2-24-134612/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-134612

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi A. K. vastu 79,4 euro nõudes

Hagihind

hagi hind 79,4 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, Endla tn 15,

Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: A. J. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-

post: jurist@julianus.ee);

Kostja: A. K. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja 82,35 (kaheksakümmend kaks eurot ja 35 senti) eurot, millest 40 eurot on

leppetrahv, 30 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 12,35 eurot on sissenõutavaks muutunud

viivis.

3. Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates 22.10.2024 põhinõudelt 40 eurolt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks menetluskuludena välja 691 (kuussada üheksakümmend üks eurot), millest 100 eurot

on tasutud riigilõiv ja 591 eurot on kulud õigusabile.

3. Mõista kostjalt A. K.lt (isikukood XXX) hageja AS Ühisteenused (registrikood 11052490)

kasuks välja viivis menetluskuludelt 691 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kostjalt välja mõista 87,25 eurot, millest põhinõue on 40 eurot, hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 12,35 eurot ja võla sissenõudmise kulu 30 eurot. Hageja palus kostjalt

välja mõista ka edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlalt alates 22.10.2024 seadusjärgses

määras.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 04.10.2021 sõiduauto registrimärgiga XXX hageja

opereeritavas parklas Tallinnas Tööstuse tn X. Kostja rikkus parkimiskorralduse nõudeid, mistõttu

kostja nõuab leppetrahvi 40 euro tasumist. Hageja tegi parkimistingimused infotahvlil nähtavaks ja

kostja nõustus nendega. Parkimistingimustest nähtub, et selle ala üürileandja, kus kostja parkis, on

hageja.

3. Kinnistul kehtis parkimisekeeld. Kostja rikkus parkimistingimusi, sest ei arvestanud parkimiskeelu

märki. Selle eest koostas hageja kostjale leppetrahvi nõude, mille kostja jättis tasumata. Hageja

esitatud parkimistingimuste punkti 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi. Parkimistingimuste punkti 13 kohaselt on sõidukijuht on kohustatud parklat ja

parkimiskohta kasutama järgides hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja

operaatori juhistest. Kostja ei täitnud parklas parkimistingimusi, kuna ei lähtunud paigaldatud

parkimiskeelu märgist. Kostja oli sõiduki omanikuks parkimise ajal.

4. Fotodelt nähtub, et leppetrahvi nõue paigaldati sõiduki kojamehe vahele, seega sai kostja leppetrahvi

kätte. Kuna kostja jättis kohustuse täitmata, on hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras.

Seadus ei keela leppetrahvilt viivise arvestamist. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise

tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk alates 19.10.20221 kuni 21.10.2024.

Viivise suuruseks on 12,35 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise, mis ei olnud veel

sissenõutavaks muutunud.

5. Võla sissenõudmise kuluna palus hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel välja mõista 30 eurot.

Leppetrahvi sissenõudekulud on 30 eurot. 05.04.2022 võlateatis oli maksumusega 15 eurot,

16.05.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot ja 30.06.2022 võlateatis maksumusega 5 eurot. Muud

makseviivitusega tekkinud kulud on 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile,

nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid,

võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulusid ja võlanõude avaldamisega seotud kulusid. Hageja

viitas VÕS § 9 lõikele 1, § 8 lõikele 1, § 16 lõikele 1, § 76 lõikele 1 ja § 82 lõikele 1.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja väitis, et ta sõitis parklasse Tööstuse tn X poolt.

Google Mapsi juunis 2019 tehtud fotodest, nähtuvad nii parkimistingimuste kui parkimiskeelu ala

tähistused. Juulis 2024 tehtud pildilt nähtub, et need märgid on seal muutmata kujul olemas ja saab

eeldada, et märgid seisid seal ka trahvi määramise ajal. Kostja ei ole tõendanud, et sõiduki parkimise

kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused.

7. Kuna tegu oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ei saa eeldada, et hageja muutis tingimusi sageli.

Kui kostja leiab, et sõiduki parkimise kuupäevadel kehtisid teistsugused parkimistingimused, oleks ta

pidanud seda tõendama. Kostja seda ei teinud.

8. Hageja ei pea parkimise korraldamise lepingu esitamist vajalikuks, kuna vaidluse lahendamist ei

mõjuta asjaolu, kas parkla valdamiseks on sõlmistud leping või mitte, kas hageja parkla valdus on

seaduslik või ebaseaduslik jne. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on

parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping

sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Parkimistingimustest nähtub, et parkimisala

üürileandja on hageja. Parkimisala oli tähistatud.

