2-24-6934/17 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-24-6934

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Tsiviilasja number

2-24-6934

Lahendi tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Narva

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

T G avaldus Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu juhatuse

kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega

tutvumiseks

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja:

T G (ik XXX)

Avaldaja esindaja:

Tiina Mölder (lepinguline esindaja)

Puudutatud isik:

Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu

(rk 80170667)

Puudutatud isiku

esindaja:

Liudmila Bogdanova (lepinguline esindaja)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T G avaldus.

2. Kohustada Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu esitama T G tutvumiseks 15

päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest:

2.1.

Kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023 aasta

koosolekute kohta koos osalejate registreerimise lehtedega;

2.2.

Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest;

2.3.

Väljavõte korteriühistu pangakontolt 2023 a laekumistest;

2.4.

Väljavõte korteriühistu pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta;

2.5.

2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved;

2.6.

2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded.

3. Käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.3. nimetatud kontode

väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto

number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu korteriomanike.

4. Määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: Narva linn,

Soldina tn 10 korteriühistu juhatus on kohustatud:

1/24

2-24-6934

4.1.

elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul edastama käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid

elektrooniliselt T G e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates ning

4.2.

paberkandjal olevate dokumentide puhul edastama T G e-posti aadressile 5

tööpäeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on

märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal T G on võimalik

punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures tutvumine

tuleb võimaldada Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu registrijärgses

asukohas 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates.

5. Jätta kõik menetluskulud Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega

pärast kohtulahendi jõustumist.

7. Määrus edastada menetlusosalistele.

8. Kohtu määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse

peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga

rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale

viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et määruskaebuse esitamisel

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on T G (edaspidi avaldaja, korteriomanik) avaldus Narva linn,

Soldina tn 10 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik, korteriühistu) juhatuse kohustamiseks

teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb

tsiviilasja alates 12. septembrist 2024 kohtunik Aarne Lõhmus.

Avaldus

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi aadressil Soldina 10 korter XXX omanik ja on

Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu liige. Avaldaja on korduvalt pöördunud suusõnaliselt

ja ka kirjalikult korteriühistu juhatuse poole, et saada teavet korteriühistu majandamise ja

sõlmitud lepingute kohta ja ka üldkoosolekute protokolle, mille korteriühistu juhatus on

MTÜS § 21 lg 7 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustatud nähtavaks tegema 14

2/24

2-24-6934

päeva möödumisel koosoleku lõppemisest arvates ilma ühegi sellekohase pöördumiseta.

Kahjuks ei ole avaldaja pöördumised olnud tulemuslikud.

Avaldaja on esitanud 03.04.2024 korteriühistu juhatusele nõude teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumiseks, milles esitas alljärgneva nõude: Tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 1-

1 nõuab avaldaja juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda alljärgnevate dokumentidega:



Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid 2023 aasta koosolekute kohta



Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest



Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik)



Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik)



2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved



2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded

Loetletud dokumendid palume esitada avaldaja lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti

aadressile.

19.04.2024 vastas korteriühistu juhatuse liige L V nõudekirjale esitades kahe üldkoosoleku

protokollid (28.03.2023 ja 10.03.2023). Muude taotluses märgitud dokumentide osas andis

KÜ teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik avaldaja nõuet täita.

Avaldajal on põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha mitte kooskõlas

korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi küsimusi

üldkoosolekul, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud ja juhatus on vastanud esitatud

küsimustele laimukampaaniaga avaldaja vastu. Seega ei ole avaldajal teabe saamiseks muud

võimalust, kui pöörduda teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

kohustamise nõudega kohtu poole. Avaldaja on nõus avalduse kirjaliku menetlemisega.

Avaldaja palub kohustada korteriühistut esitama e-posti teel avaldaja lepingulisele esindajale

tutvumiseks 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest:

1. Kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023 aasta koosolekute kohta koos

osalejate registreerimise lehtedega;

2. Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest (väljavõte raamatupidamisest);

3. Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik);

4. Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik);

5. 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved;

6. 2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded.

Puudutatud isiku vastus avaldusele

Puudutatud isikul on vastuväide selle kohta, et kohus võtab avaldaja avalduse menetlusse,

kuna kohtule esitatud avaldusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki saavutada. Puudutatud

isik ei tunnista avaldaja esitatud nõuet teabe andmiseks kohustamiseks ja dokumentidega

tutvumise võimaldamiseks. Puudutatud isik leiab, et avaldaja eksitab kohut väitega, et

puudutatud isik keeldub esitamast avaldajale tutvumiseks dokumente ja teavet juhatuse

tegevuse kohta. Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue kohustada korteriühistu juhatust

andma teavet ja võimalus dokumentidega tutvumiseks ei kuulu rahuldamisele järgmistel

asjaoludel:

Avaldaja pöördus 31.08.2023 juhatuse poole palvega anda talle võimalus tutvuda

korteriühistu ajavahemiku 2016-2023 (kaasa arvatud) dokumentidega. Vaatamata sellele, et

avaldaja ja tema abikaasa on Soldina tn 10 korteri nr XXX omanik alates 2020. aasta

veebruarist, puudutatud isik esitas avaldajale kõik korteriühistu dokumendid alates 2016.

aastast kuni 2022. aastani (kaasa arvatud).

3/24

2-24-6934

Seoses sellega, et kõik 2023. aasta korteriühistu dokumendid olid revideerija käes

kontrollimisel, teatas puudutatud isik avaldajale, et 2023. aasta korteriühistu dokumentidega

on avaldajal võimalik tutvuda 28.02.2024. 28.02.2024 tutvustas puudutatud isik avaldajale

2023. aasta KÜ dokumentide esitamisel juhatuse 17.02.2024 otsuse KÜ liikmete avalduste

läbivaatamise korra kohta.

Korteriühistu juhatus otsustas 17.02.2024 kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate

isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise korra. Puudutatud isik juhindus korteriühistu

liikmete taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise otsustamisel

võlaõigusseaduse §-st 1017, mille kohaselt kannab dokumentide ettenäitamise või

tutvumisega seotud riisiko ja kulud ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Selle otsuse

alusel pidi avaldaja tasuma ettemaksu korteriühistu kontole summas 15 eurot. Avaldaja

keeldus aga kategooriliselt 15 eurot tasumast. See asjaolu on kajastatud 28.02.2024 aktis nr 1

ja 17.02.2024 juhatuse koosoleku protokolli väljavõttes.

Korteriühistu korteriomanikud võtsid 06.03.2024 üldkoosolekul vastu otsuse, millega

kinnitati juhatuse otsus kehtestada korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja

avalduste läbivaatamise kord. Juhatuse 17.02.2024 otsust ega ka 06.03.2024 üldkoosoleku

otsust ei vaidlustanud keegi, sh avaldaja.

Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu sellele, et puudutatud isik, kutsudes kokku 06.03.2024

üldkoosolekut, saatis avaldajale 27.02.2024 e-posti teel 2023. majandusaasta aruande, 2023.

aasta revideerija aruande ja 2024. aasta majandustegevuse plaani projekti (korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 20 lg 4). Avaldaja ei ole saatnud 06.03.2023 üldkoosolekule saadetud

dokumentide kohta juhatusele ühtegi kommentaari ega küsimust.

Puudutatud isik sai 03.04.2024 avaldaja esindajalt taotluse saata e-posti aadressile taotluses

(toimikus) loetletud dokumendid. Puudutatud isik täitis nõude osaliselt 19.04.2024 ja saatis

avaldaja esindajale e-postiga 2023. aasta protokollid ning samas, viidates korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 45 lõikele 2, selgitas, miks puudutatud isik ei saanud nõuet täielikult

täita. Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et Riigikohus kohtuasjas nr 2-16-3492

jõudis järeldusele, et osaline/liige ei saa ühistult nõuda kõike ning märkis ka, et ei saa nõuda

dokumentide saatmise e-posti teel.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on TsÜS §

32 alusel kohustatud suhetes ühistuga järgima. Puudutatud isik leiab, et avaldaja tegutseb oma

õigusi teostades pahauskselt ning tal puudub õigus korrakaitsemeetmetele (TsÜS § 138, §

139). Tulenevalt asjaolust, et avaldaja käitub oma õigusi teostades pahauskselt, puudutatud

isik palub kohut jätta avaldaja avaldus rahuldamata.

Avaldaja seisukoht puudutatud isiku vastusele

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku väidetega ja vaidleb neile alljärgnevalt vastu täies

ulatuses. Avaldaja ei nõustu, nagu oleks avaldaja väide puudutatud isiku keeldumise kohta

dokumentide esitamisest kohut eksitav. Avaldaja on 03.04.2024 lepingulise esindaja kaudu

saatnud puudutatud isikule nõude konkreetsete dokumentidega tutvumise võimaldamiseks ja

palunud võimaldata tutvumist e-posti teel saadetud failidega. Nõude saatmine ja selle sisu on

tõendatud. Väide ei saa olla eksitav.

19.04.2024 vastas puudutatud isik, et võimaldab dokumentidega tutvuda vaid osaliselt ja oma

vastuses selgesõnaliselt väljendanud, et Muude Teie 03.04.2024 taotluses märgitud

dokumentide osas anname teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik Teie nõuet täita

(vastuse punkt 2.3). ja Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt korteriomandi- ja

4/24

2-24-6934

korteriühistuseaduse § 45 lg 2 „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele.”(vastuse punkt 2.4).

Keeldumine on tõendatud vastuses sisalduvate eelnimetatud punktidega, digitaalselt

allkirjastatud vastus on kohtule avalduse lisana edastatud ja avaldaja väide ei ole mingilgi

määral eksitav vaid vastab tegelikele asjaoludele. Lisaks soovib avaldaja märkida, et isegi kui

puudutatud isiku vastuse sõnastusest võiks välja lugeda midagi muud kui keeldumist, ei ole

puudutatud isik soovitud dokumente käesoleva ajani avaldajale esitanud ega andnud teada kus

ja kuidas avaldaja nendega tutvuda saab, kui e-kirjaga saatmine talle liigselt koormav tundub.

Avaldaja on nõudnud tutvumist 2023 a dokumentidega, mida talle võimaldatud ei ole.

Puudutatud isik ei ole vastupidist ka väitnud. Seega esineb igal juhul alus nõude esitamiseks

kohtu kaudu.

Järgmisena on puudutatud isik väitnud, et ei võimaldanud dokumentidega tutvumist kuna

selle eest tulnuks maksta tasu, mis oli avaldajal maksmata. Avaldaja leiab, et kui puudutatud

isikul oli alus küsida tasu, saanuks ta vastuskirjas esitada tasunõude. Kui puudutatud isik

pidas e-posti teel dokumentide (mis on olemas failina. KrtS § 45 lg 1-1, kui teave on olemas

elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest

elektroonilised ärakirjad elektronposti aadressil) saatmist ebamõistlikult koormavaks, tulnuks

tal sellest teada anda ja pakkuda välja talle sobiv tutvumise viis. Seda aga puudutatud isik ei

teinud vaid keeldus dokumentidega tutvumise võimaldamisest.

Ehkki dokumentidega tutvumise nõude 03.04.2024 saatmisele eelnev ei puutu otseselt

käesolevasse vaidlusesse ent kuna puudutatud isik on eelneva esile toonud selgitab avaldaja,

et vastab tõele, et 28.02.2024 võimaldati avaldajal tutvuda puudutatud isiku nn

raamatupidamiskaustadega. Kaustade sisu tekitaski avaldajas kahtluse, et juhatus ei pruugi

olla kasutanud korteriomanike tehtud makseid eesmärgipäraselt ja on teinud ilma

üldkoosoleku otsuseta endale kuluhüvitiste näol alusetuid makseid. Ka puudutatud isik ise on

oma vastuses kohtule möönnud, et 03.04.2024 nõutud dokumente, mis käsitlevad 2023 a

tegevust, avaldajale tutvumiseks ei antud.

Eraldi käsitlemist väärib puudutatud isiku rahaline nõue dokumentidega tutvumise

võimaldamise eest 28.02.2024, mis olevat avaldajal õigusvastaselt tasumata. Avaldaja leidis

28.02.2024, et nõue ei ole põhjendatud, on alusetu ja seda ei ole vaja täita. Kuivõrd

puudutatud isik on selle esile toonud, selgitab avaldaja oma seisukohta, mis ei ole ka

praeguseks muutunud. Nimelt nähtub puudutatud isiku vastusest, et otsuse korteriomanikelt

dokumentidega tutvumise eest tasu nõuda võttis vastu juhatus. Korteriomanikele koormiste ja

kohustuste panek ei ole ilma üldkoosoleku vastava otsuseta juhatuse pädevuses. Sisuliselt,

nagu nähtub juhatuse protokolli väljavõttest, kehtestas juhatus ise endale tasu töö eest, mille

eest ta juba juhatuse liikme lepingu alusel tasustatud on. Üldkoosolek otsustas aga tasu

kehtestamise alles 06.03.2024. Kahjuks ei ole esitatud kohtule üldkoosoleku protokolli,

millest nähtunuks mida kehtestatud kord sätestas ja mille alusel saaks hinnata, kas

üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kes osales, kas otsus on vastu võetud ja muud otsuse

kehtivust mõjutada võivad asjaolud. Kohtule esitatud väljavõte on käsitletav maksimaalselt

poole seletusena, mitte tõendina. Samas on oluline, et varasemas kohtupraktikas on VÕS §

1017 põhjendatud tõlgendada selliselt, et dokumentidega tutvumise eest võib tasu nõuda, kui

on samaaegselt täidetud kaks eeldust: kui korteriühistul tekivad sellega (dokumentidega

tutvumise võimaldamisega) seoses kulud ja üldkoosolek on nii otsustanud. Näiteks

dokumentidest koopia tegemise kulud. Praegusel juhul ei olnud kumbki eeldustest täidetud,

juhatus soovis vaid endale lisatasu. Seega puudus alus tasu nõuda.

5/24

2-24-6934

Kokkuvõtlikult ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis võimaldaks

asuda seisukohale, et avaldajal ei ole õigust nõudes ja käesoleva kohtumenetluse aluseks

olevas avalduses märgitud dokumentidega tutvumiseks või et puudutatud isikul olnuks õigus

tutvumise võimaldamisest keelduda. Ka ei ole puudutatud isik võimaldanud kohtumenetluse

jooksul avaldajal nõutud dokumentidega tutvumist ega andnud teada, millistel tingimustel

(kui sellised on kehtestatud, siis esitades ka vastav kehtiv dokument) dokumentidega tutvuda

saab.

Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et puudutatud isik püüab kõigi vahenditega vältida

korteriomanikul teabe saamist korteriühistu finantsasjade ja juhatuse finantsotsuste kohta.

Avaldajal on aga tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg 1-1 õigus nõuda juhatuselt võimalust tutvuda

korteriühistu dokumentidega, seejuures e-posti teel, kui dokumendid on olemas

elektrooniliselt. Avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele.

Puudutatud isiku vastus avaldaja seisukohale

Puudutatud isik ei ole nõus avaldaja poolt esitatud seisukohaga. Puudutatud isik jätkab oma

seisukoha järgimist. Saamal ajal puudutatud isik täiendavalt teatab kohtule järgmist:

2023. aasta augusti jooksul, s.o hetkest, mil avaldaja esitas korteriühistu juhatusele taotluse

dokumentide esitamisest tutvumiseks, ei olnud puudutatud isikul võimalik kuidagi kindlaks

teha, milliste korteriühistu konkreetsete dokumentidega soovis avaldaja tutvuda. 04.09.2023

teavitas puudutatud isik avaldajat, et vaatamata avaldaja poolt konkreetsete nõuete

puudumisele, otsustas puudutatud isik esitada avaldajale tutvumiseks kõik dokumendid

ajavahemiku 2016–2023 (kaasa arvatud) kohta. Seega ei tekkinud avaldaja nõue talle

korteriühistu dokumentidega tutvumiseks võimaldamisest, sh 2023. aasta eest, 03.04.2024,

nagu väidab avaldaja, vaid palju varem, st alates 2023. aasta augustist. Asjaolu, et avaldaja ei

teavitanud oma lepingulist esindajat täielikult kõigist asjaoludest, mis olid seotud avaldaja

nõudega esitada dokumente tutvumiseks, näitab avaldaja pahausksust.

Puudutatud isik leiab, et kuna avaldaja ei teavitanud oma lepingulist esindajat täielikult

kõikidest asjaoludest, mis olid seotud avaldaja nõudega dokumentide tutvumiseks

võimaldamisest, esitas avaldaja lepinguline esindaja 17.06.2024 menetlusdokumendis eksliku

seisukoha.

Puudutatud isik juhib veel kord kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldaja on saanud puudutatud

isikult teate sellest, et avaldaja saab tutvuda korteriühistu 2023 majandusaasta dokumentidega

28.02.2024. 28.02.2024 andis puudutatud isik avaldajale õiguse tutvuda kõigi 2023.

majandusaasta dokumentidega, sh lepingulise esindaja 03.04.2024 nõudes nimetatud

dokumentidega. Samaaegselt kõigi 2023. majandusaasta dokumentide esitamisega avaldajale,

tutvustas puudutatud isik avaldajat juhatuse 17.02.2024 otsusega korteriühistu liikmete ja

kolmandate isikute poolt esitatud taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise

kohta. Selle otsuse alusel tuli avaldajal teha korteriühistu arvelduskontole ettemaks summas

15 eurot või garanteerida tasumist. Avaldaja ei nõustunud korteriühistu juhatuse otsusega ja

teatas, et ei hakka tasuma mitte midagi, ei ole 2023. majandusaasta dokumentidega tutvunud

ja lahkus kohe ruumist. Seetõttu peab puudutatud isik kummaliseks 17.06.2024

menetlusdokumendi punktis 3 toodud avaldaja selgitused.

Puudutatud isik leiab, et kui avaldajal on kahtlus, et juhatus võib korteriühistu raha kasutada

mitte ettenähtud otstarbel ja teha endale põhjendamatuid makseid ilma üldkoosoleku otsuseta,

siis selliste kahtlustega oleks avaldaja jaoks parem pöörduda üldkoosoleku poolt määratud

revidendi poole, kuid avaldaja seda ei teinud.

6/24

2-24-6934

06.03.2024 üldkoosoleku toimumise ajaks avaldaja sai nii juhatuse 2023. aasta

majandusaasta aruanne kui ka revidendi 2023. aasta majandusaasta kontrolliakt. Nende

dokumentide kohta ei laekunud avaldajalt ühtegi küsimust nii enne koosolekut ega

06.03.2024 toimunud üldkoosolekul.

Puudutatud isik leiab, et korteriühistu juhatus 28.02.2024 on esitanud avaldajale õigusi

korteriühistu dokumentidega tutvumiseks 2023 majandusaasta eest. Puudutatud isik leiab, et

mitte korteriühistu juhatuse süül ei saanud avaldaja kasutada oma õigust tutvuda

dokumentidega 2023. majandusaasta eest, mille juhatus esitas avaldajale 28.02.2024.

Puudutatud isik leiab, et kõigi 2023. aasta majandusaasta dokumentidega tutvumiseks peab

avaldaja tegema järgmist: tasuma 15 eurot korteriühistu arvelduskontole.

Ning avaldaja lepingulisele esindajale konkreetsed dokumentise esitamiseks, nimelt: Täielik

nimekiri 2023 a ostuarvetest; Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik); Väljavõte

pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik); 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved;

2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded, teavitama korteriühistu juhatusele, milles

seisneb avaldaja isiklik huvi ja eesmärk nende dokumentide saamisel. Antud teave on vajalik

selleks, et korteriühistu juhatus saaks nende dokumentide esitamise küsimuse õigesti

otsustada, kuna KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda teabe ja dokumentide

esitamisest, kui on alust arvata, et see võib tekitada olulist kahju teisele korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele.

Puudutatud isiku poolt esitatud tõend

Puudutatud isik täidab avaldaja nõude kohtule 06.03.2024 toimunud üldkoosoleku protokolli

esitamisel. Samas juhib puudutatud isik kohtu tähelepanu asjaolule, et MTÜS § 21 lg 7

kohaselt peab protokoll olema osanikele või aktsionäridele kättesaadav 14 päeva pärast

üldkoosoleku lõppemist ning ühingu liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle

osa ärakirjad. Puudutatud isik teatab kohtule, et avaldaja ei kasutanud oma õigust ning ei

pöördunud korteriühistu juhatusele 06.03.2024 toimunud üldkoosoleku protokolli saamiseks.

Kohtunõue menetlusosalistele

Kohus määras kohtuistungi ajaks 25. juuli 2024 algusega kell 11.00. Kohus tühistas 16. juuli

2024 kirjaga määratud istungi aega. Seoses kohtuniku vahetusega menetleb tsiviilasja alates

12. septembrist 2024 kohtunik Aarne Lõhmus.

03. jaanuari 2025 kohtunõudega määras kohus menetlusosalistele tähtaja oma seisukoha

menetluse jätkamise osas kohtule esitamiseks, s.h kas soovivad menetlusosalised tsiviilasja

edasi lahendamist kirjalikus menetluses või asja arutamist suuliselt kohtuistungil. Kohus

selgitas, et menetlusosalised võivad samaks tähtajaks esitada kirjaliku kompromissi kohtule

kinnitamiseks.

Puudutatud isiku vastus kohtunõudele

Puudutatud isik andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Üheaegselt pöörab

puudutatud isik kohtu tähelepanu sellele, et 1) vaatamata sellele, et KrtS § 15 lg 1 kohaselt kui

korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga

seotud õigusi üksnes ühiselt, puudutatud isik alati käis avaldajale vastu ning rahuldas

avaldatud nõudeid; 2) 15.01.2025 saatis juhatus avaldajale teade sellest, et avaldajat kutsuti

19.01.2025 a kell 15:00 juhatuse koosolekule küsimuse arutlemiseks kompromissi sõlmimise

võimaluse kohta ja kompromissi tingimuse määramiseks ning 3) 15.01.2025 vastas avaldaja

7/24

2-24-6934

range keeldumisega juhatuse koosolekul osalemiseks küsimuse arutlemiseks

kompromisskokkuleppe sõlmimise võimaluse kohta.

Selle suhtumise tõttu korteriühistu juhatuse ettepanekule ei kavatse puudutatud isik esitada

kohtule kompromisskokkuleppe tsiviilasjas.

Avaldaja vastus kohtunõudele

Puudutatud isik on andnud menetlusdokumendis kohut eksitavat ja ebaõiget informatsiooni,

nagu oleks avaldaja keeldunud kompromissi arutamast. Vastab tõele, et avaldaja kutsuti

19.01.2025 juhatuse koosolekule kompromissi arutama. Avaldaja ei keeldunud kompromissi

arutamisest rangelt ega ka muul viisil vaid palus saata kompromissettepaneku kirjalikult oma

lepingulisele esindajale. Seega ei ole avaldaja keeldunud kompromissi arutamast, veelvähem

sõlmimast, vaid on andnud puudutatud isikule teada, et on valmis tema ettepanekuid arutama

ja on palunud edastada eesti keelne kompromisskokkuleppe ettepanek e-posti aadressile.

Samuti on selgitanud kirjaliku ettepaneku tegemise vajadust, põhjendades seda järgmiselt:

edastatud dokument esitatakse pärast mõlema poole allkirjastamist kohtule kinnitamiseks.

Rohkem avaldaja puudutatud isikuga ega tema esindajaga ühendust võtnud ei ole.

Selgitused menetlusosalistele

Kohus selgitas menetlusosalistele asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mille alusel võivad

menetlusosalised esitada kohtule täiendavaid tõendeid ja põhjendusi. Kohus andis

menetlusosalistele tähtaja , et esitada täiendavad tõendid ja seisukohad, lähtudes

kohtumääruses toodud selgitustest. Kohus tegi ka menetlusosalistele ettepaneku kaaluda

kompromissi sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et

lõpetada tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega.

Kohus selgitas avaldajale, et kuna pangakonto väljavõtted võivad sisaldada kolmandate

isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub, peab avaldaja põhjendama

oma huvi tutvuda dokumentidega viisil, kus ta saab näha isikuandmeid, s.o põhjenda oma

huvi isikuandmetega tutvumiseks. Avaldaja peab täpsustama ka oma nõuet dokumentidega

tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad dokumendid on osaliselt paberkandjal.

Kohus selgitas korteriühistule, et korteriühistu peab põhjendama, milles seisneb oluline kahju,

mida dokumentidega tutvumine võib tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Kui korteriomanik ei põhjenda oma huvi isikuandmetega tutvumiseks,

peab korteriühistu võimaldama dokumentidega tutvuda nii, et teiste isikute isikuandmed on

kinni kaetud. Korteriühistu saab nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate

väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib

nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab

olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega.

Avaldaja vastus kohtunõudele

Avaldaja möönab, et väljavõte pangakontost laekumiste kohta võib sisaldada isikuandmeid,

mille saamiseks avaldajal puudub vajadus ja huvi ning nõustub kohtu selgitustega, et

pangakonto väljavõttel laekumiste kohta võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed

(nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale

Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu korteriomanike.

Pangakonto väljavõttel väljamaksete kohta palub avaldaja jätta saaja nime ja makse selgituse

kinni katmata. Avaldajal kui korteriomanikul on õigustatud huvi saada informatsiooni selle

8/24

2-24-6934

kohta, kuidas korteriühistu juhatus korteriühistu raha kasutab, kellele, mille eest ja mis

summas on tehtud väljamakseid, et hinnata kas tehtud väljamaksed on kooskõlas

üldkoosoleku otsustega. Mõne neist andmetest kinni katmisel ei täidaks väljavõte enam oma

ülesannet. Kui üldkoosolek on otsustanud mõne teenuse ostmise kindlalt isikult (nii

juriidiliselt kui füüsiliselt isikult) ja teenuse eest tasumisele kuuluv summa ei ole igakuine

konkreetne summa vaid võib kuude kaupa erineda, ei ole ilma saaja nime, makse selgitust ja

summat nägemata võimalik hinnata, kas konkreetne väljamaks on tehtud vastavalt

üldkoosoleku otsusele või mitte.

Avaldaja esitab täpsustatud nõude, palub muuta nõude punktid 2 – 2.6 ja lugeda täpsustatud

terviknõudeks nõude alljärgnevas sõnastuses:

1. T G avaldus rahuldada.

2. Kohustada Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu esitama T G tutvumiseks 15 päeva

jooksul alates kohtumääruse jõustumisest:

2.1. Kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023 aasta koosolekute kohta

koos osalejate registreerimise lehtedega;

2.2. Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest (elektrooniline väljavõte raamatupidamisest);

2.3. Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik elektrooniline väljavõte);

2.4. Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik elektrooniline väljavõte);

2.5. 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved (elektrooniline väljavõte raamatupidamisest);

2.6. 2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded (elektrooniline väljavõte

raamatupidamisest).

3. Nõude p 2.3. nimetatud konto väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute

andmed (nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid

isikuid peale Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu korteriomanike.

4. Määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: Narva linn, Soldina tn

10 korteriühistu juhatus peab:

4.1. edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid

elektrooniliselt T G e-posti aadressile golenduhhina.tatjana@gmail.com 15 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates või

4.2. alternatiivselt edastama Tatjana Golenduhhina e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset

päeva, millal T G on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda,

seejuures tutvumine tuleb võimaldada Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu registrijärgses

asukohas 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates.

5. Jätta menetluskulud Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu kanda.

Puudutatud isiku vastus kohtunõudele

Puudutatud isik leiab, et avaldaja kasutab oma õigust pahauskselt. Puudutatud isik tõendab

avaldaja pahausksust järgmiste asjaoludega: Juulis 2023 sai avaldaja info, et korteriühistul

puudub kassaraamat. Pärast nimetatud teabe saamist koostas avaldaja 02.08.2023 Soldina 10

korteriomanikele dokumendi, milles teatab ta Soldina 10 elanikele järgmist:"1. Meie majas ei

ole kassaraamatut. Seoses sellega ei saa raamatupidaja ega esimehe käest kõiki meie majas

tehtud tööd kontrollida."

Juhatus püüdis avaldajale selgitada, et õigus saada teavet, õigus tutvuda korteriühistu

dokumentidega, ei ole seotud ühistu liikmete õigusega kontrollida raamatupidamise

dokumentatsiooni, kuna MTÜS § 34 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle

üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks määrab üldkoosolek revisjoni. Seega viib korteriühistu

raamatupidamise dokumentatsiooni kontrolli läbi revisjon, mitte ühistu liikmed, kes andsid

üldkoosolekul kontrollifunktsiooni üle revidendile.

9/24

2-24-6934

Kuna avaldaja väitel on tal kahtlus, et juhatus võib kasutada korteriühistu raha muuks

otstarbeks ning teha endale alusetuid väljamakseid ilma üldkoosoleku otsuseta, puudutatud

isik soovitas avaldajale nende kahtlustega pöörduda revidendi poole, kuid avaldaja seda ei

teinud.

Avaldaja sai 06.03.2024.a. üldkoosolekuks kätte nii juhatuse 2023. majandusaasta aruande

kui ka revidendi akti 2023. aasta majandusaasta aruande kontrollimise kohta. Nende

dokumentide kohta ei laekunud avaldajalt ühtegi küsimust ei juhatusele, revidendile ega ka

06.03.2024.a. üldkoosolekul.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et puudutatud isik

keeldus avaldajale õiguses tutvuda korteriühistu 2023. majandusaasta dokumentidega.

Puudutatud isik jätkuvalt jääb oma seisukoha juurde, mis on välja toodud 05.07.2024

menetlusdokumendi punktides 18, 19 ja 20, kuna ka korteriühistu õigusvastane üldkoosoleku

otsus muutub täitmisele kohustuslikuks, kui koosolekul osalenud ühistu liige ei vaidlustanud

seda otsust kohtus (Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-132-05, p 11 ja nr 3-2-1-53-10, p 15).

Korteriühistu üldkoosoleku otsus on kohustuslik täitmiseks ka neile ühistu liikmetele, kes

selle vastuvõtmisel ei osalenud või hääletasid vastu (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-116-11, p 21).

Puudutatud isik teatab kohtule, et keegi sh avaldaja ei vaidlustanud juhatuse 17.02.2024 otsust

ega 06.03.2024 üldkoosoleku otsust teabe väljastamise korra kindlaksmääramise kohta ja KÜ

dokumentidega tutvumist.

Puudutatud isik teatab kohtule, et seoses kompromisslepingu sõlmimise võimalusega kutsuti

avaldaja 20.01.2025.a. juhatuse koosolekule kompromisslepingu tingimuste arutamiseks.

Kuna avaldaja keeldus kategooriliselt kompromisslepingu tingimusi arutamast, siis

puudutatud isik on seisukohal, et avaldaja süül kompromissi küsimust antud asjas ei arutata.

Puudutatud isik palub kohtul tuvastada fakti puudumist, et puudutatud isik keeldub avaldajale

põhjendamatult teabe andmisest ja läbivaatamiseks dokumentide esitamisest ja ka jätta

avaldaja avaldus rahuldamata. Nõuda avaldajalt sisse kohtukulud.

Kirjaliku menetluse määramine

Menetlusosalised on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohus leidis, et

tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses.

Kohus määras menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul nad võivad esitada kohtule oma

lõppseisukohad ning menetluskulude nimekirja.

Avaldaja lõppseisukoht

Avaldaja jääb täpsustatud avalduses esitatud nõude ja kogu menetluse jooksul esitatud

seisukohtade juurde ja palub kohtul avaldus rahuldada täpsustatud sõnastuses.

Puudutatud isik ei ole võimaldanud tutvuda nõudes nimetatud dokumentidega keeldumist

põhjendamata. Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu liikmel ei

ole õigust tutvuda dokumentidega, kui korteriühistul on revident. Avaldaja nõustub täielikult

kohtu selgitustega korteriühistule, mille kohaselt korteriomaniku korteriühistu dokumentidega

tutvumise nõude materiaalõiguslik alus on sätestatud KrtS § 45 lg-s 1 ja erinevalt VÕS §-s

1015 sätestatud dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea

korteriomanik täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega

tutvumiseks, sest see huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul

eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega.

10/24

2-24-6934

Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on

korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu.

Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama

korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (vt

sarnaselt osaniku dokumentidega tutvumise nõudega ka RKTKm 14.02.2018 2-16-3492/39,

p-d 14.2 ja 14.3) (vt. RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31, p 12).

Avaldaja on nõudnud tutvumist dokumentidega, mis on korteriühistul olemas või vähemalt

peavad olemas olema kui juhatus on oma kohustusi täitnud vajaliku hoolsusega. Korteriühistu

ei ole väitnud, et nõue sisaldaks dokumente mida olemas ei ole. Seega on avaldajal õigus

tutvuda kõigi nõutud dokumentidega.

Puudutatud isik on keeldunud avalduses nõutud dokumentide esitamisest, viidates KrtS § 45

lg-le 2, kuid ei ole põhjendanud, kuidas dokumentide esitamine võiks tekitada olulist kahju

teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Seega ei ole väide kahju

tekitamisest põhjendatud ja kahju võimalik tekkimine ei ole tõendatud.

Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel selle eest tasu maksmise.

Ilma ettemaksuta dokumentidega tutvumist ei võimaldata. Avaldaja nõustub kohtu

selgitustega, et korteriühistu saab nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate

väljastamise eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Tasu võib

nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus peab

olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega.

Avaldaja lepinguline esindaja esitas puudutatud isikule 28.04.2025 veelkord ettepaneku

vaidluse lõpetamiseks kompromissiga, paludes ettepanekule vastata hiljemalt 05.05.2025

(Lisa 1 Kompromissettepanek G). Kahjuks ei ole puudutatud isik pidanud vajalikuks ka sel

korral läbirääkimistesse astuda.

Avaldaja esitas koos lõppseisukohaga menetluskulude nimekirja.

Puudutatud isiku lõppseisukoht

Puudutatud isik väidab, et avaldajal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Vastuseks avaldaja

nõudele talle võimaluse andmiseks tutvuda kõigi korteriühistu dokumentidega perioodi alates

2016 kuni 2023 (kaasa arvatud) kohta, puudutatud isik esitas avaldajale kõik korteriühistu

dokumendid perioodi alates 2016 kuni 2022 (kaasa arvatud) eest. 2024. aasta märtsis oli

korteriühistus kehtestatud dokumentidega tutvumise kord. Selle antud asjaoluga puudutatud

isik leiab, et käesoleval ajal küsimus dokumentidega tutvumise kohta 2023. aasta eest sõltub

avaldajalt aga mitte puudutatud isikult.

Puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et avaldaja nõuab taotletud dokumentide

saatmist talle e-posti teel. Puudutatud isik teatab kohtule, et puudutatud isik on valmis tagama

taotlejale juurdepääsu kõikidele korteriühistu dokumentidele, sh 2023. aasta eest, ainult

paberkandjal. Puudutatud isik saatis 28.04.2025 avaldajale kutse kompromisslepingu

sõlmimise tingimuste arutamiseks (lisa 1). Avaldaja jättis puudutatud isiku ettepaneku

korduvalt tähelepanuta ja ei vastanud puudutatud isiku ettepanekule.

Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on KrtS §

12 lg 2 alusel kohustatud järgima suhetes korteriühistuga. Avaldaja oma õigusi teostades

tegutseb pahauskselt ning tal puudub õigus TsÜS §-des 138 139 sätestatud

õiguskaitsemeetmetele. Seoses nimetatud asjaoluga palub puudutatud isik kohtul jätta

avaldaja avalduse rahuldamata ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.

11/24

2-24-6934

Puudutatud isik esitas koos lõppseisukohaga menetluskulude nimekirja.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

Kohus vaatab esitatud avalduse läbi korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) §

45 lg 3 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p

1 alusel hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit

pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja

püüab neid suunata kokkulepet sõlmima.

Arvestades, et menetlusosalised kokkuleppele ei jõudnud ning nad on nõus asja

läbivaatamisega kirjalikus menetluses, andis kohus menetlusosalistele tähtaja

lõppseisukohtade esitamiseks. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend

kirjalikus menetluses.

Avaldaja on esitanud kohtule avalduse, milles palub kohustada korteriühistut esitama talle

tutvumiseks 2023. aasta dokumente, sh üldkoosoleku protokolle, ostuarvete nimekirja,

pangakonto väljavõtteid, tarnijate arveid ja juhatuse liikmete kuluaruandeid.

Korteriomaniku õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega on sätestatud KrtS § 45 lg 1,

mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta

ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Lisaks sätestab KrtS § 45 lg 1¹, et kui teave on

olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle saadetakse dokumentidest

elektroonilised ärakirjad käesoleva seaduse § 46 lõike 1 kohaselt teatatud elektronposti

aadressil või tehakse muul viisil kättesaadavaks.

Seega on korteriomanikul seadusest tulenev õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega ja

saada teavet ühistu tegevuse kohta. Kui dokumendid on olemas elektrooniliselt, on tal õigus

nõuda nende saatmist e-posti teel.

Avalduse kohaselt on avaldaja korteriomandi aadressil Soldina 10 korter XXX omanik ja on

Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu liige. Seda tõendab ka kinnistusraamatu väljevõte,

mille kohaselt on avaldaja ja I U XXX asuva korteriomandi ühisomanikud (Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXX) (dtl. 29). Selle kohta vaidlust asjas ei ole.

Puudutatud isiku seisukoha kohaselt vaatamata sellele, et KrtS § 15 lg 1 kohaselt kui

korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga

seotud õigusi üksnes ühiselt, puudutatud isik alati käis avaldajale vastu ning rahuldas

avaldatud nõudeid.

Kohus selgitab, et KrtS seletuskirja kohaselt on KrtS § 45 (korteriomaniku õigus saada teavet)

eeskujuks ÄS § 166, mis reguleerib osaniku õigust teabele. Riigikohus on leidnud, et ÄS §-s

166 sätestatud osaniku õigus saada teavet kuulub igale osa ühisomanikule isiklikult ja seda

õigust ei pea osa ühisomanikud ühiselt teostama, kuna teabeõigust teostades ei saa üks osa

ühisomanik kuidagi teist ühisomanikku kahjustada (RKTKm 04.06.2012, nr 3-2-1-77-12, p

16). See järeldus on kohaldatav ka korteriomandi ühistele omanikele. Seega juhul, kui

12/24

2-24-6934

korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, siis on teabe saamise õigus igal ühisel omanikul

isiklikult, kuigi muid õigusi saavad nad teostada ainult ühiselt.

Kuna avaldus on seotud teabe saamise õigusega, mis on igal ühisel omanikul isiklikult, saab

avaldaja üksi esitada avalduse kohtule vaatamata sellele, et korter on ühisomandis.

Avaldaja on korteriomanik ja seega korteriühistu liige, mistõttu tal on õigus tutvuda

korteriühistu dokumentidega.

Avaldaja on täpsustanud oma nõuet, arvestades kohtu selgitusi isikuandmete kaitse osas,

nõustudes, et pangakonto väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed, kui

need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriühistu korteriomanike. Avaldaja

täpsustas ka oma nõuet dokumentidega tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad

dokumendid on osaliselt paberkandjal.

Puudutatud isik on esitanud kohtule järgmised vastuväited:

-

dokumentidega tutvumise võimaldamine: korteriühistu väidab, et võimaldas avaldajal

28.02.2024 tutvuda 2023. aasta dokumentidega, kuid avaldaja keeldus tasumast 15

euro suurust tasu;

-

dokumentidega tutvumise tasu: korteriühistu väidab, et juhatuse 17.02.2024 otsusega

ja üldkoosoleku 06.03.2024 otsusega kehtestati dokumentidega tutvumise kord, mis

näeb ette 15 euro suuruse tasu maksmist;

-

dokumentide edastamise viis: puudutatud isik juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et

Riigikohus kohtuasjas nr 2-16-3492 jõudis järeldusele, et osaline/liige ei saa ühistult

nõuda kõike ning märkis ka, et ei saa nõuda dokumentide saatmise e-posti teel;

-

kahju tekitamine: puudutatud isik viitab KrtS § 45 lg-le 2, mis lubab keelduda teabe

andmisest, kui see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele;

-

avaldaja pahausksus: korteriühistu leiab, et avaldaja tegutseb pahauskselt ja tal puudub

õigus õiguskaitsemeetmetele;

-

avaldaja peaks pöörduma revidendi poole: korteriühistu leiab, et kui avaldajal on

kahtlus juhatuse tegevuse suhtes, peaks ta pöörduma revidendi poole aga mitte

nõudma dokumentidega tutvumist;

-

kompromiss: puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus kompromissi arutamisest.

Kohus kontrollib esmalt, kas avaldajal on õigus pöörduda kohtusse ning kas tal on õigustatud

huvi taotletavate dokumentidega tutvumiseks. Seejärel hindab kohus puudutatud isiku

vastuväiteid avaldusele ning teeb asjaolude kogumisest lähtuva järelduse.

Korteriomaniku õigus pöörduda kohtusse

KrtS § 45 lg 3 järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või

dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle

otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise

saamisest arvates või kuue nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus ei ole

sellele nelja nädala jooksul vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse

kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.

Avaldaja on esitanud 03. aprillil 2024 korteriühistu juhatusele nõude teabe saamiseks ja

dokumentidega tutvumiseks, milles esitas alljärgneva nõude : Tuginedes KrtS § 45 lg 1 ja lg

1-1 nõuab avaldaja juhatuselt teavet ja võimalust tutvuda alljärgnevate dokumentidega:

13/24

2-24-6934



Kõik korteriühistu üldkoosoleku protokollid 2023 aasta koosolekute kohta



Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest



Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik)



Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik)



2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved



2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded

Loetletud dokumendid palume esitada avaldaja lepingulise esindaja Tiina Mölderi e-posti

aadressile (dtl. 5-8).

Puudutatud isik vastas avaldaja nõudele 19. aprillil 2024, et võimaldab dokumentidega

tutvuda vaid osaliselt ja oma vastuses väljendanud, et muude Teie 03.04.2024 taotluses

märgitud dokumentide osas anname teada, et korteriühistul ei ole hetkel võimalik Teie nõuet

täita (vastuse punkt 2.3). ja juhime Teie tähelepanu asjaolule, et vastavalt korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse § 45 lg 2 „Juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide

esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või

kolmanda isiku õigustatud huvidele.”(vastuse punkt 2.4) (dtl. 10).

Avaldaja esitas 02. mail 2024 kohtule avalduse puudutatud isiku kohustamiseks

dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.

KrtS § 45 lg 3 järgi on kohtu kaudu teabe saamise esimeseks eelduseks, et korteriomanik on

esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust korteriühistult. Teiseks peab

korteriühistu juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest

sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud (RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906, p 11).

Kohus tuvastas, et avaldaja on esitanud konkreetse nõude dokumentidega tutvumiseks.

Puudutatud isik on keeldunud osaliselt dokumentide esitamisest. Korteriühistu oma vastuses

avaldajale ei ole põhjendanud, kuidas dokumentide esitamine võiks tekitada kahju teiste

korteriomanike või kolmandate isikute huvidele. Seega ei ole korteriühistu keeldumine

õiguspärane.

Kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, on

korteriomanikul KrtS § 45 lg 3 alusel õigus pöörduda kohtusse hagita menetluses kahe nädala

jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates. Kuna korteriühistu vastas avaldaja nõudele 19.

aprillil 2024 keeldumisega, siis oli avaldajal aega esitada kohtule avaldus kuni 03. maini 2024

(19. aprill 2024 + 2 nädalat). Avaldaja esitas avalduse kohtule 02. mail 2024. Seega esitas

avaldaja avalduse kohtusse tähtaegselt.

Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud, et ta on korteriomanik ja korteriühistu liige ning et ta

on esitanud korteriühistule nõude dokumentidega tutvumiseks, mille täitmisest korteriühistu

on keeldunud. Samuti on avaldaja järginud KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu

kohtusse pöördumiseks.

Õigustatud huvi dokumentidega tutvumiseks

Avalduse kohaselt on avaldajal põhjendatud kahtlus, et juhatus kasutab korteriühistu raha

mitte kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Avaldaja on esitanud vastavasisulisi

küsimusi üldkoosolekul, ent konkreetseid vastuseid ei ole kunagi saanud.

Kohus selgitab, et korteriomaniku korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude

materiaalõiguslik alus on sätestatud KrtS § 45 lg-s 1. Erinevalt VÕS §-s 1015 sätestatud

dokumentidega tutvumise nõudest, mis on KrtS § 45 suhtes üldnorm, ei pea korteriomanik

täiendavalt tõendama oma õigustatud huvi korteriühistu dokumentidega tutvumiseks, sest see

14/24

2-24-6934

huvi tuleneb tema liikmesusest korteriühistus. Seega on korteriomanikul eelduslikult õigus

tutvuda korteriühistu kõigi dokumentidega.

Riigikohus leidis ka, et korteriomanikul on eelduslikult õigus tutvuda korteriühistu kõigi

olemasolevate dokumentidega, ilma et ta peaks tõendama oma õigustatud huvi.

Korteriomanik peab vaidluse korral põhistama dokumendi olemasolu (RKTKm 21.06.2023,

2-21-3906/31, p 12).

Avaldajal puudub muu võimalus teabe saamiseks kui kohtu kaudu. Avaldaja on esitanud

konkreetse nimekirja dokumentidest, millega ta soovib tutvuda (üldkoosoleku protokollid,

ostuarved, pangakonto väljavõtted, tarnijate arved, juhatuse liikmete kuluaruanded). Need

dokumendid on korteriühistu tavapärase majandustegevuse käigus tekkivad dokumendid,

mille olemasolu on põhjendatud eeldada. Korteriühistu ei ole väitnud, et nõue sisaldaks

dokumente, mida olemas ei ole. Lisaks on avaldaja selgitanud, et tal on põhjendatud kahtlus,

et juhatus kasutab korteriühistu raha mitte kooskõlas korteriühistu üldkoosoleku otsustega.

See on täiendav põhjendus, mis toetab tema õigust dokumentidega tutvuda.

Kohus leiab, et korteriomanikul on seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu

majandamise kohta ning avaldaja on tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega

tutvumiseks.

Dokumentidega tutvumise võimaldamine

Avaldaja väidab, et on korduvalt pöördunud korteriühistu poole teabe saamiseks, kuid

tulutult. Avaldaja on esitanud nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks, kuid

korteriühistu on nõude osaliselt täitnud, esitades vaid kaks üldkoosoleku protokolli.

Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel tasu maksmise.

Puudutatud isik väidab, et avaldaja eksitab kohut, kuna korteriühistu ei ole keeldunud

dokumente esitamast. Puudutatud isik on esitanud avaldajale kõik korteriühistu dokumendid

alates 2016. aastast kuni 2022. aastani ja teatanud, et 2023. aasta dokumentidega saab tutvuda

28.02.2024. Puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus tasumast 15 eurot dokumentidega

tutvumise eest, mis on kehtestatud korteriühistu liikmete taotluste läbivaatamise korraga.

Kohus leiab, et puudutatud isiku väide, et avaldajale võimaldati dokumentidega tutvumine

28.02.2024, ei ole piisavalt tõendatud. Isegi kui selline võimalus anti, ei saa korteriühistu

nõuda dokumentidega tutvumise eest ettemaksu, eriti elektrooniliste dokumentide puhul.

Puudutatud isik on ise möönnud, et avaldaja keeldus tasumast 15 eurot ja seetõttu ei saanud

dokumentidega tutvuda.

Puudutatud isik väidab, et on võimaldanud avaldajal tutvuda dokumentidega varasematel

perioodidel. Kohus selgitab, et asjaolu, et avaldajale on varem esitatud dokumente aastate

2016-2022 kohta, ei välista tema õigust tutvuda 2023. aasta dokumentidega.

Kohus leiab, et avaldajal ei olnud tegelikku võimalust nõutud dokumentidega tutvuda, kuna

korteriühistu seadis dokumentidega tutvumiseks eeltingimuseks 15 euro suuruse tasu

maksmise, millest avaldaja keeldus.

Kohus vaatab dokumentidega tutvumise eest nõutud ettemaksu õiguspärasuse eraldi

küsimusena läbi.

Dokumentidega tutvumise tasu (ettemaksu nõudmine)

15/24

2-24-6934

Avaldaja on esitanud korteriühistule nõude teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks.

Korteriühistu on seadnud eeltingimuseks dokumentidega tutvumisel tasu maksmise.

Puudutatud isik väidab, et avaldaja ei saanud dokumentidega tutvuda, kuna ei tasunud selle

eest tasu. Korteriühistu juhatus otsustas 17.02.2024 kehtestada korteriühistu liikmete ja

kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise korra (dtl. 57). Puudutatud isik

juhindus korteriühistu liikmete taotluste ja avalduste läbivaatamise korra kehtestamise

otsustamisel võlaõigusseaduse §-st 1017, mille kohaselt kannab dokumentide ettenäitamise

või tutvumisega seotud riisiko ja kulud ettenäitamist või tutvumist nõudnud isik. Selle otsuse

alusel pidi avaldaja tasuma ettemaksu korteriühistu kontole summas 15 eurot. Avaldaja

keeldus aga kategooriliselt 15 eurot tasumast. Korteriühistu korteriomanikud võtsid

06.03.2024 üldkoosolekul vastu otsuse, millega kinnitati juhatuse otsus kehtestada

korteriühistu liikmete ja kolmandate isikute taotluste ja avalduste läbivaatamise kord (dtl. 59).

Kohus selgitab, et KrtS § 45 ei näe ette, et korteriühistu võiks nõuda tasu dokumentidega

tutvumise eest. Puudutatud isiku viide võlaõigusseaduse §-le 1017 ei ole asjakohane, kuna

KrtS § 45 on erinorm, mis reguleerib spetsiifiliselt korteriomaniku õigust tutvuda

korteriühistu dokumentidega. Isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste

läbivaatamiseks, ei saa see kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda

korteriühistu dokumentidega. Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise

dokumentidega tutvumise eest, ei ole kooskõlas KrtS §-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda

tasu dokumentidega tutvumise eest. Korteriühistul on õigus nõuda tasu dokumentide

paberkandjal koopiate väljastamise eest, kuid tasu suurus peab olema mõistlik ja vastavuses

tegelike kuludega. Elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta, kui see ei too

kaasa korteriühistule olulisi kulusid.

Seega saab korteriühistu nõuda tasu ainult dokumentide paberkandjal koopiate väljastamise

eest, kuid elektrooniliste ärakirjade väljastamine peaks olema tasuta. Ettemaksu nõudmine

enne dokumentide esitamist ei ole kooskõlas seaduse mõttega, eriti kui tegemist on

elektrooniliste dokumentidega, mille edastamine ei too kaasa märkimisväärseid kulusid. Tasu

võib nõuda ainult faktiliselt väljastatud dokumentide eest, mitte ettemaksuna ja tasu suurus

peab olema mõistlik ja vastavuses tegelike kuludega.

Kohus leiab, et isegi kui üldkoosolek on kinnitanud korra taotluste läbivaatamiseks, ei saa see

kord piirata korteriomaniku seadusest tulenevat õigust tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Puudutatud isiku kehtestatud kord, mis näeb ette tasu maksmise dokumentidega tutvumise

eest, ei ole kooskõlas KrtS §-ga 45, mis ei näe ette võimalust nõuda tasu dokumentidega

tutvumise eest. KrtS ei näe ette ka korteriühistu õigust nõuda tasu elektrooniliste dokumentide

esitamise eest. Tasu võib nõuda ainult paberkoopiate tegemise eest ja sedagi ainult tegelike

kulude ulatuses. Korteriühistu kehtestatud 15 euro suurune ettemaks ei ole kooskõlas

seadusega. Käesolevas asjas ei ole korteriühistu põhjendanud, millest koosneb 15-eurone tasu.

Seega ei ole tasu nõudmine põhjendatud.

Kohtu hinnangul ei ole korteriühistu juhatus toiminud tasu nõudes õiguspäraselt. Kui

korteriomanik esitab korteriühistu juhatusele nõude korteriühistu dokumentidega tutvumiseks,

võib juhatus selle võimaldamisest keelduda üksnes juhul, kui on alust eeldada, et see võib

tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45

lg 2). Tasu võib nõuda juhul, kui korteriühistul tekivad sellega seoses tegelikud kulud ja

üldkoosolek on nii otsustanud. Näiteks dokumentidest koopia tegemise kulud.

KrtS § 45 sätestab korteriomaniku õiguse dokumentidega tutvuda ilma ettemaksu

kohustuseta, seega on ettemaksu nõudev otsus seadusega vastuolus. Seega ei ole

korteriomanik kohustatud ettemaksu tasuma ja korteriühistu ei saa seda nõuda.

16/24

2-24-6934

Dokumentide edastamise viis

Avaldaja palub esitada dokumendid e-posti teel tema lepingulisele esindajale. Puudutatud isik

viitab Riigikohtu praktikale (kohtuasi nr 2-16-3492), et korteriomanik ei saa nõuda ühistult

kõike ja ei saa nõuda dokumentide saatmist e-posti teel.

Kohus leiab, et puudutatud isiku viide Riigikohtu lahendile on ebatäpne. KrtS § 45 lg 1¹ näeb

selgelt ette, et kui teave on olemas elektrooniliselt, on korteriomanikul õigus nõuda, et talle

saadetakse dokumentidest elektroonilised ärakirjad.

Kohus selgitab, et kui teave on aga ainult paberil (mitte elektrooniliselt), siis seadus ei näe

otseselt ette kohustust korteriühistule teha paberkandjal olevatest dokumentidest elektroonilisi

ärakirju. Sellisel juhul kohaldub KrtS § 45 lg 1, mis annab korteriomanikule üldise õiguse

saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

See tähendab, et korteriomanikul on õigus tutvuda paberkandjal olevate dokumentidega, kuid

mitte nõuda nende digitaliseerimist. Seadus ei kohusta korteriühistut tegema paberkandjal

olevatest dokumentidest elektroonilisi koopiaid. Korteriomanik saab sellisel juhul kasutada

oma õigust tutvuda dokumentidega kohapeal või leppida korteriühistuga kokku muu

lahenduse (näiteks dokumentide koopiate tegemine paberkandjal). Dokumentidega tutvumine

ei või muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus

korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab

seda teha mõistliku aja jooksul.

Puudutatud isik ei ole tõendanud, et nõutud dokumendid ei oleks elektrooniliselt olemas või et

nende saatmine e-posti teel oleks ebamõistlikult koormav. Kui puudutatud isik peab e-posti

teel dokumentide saatmist ebamõistlikult koormavaks, tulnuks tal sellest teada anda ja

pakkuda välja talle sobiv tutvumise viis. Seda aga puudutatud isik ei teinud.Avaldaja

täpsustas oma nõuet dokumentidega tutvumise koha ja viisi osas, kui nõutavad dokumendid

on osaliselt paberkandjal. Avaldaja palub edastada märgitud dokumendid elektrooniliselt

avaldaja e-posti aadressile või alternatiivselt edastada avaldaja e-posti aadressile teate, milles

on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal avaldajal on võimalik märgitud

dokumentidega tutvuda.

Kohus leiab, et avaldaja täpsustatud nõue on põhjendatud, kuna elektrooniliselt olemasolevate

dokumentide puhul nõuab ta nende edastamist e-posti teel, mis on kooskõlas KrtS § 45 lg 1¹-

ga ning paberkandjal olevate dokumentide puhul pakub ta alternatiivina võimalust, et

korteriühistu teataks talle vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal ta saab dokumentidega

tutvuda. See on kooskõlas KrtS § 45 lg 1-ga, mis annab korteriomanikule õiguse tutvuda

korteriühistu dokumentidega.

Avaldaja täpsustatud nõue arvestab mõlema poole huvidega ja on kooskõlas seadusega.

Kahju tekitamine

Puudutatud isik on keeldunud osaliselt dokumentide esitamisest, viidates KrtS § 45 lg-le 2

(dtl. 10).

KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus dokumentidega tutvumisest keelduda üksnes juhul, kui

on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Selle erandi rakendamiseks peab korteriühistu põhjendama, milles

seisneb oluline kahju; näitama, kelle õigustatud huvidele kahju tekib (teise korteriomaniku või

kolmanda isiku) ning esitama tõendid, mis toetavad kahju tekkimise eeldust

17/24

2-24-6934

Käesolevas asjas on korteriühistu viidanud sellele sättele, kuid ei ole põhjendanud, kuidas

dokumentide esitamine võiks tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Pelk viide seadusesättele ilma konkreetse põhjenduseta ei ole piisav

keeldumise alus.

Kohus on selgitanud korteriühistule, et ta peab põhjendama, milles seisneb oluline kahju,

mida dokumentidega tutvumine võib tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele.

Vaatamata kohtu nõudele ei ole puudutatud isik esitanud põhjendust, mis selgitaks või

õigustaks tema seisukohta. Puudutatud isik ei ole põhjendanud, miks ta keeldus avaldajale

nõutud dokumente esitamast, viidates KrtS § 45 lg-le 2. Ta ei ole selgitanud, millist olulist

kahju võiks dokumentidega tutvumine tekitada teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Samuti ei ole korteriühistu esitanud tõendeid, mis näitaksid, et

dokumentide esitamine võiks tekitada kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute

huvidele.

Kohus märgib lisaks, et korteriühistul endal ei saa olla selliseid huvisid, mis õigustaksid

korteriomanikule teabe andmisest keeldumist, kuna korteriühistu on korteriomandite ühise

majandamise vahend (KrtS § 16 lg 1 ja § 24).

Kohus leiab, et kuna korteriühistu ei põhistanud ega tõendanud kahju, mis võiks tekkida

dokumentide esitamisel, ei ole keeldumine KrtS § 45 lg 2 alusel põhjendatud.

Avaldaja pahausksus

Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole järginud hea usu põhimõtet, mida avaldaja on

kohustatud suhetes ühistuga järgima (KrtS § 12 lg 2, TsÜS § 32, § 138), et avaldaja tegutseb

oma õigusi teostades pahauskselt ning tal puudub õigus korrakaitsemeetmetele.

KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes

korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. TsÜS § 138

lg 1 sätestab üldise hea usu põhimõtte, mille kohaselt õiguste teostamisel ja kohustuste

täitmisel tuleb toimida heas usus. TsÜS § 138 lg 2 täpsustab, et õiguse teostamine ei ole

lubatud seadusvastasel viisil või eesmärgiga tekitada kahju teisele isikule. TsÜS § 139

sätestab heausksuse eelduse - kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle

olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus selgitab, et korteriomaniku soov tutvuda korteriühistu dokumentidega on KrtS § 45 lg

1 järgi seadusest tulenev õigus. Selle õiguse kasutamine iseenesest ei ole pahausksus.

Pahausksuse tuvastamiseks peaks korteriühistu tõendama, et korteriomanik teostab oma

õigust viisil, mis on vastuolus TsÜS § 138 lg 2 sätestatuga - kas seadusvastasel viisil või

eesmärgiga tekitada kahju teisele isikule. Pelgalt kahtluste olemasolu ei ole piisav

pahausksuse tuvastamiseks.

Korteriühistu ei ole tõendanud avaldaja pahausksust. Korteriomaniku seadusest tuleneva

õiguse kasutamine dokumentidega tutvumiseks ei ole iseenesest pahausksus. Kohus on juba

varem tuvastanud, et korteriühistule kahju tekkimine puudub – korteriühistu ei ole oma

väiteid kahju tekkimise kohta ei põhjendanud ega tõenditega kinnitanud. Seega ei ole täidetud

kumbki TsÜS § 138 lg 2 nimetatud eeldustest: dokumentidega tutvumise õiguse kasutamine

ei ole seadusvastane, vaid seadusega (KrtS § 45) tagatud õigus ning kahju tekitamise eesmärki

ei saa tuvastada, kui kahju tekkimist pole tõendatud.

18/24

2-24-6934

Kohus leiab, et avaldaja järgib hea usu põhimõtet, kuna ta kasutab oma seaduslikku õigust

dokumentidega tutvumiseks ning puuduvad tõendid, et ta teeks seda pahauskselt.

Pöördumine revidendi poole

Puudutatud isik leiab, et kui avaldajal on kahtlus, et juhatus võib korteriühistu raha kasutada

mitte ettenähtud otstarbel ja teha endale põhjendamatuid makseid ilma üldkoosoleku otsuseta,

siis selliste kahtlustega oleks avaldaja jaoks parem pöörduda üldkoosoleku poolt määratud

revidendi poole (aga mitte nõudma dokumentidega tutvumist), kuid avaldaja seda ei teinud.

Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et korteriühistu liikmel ei ole õigust tutvuda

dokumentidega, kui korteriühistul on revident.

Kohus leiab, et korteriühistu seisukoht, et korteriomanik peaks kahtluste korral pöörduma

revidendi poole, mitte nõudma dokumentidega tutvumist, ei ole kooskõlas seadusega.

KrtS § 45 lg 1 sätestab selgelt, et korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet

korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. See õigus on

korteriomanikul sõltumata sellest, kas korteriühistul on revident või mitte. Revidendi

olemasolu ei piira korteriomaniku õigust dokumentidega tutvuda.

Kohus selgitab, et kuigi KrtS § 49 viitab, et järelevalvele kohaldatakse MTÜS § 34 sätestatut,

ei tähenda see, et korteriomaniku õigus dokumentidega tutvuda oleks piiratud või et ta peaks

esmalt pöörduma revidendi poole. MTÜS § 34 lg 1 sätestab küll, et üldkoosolek võib määrata

revisjoni, kuid see on täiendav järelevalvemehhanism, mitte korteriomaniku õiguste piirang.

MTÜS § 34 lg 1 reguleerib üldkoosoleku pädevust järelevalve teostamisel, kuid see ei piira

korteriomaniku individuaalset õigust saada teavet ja tutvuda dokumentidega. KrtS § 45 on

spetsiifilisem norm, mis reguleerib korteriomaniku õigusi korteriühistu suhtes.

Kohus leiab, et korteriomanikul on seaduslik õigus saada teavet ja tutvuda korteriühistu

dokumentidega sõltumata sellest, kas korteriühistul on revident või mitte.

Kompromiss

Käesolevas kohtumenetluses tegi kohus menetlusosalistele ettepaneku kaaluda kompromissi

sõlmimise võimalust ja esitada kohtule kompromissi kohtule kinnitamiseks, et lõpetada

tsiviilasja menetlus võimalikult väikeste kuludega.

Puudutatud isik väidab, et avaldaja keeldus korduvalt kompromissi arutamisest. 15.01.2025

saatis korteriühistu juhatus avaldajale teade sellest, et avaldajat kutsuti 19.01.2025 a kell

15:00 juhatuse koosolekule küsimuse arutlemiseks kompromissi sõlmimise võimaluse kohta

ja kompromissi tingimuse määramiseks ning 15.01.2025 vastas avaldaja range keeldumisega

juhatuse koosolekul osalemiseks küsimuse arutlemiseks kompromisskokkuleppe sõlmimise

võimaluse kohta.

Avaldaja vastuse kohaselt vastab tõele, et avaldaja kutsuti 19.01.2025 juhatuse koosolekule

kompromissi arutama. Avaldaja ei keeldunud kompromissi arutamisest rangelt ega ka muul

viisil vaid palus saata kompromissettepaneku kirjalikult oma lepingulisele esindajale (dtl.

102). Seega ei ole avaldaja keeldunud kompromissi arutamast, veelvähem sõlmimast, vaid on

andnud puudutatud isikule teada, et on valmis tema ettepanekuid arutama ja on palunud

edastada eesti keelne kompromisskokkuleppe ettepanek e-posti aadressile.

19/24

2-24-6934

TsMS § 615 lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab

neid suunata kokkulepet sõlmima. TsMS § 430 lg 1 ja 2 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus leiab, et avaldaja käitumist ei saa pidada pahauskseks kuna avaldajal on õigus kasutada

kompromissi läbirääkimistel oma esindajat. Korteriomanik võib kasutada dokumentidega

tutvumisel esindajat, kes ei pea olema korteriühistu liige (vt. RKTKm 21.06.2023, 2-21-

3906/31, p 15). Avaldaja palus saata kompromissettepaneku kirjalikult, mis on mõistlik nõue,

kuna see võimaldab ettepanekut põhjalikult kaaluda ja vajadusel esindajaga konsulteerida.

Avaldaja ei ole keeldunud kompromissi arutamisest ega sõlmimisest, vaid on palunud järgida

teatud protseduuri (kirjalik ettepanek esindajale), mis ei takista sisuliselt kompromissi

sõlmimist.

Kohus leiab, et puudutatud isiku vastuväide seoses avaldaja kompromissist keeldumisega ei

tõenda, et avaldajal puuduks seadusjärgne õigus tutvuda dokumentidega. Kohus tuvastas, et

avaldaja ei keeldunud kompromissi arutamisest, vaid palus esitada kompromissettepaneku

kirjalikult oma esindajale. Sellist käitumist ei saa lugeda pahauskseks.

Kompromissi mittesõlmimise tõttu jätkus kohtumenetlus tavapärases korras ning kohus teeb

käesolevas tsiviilasjas sisulise lahendi.

Kokkuvõte

Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tõendatud.

Kohus tuvastas, et avaldajal on seadusest tulenev õigus saada teavet korteriühistu

majandamise kohta ning avaldaja on tõendanud, et tal on õigustatud huvi dokumentidega

tutvumiseks. Samuti on avaldaja järginud KrtS § 45 lõikes 3 sätestatud eeldusi ja tähtaegu

kohtusse pöördumiseks.

Kohus tuvastas, et korteriühistu on keeldunud dokumentide täielikust esitamisest ilma

seadusest tuleneva aluseta. Korteriühistu ei ole tõendanud, et dokumentide esitamine võiks

tekitada kahju teiste korteriomanike või kolmandate isikute huvidele. Korteriühistu nõue

tasuda dokumentidega tutvumise eest ettemaksu ei ole kooskõlas seadusega. Korteriühistu ei

ole ka tõendanud avaldaja pahausksust.

Avaldaja palub:

1. Avaldaja avaldus rahuldada.

2. Kohustada korteriühistu esitama avaldajale tutvumiseks 15 päeva jooksul alates

kohtumääruse jõustumisest:

2.1. Kõik korteriühistu üldkoosoleku kinnitatud protokollid 2023 aasta koosolekute kohta

koos osalejate registreerimise lehtedega;

2.2. Täielik nimekiri 2023 a ostuarvetest (elektrooniline väljavõte raamatupidamisest);

2.3. Väljavõte pangakontolt 2023 a laekumistest (täielik elektrooniline väljavõte);

2.4. Väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta (täielik elektrooniline väljavõte);

2.5. 2023 aastal tarnijate poolt esitatud arved (elektrooniline väljavõte raamatupidamisest);

2.6. 2023 a juhatuse liikmete esitatud kuluaruanded (elektrooniline väljavõte

raamatupidamisest).

3. Nõude p 2.3. nimetatud konto väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute

andmed (nimi, konto number ja makse selgitused) kui need võimaldavad tuvastada muid

isikuid peale Narva linn, Soldina tn 10 korteriühistu korteriomanike.

20/24

2-24-6934

4. Määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt: korteriühistu juhatus

peab:

4.1. edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid

elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates või

4.2. alternatiivselt edastama avaldaja e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal

avaldajal on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures

tutvumine tuleb võimaldada korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

Riigikohus on samasisulistes asjades leidnud, et avaldaja peab piisavalt selgelt näitama,

milliste konkreetsete dokumentide ja teabega ta tutvuda soovib (RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-

132-07, p 14). Dokumendid peavad olema piisavalt piiritletud, et kohus saaks otsustada nõude

rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Ühtlasi peab kohus saama tuvastada, et dokument,

millega tutvumist taotletakse, on isiku valduses, kellelt tutvumise võimaldamist nõutakse

(RKTKo 17.01.2011, 3-2-1-108-10, p 12). Tutvumist saab nõuda selliste dokumentidega, mis

on olemas või mida ühistu on kohustatud koostama. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas

dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama

dokumendi olemasolu (TlnRnKm 29.03.2022, 2-20-17583, p 8 ja RKTKm 14.02.2018, 2-16-

3492, p 14.1. ja p 14.2.).

Seejuures on korteriomanikul õigus nõuda tutvumist üksnes selliste dokumentidega, mis on

korteriühistul olemas, vaidluse korral peab korteriomanik põhistama dokumendi olemasolu.

Korteriühistut ei saa ka dokumentidega tutvumise nõude raames kohustada koostama

korteriomaniku jaoks selliseid dokumente, mida korteriühistu muidu koostama ei peaks (vt

sarnaselt osaniku dokumentidega tutvumise nõudega ka RKTKm 14.02.2018 2-16-3492/39,

p-d 14.2 ja 14.3) (vt. RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31, p 12).

Avaldaja on esitanud konkreetse nimekirja dokumentidest, millega ta soovib tutvuda

(üldkoosoleku protokollid, ostuarved, pangakonto väljavõtted, tarnijate arved, juhatuse

liikmete kuluaruanded). Need dokumendid on korteriühistu tavapärase majandustegevuse

käigus tekkivad dokumendid, mille olemasolu on põhjendatud eeldada.

Kohus leiab, et avaldaja on nõudnud dokumente, mis on korteriühistul olemas või peavad

olemas olema, kui juhatus on oma kohustusi täitnud vajaliku hoolsusega. Korteriühistu ei ole

ka väitnud, et nõue sisaldaks dokumente, mida olemas ei ole. Seega on avaldaja nõue selles

osas põhjendatud. Korteriühistu peab esitama nõutud dokumendid avaldajale.

Avaldaja nõuab võimalust tutvuda ka alljärgnevate dokumentidega: väljavõte pangakontolt

2023 a laekumistest ning väljavõte pangakontolt 2023 a väljamaksete kohta.

Praegusel juhul on avaldaja palunud näidata pangakonto väljavõtteid, mis aga võivad

sisaldada kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub. Nii võib

väljavõtetelt nähtuda, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige,

üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta,

sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb Euroopa Parlamendi

ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada

andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb

sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik

andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat

21/24

2-24-6934

teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Neil kaalutlustel leiab kolleegium,

et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste

isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada

muid isikuid peale korteriomanike) (vt RKTKm 21.06.2023, 2-21-3906/31). Kui

korteriomanik ei põhjenda oma huvi isikuandmetega tutvumiseks, peab korteriühistu

võimaldama dokumentidega tutvuda nii, et teiste isikute isikuandmed on kinni kaetud

(21.06.2023, 2-21-3906/31, p 13.5).

Avaldaja on nõustunud, et pangakonto väljavõttel laekumiste kohta võivad olla kinni kaetud

füüsiliste isikute andmed, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriühistu

korteriomanike. Väljamaksete kohta palub avaldaja jätta saaja nime ja makse selgituse kinni

katmata, põhjendades seda vajadusega hinnata, kas tehtud väljamaksed on kooskõlas

üldkoosoleku otsustega.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist KrtS § 45 lg-st 1 mõttes teabega, mille andmisest võiks

keelduda põhjusel, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku

õigustatud huvidele. Puudutatud isik ei ole toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida,

kui avaldajale saavad teatavaks korteriühistule tehtud ja korteriühistu poolt tehtud maksete

suurus. Need andmed on liikmele vajalikud, et saada ülevaade rahalistest liikumisest

korteriühistus. Puudutatud isik ei ole ka toonud esile, milline oluline kahju võib tekkida ka

muude avaldaja nimetatud dokumentide puhul.

Kohus leiab, et see nõue on põhjendatud, kuna korteriomanikul on õigus saada informatsiooni

selle kohta, kuidas korteriühistu juhatus korteriühistu raha kasutab.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või

et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kehtib

nimetatud säte ka hagita menetluses esitatud avalduse kohta.

Avaldaja palub määrata käesoleva kohtumääruse täitmise kord kindlaks järgmiselt:

korteriühistu juhatus peab:

4.1. edastama käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid

elektrooniliselt avaldaja e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest

arvates või

4.2. alternatiivselt edastama avaldaja e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul kohtumääruse

jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset päeva, millal

avaldajal on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda, seejuures

tutvumine tuleb võimaldada korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

Riigikohus on leidnud, et dokumentidega tutvuda võimaldamiseks tuleks igal juhtumil valida

kõige mõistlikum viis, millega kaasnev koormus (osa)ühingule oleks võimalikult väike ning

elektroonilise dokumendiga tutvumise võimaldamine on üldjuhul otstarbekas digitaalsel kujul

(2-20-9006, p 14).

Kohus leiab, et avaldaja taotlus kohtumääruse täitmise korrakindlaks määramiseks on

põhjendatud, kuna elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul nõuab ta nende

edastamist e-posti teel, mis on kooskõlas KrtS § 45 lg 1¹-ga ning paberkandjal olevate

dokumentide puhul pakub ta alternatiivina võimalust, et korteriühistu teataks talle vähemalt

kaks alternatiivset päeva, millal ta saab dokumentidega tutvuda. See on kooskõlas KrtS § 45

lg 1-ga, mis annab korteriomanikule õiguse tutvuda korteriühistu dokumentidega.

22/24

2-24-6934

KrtS § 45 lg 1 ei täpsusta, millises kohas ja millisel viisil tuleb dokumente näidata. Riigikohus

on leidnud, et äriühingu dokumentidega tutvumise korra määramisel kohaldub üldsättena

VÕS § 1016, mille kohaselt tuleb asi ette näidata või dokumendiga tutvumist võimaldada asja

või dokumendi asukohas (Riigikohtu 19. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-

13213/48, p 26).

Kohtu arvates tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka korteriühistu dokumentidega tutvumise

korra määramisel, mistõttu määrab kohus dokumentidega tutvumise kohaks korteriühistu

asukoha paberkandjal olevate dokumentide puhul.

Kohus selgitab, et dokumentidega tutvumine paberkandjal olevate dokumentide puhul ei või

muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus

korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab

seda teha mõistliku aja jooksul.

Kohus määrab lahendi täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks nii, et korteriühistu

juhatus peab: elektrooniliselt olemasolevate dokumentide puhul edastama käesoleva

kohtumääruse resolutsiooni punktis 2.1. – 2.6. märgitud dokumendid elektrooniliselt avaldaja

e-posti aadressile 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates ning paberkandjal

olevate dokumentide puhul edastama avaldaja e-posti aadressile 5 tööpäeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates teate, milles on märgitud vähemalt kaks alternatiivset

päeva, millal avaldajal on võimalik punktides 2.1. – 2.6. märgitud dokumentidega tutvuda,

seejuures tutvumine tuleb võimaldada korteriühistu registrijärgses asukohas 15 päeva jooksul

kohtumääruse jõustumisest arvates.

Dokumentidega tutvumise võimaldamine peab olema tegelik - dokumentidega tutvumiseks

tuleks anda aeg, mis on mõistlikult vajalik dokumentide sisuga tutvumiseks. Samuti

dokumente tuleb võimaldada kohapeal pildistada või muul viisil nende sisu jäädvustada.

Kõik lahendis kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning

seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid kohtumenetluse põhjustas puudutatud isik,

kes ei võimaldanud avaldajal nõuetekohaselt dokumentidega tutvuda. Kohus leiab, et on

õiglane jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku kantud

menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg-tega 1 ja 2 määrab

kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 176 lg 7 ja 8 kohaselt,

menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Kohus

määrab menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks.

Avaldaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja. Kohtul puudub puudutatud isiku seisukoht

avaldaja menetluskulude kohta. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras, s.o eraldi määrusega peale kohtulahendi jõustumist ja

puudutatud isiku poolt avaldaja menetluskulude nimekirja osas seisukoha küsimist. Kohus

selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

23/24

2-24-6934

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Jõustumine ja täitmine ning määruskaebuse esitamine

TsMS § 617 lg 1 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta

jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või

kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või

menetlusse võtmata. TsMS § 617 lg 2 kohaselt võib kohtu määruse peale avalduse

rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aarne Lõhmus

Kohtunik

24/24