2-23-5886/59 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-5886

Tsiviilasi

N. R. hagi XXX OÜ vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N. R. (isikukood XXX)

Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri

Lember

Istungi toimumise aeg

XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja taotlus XXX istungi protokolli parandamiseks.

2. Rahuldada N. R. hagi XXX OÜ vastu osaliselt.

3. Tuvastada kostja XXX OÜ ja hageja N. R. vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.

4. Lõpetada N. R. ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2

alusel alates 19.03.2023 ning kohustada XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti

peetavas töötamise registris andmed N. R. ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud

töölepingu kohta.

5. Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot.

6. Mõista XXX OÜ-lt N. R. kasuks välja viivis punktis 5 nimetatud rahalise hüvitise

tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

7. Jätta rahuldamata hageja TLS § 109 lg 1 tulenev hüvitise nõue.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

2-23-5886

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. N. R. (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse XXX OÜ (edaspidi kostja)

vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on endine kostja töötaja. Kostja töötas puhastusteenindajana reisiparvlaeval (RPL)

XXX. Tööandja lõpetas ebaseaduslikult hagejaga töölepingu päeva pealt 19.03.2023 TLS §

86 lg 1 ja TLS § 96 alusel. Tööandja ei esitanud hagejale mingeid pretensioone tema töö osas,

mistõttu edastas hageja tööandjale e-kirja raha saamiseks. Peale hagejalt e-kirja saamist

muutis tööandja TÖR-i kannet, mille kohaselt tööandja lõpetas töötajaga töölepingu TLS § 88

lg 1 p 6 alusel. Muudetud kande tõttu ei ole hagejal võimalik esitada taotlust Töötukassasse

töötuskindlustushüvitise saamiseks. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus,

kohustada tööandjad taastama MTA Töötamise registris (TÖR) algne kanne hageja töölepingu

lõpetamise osas (lõpetamise alus) TLS § 86 lg 1, mõista välja töötaja kasuks hüvitis TLS §

100 lg 5 alusel summas 450 eurot ning viivis.

3. Hageja oma täiendavas seisukohas kostja vastusele leiab, et XXX OÜ ei ole käesolevas

menetluses pooleks. Kostjal ei ole töölepingut XXX OÜ-ga, ega töölepingu punkti, mis

vabastab kostja oma seaduses sätestatud kohustusest oma töötaja suhtes. Hagejale jäävad

arusaamatuks praamijuht kapten R. K. i selgituses toodud väited, et töötaja ei allunud

tööandja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ning kõigele vastu ning segas teiste laevapere

liikmete tööd. Kuna kostja hakkas hagile vastu vaidlema ja oma vastutust eksitama, siis soovib

hageja lisada hagile raha nõude summas 2700 eurot (3x900) TLS § 109 lg 1 järgi.

4. Hageja leiab, et hüvitise suurus ei sõltu töötaja staažist. Sellist sätet töölepingu seadus ei

sisalda. Hüvitise suurus sõltub tööandja süüst. Hageja kaotas enda sissetuleku allika laeval,

kostja algatusel. Hagejal on keeruline või täiesti võimatu leida Eestis laeva peal uut tööd.

Hageja töötas meretöögraafiku alusel: 2 nädalat tööl ja 2 nädalat puhkeaeg 12 tunniste

tööpäevadena. See tähendab minimaalselt 14 tööpäeva x 12 tundi = 168 töötundi, mis vastab

tavalise kuu töögraafikule 21 tööpäevaga kuus. Hageja sai laeva koristajana töölepingu järgi

bruto kuu töötasu 900 eurot. Hageja töötas laeval 16 tööpäeva, mis on töötundide järgi laeval

terve kuu töötunnid. Hageja palub hüvitise summat mitte vähendada, arvestades, et kostja pani

hageja suhtes toime avalikult vastuvõetamatu kohtlemise hageja suhtes.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja oma vastuses hagile on tööleping kostjaga lõpetatud TLS § 88 lg 1 p 6 alusel

vastavalt XXX OÜ RPL XXXi kapteni raportile. Töötamise registrisse tehti ekslikult esimene

töölepingu lõpetamise kanne töötaja nõudmisel pühapäeval, 19.03.2023 TLS § 86 lg 1 alusel.

Sel päeval ei süvenetud ülesütlemise paragrahvide sisusse. Töönädala alguses vaadati asjaolud

kostja poolt uuesti läbi ning leiti, et korrektne töölepingu lõpetamise paragrahv on TLS § 88

lg 1 p 6, kuna töötaja ei allunud tööandja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ning kõigele

vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Kostja ja XXX vahelise koostöölepingu üheks

osaks on Sisekorraeeskiri laevadel, millest tuleb lähtuda. Sisekorraeeskiri asub kõikidel

praamidel kostja töötajate kajutites töömappides ning seda on tööle asumisel tutvustatud

kõigile töötajatele. Hagejat ei ole kaks korda vallandatud, vaid TÖR-is tehti kande parandus

pärast õigete asjaolude läbivaatamis.

2-23-5886

6. Kostja oma täiendavas vastuses hagile leiab, et hoiatuse tegemine ei olnud töösuhte

lõpetamise eeldusena vajalik. Poolte töösuhe oli tavapärasest erinev selle tõttu, et hageja

töötas parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad

lisaks töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Samuti on laeval töötamisel asjakohane

XXXe mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord, mis on

töölepingu lahutamatuks osaks (töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil

õigus munsterdada laevalt maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks

laeva ohutuse, turvalisuse, keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna

tagamiseks. Maha munsterdamine põhjendatakse kirjalikult. RPL XXX kapteni 18.03.2023

raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud sisekorraeeskirja p 3.5 alusel

normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt lugupidava suhtlemise

reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Täpsemalt seisnes hageja

rikkumine selles, et hageja ei allunud tööandja esindaja K. J. i korraldustele, vaidles kõigele ja

kõigile vastu ning segas teiste laevapere liikmete tööd. Töötajate korra p 7.5.8 ja 7.5.9

kohaselt on eelkirjeldatud tegevus käsitletav distsipliinirikkumisena – töötajal on keelatud

teiste töötajate või laevapere liikmete ähvardamine, nendele surve avaldamine või nende

tegevuse takistamine ning riidude /---/ provotseerimine. Töötajate korra p 2.9 kohaselt ei saa

ühtegi laevapere liiget kapteni nõusolekuta laevale määrata. /---/ Kaptenil on õigus keelduda

töötaja tööle lubamisest. Eelnevast tuleneb üheselt, et kui kapten on otsustanud

sisekorraeeskirjade ja töötajate korra rikkumiste alusel töötaja laevalt maha kirjutada, siis ei

ole kostjal XXXe koostööpartnerina õigust ega võimalust töötajat tööle tagasi lubada. Töötaja

laevale lubamine on konkreetse laeva kapteni ainupädevuses. Seega on laeval töötamise

töösuhte eripära arvestades põhjendatud tööleping lõpetada, kui kapten on keeldunud töötaja

laevale lubamisest. Kostjal puudus võimalus hagejat mõnele teisele parvlaevale määrata, kuna

teiste parvlaevade laevapered olid komplekteeritud (vaba puhastusteenindaja kohta ei olnud).

Lisaks on antud valdkonnas tavapärane, et laevakaptenid on omavahel tihedas suhtluses,

mistõttu kui üks kaptenitest on töötaja laevalt eemaldanud konfliktse käitumise ja

korraldustele mitteallumise tõttu, siis ei ole ükski teine kapten valmis sellist töötajat oma

laevale määrama.

Kostja on hagejat suuliselt hoiatanud töökohustuste rikkumise tagajärgedest. Kapteni raportist

nähtub, et probleemid algasid juba esimese töövahetuse ajal /---/ otsustasin anda veel ühe

võimaluse, tõestamaks oma sobivust meeskonda. Seega on hagejat enne laevalt

mahakirjutamist tegelikkuses ka hoiatatud korraldustele mitteallumise ja konfliktide

õhutamise tagajärgede eest ning antud võimalus oma käitumist parandada. Hagejaga suhtles

vahetult töödejuhataja K. J. , kes tegi muuhulgas hagejale suuliselt selge hoiatuse, et

korralduste eiramine ning konfliktide õhutamine laevaperes viivad laevalt mahakirjutamise ja

töölepingu lõpetamiseni. Uue töövahetuse alguses hageja konfliktne käitumine jätkus. Seega

oli hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine õigustatud ja põhjendatud.

Isegi, kui kohus peaks vaatamata eeltoodule leidma, et töölepingu ülesütlemine oli

õigusvastane ning asjas peaks esinema alus kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel

hüvitise väljamõistmiseks (millega kostja ei nõustu), siis taotleb kostja hüvitise vähendamist.

Kostja palub kohtul hüvitise määramisel arvestada, et (i) hageja töösuhe oli töölepingu

ülesütlemise ajaks kestnud väga lühikest aega. Hageja alustas tööd reisiparvlaeval XXX

19.02.2023. Tema vahetus lõppes 02.03.2023, millele järgnes kaks nädalat puhkeaega. Uus

vahetus algas 16.03.2023 ning 19.03.2023 toimus töölepingu ülesütlemine. Seega töötas

hageja kostja juures sisuliselt kõigest 16 päeva enne töölepingu erakorralist ülesütlemist, (ii)

hageja töölt eemaldamine oli tingitud laevakapteni otsusest, mis johtus hageja enda

konfliktsest käitumisest, sõbraliku töökeskkonna ohustamisest ja korraldustele

mitteallumisest. Lisaks tuleb arvestada, et hagejal oli töölepingu ülesütlemise ajal katseaeg,

mistõttu oleks kostja saanud töölepingu niikuinii lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste

tõttu, millisel juhul oleks töötajale tulnud tasuda 15 päeva etteteatamistähtajale vastav hüvitis

ehk 450 eurot (hageja nõue esialgses hagiavalduses). Sellest suurema hüvitise väljamõistmine

2-23-5886

ei ole seega igal juhul põhjendatud, kuna suurem hüvitis oleks karistusliku iseloomuga.

Karistuslike hüvitiste väljamõistmist Eesti õiguskord eraõiguslikes suhetes ette ei näe.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse

resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

8. Hageja on 07.04.2025 esitanud taotluse XXX toimunud istungi protokolli parandamiseks

(dtl 209-215). Kostja oma vastuses hageja protokolli parandamise taotlusele leiab, et see tuleb

jätta rahuldamata. Kostja leiab, et protokoll kajastab õigesti kohtuistungi käiku ja olulisemaid

avaldusi. Tunnistaja ülekuulamise osas ei peagi kohtuistungi protokoll kajastama hageja

märkusi ja kommentaare. Kui hageja soovib tunnistaja ütlustele vastuväiteid või seisukohti

esitada, siis on hagejal võimalik seda teha menetlusdokumendis (dtl 225).

9. TsMS § 53 lg 2 ja 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada

taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest.

Protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused.

Kohus, tutvunud esitatud taotlusega ning kostja seisukohaga hageja taotlusele, leiab, et taotlus

protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kohtuistungi protokoll ei

ole stenogramm, vaid kajastab üksnes olulist. Kohtu hinnangul on protokoll kooskõlas istungi

käigu ning istungil avaldatuga. Samuti nõustub kohus kostja seisukohaga, et tunnistaja

ülekuulamise osas ei pea kohtuistungi protokoll kajastama hageja märkusi ja kommentaar.

10. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning tõenditega, kuulanud pooled ära

kohtuistungil, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad

menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud

tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

12. Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud, milles pooltel vaidlus puudub:

-

pooled sõlmisid 19.02.2023 meretöölepingu nr 23/22. Hageja asus tööle XXX

puhastusteenindajana (p 2.4.), leping oli sõlmitud tähtajatult (p 2.2.) (dtl 15-20);

-

18.03.2023 on RPL XXX kapten R. K. koostanud raporti, mille kohaselt on

18.03.2023 laevast maha kirjutatud koostööpartner XXX OÜ (kostja) töötaja N. A.

(praeguse nimega R., hageja), seoses laeva sisekorraeeskirjast TSL 6-04-01-04 punkt

3.5 lähtuvalt – normaalse tööõhkkonna tagamiseks (dtl 48);

-

19.03.2023 ütles kostja hagejaga sõlmitud meretöölepingu erakorraliselt

etteteatamistähtaega järgimata üles töötaja mittesobivusega meeskonda (dtl 64);

-

Töölepingu ülesütlemise avaldus on edastatud hagejale hageja e-posti aadressile XXX;

-

TÖR-is märgiti 20.03.2023 hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86

lg 1 (dtl 28);

-

22.03.2023 muudeti TÖR-is hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamise aluseks TLS §

88 lg 1 p 6 (dtl 29).

2-23-5886

13. Hageja palub tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 6 alusel ja

kohustada tööandjat taastama TÖR-is kanne algse töölepingu lõpetamise osas (töölepingu

lõpetamine TLS § 86 lg 1 alusel). Samuti palub hageja välja mõista hüvitis TLS § 100 lg 5

alusel 450 eurot ning hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 3 kuupalga ulatuses, s.o 2700 eurot (3 x

900 eurot). Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja leiab, et ta ütles töölepingu õigustatult üles

TLS § 88 lg 1 p 6 alusel. Kostja leiab, et töölepingut ei ole üles öeldud korduvalt, vaid kostja

eksis esialgset töölepingu lõpetamise alust TÖR-is märkides. Samuti leiab kostja, et

põhjendatud ei ole hüvitise väljamõistmine. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja rikkus

töölepingut nii oluliselt, et tööandja võis töölepingu erakorraliselt üles öelda.

14. Seega peab kohus esmalt lahendama hageja nõude üldised eeldused ja tuvastama, kas

töölepingu lõpetamise materiaalsed eeldused olid täidetud, seejärel lahendab kohus TLS § 100

lg-st 5 ja TLS § 109 lg-st 1 tulenevate hüvitiste nõude.

15. Hageja nõuded kostja vastu põhinevad hageja ja kostja vahel sõlmitud meretöölepingul ja

tulenevad sellest, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt

etteteatamistähtaega järgimata üles põhjusel, et hageja segas teiste meeskonnaliikmete tööd,

häiris meeskonda ja reisijaid ning hageja suhtlusmaneer oli konfliktne.

16. Iga lepingulise nõude esimene eeldus on see, et poolte vahel on sõlmitud kehtiv leping.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja kostja olid 19.02.2023 sõlminud

meretöölepingu, ega ka selle üle, et see leping oli kehtiv ja et kostja ütles selle ühepoolselt

erakorraliselt üles.

17. Selleks, et hageja saaks oma nõuded maksma panna, peab töölepingu ülesütlemine olema

tühine. Seega tuleb asja lahendamiseks esmalt kindlaks teha, kas töölepingu ülesütlemine oli

kooskõlas seadusega. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse töölepingu ülesütlemise

formaalseid eeldusi on järgitud. Kostja on teinud töölepingu ülesütlemise tahteavalduse ja

hageja on selle TsÜS § 69 lg 2 mõttes kätte saanud. Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas

töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused olid täidetud. Hageja leiab, et tööandja ei oleks

tohtinud töölepingut ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ning juhul kui tööandja

oleks soovinud töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, siis oleks pidanud

tööandja tasuma hagejale hüvitist. Samuti leiab hageja, et TÖR-is on märgitud ebaõige

töölepingu lõpetamise alus. Kostja seevastu on seisukohal, et tööandja nõuded olid

põhjendatud, kostja võis töölepingu üles öelda ilma hoiatust tegemata, kostja on hagejat

suuliselt hoiatanud töökohustuste rikkumise tagajärgedest ning juhul, kui kohus peaks

vaatamata kostja vastuväidetele leidma, et töölepingu ülesütlemine oli õigusvastane, siis

tuleks väljamõistetavat hüvitist vähendada.

18. Asjaoludest nähtub, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 6

alusel. Viidatud sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte

jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu.

TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema

töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise

erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

19. Riigikohtu praktika kohaselt ei tule tööandjal kolmandate isikute usalduse kaotust

tõendada, vaid töötajapoolse lojaalsuskohustuse rikkumise tõendamiseks piisab sellest, kui

tööandja näitab ära, et töötaja poolne tegu võis mõistliku tõenäosusega viia kolmandate

isikute poolt usalduse kaotamiseni tööandja vastu (RKTKo 16.04.2003, 3-2-1-31-03, p 10).

20. Kostja on välja toonud, et poolte töösuhe oli tavapärasest erinev selle tõttu, et hageja

töötas parvlaeval, kus kogu laevapere allub kapteni korraldustele. Töösuhet reguleerivad

lisaks töölepingule ka töö sisekorraeeskiri laevadel. Samuti on laeval töötamisel asjakohane

XXXe mereohutuse korraldamise süsteemi osaks olev koostööpartneri töötajate kord, mis on

2-23-5886

töölepingu lahutamatuks osaks (töölepingu p 1.5). Sisekorraeeskirja p 3.5 kohaselt on kaptenil

õigus munsterdada laevalt maha ükskõik milline laevapere liige, kui ta peab seda vajalikuks

laeva ohutuse, turvalisuse, keskkonnareostuse vältimise ja/või normaalse tööõhkkonna

tagamiseks. Maha munsterdamine põhjendatakse kirjalikult. RPL XXX kapteni 18.03.2023

raportist nähtuvalt on kapten hageja laevalt maha kirjutanud sisekorraeeskirja p 3.5 alusel

normaalse tööõhkkonna tagamiseks, kuna hageja eiras korduvalt lugupidava suhtlemise

reegleid, mistõttu oli oht suuremate konfliktide tekkimiseks. Kostja on hagejale ette heitnud,

et hageja ei allunud kostja esindaja korraldustele, vaidles kõigile ja kõigele vastu ning segas

teiste laevapere liikmete tööd. Tunnistaja K. J. i on XXX istungil andnud ütlused, mille

kohaselt (kostja) töö osas pole ühtegi etteheidet, suhtlustasandil on ja see ka määras selle,

miks kapten ta maha kirjutas laevalt. Hageja segas meeskonna ja kaastöötajate tööd laeval,

kuna ta on valjuhäälne. Meeskonna koridoris tuleb olla vaikne, kuna öised töötajad magavad

päeval. Ta häiris meeskonna tööd, siis ei saanud ka päevased tööd teha. Ta pani kõik

piirkonnad kinni. /…/. Reisijad hakkasid puhastusteenistujale ette jääma, tema tahtis tööd

teha, aga reisijad jäid ette. Reisijad hakkasid söömisi lõpetama, siis läks nende juurde ja

andis vihje, et võiks lõpetada. See oli viimane tõuge kaptenile, miks ta hageja laevalt maha

kirjutas (dtl 199).

21. Ülesütlemise aluse peab tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st

käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00,

põhjenduste teine lõik).

22. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on oma käitumisega põhjustanud

kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu (TLS § 88 lg 1 p 6) ning, et hageja segas

meeskonna ja kaastöötajate tööd, kuna oli valjuhäälne ning takistas meeskonnaliikmete tööd

ja liikumist. Tunnistaja K. J. on küll istungil kinnitanud, et hageja segas meeskonnaliikmete

tööd, kuid tunnistaja on ka selgitanud, et ei viibinud kogu aeg laeval ning antud sündmuste

juures ei viibinud, vaid on saanud nendest teadlikuks vahendatult. Tunnistaja viibis üksnes

hageja ja kapteni vestluse juures ning on kinnitanud, et vestlusel kapteniga segas hageja

korduvalt vahele: Pidin mitu korda teda peatama, et ta kaptenit kuulaks. See on mida olen ise

näinud, ülejäänud on laeva meeskonna informatsioon tulnud segamiste ja muude asjade

kohta (dtl 199).

23. Erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 6 alusel eeldab mõjuva põhjuse olemasolu ning

vaidluse korral peab tööandja tõendama, et rikkumine oli piisavalt kaalukas ning seotud

olulise lepingurikkumisega. TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Väidetavalt hoiatasid nii

tunnistaja kui ka laeva kapten hagejat, kuid hagejale kirjalikku hoiatust tehtud ei ole. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja rikkumised olid niivõrd kaalukad ja olulised lepingurikkumised mille

esinemisel ei saaks tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada

töösuhte jätkumist. Kostja ei ole rikkumiste kohta nõudnud hagejalt ega laevapereliikmetelt

ühtegi kirjalikku selgitust, mis viitab kaudselt kohtu hinnangul ka asjaolule, et kostja ei

pidanud töötaja rikkumisi niivõrd oluliseks, et selgitust nõuda.

24. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel

hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole

enam kuidagi võimalik. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lähtudes eeltoodust ning

tuginedes lojaalsuspõhimõttele peab tööandja teatud määral sallima ka sellist töötaja

käitumist, mis ei ole tööandjale kõige meelepärasem. Taunitava käitumise ehk rikkumise

esinemisel tuleb tööandjal sellele töötaja tähelepanu juhtida ja anda töötajale võimalus

käitumist parandada.

25. Kostja on selgitanud, et ta on eelnevalt suuliselt hageja tähelepanu pööranud asjaoludele,

et hagejal tuleb parandada oma suhtlemislaadi. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle

võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt

2-23-5886

avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda

oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28.

septembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Rikkumise parandamiseks tuleb anda

mõistlik tähtaeg. Hoiatada tuleb siis, kui sellel on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on

juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole

võimalik ning on selge, et rikkumine on niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik,

siis peab tööandja põhjendama, miks töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse.

26. VÕS § 196 lg 2 kohaselt võib lepingu üles öelda üksnes juhul, kui teine pool rikub

lepingut kohustuste rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtja möödumisel. Hoiatuse

eesmärk on saavutada hageja käitumise parandamine. Kohus on seisukohal, et käesoleval

juhul puudus hagejal võimalus käitumist parandamiseks, kuna tööleping öeldi üles juba

järgmisel või ülejärgmisel päeval peale väidetavat hoiatust (vestlus kapteniga toimus

tunnistaja ütluste kohaselt 16.03. või 17.03. ning kapten kirjutas hageja laevalt maha 18.03.).

Kohtule esitatud tõendist nähtuvalt on hagejaga sõlmitud tööleping üles öeldud „hageja

mittesobivusega meeskonda“ (dtl 64). Samas ei ole töölepingu ülesütlemisel tuginetud

asjaoludele, et hageja on oma käitumisega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja

vastu.

27. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejaga sõlmitud meretööleping öeldi TLS

§ 88 lg 1 p 6 alusel üles seaduse nõuetele mittevastavalt. Hoiatamisest järgmisel päeval

töölepingu ülesütlemine ei ole seaduspärane. Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle

võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Rikkumise parandamiseks tuleb

anda mõistlik tähtaeg, mida kostja käesoleval juhul teinud ei ole. Hoiatada tuleb siis, kui sellel

on mõistlik tulemus ning hoiatamise mõte on juhtida tähelepanu töötaja ebasobivale

käitumisele. Kui uue võimaluse andmine ei ole võimalik ning on selge, et rikkumine on

niivõrd tõsine, et töösuhte jätkamine ei ole võimalik, siis peab tööandja põhjendama, miks

töösuhe töötajaga ilma eelneva hoiatuseta lõpetatakse. Kostja ei ole seda teinud, kostja on

ülesütlemisteate edastamisel viidanud üksnes töötaja mittesobivusele meeskonda.

28. Eeltoodust tulenevalt ei olnud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 6 alusel lõpetamise materiaalsed

eeldused täidetud ja töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

29. TLS § 107 lg 1 näeb ette, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest

tuleneva aluse puudumise tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

Sama paragrahvi teise lõike järgi lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast,

mil see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

30. Kohus saab hageja nõudest aru, et hageja soovib lõpetada meretööleping alates

19.03.2023 ja kohustada tööandjat tegema sellekohased kanded töötamise registris. TLS § 97

lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15

kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte vahel

ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 19.03.2023 kätte ja seega oleks

tulnud tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 03.04.2023. Kuna tööandja ei ole

järginud ülesütlemisest ette teatamise tähtaegu, on hageja esitanud TLS § 100 lg-s 5 sätestatud

hüvitise nõude. TLS § 100 lg 5 sätestab, et kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette

vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või

tööandjal õigus saada keskmist tööpäevatasu iga tööpäeva eest, mille võrra töölepingu

ülesütlemisest vähem ette teatati. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja TLS § 100 lg-st

5 tulenev hüvitise nõue summas 450 eurot. Kostjal tuleb parandada Maksu- ja Tolliameti

peetavas töötamise registris andmed hageja ning kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu

kohta.

31. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista ka hüvitis 2700 eurot (3 x 900 eurot).

Töölepingu ebaseaduslikust lõpetamisest tuleneva hüvitise nõude aluseks on TLS § 109 lg 1,

mis näeb ette, et kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab

2-23-5886

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise

suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kostja on

palunud hüvitise suurust vähendada.

32. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise nõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg 3 järgi võlaõigusseaduse 7. peatüki

sätteid (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis

erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju

(saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud

mittevaraline kahju. Eeltoodust nähtub, et esmajoones on TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise

maksmise eesmärgiks hüvitada töötajale tulu, mis tal jäi saamata töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemise tõttu.

33. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjust mõista kostjalt välja 3 kuu keskmise

töötasu suurust hüvitist, kuna see ei ole kõiki töösuhte ja selle lõpetamise asjaolusid kogumis

kaaludes proportsionaalne. Hageja töösuhe oli töölepingu ülesütlemise ajaks kestnud väga

lühikest aega (16 tööpäeva) ning hageja töölt eemaldamine oli tingitud hageja käitumisest.

Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on hüvitise väljamõistmine etteteatamistähtaja

järgimata jätmise kohta. Täiendava hüvitise väljamõistmine ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud.

34. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi osaliselt. Kohus tuvastab kostja ja

hageja vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel,

lõpetab hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023

ning kohustab kostjat parandama Maksu- ja Tolliameti peetavas töötamise registris andmed

hageja ning kostja vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise 450 eurot (brutosumma). Kohus jätab

rahuldamata hageja hüvitise summas 2700 eurot nõudes.

35. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

Menetluskulud

36. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas töövaidlusasjas hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi

kanda.

37. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist

suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Mälberg

Kohtunik

Otsus jõustus osaliselt Tln Rkk otsuse jõustumisega:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus osas, milles maakohus jättis

2-23-5886

rahuldamata N. R. i hagi XXX OÜ vastu töölepingu seaduse (TLS)

§ 109 lg 1 alusel nõutud hüvitise nõudes. Teha tühistatud osas uus otsus ja mõista

XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot.

Ülejäänud osas jätta otsus muutmata.

2. Pärnu Maakohtu 22.05.2025 otsus on jõustunud osas, millega maakohus tuvastas

XXX OÜ ja N. R. i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse TLS § 88 lg 1 p 6 alusel; lõpetas N. R. i ja XXX

OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.03.2023

ning kohustas XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise

registris andmed N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud

töölepingu kohta; mõistis välja XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitise

TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot ja viivise hüvitise 450 euro tasumisega viivitamise

eest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

19.03.2023 kuni hüvitise tasumiseni.

3. Rahuldada N. R. i apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis

märgitule.

5. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1.

Rahuldada N. R. i hagi XXX OÜ vastu osaliselt.

5.2.

Tuvastada XXX OÜ ja N. R. i vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus

TLS § 88 lg 1 p 6 alusel.

5.3.

Lõpetada N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel

alates 19.03.2023 ning kohustada XXX OÜ-d parandama Maksu- ja Tolliameti töötamise

registris andmed N. R. i ja XXX OÜ vahel 19.02.2023 sõlmitud töölepingu kohta.

5.4.

Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 100 lg 5 alusel 450 eurot.

5.5.

Mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks välja viivis punktis 5.4. nimetatud rahalise hüvitise

tasumisega viivitamise eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.03.2023

kuni hüvitise tasumiseni.

5.6.

Välja mõista XXX OÜ-lt N. R. i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 900 eurot.

5.7.

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.