9. Hageja on tõendanud piltidega, et tingimused olid parklas olemas ning need on saanud lepingu

osaks. Kostjale kasutuses olnud auto sisenes hageja poolt reguleeritud parkimisalasse, kus kostja pidi

ise piisava hoolsuse ilmutamisel ilma raskusteta silte nägema. Parkimislepingu poolel (kostjal) lasus

hoolsuskohustus kontrollida, millised tingimused kehtivad võõrale territooriumile sisenedes ja seal

parkides. Hageja esitatud fotodelt selgub, et hageja opereeritavas parklas oli nähtav parkimistahvel

parkimistingimustega, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib

sõiduki parklasse.

10. Parkimine ei toimunud mitte Tööstuse X kinnistul, vaid Tööstuse T5 kinnistul. Ebatäpsus

leppetrahvinõude trahvil ei muud poolte vahel sõlmitud parkimislepingut kehtetuks ja selle rikkumist

olematuks. Kuna leppetrahvi nõue oli pandud auto kojamehe vahele, oli kostja leppetrahvi nõudmisest

teadlik. Kostja oli teadlik, et leppetrahvinõudel oli ekslik aadress ning hageja selgitas seda talle.

11. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu.

Hagiavalduse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivuna 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 2 tundi ja õigusabi osutati hinnaga 169 eurot

tunnis ehk kokku 338 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. Kostja

16.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha esitamiseks kulus 1 tund ja 169 eurot. Kokku

kulus õigusabi osutamiseks 1616 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 1 716 eurot.

Kostja vastuväited

12. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hagi ei oleks tulnud menetlusse võtta. Hageja ei ole esitanud

ei kohtule ega kostjale hagi aluseks olevat alusdokumendi ehk leppetrahvi asukohas Tööstuse tänav

T5. Hageja esitas leppetrahvi koopia, mille järgi parkis mootorsõiduk XXX aadressil Tööstuse tn X.

Fotode kohaselt oli sõiduk pargitud aadressil Tööstuse tänav T5. Kirjavahetuses hagejaga juhtis kostja

sellele tähelepanu, kuid hageja ei pidanud vajalikuks puudusi kõrvaldada. Hagi ei oleks tulnud

menetlusse võtta, sest puudub alusdokument ehk leppetrahv fotodelt nähtuvas asukohas.

13. Kostja ei ole esitatud nõudega nõus. Leppetrahv on koostatud aadressil Tallinn Tööstuse tn X,

mille kohta hageja ei ole fotosid esitanud. Lisaks puudub hagejal leping või ta on jätnud selle

esitamata, mis annab talle õiguse aadressil Tallinn Tööstuse tänav T5 või Tallinn Tööstuse tn 52B

majandustegevuse teostamiseks. Kostja juhtis ka sellele hageja tähelepanu, kuid hageja jättis puuduse

kõrvaldamata.

14. Hagejal puudub õiguslik alus osutada teenust aadressil Tööstuse tn X. Hageja kirjutas, et ta oli

sõlminud Alexela Oil OÜ-ga lepingu teenuse osutamiseks aadressil Tööstuse X, kuid see kinnistu

kuulub tegelikult Elering AS-le. Elering AS kinnitas et ei ole sõlminud märgitud osapooltega

kasutuslepinguid. Väidetav rikkumine leidis aset aadressil Tööstuse tänav T5 ning hageja ei ole

nõudeõiguse kinnitamiseks lepingut esitanud. Samuti ei ole rikkumise asukohas kostjale leppetrahvi

koostatud.

15. Hageja esitatud fotod on puudulikud ehk kajastavad parkimistingimusi ainult parklast väljasõidul.

Parklasse sissesõidu kohta fotod puuduvad. Hageja esitas leppetrahvi aadressil Tööstuse tn X, Tallinn

ning pildid aadressil Tööstuse tänav T5. Tegemist on kahe erineva aadressiga. Hageja esitas tõendina

foto, millelt on näha oranži värvi parkimistingimuste infotahvel. Pildil on näha et märk on tagumise

küljega kostja sõidukist eespool ning asub väljasõidul. Kostja ei näinud seda märki ega infot

parkimistingimuste kohta (Tööstuse ja Miinisadama tänavate väljasõit). Kostja sõitis antud asukohta

sisse teiselt poolt (Tööstuse ja Kalaranna tänavate poolt ) ehk Tööstuse tn X poolt, kus kostja endine

töökoht asus. Hageja jättis esitamata kuupäeva ja kellaajaga pildid, mis kinnitaksid, et teisel pool

tänavat, kust kostja sisenes, oleks vastav parkimiskeeld ja infotahvel olemas.

