2-25-6296/6 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-6296

Tsiviilasi

N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N.C (isikukood XXX)

Kostja: Y.I (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

21. mai 2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N.C hagi Y.I vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada N.C ja Y.I abielu, mis on sõlmitud 10. juulil 2020, Rakvere

Linnavalitsuses.

3. Taastada N.C varem kantud perekonnanimi „L “. Kohtuotsuse jõustumisel jääb

N.C nimeks N.C L .

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel esitama apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. N.C (hageja) esitas 24. aprillil 2025 Viru Maakohtule hagi Y.I (kostja) vastu abielu

lahutamiseks.

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on

pöördumatult lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi. Hageja on teinud korduvalt ettepaneku

kokkuleppeliselt abielu lahutamiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Kostja abielu lahutada

ei taha. Sellest tulenevalt on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Kostja käitumine on

olnud korduvalt agressiivne tarvitades alkoholi koos psühhotroopsete ainetega. Hageja oli

sunnitud 20. aprillil 2025 kostja käitumise pärast kodust koos väikeste lastega põgenema

Naiste Tugikeskuse turvalisele majutusele. Asjade kättesaamiseks ühisest elukohast oli hageja

sunnitud kutsuma turvalisuse tagamiseks politsei. Kostja on ähvardanud hagejale nuga anda ja

hagejal on olnud reaalne kartus ähvarduste toimepanemiseks. Kostja hävitas hageja isiklikke

esemeid. Hageja kardab kostjat ja soovib abielu lahutada. Abielulist kooselu ei ole võimalik

taastada. Hageja ei soovi leppimisaega.

2. Kostja vaidles hagile kohtuistungil vastu. Kostja armastab hagejat ja soovib oma pere

tagasi. Probleemid on võimalik lahendada. Laste huvides on pere säilitada.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

4. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Hagiavalduse ja

rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud 10. juulil 2020, Rakvere Linnavalitsuses

(dtl 7).

5. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

6. Kohus leiab, et abielu lahutamise eeldused on täidetud. Kuigi kostja vaidleb abielu

lahutamise nõudele vastu, saab kohtu arvates pidada poolte abielusuhteid lõppenuks.

Abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ning nad kinnitasid seda ka istungil.

7. Samuti on alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Hageja soovib abielu lahutada.

Kohus selgitas hagejale 21. mai 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja

leppimisaja võimalust TsMS § 357 lg 1 alusel, kuid hageja seda ei soovinud. Hageja oli

kindlal veendumusel, et ta ei taha abielu säilitada ja kostjaga leppida. Kostja soovib hagejaga

ära leppida. Kostja tunnistas ärakuulamisel alkoholitarbimist, kuid pidas selle põhjuseks

hageja põhjustatud stressi. Samuti oli kostjal mitmeid etteheiteid hageja käitumisele

abielusuhte ajal.

Kohus ei pea seetõttu põhjendatuks menetlust TsMS § 357 lg 1 alusel peatada. Kohus

veendus, et hageja on jõudnud endas selgusele, et abielu jätkamine ei ole enam võimalik.

Abielu jätkamine eeldab poolte ühist tahet ning kui üks abikaasadest ei soovi enam abielulist

kooselu jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Ükski

inimene ei saa vastu tahtmist abielus olla, abielu saab põhineda vabatahtlikkusel. Olukorras,

kus kostjal on ühepoolne soov abielu jätkata, kuid hageja tahe lahutamiseks on kindel, on

leppimisaja andmine ebamõistlik. Kohtul ei ole võimalik sundida abikaasasid lepitust otsima

või perenõustaja juures käima. Abikaasasid on võimalik leppimisele suunata ainult nende

mõlema soovil ja nõusolekul, ja kui hageja kategooriliselt keeldub kostjaga leppimast, ei ole

võimalik suunata pooli nõustamisele.

Eeltoodut arvestades tuleb poolte abielu lahutada.

8. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja on

avaldanud soovi taastada enda perekonnanimena varem kantud perekonnanimi „L “. Seetõttu

taastab kohus abielu lahutamise järel hageja perekonnanime.

9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)