3-25-29/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-29

Haldusasi

K.F kaebus tuvastada Rae Vallavolikogu 06.12.2024

menetlustoimingu õigusvastasus ning kohustada Rae

Vallavolikogu täiendama Rae Vallavolikogu 15.10.2024

otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringut

Menetlusosalised

Kaebaja – K.F, lepinguline esindaja v.adv Helmeri Indela

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindajad Meeli Vaarik ja

Stina Metsis

Asja läbivaatamine

29.04.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja:

1.1. tuvastada Rae Vallavolikogu 06.12.2024 menetlustoimingu, millega Rae

Vallavolikogu tagastas K.F vaide läbivaatamatult, õigusvastasus;

1.2. kohustada Rae Vallavolikogu uuesti otsustama, kas täiendada Rae Vallavolikogu

15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringut

selliselt, et Järvekülas Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahele projekteeritakse teelõik,

mis ühendab omavahel Kindlusepealse tee ja Kindluse tee.

2. Mõista Rae vallalt K.F kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2025 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K.F on Rae vallas Järvekülas Vasara tee 12 asuva kinnistu omanik.

2. Rae Vallavolikogu võttis 15.10.2024 vastu otsuse nr 134 „Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringu kehtestamine“ (edaspidi Üldplaneering). Kaebuse kohaselt algses

Üldplaneeringu versioonis oli ette nähtud Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu

välja ehitamine (ca 100 meetrine teelõik), mis 15.10.2024 kehtestatud Üldplaneeringus oli

jäetud projekteerimata. Samuti on Üldplaneeringuga ette nähtud ka Rohuvälja tee ja Vana-

Järveküla tee ristumiskoha sulgemine, millega kaasneb täiendav oluline liikluskoormus

Vasara teel ja Vibu teel, kuna Rohuvälja tee elanikud peavad hakkama suuremate teedeni

jõudmiseks sõitma läbi Vasara ja Vibu tee. Kaebaja väitel sellisel kujul Üldplaneering rikub

oluliselt tema subjektiivseid õigusi ning on vastuolus ka avaliku huviga.

3. K.F esitas 02.12.2024 Rae Vallavolikogule vaide Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsuse nr

134 osaliselt kehtetuks tunnistamiseks osas, milles Üldplaneeringus on jäetud projekteerimata

Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vaheline teelõik, mis ühendaks teega Kindlusepealse tee ja

Kindluse tee.

4. Rae Vallavolikogu tagastas 06.12.2024 K.F vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg

1 p 1 alusel põhjendusel, et isikul puudub õigus vaiet esitada.

5. Tallinna Halduskohtusse saabus 06.01.2025 K.F kaebus nõuetega tühistada Rae

Vallavolikogu 06.12.2024 otsus K.F 02.12.2024 vaide tagastamise kohta ning kohustada Rae

Vallavolikogu K.F 02.12.2024 vaiet läbi vaatama.

6. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 29.01.2025 määrusega käiguta ning kohustas kaebajat

kaebuses esinenud puudusi kõrvaldama. Kohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt

olukorras, kus kaebaja esitatud kohustamisnõue on seotud vaide esemega (nagu praegu on)

ning kui isik leiab, et vaie on tagastatud ebaõigesti, tuleb vaide esemeks olev nõue esitada otse

kohtule, kaebajal puudub kaebeõigus vaidemenetluse otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks ja

vastustaja kohustamiseks vaie sisuliselt läbi vaadata. Samuti oli kohtu arvates korrektsem

sõnastada kaebaja taotlus kohustamisnõudena Üldplaneeringu täiendamiseks.

7. Kaebaja esitas 10.02.2025 uue kaebuse tervikteksti, milles taotles: 1) tühistada Rae

Vallavolikogu 06.12.2024 otsus K.F 02.12.2024 vaide tagastamise kohta; 2) kohustada Rae

Vallavolikogu täiendama Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae

valla põhjapiirkonna üldplaneeringut selliselt, et Järvekülas Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahele projekteeritakse teelõik, mis ühendab omavahel Kindlusepealse tee ja Kindluse tee.

8. Tallinna Halduskohus võttis 11.02.2025 määrusega menetlusse K.F kaebuse nõuetes

tuvastada Rae Vallavolikogu 06.12.2024 menetlustoimingu, millega tagastati K.F 02.12.2024

vaie läbivaatamatult, õigusvastasus ja kohustada Rae Vallavolikogu täiendama Rae

Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla põhjapiirkonna

üldplaneeringut selliselt, et Järvekülas Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahele

projekteeritakse teelõik, mis ühendab omavahel Kindlusepealse tee ja Kindluse tee.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

9. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja motiveeris 02.12.2024 vaides põhjalikult, kuidas Üldplaneeringus Kindlusepealse

tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu planeerimata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kaebaja on selgitanud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu (ca 100

meetrine teelõik) välja ehitamata jätmisega kaasneb mh Vasara teel, kus asub kaebajale

kuuluv kinnistu, ebamõistlik liikluskoormus, liiklusmüra ja õhusaaste. Veelgi enam, kuna

Ülldplaneering näeb ette Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemise, peavad

Rohuvälja tee elanikud hakkama suuremate teedeni jõudmiseks sõitma mh läbi Vasara tee,

mis samuti suurendab Vasara teel liikluskoormust, liiklusmüra ning õhusaastet. Kuivõrd

kaebaja on Vasara teel asuva kinnistu omanik ja elanik, puudutab Kindlusepealse tee ja

Kindluse tee vahelise teelõigu planeerimata jätmine selgelt kaebaja subjektiivseid õigusi. Rae

Vallavolikogu vastupidised seisukohad on täielikult sisutud. Antud juhul ei esinenud mitte

ühtegi õiguslikku alust, mis võimaldanuks Rae Vallavolikogul 02.12.2024 vaie kaebajale

tagastada läbivaatamata, Kaebajal on õigus esitada vaie mh avalike huvide kaitseks.

2) Kuna Üldplaneeringuga on Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vaheline teelõik jäetud

projekteerimata ning kuna Üldplaneeringuga on ette nähtud ka Rohuvälja tee ja Vana-

Järveküla tee ristumiskoha sulgemine (ehk Rohuvälja tee elanikud peavad hakkama

suuremate teedeni sõitma läbi Vasara ja Vibu tee), on negatiivsed tagajärjed (sh kaebaja kui

Vasara 12 tee kinnistu omaniku ja elaniku jaoks) järgmised: 1) Rohuvälja tee, Pärituule tee

ning Kindlusepealse tee elanikud peavad ca 1,5-2 km ukerdama autodega mööda kitsaid

kvartalisiseseid Vasara, Vibu ja Kirve tänavaid (kiiruspiirangud 30 km/h, lamavad

politseinikud, reguleerimata ristmikud, kooli või sealt koju liikuvad lapsed kitsa tee ääres

kõndimas ja jalgrattaga sõitmas) Kindluse teeni ja Vana-Tartu maanteeni kui lähimate

suuremate jaotusmagistraalteedeni; 2) Vasara (sh ka kaebaja), Vibu ja Kirve teede elanikud

kannatavad üleliigse ja ebamõistliku liikluskoormuse, müra, keskkonnasaaste ning

transiitliikluse all, mida on võimalik vältida Kindluse tee ja Kindlusepealse tee vahelise

teelõigu väljaehitamisega. Seejuures on oluline märkida, et Vasara, Vibu ja Kirve tee on välja

ehitatud üksnes 6 meetri laiusena ehk antud teed vastavad Üldplaneeringu järgi üksnes

kvartalisisese tänava tunnustele. Seega on Rae Vallavolikogu kehtestatud Üldplaneeringuga

tekitamas olukorda, kus Vibu, Vasara ja Kirve teed läbivad mitukümmend korda rohkem

liiklejaid, kui seda peaks 10 elamisühikut teenindav elamuala sisesel tänaval liiklema.

Mõistetavalt kaasneb mitmekümne kordse liikluskoormusega ka vastav müra,

keskkonnasaaste, liiklusohutuse langemine jm negatiivsed tagajärjed ehk puudub alus

kõneleda kasutajasõbralikust ja turvalisest elukeskkonnast, mis rikub kaebaja kui Vasara teel

elava isiku õigusi. Veelgi enam, Rae Vallavalitsus on Liiva tee ühesuunaliseks muutmisega

tekitanud juba tänaseks olukorra, kus Uuesalust Käokella tn suunal liiklejad kasutavad Vasara

teed, Kirve teed ja Rohuvälja teed transiitliikluse tarbeks, mistõttu on kujunenud olukord, kus

Üldplaneeringu järgi vaid 10 elamisühiku teenindamiseks mõeldud Vasara teel liikleb kaebaja

kinnisasja eest igapäevaselt ca 250-300 sõidukit ehk ca 25-30 korda enam, kui antud teel

peaks liiklema. Rohuvälja teelt Vana-Järveküla teele juurdepääsu sulgemisega liikluskoormus

Vasara teel kasvab veelgi intensiivsemaks.

3) Lisaks kaebaja subjektiivsetele õigustele rikub Üldplaneering sellisel kujul ka avalikke

huve (sh Vasara, Vibu, Kirve, Rohuvälja, Kindlusepealse teel ja Pärituule teel elavate isikute

huve), kuna avaliku huviga ei ole kooskõlas nõuetekohase ning ruumilist terviklahendust

tagava teede võrgustiku välja ehitamata jätmine.

4) Kindlusepealse ja selle lähiala detailplaneeringule esitatud vastuväiteid lahendas ja

kontrollis Rahandusministeerium, kes nõudis Rae Vallavalitsuselt detailplaneeringu üle

järelevalvet teostades Kindluse tee 26 kinnisasja omanikult eraldi nõusoleku võtmist

Kindlusepealse teelt Kindluse teeni kulgeva tee ehitamiseks. Ilma Kindluse tee 26 kinnistu

omaniku nõusolekuta ei pidanud Rahandusministeerium detailplaneeringule kooskõlastuse

andmist võimalikukski.

5) Üldplaneeringu seletuskirjas ega mistahes muus materjalis ei ole esitatud mitte ainsatki

põhjendust, miks kehtestatud Üldplaneeringus on projekteerimata jäetud Kindlusepealse tee ja

Kindluse tee vaheline teelõik, kuigi Üldplaneeringu algses versioonis oli see projekteeritud.

Tehtud ei ole mitte ühtegi liikuvusuuringut, mis hindaks, kuidas mõjutab (positiivsed ja

negatiivsed mõjud) Kindlusepealse teelt Kindluse teeni teelõigu välja ehitamine või selle välja

ehitamata jätmine liiklemist vaid 10 elamisühiku teenindamiseks mõeldud Vasara, Vibu ja

Kirve teel ning Rohuvälja, Kindlusepealse ja Pärituule teel. Tehtud ei ole mitte ühtegi

liiklusmüra uuringut, mis hindaks, kuidas mõjutab (positiivsed ja negatiivsed mõjud)

Kindlusepealse teelt Kindluse teeni teelõigu välja ehitamine või selle välja ehitamata jätmine

liiklusmüra vaid 10 elamisühiku teenindamiseks mõeldud Vasara, Vibu ja Kirve teel. Tehtud

ei ole mitte ühegi liiklusohutuse alast uuringut, mis hindaks, kuidas mõjutab (positiivsed ja

negatiivsed mõjud) Kindlusepealse teelt Kindluse teeni teelõigu välja ehitamine või selle välja

ehitamata jätmine vaid 10 elamisühiku teenindamiseks mõeldud Vasara, Vibu ja Kirve teel.

Kindlusepealse tee ja Kindluse tee ühendav teelõik oleks igati kooskõlas ruumilise

terviklahendusega ning võimaldas vältida üleliigse ja ebamõistliku liikluskoormuse, müra,

keskkonnasaaste ning transiitliikluse tekkimist Vasara, Vibu ja Kirve teedele. Samuti tagaks

Kindlusepealse tee ühendamine Kindluse teega Rohuvälja tee, Kindlusepealse tee ja Pärituule

tee elanikele võimaluse liikuda kiiresti ja mugavalt enda kinnistult suurema Kindluse teeni kui

kohaliku jaotusmagistraalteeni.

10. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Vaide tagastamine oli õiguspärane, kuna vaides oli tõendamata kaebaja subjektiivsete

õiguste riive. HMS § 71 lg-st 1 tulenevalt saab vaide esitada ainult oma subjektiivset õiguste

kaitseks, mistõttu ei saa vaiet esitada avaliku huvi kaitseks. Vaidest ei selgu, et

Üldplaneeringu kehtestamisega või kehtestamise menetluse käigus oleks rikutud kaebaja

õigusi või piiratud tema vabadusi. Vaides on kaebaja subjektiivsete õiguste riive tõendamata.

Üldplaneeringu kehtestamisega ei ole piiratud kaebajale kuuluva Vasara tee 12 kinnistu

kasutamist, muudetud kinnistu sihtotstarvet ega piiratud juurdepääsu kinnistule. Kaebaja saab

kinnistut kasutada täpselt samal viisil kui enne Üldplaneeringu kehtestamist. Neid asjaolusid,

mida kaebaja vaides välja tõi, ei saa pidada subjektiivsete õiguste rikkumiseks, vaid avalikke

huve kaitsvateks väideteks. Liiklusohu puhul on tegemist avaliku huviga, mitte kaebaja

subjektiivsete õiguste riivega. Isegi, kui väita, et on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi

(mida ei ole tehtud), siis esitatud vaidega ei olnud võimalik saavutada taotletavat eesmärki

ehk vaides taotleti selle kehtetuks tunnistamist, mida ei olnud olemas ehk kehtetuks saab

tunnistada ainult seda, mis on olemas.

2) Kaebaja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahelise teelõigu planeerimata jätmine rikub tema subjektiivseid õigus ja ka avalikku huvi.

Kaebaja väited on oletuslikud ja paljasõnalised. Üldplaneeringuga ei projekteerita teid, vaid

planeeritakse. Populaarkaebuse aluseks ei saa olla igasuguse objektiivse õiguse väidetav

rikkumine, vaid kaebaja kohustus on viidata õigusnormile, mis kaitseb avalikke huve. Sellise

olukorraga praegu tegemist ei ole. Kolmanda isiku eraomandis olevale kinnistule

üldplaneeringu menetluses tee planeerimata jätmine ei saa kuidagi riivata avalikku huvi.

Kaebaja ei ole ära näidanud sellist avalikku huvi, mis annaks õiguse populaarkaebuse

esitamiseks. Isegi juhul, kui möönda populaarkaebuse lubatavust, on tegemist põhjendamatu

kaebusega. Vastustaja on Üldplaneeringu menetluses täitnud ülesanded vastavalt

planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lõikele 1. Planeerimisdiskretsioon on kohaliku omavalitsusel

väga ulatuslik. Kaebaja ei ole välja toonud, et Üldplaneering oleks vastuolus kõrgema tasandi

planeeringutega. Kuigi üldplaneeringut on võimalik vaidlustada ka avalikest huvidest

lähtuvalt (PlanS § 94), ei saa vaidlustamise aluseks olla igasugune väidetav millegi

planeerimata jätmine. Avalikes huvides on, et planeering oleks kooskõlas kõrgemalseisvate

planeeringutega. Praeguses vaidluses ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune

Üldplaneering oleks vastuolus mõne kõrgemalseisva planeeringuga.

3) Kaebaja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahelise teelõigu (ca 100 meetrine teelõik) välja ehitamata jätmisega kaasneb mh Vasara teel,

kus asub kaebajale kuuluv kinnistu, ebamõistlik liikluskoormus, liiklusmüra ja õhusaaste.

Kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata.

4) Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemine on seotud Tallinna väikese

ringtee rajamisega ehk sulgemine on seotud Tallinna väikese ringteega, mitte

Üldplaneeringuga. Üldplaneeringusse on kantud Tallinna väike ringtee. Kaebaja on sellest

teadlik. Tallinna Halduskohtu menetluses on olnud kaebaja kaebus (haldusasi nr 3-22-1944)

Transpordiameti 01.06.2022 korralduse nr 1.1-3/22/419 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väikese ringtee) ehitusprojekti

koostamiseks“ tühistamiseks, kuid kohus jättis kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei pea

vajalikuks põhjendada Rohuvälja tee ristmiku sulgemist, kuna haldusasjas nr 3-22-1944 on

jõustunud kohtuotsus ning käesolevas kohtumenetluses ei ole võimalik enam vaidlustada

Transpordiameti 01.06.2022 korraldust nr 1.1-3/22/419. Kui Tallinna väikese ringtee

elluviimisega suletakse Rohuvälja tee ristmik Vana -Järveküla teelt, siis tagatakse läbi Vasara

ja Vibu tänavate Rohuvälja tee elanikele ligipääs kodudele. Samuti lahendab vald läbi

detailplaneeringute terviklikku tänava võrgustikku, et oleks rohkem ligipääsu võimalusi.

5) Kuna kohalikud jaotustänavad on oma olemuselt suuresti lahendatavad detailplaneeringute

koostamise käigus ja nende asukohad kaardil on tähistatud indikatiivsena, siis osaliselt

eemaldati need kaardilt ja määrati n.-ö kategoorias madalama astme tänavaks, mida kaardile

kantud ei ole. Vajadust sellise tasemega tänava planeerimiseks selles asukohas otseselt pole,

kuna piirkonna liiklust saab suunata Liiva ja Kindluse magistraalidele ka läbi Maidu tee ja

Liivapõllu tee. Indikatiivse tänava asukoha eemaldamine graafiliselt kaardilt ei tähenda, et

seda teed sinna edasiste detailplaneeringutega ei või kavandada. Üldplaneeringuga ei pea

graafiliselt ära planeerima kogu teedevõrku planeeringu täpsusastet arvestades. Planeeritavat

ruumilist struktuuri tuleb siiski kirjeldada detailplaneeringu või projekteerimistingimuste

andmiseks piisavalt põhjalikult. Antud juhul on graafiliselt kirjeldatud olulisemate teede

asukohad, kuid ülejäänud tänavate, ligipääsude ning jalgratta- ja jalgteede vajadus ja struktuur

on kirjeldatud üldplaneeringu seletuskirjas.

6) Vastavalt PlanS § 89 lõikele 3 tuleb uus avalikustamine korraldada siis, kui muudetakse

üldplaneeringu põhilahendust. PlanS § 6 punkti 14 kohaselt on planeeringu põhilahendus

planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku

toimimise. Kohaliku jaotustänava lõigu eemaldamine kaardilt ja kategooria muutmine pole

üldplaneeringu põhilahenduse muutmine, sest teelõik on võimalik ellu viia detailplaneeringu

menetluse käigus ning juurdepääs magistraalteedele on võimalik tagada teiste, kaardil olevate

kohalike jaotustänavate kaudu.

6) Kaebaja väide, et Vasara (sh ka kaebaja), Vibu ja Kirve teede elanikud kannatavad

üleliigse ja ebamõistliku liikluskoormuse, müra, keskkonnasaaste ning transiitliikluse all,

mida on võimalik vältida Kindluse tee ja Kindlusepealse tee vahelise teelõigu

väljaehitamisega, on paljasõnaline ning tõendamata. Kaebaja väide, et Vasara tee on mõeldud

ainult kümnele elamisühikule, on meelevaldne. Vasara tee on üks tee teedevõrgustikust, mis

on mõeldud ühendamaks erinevaid detailplaneeringualasid. Liiva tee ühesuunaliseks

muutmine oli vajalik, et tagada turvaline liiklemine. Eluliselt ei ole kaebaja väited usutavad

selles, et tänaseks on tekkinud olukord, kus Vasara teed kasutatakse transiitliikluseks ning

kaebaja kinnisasja eest liikleb päevas 250 – 300 sõidukit (transiitliiklus). Rohuvälja, Vasara,

Vibu jne teed on kõik ühine väikeelamuala teedevõrk ja ei ole planeeritud transiitliikluseks.

Transiitliiklus on läbiv liiklus, mis ei puutu konkreetsesse elamupiirkonda. Piirkonna

elanikud, kes hakkavad kasutama või kasutavad teedevõrku, on samuti selle piirkonna

elanikud ja nende liiklemist ei saa nimetada transiitliikluseks. Teedevõrgu kasutamiseks on

transiitliikluseks ette nähtud jaotusmagistraalteed - Liiva tee ja Kindluse tee.

Detailplaneeringutega on planeeritud elamualade teedevõrkude ühendamine, mis ei ole

transiitliiklus, vaid kohalike elanike poolt planeeritud teedevõrgu kasutamine. Eluliselt ei ole

usutav, et Uuesalust Käokella tänava suunal liiklejad kasutavad Vasara teed, Kirve teed ja

Rohuvälja teed transiitliikluse tarbeks.

7) Üldplaneering on kooskõlastatud pädevate asustustega sh Transpordiametiga ning saanud

heakskiidu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, seega ei saa nõustuda kaebaja

seiskohaga, et Üldplaneeringu on koostanud ja kooskõlastanud asjatundmatud isikud. Kaebaja

ei ole tõendanud, et tal on erialased teadmised ruumilisest planeerimisest. Kui Rohuvälja tee

ristmik Vana-Järveküla teega (Tallinna väikese ringteega) suletakse, siis tuleb selle käigus

tagada samaväärne uus juurdepääs kohalikele teedele.

8) Üldplaneering ei kohusta teid välja ehitama, vaid annab selleks võimaluse ehk kaebajal ei

ole kaebusega võimalik saavutada eesmärki, isegi juhul, kui vastustaja kannaks

Üldplaneeringusse Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu. Kaebaja arvab

ekslikult, et Üldplaneeringuga ehitatakse teid. Üldplaneeringuga antakse indikatiivsete teede

asukohad. kaebaja soovitud viisil Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu

Üldplaneeringusse kandmine võib rikkuda kolmanda isiku ehk Kindluse tee 26 kinnistu

omaniku subjektiivseid õigusi, millega kaebaja ei ole arvestanud. Kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda kolmanda isiku omandisse kuuluvale kinnistule tee rajamist.

9) Kindluse tee 26 kinnistu omaniku nõusolekut oli vaja selleks, et veenduda selles, et ta oleks

naaberkinnistu omanikuna nõus detailplaneeringu lahendusega ja tehnovõrkude rajamisega

ning servituudi seadmisega. See ei tähenda seda, et Rahandusministeerium oleks ette näinud,

et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee tulevikus teega ühendamine on ruumilise

terviklahenduse tagamise ning avalik huvi seisukohalt oluline ja vajalik.

Rahandusministeerium on andnud 28.05.2021 kirjaga nr 14-11/1580-5 „Järveküla

Kindlusepealse kinnistu ja lähiala detailplaneering“ heakskiidu ning sellest ei nähtu, et

järelevalvet teostades oleks Rahandusministeerium nõudnud Rae Vallavalitsuselt

detailplaneeringu üle järelevalvet teostades Kindluse tee 26 kinnisasja omanikult eraldi

nõusoleku võtmist Kindlusepealse teelt Kindluse teeni kulgeva tee ehitamiseks.

10) Kaebajale on jäänud tähelepanuta, et Üldplaneeringu menetlemise käigus on läbi viidud

mürauuring ning liikuvusuuring.

11) Kaebaja ehk Vasara tee 12 kinnistu omanik kui kaasatud isik ei ole esitanud

Üldplaneeringu menetluse avalikustamise käigus Üldplaneeringu lahendusele arvamusi või

vastuväiteid, muu hulgas ühtki sellist väidet, mida on ta esitanud kaebuses või kõikides

eelnevates menetlustes, milles kaebaja esindaja on osalenud. Kuna kaebaja ei ole mitte ühtegi

arvamust Üldplaneeringu menetluses esitanud, siis ei saanudki vastustaja kaebaja arvamust

kaaluda ehk vastustaja ei olnud ega saanudki olla teadlik sellest, et kaebajal on sellekohane

seisukoht. Olemasoleva keskkonna säilimine ei ole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (vt

Riigikohtu 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22) ning kaebaja ei saa nõuda, et keskkond

tema kinnistu ümbruses ei muutuks, seda enam, kui selle näevad ette kehtivad planeeringud.

12) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda ka seda, et elamukvartali sisene liiklus tema

kinnistust ei mööduks, seda enam, kui kehtivad planeeringud näevad praegusel juhul ette

võimaluse ühendada Vasara tee Rohuvälja teega. Kuivõrd kinnitust ei ole leidnud kaebaja üks

põhiväide, et Vasara ja Vibu tee kaudu hakkab kulgema transiitliiklus, ei ole alust pidada

konkreetsele teele lisanduvast liikluskoormusest tingitud mõjusid (sh kaebuses väidetud müra

ja keskkonnasaastet) ilmselgelt ülemäärasteks ja kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks.

Piirkonnas kehtivatest detailplaneeringutest tulenevate mõjude talumise kohustust ei saa

pidada kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuvaks seetõttu, et planeerimismenetluses hinnatakse

ja tasakaalustatakse avalikke ja erahuvisid. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole iga isiku

erahuvidele vastava lahenduse fikseerimine, vaid eelkõige on see võimalikku ehitamist

ettevalmistava detailplaneeringu, samuti projekteerimistingimuste aluseks ning käsitleb

kohaliku omavalitsuse või selle osa arengut eelkõige omavalitsuse või selle osa kui terviku

seisukohast. Kaebajal on võimalik kinnistut kasutada ja käsutada täpselt samadel tingimustel,

mis olid enne Üldplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kehtestamisega ei ole halvendatud

kaebaja olukorda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Õige on vastustaja väide, et vaiet ei saa esitada avalike huvide kaitseks (vt RKHKo

15.12.2022, 3-20-1310, p 15, TlnRngKo 28.02.2022, 3-20-1310, p 22), kuid kaebaja vaides

toodud etteheited ei lähtu üksnes avalikust huvist. Olles Vasara tee 12 kinnistu omanik, on

kaebaja välja toonud, et Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigu Üldplaneeringus

planeerimata jätmine koostoimes teiste tulevikus toimuvate liikluskorralduslike muudatustega

‒ eelkõige Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee ristumiskoha sulgemine ‒ mõjutab kaebajat

negatiivselt seeläbi, et liikluskoormus Vasara teel kasvab, mistõttu kasvab müra ja

keskkonnasaaste, väheneb liiklusohutus ja kaasnevad teised negatiivsed tagajärjed. Kaebaja

väljatoodud negatiivsed tagajärjed on seostatavad põhiseaduslikult kaitstavate õigustega ‒

õigusega eraelule ja tervise kaitsele, omandipõhisõigusega jt. Kuna kaebaja elukoht asub

Vasara tee ääres, ei saa väita, et kaebajal pole puutumust väljatoodud võimalike negatiivsete

mõjudega ning et selliseid mõjusid mingil juhul esineda ei võiks. Siinjuures pole oluline, kas

riived eksisteerivad tänasel päeval või tulevikus (Rohuvälja tee ja Vana-Järveküla tee

ristumiskoha sulgemine saab toimuma tulevikus) või kui intensiivsed need riived on.

Üldplaneering on suunatud tulevikku ning nii haldusorgani ees kui ka kohtus on kaitstavad ka

väheintensiivsed õiguste riived. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et

tõendamata on K.F subjektiivsete õiguste riive. Õiguste riive küll ei samastu õiguste

rikkumisega, kuid õiguste rikkumist või selle puudumist saab põhjendatult sedastada, kui vaie

on sisuliselt läbi vaadatud. Ülaltoodut arvestades on vastustaja ebaõigesti tagastanud vaide

läbivaatamatult põhjendusel, et see on esitatud üksnes avalikes huvides. Kaebaja on väitnud

mh subjektiivsete õiguste rikkumist ning kuna subjektiivsete õiguste riivet ei saanud välistada,

tulnuks vaie sisuliselt läbi vaadata. Seega on vastustaja põhjendamatult tagastanud vaide ja

vastav menetlustoiming on õigusvastane.

12. Poolte vahel pole vaidlust selles, et algatatud Üldplaneeringus oli vaidlusalune

Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vaheline teelõik kavandatud osana kohalikust

transpordivõrgustikust. Vastustaja selgituste kohaselt jäeti viidatud teelõik Üldplaneeringust

välja peale Üldplaneeringu avalikku väljapanekut. Vastustaja vastuse ja vastustajate

esindajate kohtuistungil antud selgituste kohaselt vaadati peale avalikku väljapanekut kogu

teedevõrk üle, analüüsiti erinevaid teede kategooriaid ning loobuti osades kohtades

jaotustänavate graafilisest kuvamisest Üldplaneeringus, kuna peeti otstarbekaks jätta vastavas

osas teed detailplaneeringu tasandi otsustada. Vastustaja selgituste kohaselt vastuväiteid

Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise lõigu osas avaliku väljapaneku käigus ei esitatud,

erinevalt mitmest teisest teelõigust, kus eraomanikud olid vastu Üldplaneeringuga enda maale

kohaliku jaotustänava kavandamisega.

13. Kohus peab vajalikuks analüüsida, kas kaebaja olukord vaidlusaluse teelõigu planeerimata

jätmise tõttu Üldplaneeringus on muutunud halvemaks.

Kohalik jaotustänav on Üldplaneeringu kohaselt piirkonna sisest liiklust võimaldav tänav, mis

on üleminekuks kvartalisisestelt teedelt magistraalteedele. Reeglina teenindavad need siiski

vaid vastava piirkonna sisest liiklust ja ei ole ette nähtud transiitliikluseks (Üldplaneeringu

seletuskiri, lk 90). Kvartalit teenindavad teed jagunevad kaheks ja need ei ole kantud

üldplaneeringu kaardile vaid need on arvestatud kõrvalasuva maakasutuse koosseisu. Täpne

asukoht selgub detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus (Üldplaneeringu

seletuskiri, lk 91). Kvartalit teenindavad teed on: a) kõrvaltänav ‒ kõrvaline, magistraalidest

eemale jääv peamiselt väikeelamutega hoonestatud elamuala sisene tänav, mis on ühenduses

vaid kohaliku tähtsusega piirkonda teenindava teega, b) kvartalisisene tänav - kõrvaline,

magistraalidest eemale jääv kuni 10 elamisühikut teenindav elamuala sisene tänav, mis on

ühenduses vaid kõrvaltänava või kohaliku tähtsusega piirkonda teenindava teega, mida on

lubatud kasutada tupiktee planeerimisel.

14. Kohtule nähtuvalt muutub kaebaja olukord halvemaks Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahelise teelõigu planeerimata jätmisega Üldplaneeringus seeläbi, et selle võimaliku tulevikus

rajatava tee kategooria on Üldplaneeringust väljajätmise tõttu muutunud. Üldplaneeringus

kajastatakse kohalikud jaotustänavad, kuid ei kajastata kvartalit teenindavaid teid. Kvartalit

teenindavad teed ei ole mõeldud piirkonnasisese liikluse korraldamiseks, vaid konkreetse

elamukvartali teenindamiseks. Seega võib Üldplaneeringu kehtestamise järgselt kindlalt väita,

et Rohuvälja tee ja tõenäoliselt ka Kindlusepealse tee ning Pärituule tee elanike jaoks jääb

juurdepääsuna Kindluse teele toimima Vasara tee, kuna see tee on Üldplaneeringus

kavandatud kohalikuks jaotustänavaks. Kvartalit teenindavale teele kohaliku jaotustänava

funktsiooni andmine (nt suunata Rohuvälja tee elanikud Kindluse teele jõudmiseks kunagi

ehitatavale Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelise teelõigule) poleks kooskõlas

Üldplaneeringuga ning selle kavandamine kutsuks puudutatud isikutes esile tõenäoliselt

proteste. Seega Kindlusepealse tee ja Kindluse tee vahelisele teelõigule kohaliku jaotustänava

funktsiooni andmine ‒ mida vastustaja justkui väidab, tuues esile, et midagi sisulist justkui ei

muutnudki ning kohalikku teedevõrku võib ka arendada detailplaneeringute alusel ‒ ei pruugi

olla olukorras, kus Kindluse tee 26 kinnistu on välja arendatud, enam samavõrra lihtsalt

teostatav kui pragu, kus tegemist on veel arendamata maatulundusmaa sihtotstarbega

kinnistuga. Seetõttu ei nõustu kohus vastustaja lähenemisega, et kohalikud jaotustänavad on

lahendatavad detailplaneeringute koostamise käigus, mistõttu justkui sisulist vahet ei ole, kas

kanda teelõik Üldplaneeringusse või jätta see detailplaneeringu määrata. Kaebaja on õigesti

tähelepanu juhtinud sellele, et PlanS § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on Üldplaneeringu ülesandeks

transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede määramine ning

teelõigu Üldplaneeringust välja arvamine näitab, et vastustaja ei näe tulevikus Kindlusepealse

tee ja Kindluse tee vahelist teelõiku kohaliku transpordivõrgustiku osana, mistõttu kaebaja

pikaaegselt väljendatud soovi arvestamine eeldaks Üldplaneeringu muutmist, mida on

keerulisem teha, kui Kindluse tee 26 kinnistu on välja arendatud. Kohtu hinnangul tuleneb

Üldplaneeringust selgelt, et PlanS § 75 lg 1 p 1 mõttes transpordivõrgustikku kuuluvad

kohaliku tähtsusega kogu piirkonda teenindavad teed, mis jagunevad kohalikeks

jaotusmagistraalideks ja kohalikeks jaotustänavateks ning need teed tuleb kanda

Üldplaneeringusse ning neid ei saa jätta detailplaneeringute tasandi otsustada. (vt

Üldplaneeringu seletuskirja pt 9.2 „Sõiduteed ja klassifikatsioonid“ alap 2). Asjaolu, et teede

asukohad Üldplaneeringus on indikatiivsed, tähendab, et teede asukohad võivad nihkuda. See

ei tähenda aga seda, et detailplaneeringutega võiks eirata Üldplaneeringu lahendust. Küsimus,

kas või millal Üldplaneeringusse kavandatud teed välja ehitatakse, pole määrava tähtsusega,

kuna selle eelduseks on igal juhul tee kavandamine kohases vormis ‒ kohaliku jaotustänava

staatuse omandamiseks peab olemasolev või perspektiivne tee olema Üldplaneeringusse

kantud ja vastavalt tähistatud.

15. Vastustaja on kohtu hinnangul alahinnanud tehtud muudatuse mõju. Muudatus

Üldplaneeringus mõjutab lisaks Vasara tee elanikele ka Rohuvälja tee, Pärituule tee ja

Kindlusepealse tee elanikke. Ei selgu, et vastustaja oleks muudatuste tegemisel erinevaid huve

kaalunud. Vastustaja on lähtunud sellest, et kellgi olukord justkui halvemaks ei lähe, mis pole

õige lähtekoht. Selles kontekstis on oluline, et vastustaja on muudatuse teinud peale avalikku

väljapanekut, sealjuures ei nähtu ühestki avalikust dokumendist muudatuse tegemise

põhjuseid. Haldusorgan ei tohiks ilma sisulise vajaduseta teha omal initsiatiivil muudatusi

vastu võetud ja avalikukule väljapanekule suunatud planeeringusse. Kui selline vajadus

esineb, tuleb muudatusi ka põhjendada ja puudutatud isikuid aruteludesse kaasata.

Muudatuste põhjused ei tohiks jääda asjaosaliste eest varjatuks. Vastustaja selgitustest nähtub,

et mitmed eraomanikud esitasid vastuväiteid kohalike jaotustänavate kandmisele

Üldplaneeringusse ning vastustaja eemaldaski mitmed algselt kavandatud teelõigud

Üldplaneeringust. Kohtule arusaadavalt oli tegemist üksikotsustega ning vastustaja põhjendas

ka iga üksiku ettepaneku arvestamist või arvestamata jätmist. Esitatud ettepanekutest ega

haldusasjas esitatud materjalist ei nähtu vajadust vaadata üle teedevõrk tervikuna ning teha

seal ka muutusi, mida keegi pole taotlenud. Vastustaja on välja toonud, et Kindluse tee 26

kinnistu näol on tegemist eraomandis oleva maaga. See asjaolu ent oli teada juba

Üldplaneeringu algatamisel ning see ei olnud takistuseks vaidlusaluse teelõigu kavandamisel

algatatud Üldplaneeringus. Lisaks on Kindlusepealse kinnistu ja selle lähiala

detailplaneeringus vastavas asukohas ette nähtud perspektiivne sõidutee, mistõttu Kindluse

tee 26 kinnistu omanik on tee planeerimisest sellesse asukohta teadlik ning tema nõusolek

selleks on varasemalt võetud.

