2-25-1929/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Liis Arrak ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-1929

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi S.P vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.02.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2610,2 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: S.P (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus tsiviilasjas nr 2-25-1929

Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Lahendada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 27.02.2025 otsus ning saata asi Pärnu Maakohtule

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-25-1929

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 04.02.2025 Pärnu Maakohtule S.P (kostja) vastu

hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2634,71 eurot,

intressivõlgnevuse 340,42 eurot, laenuhaldustasu 3,60 eurot, sissenõudmiskulude hüvitise 50

eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 2634,71 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Finants AS (endine AS Krediidipank Finants)

(laenuandja) ja kostja 22.08.2016 tarbijakrediidilepingu nr L3700709938, mille alusel sai

kostja laenu 5000 eurot. Lepingus lepiti intressimäärana kokku 19,9% aastas ja krediidi

kulukuse määras 23,74% aastas. Laen 4900 eurot (maha arvestatud lepingutasu 100 eurot)

kanti kostja arvelduskontole 22.08.2016. Kuna kostja jäi tagasimaksetega võlgnevusse alates

11. osamaksest, siis edastas laenuandja kostjale 05.10.2017 laenulepingu ülesütlemise

hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 23.10.2017 koos

hoiatusega lepingu ülesütlemise kohta. 25.10.2017 teatisega ütles laenuandja lepingu üles.

17.05.2018 loovutas laenuandja nõude kostja vastu hagejale.

1.2. Kostja tasus laenuandjale põhiosa katteks 555,29 eurot ja hagejale 1810 eurot. Seega on

põhivõlgnevus 2634,71 eurot (5000-555,29-1810).

1.3. Kostjal on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 05.07.2017 kuni ülesütlemiseni

25.10.2017 summas 340,42 eurot. Intress perioodi 6.10.2017 kuni 25.10.2017 eest on 340,42

eurot.

1.4. Kostja kohustus tasuma laenuhaldustasu 0,90 eurot kuus, mille võlgnevus laenulepingu

ülesütlemise seisuga oli 3,60 eurot. Sissenõudmiskulu on 50 eurot.

1.5. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõlalt (2634,71 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast, s.o alates 26.10.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni viivise määraga 19,90% ehk

3816,67 eurot. Hageja ei nõua kostjalt viivist põhiosa ületavas osas.

1.6. Arvestades laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi

tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane.

Menetluse edasine käik

2. Maakohus võttis 05.02.2025 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama

vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetatuks lugemisest.

Hagejal oli sama määruse kohaselt õigus esitada hagiavalduse täpsustused, kõik tõendid ja

seisukoht kostja vastusele 14 päeva jooksul alates kostja vastuse saamisest.

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte e-toimiku kaudu 11.02.2025. Kostja hagile ei

vastanud.

2-25-1929

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus jättis 27.02.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda ning määras, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4.1. Kohus tuvastas, et:



laenuandja ja kostja sõlmisid 16.08.2016 laenulepingu nr L3700709938 laenusummas

5000 eurot intressimääraga 19,90% aastas ja krediidi kulukuse määraga 23,74%

aastas. Tegemist oli tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes;



laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määr 19,49% aastas. Kolmekordne määr oleks seega

58,47% aastas. Kohus tuvastas, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepinguga

rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei

olnud leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel;



laenuandja 22.08.2016 laenusumma väljamakse on tõendatud väljavõttega.

Laenulepingust tuleneva nõude sissenõudmine on tõendatud 05.10.2017 ülesütlemise

hoiatusega. Lepingu ülesütlemine on tõendatud 25.10.2017 ülesütlemise teatisega.

Lepingust tuleneva nõude loovutamine on tõendatud 17.05.2018 teatega.

4.2. Kohus selgitas 05.02.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada. Hageja tõendeid ei esitanud. Hageja ei tõendanud,

et laenuandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Toimikust nähtuvad

tõendid kinnitasid, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikuti. Hageja ei esitanud

tõendeid, et laenuandja oleks kostjalt küsinud ja saanud kostja pangakonto väljavõtte või

üldse mingi info, millest nähtuksid kostja sissetulekud ja väljaminekud. Üksnes isikusamasuse

tuvastamine ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

4.3. Hageja nõue ei olnud selge. Kohus andis hagejale 05.02.2024 määrusega võimaluse

täpsustada hagi ja esitada kohtule teave vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta

ning selle rikkumise korral määrama tagasimaksed uuesti. Hageja ei esitanud ümberarvestust.

Kohtule ei esitatud ka ühtegi tõendit, kui palju on kostja laenu katteks teinud tagasimakseid ja

millal. Ilma vastava ümberarvutuseta ei olnud kohtul võimalik hagi (ka osaliselt) rahuldada,

sest hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad

asjaolud.

4.4. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jäid menetluskulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostja menetluskulude

kindlaksmääramist ning hüvitamist ei taotlenud, siis hüvitamisele kuulunud menetluskulud

puudusid.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja rahuldada

hagi osaliselt ja mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 1753,76 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 660,90 eurot ja edasiulatuv viivis või saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule ning jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja

kanda.

2-25-1929

5.1. Hageja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti menetlusõiguse norme, mis mõjutas oluliselt

lahendit. Maakohus rikkus TsMS § 436 lg-eid 1 ja 3 ning kohtuotsus on üllatuslik.

5.2. Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust ja menetlusõiguse norme. Kohus jättis

mh tuvastamata kõik asjaolud, mille alusel nõue lahendati. Otsus on hagejale üllatuslik.

5.3. Maakohtu 05.02.2025 määruse kohaselt andis kohus hagejale õiguse esitada hagiavalduse

täpsustused, kõik tõendid ja seisukoha kostja vastusele 14 päeva jooksul, alates kostja vastuse

saamisest. Hagejale ei ole edastatud infot, kas kostja vastuse esitas või mitte. Kohtu poolt ei

ole hagejale kostja vastust nähtavaks tehtud ega edastatud. Kui kostja ei vastanud hagile,

oleks kohus pidanud sellest hagejat teavitama ning märkima näiteks, et hagejale määratud

vastamistähtaeg hakkab kulgema. Sisuliselt ei ole hageja vastamistähtaeg alanud, kuna hageja

ei ole kostja vastust saanud. Selliselt on maakohus rikkunud menetlusnorme.

5.4. Hageja esitas apellatsioonkaebuses VÕS § 403⁴ lg 7 järgse ümberarvestuse. Lepingu

lõpptähtpäev saabus 05.08.2021 ja kogu laenusumma on seega sissenõutav. Kostjale väljastati

laen summas 4900 eurot, st laenu väljastamisel arvestati maha lepingu sõlmimise tasu. Kostja

tegi lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid algsele võlausaldajale/krediidiandjale 1336,24 eurot.

Kostja tasus hagejale 1810 eurot. Arvestades kõiki tagasimaksed põhiosa katteks kuulub

kostjalt välja mõistmisele põhiosa jääk 1753,76 eurot (4900-1336,24-1810) ja viivis alates

lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast so 06.08.2021 seaduses sätestatud määras, mis

apellatsioonkaebuse esitamise seisuga on 660,90 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka

edasiulatuva viivise alates 03.04.2025 põhiosa jäägilt 1753,76 eurot seaduses sätestatud

määras.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse

ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 646, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada

apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis samale

maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka

menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

7. Käesolev asi on lihtmenetluse asi. TsMS § 405 lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva

redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt

vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Praeguses asjas palus hageja kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 2634,71 eurot, intressi 340,42 eurot, haldustasu 3,60 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2634,71 eurot. Seega ei

ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning

tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Sellises kohtuasjas võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval

juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et maakohus on

selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse.

2-25-1929

8. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme

viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada seetõttu, et maakohus rikkus

õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (TsMS § 656

lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud

ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Eeltoodud

rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 ja lg 2 teise

lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et hageja rikkus kostjaga laenulepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ega täpsustanud haginõuet kooskõlas VÕS

§ 4034 lg 7 sätestatuga. Seejuures viitas maakohus otsuses 05.02.2025 määrusele (otsuse

põhjendavas osas ka ekslikult viidatud kui 02.05.2025 määrus), millega ta andis hagejale hagi

täienduste esitamiseks tähtaja 14 päeva alates kostja hagivastuse saamisest (dtl 38–47).

Hageja selgitas apellatsioonkaebuses, et maakohus ei edastanud talle infot, kas kostja hagi

vastuse esitas või mitte. Hageja ei teadnud, kas talle määratud tähtaeg asjaolude ja tõendite

esitamiseks oli hakanud kulgema.

11. Ringkonnakohus tuvastab, et kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on käesolevas

tsiviilasjas maakohtu 05.02.2025 määrus, s.o dokument nr 2J ja 04.02.2025 hagiavaldus, s.o

dokument nr 1S, kostjale kätte toimetatud 11.02.2025. Järelikult oli kostjal võimalik esitada

kirjalik vastus hagile kuni 25.02.2025 (kaasa arvatud). KIS-st nähtuvalt kostja kirjalikku

vastust hagile ei esitanud. Toimikus puuduvad andmed, et maakohus oleks hagejat teavitanud,

et kostja temale määratud tähtajaks hagi vastust kohtule ei esitanud, samuti asjaolust, et

hagejale 05.02.2025 määrusega määratud tähtaeg täienduste esitamiseks oleks kulgema

hakanud. Maakohus allkirjastas otsuse 27.02.2025.

12. Kostja poolt hagile esitatud vastus edastatakse hagejale kohtu vahendusel TsMS § 394 lg

6 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et isegi, kui kostja vastust kohtule ei esitanud,

tulnuks kohtul hagejat sellest teavitada, olukorras, kus hagejale 05.02.2025 määrusega

määratud tähtaeg hakkas kulgema alates kostja (hagi) vastuse saamisest. Asjaolu, et kostja

vastust ei esitanud, ei saanud välistada hageja võimalust hagiavaldust täpsustada, see tähendab

täiendavaid asjaolusid ja tõendeid nõude aluse täpsustamiseks esitada. Eelnev on oluline

seetõttu, et kui määrusele vastamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel

hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama

isiku vastu enam kohtusse pöörduda (TsMS § 371 lg 1 p 4).

13. Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus hageja ei saanud reaalselt võimalust hagi

täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud tugineda otsuse tegemisel sellele, et

hageja ei vastanud kohtu 05.02.2025 määrusele.

14. Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud

võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud

õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud

hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka

seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude

2-25-1929

kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks

kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude

tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja

menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus TsMS § 646, § 656 lg 1 p 5 ning § 657 lg

2 järgi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

15. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1, RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825, p 11). Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos

esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb

tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse

otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)