3-25-1509/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1509

Määruse kuupäev

22. mai 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses 19. mail 2025 tervishoiuteenuse

osutamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 21. mail 2025 Tartu Halduskohtule kahju hüvitamise ja

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja põhjendas, et vastustaja

põhjustas kaebajale ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamisega kannatusi ja mittevaralist

kahju. Kaebaja vajas arstiabi, kui kaebajal tekkis 19. mail 2025 tugev agressiivsus- ja

paanikahoog, millest tulenevalt tahtis kaebaja peksta enda kambrit. Kaebaja kambrisse toodi

isik, kes oli eelnevalt elanud oma kambris väljaheidete sees ning kes haises tugevalt enda

väljaheidete järgi. Kaebaja palus valvuritelt kutsuda psühhiaater või psühholoog ning et

meedik tooks kaebajale rahustit. Valvearst pakkus kaebajale ainult palderjani, kuid kaebajale

teadaolevalt ei mõju see kaebajale isegi siis, kui ta manustaks seda 10 korda rohkem.

Kaebajale on varasemalt samasugustes olukordades antud olanzapiini, levozini või

diazepaami. Kaebajale on põhjustatud mittevastava tervishoiuteenusega mittevaraline kahju

2500 eurot. Kaebajal oli õigus saada rahustit, mida talle samas olukorras korduvalt varem on

antud, aga kaebajale pakuti palderjani, mis on inimväärikust alandav. Selline raviotsus on

võrdne kaebaja ravita jätmisega. Kaebajal ägenes terviseprobleem, sest agressiivsushoog aina

süvenes ja paanika kasvas. Kaebaja lõhkus tund aega, kuni WC uks murdus eest ja edasi

lõhkus ta uksega kambrit. Alles siis tuli meedik ja tõi kaebajale olanzapiini 10 mg. Koos

kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et

kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3. Kohus mõistab, et X on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 2500 eurot seoses asjaoluga, et 19. mail 2025 pakkus valvearst

kaebajale palderjani, millega alandati kaebaja inimväärikust ja kahjustati kaebaja tervist.

Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise

nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva kaebuse nõudena, kuivõrd see pole

kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna

hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vaidlusaluse tervishoiuteenuse osutamise

õiguspärasust.

4. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

5. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuse osutaja vanglas

tervishoiuteenuseid vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) eriarstiabi

osutamist reguleerivatele sätetele. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 järgi tervishoiutöötaja

tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks

eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või

haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad

võlaõigusseaduse (VÕS) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Vastavalt VÕS § 758

lg-le 1 kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) tervishoiuteenuse osutamise lepinguga

osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama

patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või

pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning

tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse

osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS

§ 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse

osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.

VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise

rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema

nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.

6. VangS § 53 lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus.

TTKS § 5 tähenduses on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab

olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma

või püsiva tervisekahjustuse.

7. Esmalt rõhutab kohus, et juhul, kui kaebaja reageerib tema jaoks ebameeldivale olukorrale

vangla vara lõhkumisega, ei eelda see koheselt tervishoiuteenuse osutaja kutsumist ja

kaebajale rahusti manustamist. Ka ei tulene õigusaktidest, et kinnipeetavale, kes avaldab

soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on

sedastatud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda

meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21. detsember

2010, 3-3-1-69-10, p 8). Ravivajaduse ja raviviisi otsustab tervishoiuteenuse osutaja, järgides

sealjuures tervishoiuteenuse osutamisele seatud nõudeid (VÕS § 762).

8. Vaatamata sellele, et kohtul ei ole võimalik kaebuses kirjeldatu alusel teha tõsikindlat

järeldust, kas kaebajale oleks pidanud 19. mail 2025 andma palderjani asemel rahustit, mida

kaebaja on varasemalt sellistes olukordades saanud, ei ole võimalik jaatada kaebajale

rahaliselt hüvitatava mittevaralise kahju tekkimist. Olukorras, kus kaebaja teadmiste kohaselt

ei ole palderjan kaebajale piisav, võis selle pakkumine kaebajale küll tekitada teatud heaolu

langust, kuid tervishoiutöötaja ei ole olnud kaebaja terviseprobleemidega seoses tegevusetu.

Valvearst otsustas kaebaja rahustamiseks pakkuda palderjani ning selliselt toetada kaebaja

vaimset heaolu. Ka nähtub kaebusest, et kaebaja sai soovitud ravimi umbes mõne tunni

möödudes.

9. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu.

10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

11. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

12. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

13. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas.

14. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

15. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodu, mille kohaselt on kaebajal keelatud

tahvelarvuti kasutamine, kaebaja saab arvutiruumi kasutada kaks tundi päevas ning kaebaja

on esitanud suurel hulgal kaebusi. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus

kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest

tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

16. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel rahuldamata.

17. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)