16. Muudatuste tegemisel Üldplaneeringusse selle menetluse kestel peaks olema mingi alus

(uuringud ja ekspertarvamused, arenguplaanide muutumine, puudutatud isikute vastuväited

vms), mis peaks olema avaldatud. Vastasel korral ei saa puudutatud isikud ega kohus olla

veendunud, et huvide kaalumine on toimunud kohasel viisil. Vastustaja on välja toonud, et

vajadust sellise tasemega tänava planeerimiseks selles asukohas otseselt pole, kuna piirkonna

liiklust saab suunata Liiva ja Kindluse magistraalidele ka läbi Maidu tee ja Liivapõllu tee.

Samuti väitsid vastustaja esindajad kohtuistungil, et Tallinna väikse ringtee valmimisega

muutuvad inimeste liikumisteed Tallinna suunas. Samas pole kohus kindel, kas selliseid

kaalutlustest muudatuse tegemisel tegelikult lähtuti ja kas või millisel määral need paika

peavad. Pole sugugi kindel, et Pärituule tee ja Kindlusepealse tee elanikud hakkaksid Maidu

teed juurdepääsuks Kindluse teele kasutama, kuna see tähendaks liikumist vastassuunas

tegelikule sihtkohale ja pikema ringi läbimist. Vaidlust pole selles, et Kindluse teele

Rohuvälja tee, Pärituule tee ja Kindlusepealse tee elanikud ikkagi jõuavad ‒ Vasara tee kaudu.

Samas tähendab see pikema ja käänulisema tee läbimist võrreldes vaidlusaluse teelõigu

väljaehitamisega, arvestades mh, et Vasara tee ei vasta praegusel hetkel Üldplaneeringu

kohase jaotustee nõuetele. Olukord võib jääda selliseks teadmata ajaks, kuna pole teada,

millal olemasolevate jaotustänavate rekonstrueerimiseni jõutakse. Vastustaja kohtuistungil

antud selgituste kohaselt käib jutt 35 elanikust, kes liiklusvoo mõttes Vasara teele lisanduksid.

Samas pole kindel, kuivõrd saab jaotustee funktsiooni täitma piirkonna inimeste jaoks Maidu

tee. Kohus peab vaidlusaluse teelõigu planeerimise osas puudutatud isikute ringi kuuluvateks

Rohuvälja tee, Pärituule tee, Kindlusepealse tee, aga ka Vasara tee ja Vibu tee elanikke, st

mõjutatud isikute ring võib küündida saja või isegi paarisaja inimeseni. Vastustajal tulnuks

puudutatud isikud muudatuste tegemisse kaasata, kaaluda erinevaid huve ning leida sobiv

lahendus, võimalusel otsida ka kompromissi (näiteks Vasara tee rekonstrueerimise

perspektiivi pakkumine, mis tõstaks liiklusohutust liiklemisel). Kuna kohane menetlus on läbi

viimata, ei saa kohus olla veendunud, et valitud planeerimislahendus ‒ vaidlusaluse teelõigu

Üldplaneeringust välja jätmine ‒ on olnud õiguspärane. Seega tuleb vastustajal see küsimus

uuesti otsustada, kaasates menetlusse puudutatud isikud.

17. Vastustaja on viidanud PlanS § 89 lg-le 3, mille kohaselt tuleb uus avalik väljapanek ja

avalik arutelu korraldada, kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud

muudatused muudavad üldplaneeringu põhilahendusi. Vastustaja hinnangul pole

Üldplaneeringu põhilahendust muudetud. Kohus märgib, et sätte kohaldamise eelduseks on

see, et planeeringus on tehtud muudatused „avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste

alusel“. Käesoleval juhul pole aga tegemist avaliku väljapaneku või avaliku arutelu tulemusel

sündinud muudatustega, vaid muudatustega, mida keegi pole tõstatanud, vaid on

Üldplaneeringusse sisse viidud vastustaja initsiatiivil ebaselgetel motiividel, asjassepuutuvaid

isikuid kaasamata ning erinevaid huve kaalumata. PlanS § 89 lg 3 ega teiste PlanS sätete

sisuks ega eesmärgiks ei ole legitimeerida sellist tegevusviisi. Kohus leidis varasemalt, et

detailplaneeringute tasemel ei saa määrata kohalikke jaotustänavaid, vaid see on

üldplaneeringu tasandi otsustus.

18. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab Rae Vallavolikogu

06.12.2024 menetlustoimingu, millega Rae Vallavolikogu tagastas K.F vaide läbivaatamatult,

õigusvastasuse. Kohus ei pea võimalikuks rahuldada kohustamisnõuet definitiivsel kujul, st

kohustada Rae Vallavolikogu täiendama Üldplaneeringut Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahele teelõiguga, kuna vastustajal on säilinud selles küsimuses diskretsiooniruum. Seega

kohustab kohus vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 4 vastustajat uuesti otsustama, kas

täiendada Rae Vallavolikogu 15.10.2024 otsusega nr 134 kehtestatud Rae valla

põhjapiirkonna üldplaneeringut selliselt, et Järvekülas Kindlusepealse tee ja Kindluse tee

vahele projekteeritakse teelõik, mis ühendab omavahel Kindlusepealse tee ja Kindluse tee.

Kohtu hinnangul on optimaalseks ajaks uue otsuse tegemisel 6 kuud käesoleva otsuse

jõustumisest.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus kuulub rahuldamisele, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista kaebaja

menetluskulud. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot, muude

menetluskulude kohta pole kaebaja andmeid esitanud, mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks välja mõista menetluskulud summas 20 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)