2-24-102679/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Reena Nieländer

Konsultant

Kairi Lints

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-102679

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse

755,10 euro, intressi 63,54 euro, sissenõudmiskulude 40

euro, haldustasude 2 euro, sissenõutavaks muutunud

viivise 54,89 euro ja edasiulatuva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1035,59 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn

Hageja volitatud esindaja: Sigrid Rahkema; e-post: xxx

Kostja: X (isikukood XXX), elukoht teadmata

Asja läbivaatamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu alternatiivses nõudes.

2. Mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja AS Inbank Finance ja kostja

vahel 13.07.2022 järelmaksulepingust nr L89009166403 tulenev põhivõlgnevus

481,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis alates 16.01.2024 kuni 15.02.2024

summas 4,93 eurot ning alates 15.02.2024 edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 2 teise

lause kohases määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Jätta menetluskulud kostja X kanda.

4. Määrata kindlaks Finance Group OÜ menetluskulud 212 eurot ja mõista need Xlt

välja.

5. Välja mõista Xlt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on Aktiva Finance Group OÜ hagi X vastu põhivõlgnevuse

755,10 euro, intressi 63,54 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, haldustasude 2 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 54,89 euro ja edasiulatuva viivise nõudes (dtl 16-60).

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista kostja ja AS Inbank Finance vahel

13.07.2022 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89009166403 tulenev võlgnevus. Lepingu

alusel laenas AS Inbank Finance kostjale laenu 1355 eurot kauba väärtusega 2258 eurot

ostmiseks. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel

perioodil 15.08.2022-15.01.2024 kuumaksega 94,66 eurot. Intressimäär oli 15,90% aastas,

lepingutasu 10 eurot, haldustasu 0,5 eurot kuus. Krediidi kulukuse määr 34,56% aastas. Kuna

kostja rikkus kohustust tasuda graafikujärgseid maksed, saatis laenuandja 08.08.2023 kostjale

laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks ja loovutas 31.08.2023 nõude hagejale.

3. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 2258 eurot ning kostja maksis

sissemaksuks 903 eurot. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 599,90

eurot, seega on tasumata põhiosa summas 755,10 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista

tasumata intressid alates 15.05.2023 kuni ülesütlemiseni 31.08.2023 kokku summas 63,54

eurot. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.05.2023-15.08.2023 osamaksete

haldustasud summas 2 eurot. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitist kokku 40 eurot.

4. Hageja arvestab viivist tagastamata põhivõlgnevuselt 755,10 eurot alates laenulepingutele

ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 14.02.2024 lepingutes kokku

lepitud intressi määrades. Kostja võlgneb hagejale viivist 54,89 eurot. Lisaks nõuab hageja

edasiulatuvat viivist kogu põhinõudelt s.o 755,20 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates

15.02.2024 määras 15,90% aastas.

5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et hageja on hinnanud

kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal,

et on põhjalikult kontrollinud kostja krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja

krediidivõimelisuse teada saamiseks ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui

kostja sissetulekud. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa

viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada,

et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt

eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Kui kostja teadis, et ta suuremate

finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida.

Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste

põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga

ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui tarbija enda

tahtlik käitumine toob kaasa tarbija krediidivõimelisuse valesti hindamise ja krediidi andmise

tarbijale, kes tõeste ja täielike andmete esitamise korral poleks krediiti saanud, ei ole tarbijal

õigus tugineda VÕS § 403⁴ lg-le 6 ja krediidiandja poolt krediidivõimelisuse valesti

hindamine ei too kaasa lg-s 7 nimetatud tagajärgi.

6. Käesolevalt on hageja esitanud tõendina laenutaotluse (dtl 47) ja maksehäireregistri

väljavõtte (dtl 48t). Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja

päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid

maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud

Pensioniregistrist, päringust sai teada, et kostja igakuine keskmine sissetulek oli 652,86 eurot.

Väljaminekuteks oli kostja märkinud taotluses 400 eurot. Lepingu igakuiseks osamakseks

kujunes 94,66 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning teada saanud, et

kostjale jääb raha reservi vähemalt 158,20 eurot (652,86-400-94,66). Samuti on kostja täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega.

7. Kohus kohustas hagejat 08.05.2024 määrusega esitama täiendavaid tõendeid vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta või esitama VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse.

8. Hageja esitas 10.05.2024 kohtule alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1

kohaselt, juhul kui kohtu hinnangul on laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Täiendavaid tõendeid hagejal esitada ei ole. Kostja on teinud

tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 873,80 eurot (599,90 eurot põhiosa katteks +

237,54 eurot intressi katteks + 4,50 eurot haldustasu katteks + 10 eurot lepingutasu katteks +

20 eurot meeldetuletuste + 1,86 eurot viivise katteks). Juhul kui kohus leiab, et laenuandja on

rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada lepingu alusel

saadud summa 481,20 eurot (2258-903-873,80). Arvestades kõik kostja maksed põhinõude

katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks

hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

9. Kostjal on sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus kuni lepingu graafiku lõppemiseni, s.o

15.01.2024 summas 481,20 eurot ning viivis alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast,

s.o. alates 16.01.2024. a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20

eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1

lause 1 kohaselt (dtl 16-60).

10. Kostjale Xle on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega saadetud 16.05.2024 e-

posti aadressil xxx ja xxx. Lisaks on kostjale materjalid kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetatud 01.06.2024, kuid kostja hagile

õigeaegselt (21.06.2024) ega käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga nõuetekohast

hagivastust ei esitanud.

11. Hagiavalduse punktis 4.3. on hageja esitanud taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui

kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks (dtl 16-60; 67-70).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud 10.05.2024 esitatud alternatiivse nõude osas.

Kohus rahuldab seetõttu hagi osaliselt. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja

lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu

lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa

Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

14. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

15. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel

sõlmitud krediidilepingust. Viimane on oma nõuded loovutanud hagejale.

16. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja ja AS Inbank Finance vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Hageja on esitanud kohtule kostja digitaalse allkirjaga laenulepingu (dtl 28-43).

17. Kohtul on kohustus kontrollida, kas kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr

ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

18. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

19. Laenulepingu personaalsete tingimuste (dtl 28) kohaselt on krediidi kulukuse määr 34,56%

aastas. Lepingu sõlmimise ajal (13.07.2022) oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuu

kuue keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

16,30% (kolmekordne määr seega 48,90%).

20. Krediidi kulukuse määra arvutusreeglid tulenevad VÕS §-dest 406 ja 4061 ning VÕS § 406 lg

6 alusel kehtestatud rahandusministri määrusest „Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise

kord“ ning selle lisast nr 1. Hageja on 14.02.2024 menetlusdokumendi p-s 1.2 selgitanud

krediidi kulukuse määra (34,56%) kujunemist. Kohtul ei ole alust asuda seisukohale, et

hageja on krediidi kulukuse määra arvutanud valesti.

21. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostjaga sõlmitud lepingu järgne krediidi kulukuse määr ei ületa

Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning leping ei

ole VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

22. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse

võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.

23. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija

varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja

koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse

(KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti

selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

24. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt

konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

25. Hageja on selgitanud, et laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud

andmete, Pensioniregistri päringu ja maksehäirete registri päringu alusel. Kohus andis

hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et enne laenude andmist kontrolliti kostja

maksehäireid maksehäirete registritest (taust.ee) ja enne laenude andmist tehti päring

Pensioniregistrisse. Pensioniregistri päringust sai teada, et kostja igakuine keskmine

sissetulek oli 652,86 eurot. Väljaminekuteks oli kostja märkinud 400 eurot. Lepingu

igakuiseks osamakseks kujunes 94,66 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud

ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi vähemalt 158,20 eurot (652,86-400-94,66).

Samuti on kostja täitnud lepingust tulenevaid kohustusi pea aasta aega. Hageja on esitanud

kohtule kostja laenutaotluse (dtl 47), Pensioniregistri väljavõtte ning taust.ee päringu (dtl 48).

Muid tõendeid hageja esitanud ei ole.

26. Kohtule esitatud laenutaotluses on kostja märkinud sissetuleku suuruseks 1200 eurot kuus,

laenuandja aga kontrollinud Pensioniregistrist, et kostja tegelik sissetulek viimase kuue kuu

jooksul on 652,86 eurot kuus, mis on poole väiksem taotluses esitatust. Taust.ee päringust

nähtub, et päring on tehtud millalgi peale 31.08.2023, mitte aga enne laenuotsuse tegemist.

Hageja ei ole esitanud kohtule lepingu sõlmimisele eelnevaid pangakonto väljavõtteid. Seega

ei ole laenuandja kontrollinud ka kostja kohustuste olemasolu, sh finantskohustuse olemasolu

ning nende suurust. Kuigi Pensioniregistri või Maksu- ja Tolliameti päringutega on võimalik

hankida asjakohast teavet laenutaotleja regulaarsete sissetulekute kohta, ei ole see muu teave

piisav tarbija krediidivõime hindamiseks, kuivõrd laenutaotleja kulusid seal ei kajastu.

27. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja

krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja

kohustusi. Üksnes Pensioniregistri päringu ja kostja täidetud laenutaotluse andmetest

lähtumine pole piisav veendumaks kostja krediidivõimelisuses. Lisaks ei ole laenuandja

arvestanud laenulepingut sõlmides krediidivõimelisuse hindamisel teada saadud asjaoluga, et

kostja on esitanud taotluses poole suurema sissetuleku kui Pensioniregistri väljavõttest

nähtub. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud

andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.

28. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud vastustundliku laenamise põhimõtet. Hageja

on esitanud hagiavalduse täienduses alternatiivse nõude juhuks kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja palub kohtul rahuldada alternatiivse

nõude juhul, kui esimene nõue jääb rahuldamata.

29. Hageja on esitanud alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kohtul välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuse kuni lepingu graafiku lõppemiseni, s.o 15.01.2024

summas 481,20 eurot ning viivise alates graafiku lõppemisele järgnevast päevast, s.o. alates

16.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20 eurot alates

hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.

30. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

31. Hageja on tõendanud, et kostja sai krediiti kauba hinnaga 2258 euro soetamiseks 1355 eurot.

Kostja on teinud tagasimakseid lepingu alusel kogusummas 873,80 eurot. VÕS § 4034 lg 7

alusel tuleb lugeda kõik tagasimaksed tehtuks põhiosa katteks. Kohus rahuldab hageja

põhivõlgnevuse nõude summas 481,20 eurot (2258-873,80).

32. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

tuli kõik kostja poolt teostatud maksed arvestada põhivõlgnevuse katteks. Kuivõrd kostjaga

sõlmitud lepingutes olid kokku lepitud kindla suurusega kuumaksed ning hageja on kõik

maksed arvestanud täielikult põhivõlgnevuse katteks, nähtub hagiavalduse täiendusest (dtl

69-70), et sellisel juhul ei saaks lugeda lepingut 31.08.2023 kehtivalt üles öelduks, kuna

selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses.

33. Kuna lepingu on sõlmitud perioodiks 15.08.2022 kuni 15.01.2024 ja viimane graafikujärgne

tagasimakse pidi toimuma 15.02.2024, on leping lõppenud korraliselt.

34. Hageja nõuab kostjal intressi summas 63,54 eurot. Kuivõrd krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, on krediidiandjal õigus nõuda seadusjärgset intressi.

13.07.2022 oli seadusjärgne intressimäär 0%. Kuivõrd seadusjärgne intress oli laenulepingu

sõlmimise ajal 0%, jätab kohus intressinõude 63,54 eurot rahuldamata.

35. Hageja on esitanud viivise nõuded viivis alates maksegraafiku lõppemisele järgnevast

päevast, s.o. alates 16.01.2024 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.02.2024 VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi

põhivõlgnevuselt 481,20 eurolt perioodil alates 16.01.2024 kuni 14.02.2024 on 4,93 eurot

(12,5% aastas).

36. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 481,20 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast, s.o 15.02.2024 VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt. Kohus

rahuldab hageja viivisenõuded lepingute korralisele lõppemisele järgnevast päevast

15.02.2024 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras.

37. Kuna VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne, märgib kohus, et hageja on ise välja toonud, et ümberarvestuse korral

ei oleks leping üles öeldud. Seega ei saaks nõuda peale lepingu lõppemist tehtud

sissenõudmiskulude hüvitamist. Kuivõrd kohus on veendunud, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, jätab kohus halduskulude nõude 2 eurot ning

sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

38. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda.

39. Kohus rahuldas hageja nõude 1035,20 eurot 53% ehk 546,20 euro ulatuses, mistõttu kohus

jätab menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

41. Hageja on esitanud 15.12.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kulud olnud: 1)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; 2) täiendavate

alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja

koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule ajakuluga

2h tunnihinnaga 169 eurot, summas 358 eurot. Lisaks on hageja tasunud riigilõivu 280 eurot.

42. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale

hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud.

43. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel

hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842

määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20

eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab

kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot.

44. Kohus märgib, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus leiab, et ka

käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu

maakohtu menetluses 1h. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö

tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi

kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas,

mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista

ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja

on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS §

174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot,

millele lisandub maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja tasutud riigilõiv 280

eurot, seega kokku 400 eurot.

45. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 400 eurot. Eeltoodust tulenevalt

tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 53% hageja menetluskuludest ehk

212 eurot.

46. Lisaks märgib kohus hageja taotlusel lahendisse, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

47. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Nieländer

Kohtunik