16. 16.04.2025 seisukohas nõustus kostja, et tema sõiduk oli pargitud Alexela tankla territooriumil

aadressil Tööstuse T5. Kostja oli nõus parkimistingimustega, kuid Tööstuse X osas lepingut ei

sõlmitud. Leppetrahvi nõuab hageja Tööstuse X alusel, kuigi selle kinnistu osas poolte vahel

lepinguline suhe puudub. Kohtumenetluse eel hageja kostjale midagi ei selgitanud, vaid hoopis kostja

selgitas olukorda ja nõudis aadressi parandamist. Kostja eesmärk oli saada lepingutingimustele vastav

leppetrahv, kuid hageja keeldus selle väljastamisest. Kostjal ei ole võimalik tasuda trahvi, mis on

seotud kohaga, kus kostja ja hageja vahel puudub lepinguline suhe.

17. Leppetrahv on ainus dokument, mis tõendab hageja ja kostja vahelist lepingulist suhet. Seetõttu

peab leppetrahv korrektselt kajastama pooltevahelise lepingulise suhte põhielemente, sealhulgas

teenuse osutamise kuupäeva, kellaaega ning täpset asukohta. Teenuse asukoht on oluline

lepingutingimus, mis lisaks mõjutab kulude ja tulude kajastamist raamatupidamises. Hageja oleks

saanud vältida asjatuid kulutusi, kui oleks oma tegevuse viinud vastavusse.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

19. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) kostja parkis 04.10.2021 sõiduauto registrimärgiga XXX Tallinnas Tööstuse tn T5 asuval kinnistul

Alexela parkla vahetus läheduses;

2) hageja koostas kostjale leppetrahvi summas 40 eurot, sest kostja parkis sõiduki parkimist keelava

liiklusmärgi mõjupiirkonnas;

3) leppetrahvil oli parkimiskoha aadressiks märgitud Tööstuse tn X;

4) leppetrahvinõue jäeti sõiduki kojamehe vahele ning kostja sai selle kätte.

20. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja peab hagejale tasuma leppetrahvina 40 eurot, hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 12,35 eurot ning võla sissenõudmise kuluna 30 eurot. Pooled

vaidlevad ka selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt

alates 22.10.2024 seadusjärgses määras.

21. Hageja leidis, et kostja parkis tema opereeritud parkimisalal, mille iga sissesõit oli tähistatud.

Parkimistingimuste kohaselt pidi kostja tasuma leppetrahvi, kui ta parkimiskorda rikub. Ebatäpsus

parkla aadressi märkimisel leppetrahvinõudel ei muuda parkimislepingut kehtetuks ja rikkumist

olematuks. Kostja oli teadlik, et leppetrahvinõudel oli ekslik aadress.

22. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et nõuet ei saa rahuldada, sest hageja ei ole esitanud kohtule

alusdokumendina õige aadressiga leppetrahvinõuet. Hageja ei ole ka tõendanud, et tal oli õigus parklat

opereerida. Parkimistingimuste infotahvel asus alles parklast väljasõidul ning kostja seda ei näinud.

Kostja sõitis parklasse sisse suunast, kus liiklusmärki ei olnud.

21. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale

08.04.2025 pöördumises (dtl 228-229), et ainuüksi eksimus leppetrahvile märgitud parkla aadressi osas

ei välista nõude rahuldamist olukorras, kus parkimislepingu sõlmimine, parkimistingimuste rikkumine

ning leppetrahvi väljastamine kostjale on tõendatud muude tõenditega. Kohus selgitas, et eksimus

leppetrahvile märgitud aadressi osas välistanud hagi menetlusse võtmist. Kohus samuti selgitas, et kui

kostja väidete kohaselt oli parklas olemas mõni selline sissesõit, mis ei olnud tähistatud parkimise

korraldamisest teavitavate infotahvlitega, tuli seda tõendada kostjal. Vaatamata kohtu selgitustele ei

toonud kostja esile ega tõendanud ühtegi vastuväidet, mis võimaldaks jätta hagi rahuldamata.

22. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et sõidukile registrimärgiga XXX koostati 04.10.2021 Tallinnas

leppetrahv summas 40 eurot (dtl 46-52, dtl 162 kostja esitatuna) põhjusel, et sõiduk eiras

parkimisnõudeid. Leppetrahvile on märgitud parkla aadressiks Tööstuse X, kuid pooled ei vaidle selle

üle, et tegelikult oli parkla õige aadress Tööstuse tn T5. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et sõiduk oli

pargitud Alexela tankla vahetusse lähedusse (dtl 47-52) ning sõiduk asus alal, kuhu oli paigaldatud

koos parkimistingimustega parkimist keelav liiklusmärk. Liiklusmärk oli kahepoolne ning pidi olema

nähtav igast suunast liiklejatele. Leppetrahv jäeti sõiduki kojamehe vahele.

23. Kostja esitas Geoportaali väljatrüki (dtl 169-170), millele ta märkis oma sõiduki asukoha. Sõiduk

oli pargitud Tallinnas Tööstuse tn T5 aadressile, mitte kõrval asuvale kinnistule aadressiga Tööstuse tn

X. Hageja on nõustunud, et tegelikult parkis kostja sõiduki aadressil T5 ning leppetrahvil oli ekslikult

märgitud aadressiks naaberkinnistu aadress. AS Elering kinnitas vastuseks kostja päringule, et

ettevõttele kuulub Tööstuse X kinnistu ning kasutuslepinguid selle kinnistu osas sõlmitud ei ole (dtl

185-186). Kohus osundab, et asjas esitatud fotodest ja tõenditest nähtub selgelt, et hageja korraldas

parkimist ja opereeris parklat tegelikult Alexela tankla vahetus ümbruses ning selle parkla tegelik

aadress oli Tööstuse tn T5. Kuna hageja oli paigaldanud parklasse selle opereerimisest teavitavad

infotahvlid, tõendavad need kohtu hinnangul piisavalt hageja õigust parklat opereerida. Vastupidist

ehk parkla opereerimisõiguse puudumist hagejal ei ole kostja väitnud ega tõendanud.

24. Hageja parkimistingimustest (dtl 53) nähtub, et nende punkti 8 kohaselt tuli parkijal lepingu

rikkumise korral tasuda leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja esitas kohtule Alexela parklast juunis 2019

tehtud fotod (dtl 221), millelt nähtuvad parkla sissesõitude juurde asetatud infotahvlid ehk

liiklusmärgid parkimistingimuste ja parkimise keelu kohta. Juunis 2024 tehtud fotodelt nähtuvad

samad märgid (dtl 222). Seega ei saa kohtule esitatud tõendite alusel järeldada, et parklas oli mõni

tähistamata sissesõit, mille tõttu ei märganud kostja, et ta sõidab sisse hageja opereeritud parklasse.

Sissesõitude juures olid ka olemas parkimist keelavad liiklusmärgid.

25. Eeltoodud tõendite alusel leiab kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping

infotahvlites viidatud tingimustel. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus ehk ofert on lepingu sõlmimise

ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi

on nõustumus ehk aktsept otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping. Riigikohus on leidnud, et parkimislepingu saab lugeda sõlmituks viisil, kus sõiduki omanik

pargib sõiduki parkimisalale, mille parkimistingimused on talle eelnevalt teatavaks tehtud (RK TKo 3-

2-1-75-10, p 14). Kostja sõlmis hagejaga parkimislepingu, kuid rikkus parkimistingimusi, milliste tõttu

oli hagejal õigus koostada talle leppetrahvinõue. Kohus osundab, et leppetrahvinõuet ei koostatud

kostjale mitte parkimisteenuse osutamise tõendamiseks, vaid selleks, et kostja tasuks rikkumise

tulemusena tingimustes ette nähtud leppetrahvi.

26. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai leppetrahvi koheselt kätte, sest see oli jäetud sõiduki

kojamehe vahele. Hageja on tõendanud, et kostjale saadeti enne kohtusse pöördumist korduvaid

meeldetuletusi leppetrahvi tasumiseks, sealhulgas 05.04.2022, 16.05.2022 ja 30.06.2022 (dtl 57-66,

tõlked dtl 142-151). Kostja saatis 25.11.2021 hagejale mitu e-kirja (dtl 171-173), milles ta leidis, et

eksimus leppetrahvile märgitud aadressil vabastab ta leppetrahvi tasumise kohustusest. Hageja selgitas

omakorda, et Alexela tankla aluse maa on linn andnud hagejale kasutamiseks (dtl 174). Kostja kordas

oma väiteid teistes hagejale saadetud e-kirjades (dtl 175-180, 181-184). Seega oli kostja enne kohtusse

pöördumist teadlik, et kuigi leppetrahvinõudel oli ekslikult märgitud vale aadress, parkis ta hageja

opereeritud parklasse.

27. Kohus leiab, et ainuüksi ekslikult vale aadressi ehk kõrvalkinnistu aadressi märkimine

leppetrahvinõudele ei välista selle tasumise kohustust. Mõlemad pooled teadsid, kuhu kostja tegelikult

parkis. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja parkis hageja opereeritud parklasse ning rikkus

parkimistingimusi. Kohus osundab, et üldnõudena näeb tüüptingimustel sõlmitud lepingute

tõlgendamist reguleeriv VÕS § 39 lg 1 ette, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Lisaks tuleneb VÕS § 29

lõikest 2, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida

lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. Kohus leiab, et

olukorras, kus hageja on tõendanud kostjaga lepingu sõlmimise ning lepingu rikkumise, mis andis

hagejale õiguse nõuda leppetrahvi, tuleb leppetrahvinõuet tõlgendada selliselt, nagi mõistlik isik seda

samadel asjaoludel mõistis ning ekslikult märgitud aadress ei tähenda, et mõistliku isiku seisukohalt oli

leppetrahvinõue kostjale arusaamatu. Kostja tegelikult teadis, kus aadressil ta parkis ning milles tema

rikkumine seisnes.

28. Kuna kostja vastuväited nõudele on alusetud, tuleb kostjalt hageja kasuks leppetrahvina välja

mõista 40 eurot. Kuna kostja viivitas leppetrahvi tasumisega, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt

väljamõistmisele hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena 12,35 eurot. Alates

22.10.2024 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kuna hageja

põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi rahuldamise võla sissenõudmise

kulu 30 euro nõue. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 82,35 eurot.

29. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

30. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile ja tasutud riigilõivu.

Hagiavalduse esitamisel tasus hageja kokku riigilõivuna 100 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu on 20 eurot. Hagi koostamiseks kulus 2 tundi ja õigusabi osutati hinnaga 169 eurot

tunnis ehk kokku 338 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks kulus 1 tund ehk 169 eurot. Kostja

16.04.2025 seisukohaga tutvumiseks ja hageja seisukoha esitamiseks kulus 1 tund ja 169 eurot. Kokku

kulus õigusabi osutamiseks 1616 eurot. Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kokku on hageja menetluskulud 1 716 eurot.

31. Kohus leiab, et osaliselt ei ole hageja menetluskulud põhjendatud. Hageja menetluskulude nimekiri

sisaldab ka olulisi arvutusvigu. Olukorras, kus hageja tasus riigilõivuna 100 eurot, kandis õigusabikulu

4 tunni eest hinnaga 169 eurot tunnis ning kandis ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, oleksid

kulud kokku 796 eurot, mitte hageja taotluses märgitud 1 716 eurot.

32. Kuigi hageja esindaja tunnitasu suurus on mõistlik, ei saanud hagejal kuluda kostja 16.04.2025

seisukohaga tutvumiseks ja sellele vastamiseks aega 1 tund, sest sisuliselt uusi väiteid kostja ei

esitanud ning hageja ei esitanud uut sisulist seisukohta. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Kogumis on hageja esindaja kulud õigusabile põhjendatud 3,5 tunni ja 591 euro ulatuses. Hageja kulu

riigilõivule 100 eurot on põhjendatud.

33. Maksekäsu kiirmenetluse 20 euro väljamõistmiseks menetluskuluna õiguslik alus puudub. Antud

kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse

lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei teinud käesolevas asjas maksekäsku ega

menetluse lõpetamise määrust, siis ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.

34. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 691 eurot, millest 100 eurot

on tasutud riigilõiv ja 591 eurot kulud õigusabile. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista

viivis menetluskuludelt 691 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik