel 22.220% aastas. Eraisiku vaba

tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu krediidilimiiti on tõstetud 01.09.2021, kui

hageja andis kostja kasutada krediitkaardi toimiva krediidilimiidiga 3000 eurot

intressimääraga 20.000% aastas. Krediidi kulukuse esialgne määr oli limiidi tõstmisel

sõlmimisel 22.170% aastas. Hageja hinnakirjajärgne viivisemäär on vastavalt VÕS § 113 lg

1 teisele lausele hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0.031% päevas, 11.150% aastas.

Hageja saatis 26.02.2024 kostjale pangateate, milles märkis, et krediitkaart hakkab aeguma.

Krediitkaardi kasutamise jätkamiseks tuleb taotleda uus kaart. Hageja informeeris kostjas,

et kui krediidilimiit kasutusel, palub hageja kasutatud summa koos kogunenud intressidega

2 (6)

maksta tagasi kaardi kontole hiljemalt 30.06.2024, mil saabus lepingu tähtaeg. Kostja ei

taotlenud uut kaarti, seega lõppes leping 30.06.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue

sissenõutavaks. Lepingujärgse intressimääraga arvestuse kohaselt on lepingust tulenev

võlgnevus 2957,64 eurot, millest põhiosa moodustab 2648,50 eurot, põhiosa viivised

195,66 eurot ja intress 77,48 eurot.

27.10.2021 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt

andis hageja kostjale laenu summas 6000 eurot intressimääraga 15.900% aastas ning

laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 15.04.2025. Laenusumma kandis hageja

27.10.2021 kostja arvelduskontole. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 17.370%

aastas. Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0.031%

päevas, 11.150% aastas.

Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed

maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 22.07.2024 kostjale kirjalikult posti teel ja e-

kirja teel lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava

tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et

täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt

ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata

hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks

26.08.2024, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks. Lepingust xxxx tulenev

võlgnevus on kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa 1885,71 eurot, intress 116,66 eurot ja

viivis 140,18 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

xxxx (13.04.2021, krediidilimiit summas 300 eurot)

Kostja töötas T OÜ-s. Lepingu sõlmimisele eelnevalt oli tema keskmine sissetulek oli ca

1771 eurot kuus. Kostjal ei olnud Swedbank AS-is olemasolevaid krediidikohustusi.

Väljaspool Swedbank AS-i nähtus kostjal üks kohustus Xxxx (kuumakse 50 eurot).

Vaidlusaluse lepingu igakuine maksimaalne krediidikohustus väljastatava krediitkaardi

intressimakse näol hakkas olema 5,17 eurot (juhul kui krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses

kasutuses). Seega moodustasid krediidikohustused kokku (ca 55 eurot kuus) kostja

sissetulekust ca 3%. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh

majapidamiskulude) kandmiseks ca 1716 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto

väljavõttest regulaarseid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude

hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks

majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii

krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi

veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid.

xxxx (01.09.2021, krediidilimiit summas 3000 eurot)

Kostja töötas T OÜ-s. Tema keskmine sissetulek oli ca 1773 eurot kuus. Kostjal ei olnud

Swedbank AS-is kehtiva lepingu nr xxxx kõrval muid olemasolevaid krediidikohustusi.

Väljaspool Swedbank AS-i nähtusid Kostjal kohustused Xxxx ees (kuumaksed kokku

230,27 eurot). Vaidlusaluse lepingu maksimaalne igakuine krediidikohustus krediidilimiidi

tõstmisel väljastatava krediitkaardi intressimakse näol hakkas olema 51,67 eurot (juhul kui

krediitkaardi limiit oli kogu ulatuses kasutuses). Seega moodustasid krediidikohustused

kokku (281,94 eurot kuus) kostja sissetulekust ca 16%. Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal

igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude) kandmiseks ca 1492 eurot kuus. Kuivõrd

kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarseid majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb

majapidamiskulude hindamisel lähtuda üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja

regulaarseks majapidamiskuluks ca 392 eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest

sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks

3 (6)

ning kostjale jäi veel vabu vahendeid. Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise

ajal puudusid.

xxxx (27.10.2021, väikelaen summas 6000 eurot)

Kostja töötas T OÜ-s. Tema keskmine sissetulek oli ca 1775 eurot kuus. Kostjal oli

Swedbank AS-is olemasolev krediidikohustus kuumaksega 51,67 eurot. Väljaspool

Swedbank AS-i nähtusid kostjal kohustused Xxxx ees (kuumaksed kokku 455,18 eurot).

Vaidlusaluse lepingu maksimaalne igakuine kuumakse hakkas olema 192,85 eurot. Seega

moodustasid krediidikohustused kokku (699,70 eurot kuus) kostja sissetulekust ca 39%.

Eeltoodust tulenevalt jäi kostjal igakuiste muude kulude (sh majapidamiskulude)

kandmiseks ca 1075 eurot kuus. Kuivõrd kostja arvelduskonto väljavõttest regulaarseid

majapidamiskulusid ei nähtunud, tuleb majapidamiskulude hindamisel lähtuda

üldkohaldatavatest määradest ehk arvestada kostja regulaarseks majapidamiskuluks ca 392

eurot kuus. Seega piisas kostja igakuisest sissetulekust nii krediidikohustuste kui ka

regulaarsete majapidamiskulude kandmiseks ning kostjale jäi veel vabu vahendeid.

Creditinfo maksehäired kostjal lepingu sõlmimise ajal puudusid.

Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi

kasutamise lepingust xxxx tulenev võlgnevus kokku 2957,64 eurot, millest põhiosa

moodustab 2684,50 eurot, põhiosa viivised 195,66 eurot ja intress 77,48 eurot ning viivis

protsendina põhinõudelt 2 684,50 eurot alates 05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; ning laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus

kokku 2142,55 eurot, millest põhiosa moodustab 1885,71 eurot, intress 116,66 eurot ja

viivis 140,18 eurot ning viivis põhinõudelt (1885,71 eurot) 15.900% aastas alates

05.02.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

Viru Maakohtu 19.03.2025.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse.

Kohus saatis hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt

14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu

määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid koos vastuse

nõudega kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 07.05.2025 (s.o teadaande

kättetoimetatuks lugemise kuupäev). Seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt

21.05.2025.a. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja

pikendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei

ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud,

et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus

hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja,

ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud

tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse

4 (6)

või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes

nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise

krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti

Pank oma veebilehel.

Kohus peab tarbijakrediidilepingu kehtivust kontrollima ex officio, sõltumata poolte

vastuväidetest. Esmajärjekorras tuleb kontrollida krediidi kulukuse määra vastavust

seadusele, kuna liigkõrge määr muudab lepingu tervikuna tühiseks. Kontrollikohustus

kehtib ka tagaseljaotsuse tegemisel (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50).

Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on

sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära,

krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu

tühisuse alused.

Kohus peab omal algatusel kontrollima vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

(RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13).

Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja

maksevõimet laenu taotlemisel. Hageja on selgitanud ja tõendanud kostjale laenu andmisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

Hageja on esitanud kohtule tõenditena kostja pangakontode väljavõtted ning

maksehäireregistri raporti. Lähtudes kostja pangakontode väljavõtetest oli kostjal

laenulepingute sõlmimise ajal stabiilne ja piisav sissetulek, mis võimaldas tal

krediidikohustusi täita. Lähtudes maksehäireregistri informatsioonist ei olnud lepingu

sõlmimise kuupäeval kostjal ühtegi aktiivset maksehäiret.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid

hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS §

101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ning

TsMS §-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi

täies ulatuses.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lõike 1 kohaselt

hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise

suuruse.

5 (6)

Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 595 eurot.

Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 595 euro osas

täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1).

Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse

alusel.

Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 595 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg-le

4. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib

eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema

enda kanda.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-,

viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud

isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus

kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel.

Kohtuotsus tuleb toimetada kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja

edasikaebamise kord. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maido Roots

Kohtunik

6 (6)