1-25-2594/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-2594

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mail 2025 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-25-2594

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

Raigo Nael süüdistatuna KarS § 4231 ja § 215 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör

Andreas Otti

Süüdistatav

Raigo Nael – isikukood 39108160253, elukoht xxx, xxx

Vabariigi kodanik, emakeel xxx keel, töökoht xxx, xxx,

telefon xxx, e-post xxx tõkend elukohast lahkumise keeld,

varem kriminaalkorras karistatud.

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Raigo Nael KarS § 4231 järgi ning mõista karistuseks vangistus 9

kuud.

Süüdi tunnistada Raigo Nael KarS § 215 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 7

kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista

liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2023-

13.11.2023, 30.04.2024-01.05.2024 ning 04.03.2025, s.o 5 päeva. Kandmisele kuulub

karistus 8 kuud ja 25 päeva.

KarS § 69 sätteid kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 265 tunni ulatuses,

mille tegemise tähtaeg on 9 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Raigo

Nael peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil xxx;

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata Raigo Naela üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Raigo Naela suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Raigo Naelalt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1329 eurot ning

KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 241,56 eurot

riigituludesse.

Kohustada Raigo Naela tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 130,88 eurot.

Menetluskulud summas 1570,56 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447

Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või

EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida

viitenumber 99925700015287. Selgitusse võib märkida: „Raigo Nael, kriminaalasi 1-25-

2594, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse

täitmisega seonduvad kulud.

Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda.

Välja mõista Raigo Naelalt kannatanu K. T. kasuks 2500 eurot, mis tuleb kanda K. T.

arvelduskontole nr EEXXX Swedbank AS-is.

Asitõendid – DVD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15

päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete

või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

Raigo Naela süüdistatakse KarS § 423’1 järgi kvalifitseeritava mootorsõiduki süstemaatilise

juhtimise toimepanemises juhtimisõiguseta isiku poolt, mis seisneb selles, et tema isikuna,

kes on varasemalt korduvalt juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust ning keda on selle eest karistatud 15.06.2020.a Viru Maakohtu

poolt KarS § 423´1 eest, 16.10.23.a PPA Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi ning

11.12.2023.a Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi, ning juhtis tahtlikult uuesti s.o

süstemaatiliselt 12.11.2023.a kella 14.02 ajal Harjumaal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 14.

kilomeetril suunaga Pärnu poole, mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant

registreerimismärgiga XXX ja 30.04.2024.a kella 23.56 ajal Harjumaal Tallinnas Sõpruse

pst 257 juures suunaga J. Sütiste tee poole, mootorsõidukit Audi A3 registreerimismärgiga

XXX ning 05.05.2024.a kella 23.26 ajal Harjumaal Tallinnas Liivalaia tänaval, Lastekodu tn

ja J. Kunderi tn vahelisel alal suunaga J. Kunderi 8 poole, mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXX ja 11.06.2024.a kella 02.10 paiku Tallinnas Hommiku tn ja

Kadaka pst ristmikul mootorsõidukit Mercedes Benz C220CDI registreerimisnumbriga

XXX ning 04.03.2025 kella 01:09 paiku Harjumaal, Tallinna linnas, Kalaranna tn 28/2

suunaga Kalasadama tn, mootorsõidukit VW Crafter registreerimismärgiga XXX omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 94 lg 1 järgi võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või

kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud.

Seega Raigo Nael süstemaatiliselt juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust, pannes seeläbi toime KarS §-i 423’1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Samuti süüdistatakse Raigo Naela KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis

seisnes selles, et tema võttis võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil 11.06.2024

tuvastamata kellaajal Tallinnas Päikese pst X maja eest K. T.ile (T.) kuuluva sõiduki

Mercedes Benz C220CDI registreerimisnumbriga XXX, maksumus 2500 eurot. Sõidukisse,

mis oli lukustatud, sisenes Raigo Nael selle sõiduki juurde kuuluva originaalvõtme abil.

Sõiduauto originaalvõtme võttis Raigo Nael eelnevalt A. K. (K.) pusa taskust Päikese pst X,

Tallinn. Raigo Nael võttis sõiduki võtme ja kasutas sõidukit selle omaniku ja kasutaja

teadmata ja nõusolekuta. Sõidukit kasutas Raigo Nael kuni liiklusõnnetuse toimumiseni

11.06.2024.a kella 02.10 paiku Tallinnas Hommiku tn ja Kadaka pst ristmikul.

Seega Raigo Nael pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS §

215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Raigo Naela, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 12.05.2025 sõlmitud

kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Raigo Naela süüdi tunnistamist ja tema karistamist

KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 9 kuud ning KarS

§ 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 7 kuud. KarS § 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks 9

kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 12.-

13.11.2023, 30.04.-01.05.2024 ja 04.03.2025, s.o 5 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 8

kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada kandmisele kuuluv

karistus 8 kuud 25 päeva vangistust (s.o 265 päeva) 265 tunni üldkasuliku tööga, mille

tegemise ajaks määrata 9 kuud kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel on süüdistatav

üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks

ning 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Juhindudes eeltoodust, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid – DVD-plaadid, mis

asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1

p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o

1329 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu

241,56 eurot riigituludesse.

Jätta kaitsetasu summas 43,92 eurot riigi kanda.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks

kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik