2-25-4775/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Konsultant

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4775

Tsiviilasi

A. T. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik A. T. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post

XXX

Pankrotihaldur Mark Uska, e-post haldur@uska.ee

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja A. T. (isikukood XXX) pankrot 22. mail 2025 kell 10.30.

2. Nimetada A. T. pankrotihalduriks Mark Uska (Lelle 24-39, 11318 Tallinn; e-post

haldur@uska.ee; telefon 56221091).

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.06.2025 kell 10.00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 1008 ja virtuaalruum). Kohus

edastab virtuaalkoosoleku lingi pankrotihaldurile. Huvitatud isikud saavad lingi

pankrotihaldurilt.

4. Kohustada võlgnikku A. T.-d andma võlgniku vanne 10.06.2025 kell 10.00 enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi

kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes

pankrotihaldur.

8. Algatada A. T. kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

12. Määrata usaldusisiku Mark Uska tasuks 1630,53 eurot (käibemaksuga), mis mõista

välja võlgnikult A. T. usaldusisiku Mark Uska kasuks. Tasu tuleb maksta

Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole nr xxxx.

13. Hüvitada usaldusisikule Mark Uskale kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 805,20

eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Advokaadibüroo

USKA OÜ arvelduskontole nr xxxx.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. A. T. esitas 26.03.2025 (täiendatud 04.04.2025) kohtule maksejõuetusavalduse pankroti

väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik soovis

avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.

2. Kohus võttis 22.04.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Mark

Uska.

3. Mark Uska esitas 16.05.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja. Nimekirja kohaselt

võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on

töötuskindlustushüvitis 417,30 eurot. Arvelduskontode jääk on 138,98 eurot. Igakuised jooksvad

kulutused on võlgnikul kokku 345 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku

35 425,37 eurot. Võlgnik sai 10.06.2022 kingitusena 87 300 eurot, mille ees omandas 2022. a

juunis korteriomandi. Sama korteriomandi võõrandas võlgnik 20.07.2023 81 000 euro eest.

Korteriomandi võõrandamise tehing ei ole usaldusisiku hinnangul tagasivõidetavad, kuna

võlgnik ei olnud tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Korteriomandi müügist saadud raha eest

tasus võlgnik laenusid, võttis välja sularaha ja ülejäänu tarbis ära. Pärast korteri müügist saadud

raha otsa saamist jätkas võlgnik tarbimislaenude võtmist. Võlgnik on muuhulgas võtnud

laenusid, et mängida hasartmänge.

Usaldusisiku hinnangul esineb võlgniku suhtes FIMS § 45 lg 3 p-s 4 sätestatud alus. Võlgnikul

oli hinnaline vara korteriomandi näol, kuid see on võlgniku regulaarset sissetulekut ületavate

tarbimisharjumuste ja nende jaoks võetud tarbimislaenude tõttu müüdud. Vara raiskamiseks on

ka hasartmängude mängimine, millele võlgnikul on kulunud märkimisväärselt suur summa.

Usaldusisik peab sellest hoolimata pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluste algatamist

põhjendatuks. Usaldusisik palus võlausaldajatele saadetud pöördumises esitada oma nõuete

kohta, mis tulenevad tarbijakrediidilepingutest, tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta. Usaldusisiku esmasel hinnangul osutavad võlausaldajate selgitused, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet pole järgitud. Usaldusisik leiab, et võlgniku püsiva

maksejõuetuse väljakujunemisel on olulist rolli mänginud krediidiandjate tegevus, kes on

andnud laenusid isikule, kellele poleks tohtinud laenusid anda. Usaldusisik peab tõenäoliseks, et

võlausaldajad ei saaks oma nõudeid rahuldatud ka täitemenetluste jätkamisel.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes

välja 2024. a septembris. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu, s.o kasinad finantsteadmised

ja elamine üle oma rahaliste võimete. Usaldusisik on seisukohal, et välja tuleks kuulutada

võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Pankroti väljakuulutamine

4. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub

rahuldamisele.

5. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

(FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

6. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).

7. Esitatud maksejõuetusavalduse ja usaldusisiku aruande alusel loeb kohus tõendatuks, et

võlgnik on PankrS § 31 lg 1 mõistes püsivalt maksejõuetu. Nii ei suuda võlgnik rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus on püsiva iseloomuga –

võlgniku vara ega sissetuleku arvelt pole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mida on

usaldusisiku aruande kohaselt eelduslikult vähemalt 35 425,37 euro ulatuses. Võlgniku

sissetulekuks on töötuskindlustushüvitis. Muu vara võlgnikul puudub.

8. Asjas kogutud tõenditest nähtub ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks, samuti puuduvad võimalused vara tagasi võita või nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada

menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab

asjaolu, et võlgnik on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks. Seega tuleb FIMS §

18 lg 2 p 2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada võlgniku pankrot.

9. Usaldusisik Mark Uska andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks.

Kohus nimetab pankrotihalduriks Mark Uska (PankrS § 31 lg 6).

10. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise

aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).

11. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

12. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks kuulub rahuldamisele.

13. FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel.

Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega.

14. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Alused,

mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud

FIMS § 45 lõikes 3. Usaldusisiku hinnangul esineb võlgniku suhtes FIMS § 45 lg 3 p-s 4

sätestatud alus, s.o võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, sh

vara raisanud. Võlgnikul oli väärtuslik vara korteriomandi näol, mille võlgnik võõrandas.

Saadud raha kulutas võlgnik regulaarset sissetulekut ületavatele tarbimisharjumustele ja osaliselt

nende jaoks võetud tarbimislaenude tagasimaksmisele. Vara raiskamiseks on ka hasartmängude

mängimine, millele võlgnikul on kulunud märkimisväärselt suur summa. Usaldusisik peab

kohustustest vabastamise algatamist sellegipoolest põhjendatuks, arvestades, et võlgniku

maksejõuetuse väljakujunemisel on olnud oluline roll krediidiandjate tegevusel võlgnikule

laenude andmisel, mille tagasimaksmine käib võlgnikul üle jõu. Kohus nõustub usaldusisiku

hinnanguga ning algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus selgitab võlgnikule, et kui ta jätkab rahaliste vahendite kulutamist internetimängudele ja

muudele hasartmängudele ning mugavusteenustele (sh Bolt ja Wolt kullerteenused), selle

asemel, et võlausaldajate nõudeid rahuldada, lõpetab kohus kohustustest vabastamise menetluse

ennetähtaegselt. Kohus loeb sellise tegevuse võlausaldajate huvide süüliseks kahjustamiseks.

15. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

16. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

17. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS

§ 49 lg 1).

18. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4,

PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

19. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu

tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega

moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

20. Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause).

Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata

(FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule

tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise

sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

21. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).

22. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1336,50 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik

on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt

on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,90 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku

ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud.

Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 135

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab

usaldusisiku tasuks 1336,50 eurot (9,90 tundi × 135 eurot), koos käibemaksuga 1630,53 eurot

(PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus

tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).

23. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest,

kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

24. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh

seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest

hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri

kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest

hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest

hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Eelnevat arvesse võttes

tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 9 tunni ja 54 minuti eest summas 660 eurot

(alustatud pooltunde 20 × 33), s.o koos käibemaksuga 805,20 eurot.

25. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et osa sellest (805,20 eurot) hüvitatakse usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgniku

kanda jääb 825,33 eurot (1630,53 – 805,20).

Kohtu selgitused võlgnikule

26. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

27. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1–2):



tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima;



viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;



mitte varjama saadud tulusid ning vara;



andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

28. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse

sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik

kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3–7).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik