Legislator Case Law & Legislation
2-24-140291/8 AI generated

2-24-140291/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-140291/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

16.01.2024. a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 41,35 eurot, intress Välja mõista R. S.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 100 eurot.

Legislator headnote

AI generated

2-24-140291/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: 16.01.2024. a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 41,35 eurot, intress Välja mõista R. S.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 100 eurot.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.05.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-140291

Tsiviilasi

PLACET GROUP OÜ hagi R. S.-i (S.) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

49,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Kostja R. S. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. S.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks R. S.-i ja PLACET GROUP OÜ vahel

16.01.2024. a sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 41,35 eurot, intress

summas 1,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 08.11.2024 kuni 20.02.2025 eest

summas 2,17 eurot ning viivis põhinõudelt (41,35 eurot) alates 21.02.2025 kuni põhinõude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud R. S.-i kanda.

4. Välja mõista R. S.-ilt PLACET GROUP OÜ kasuks menetluskulud summas 100 eurot.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus R. S.-ile avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. PLACET GROUP OÜ (hageja) esitas 07.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse R. S.-ilt (võlgnik, kostja) 43,60 euro saamiseks. Kohus tegi 11.11.2024 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu

05.02.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas kohtule hagi 21.02.2025, milles palus kostjalt välja mõista laenulepingust nr xxxx

tulenev võlgnevus põhiosas 41,35 eurot, intressid 1,17 eurot, 20.02.2025 sissenõutavaks muutunud

lepingujärgsed viivised 2,17 eurot (põhinõudelt 41,35 eurot), kokku 44,69 eurot. Edaspidi palus hageja

kostjalt välja mõista viivis alates 21.02.2025 põhinõude 41,35 eurot tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 13.03.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 17.04.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks poolte vahel

16.01.2024. a laenulepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis

tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja enne laenulepingu taotluse

rahuldamist hagejale pangakontode väljavõtted (dtl 67-99). Konto väljavõtte analüüsimisel tuvastati

kostja keskmine sissetulek 4 kuu vältel ning finantskohustuste suurus (kokku arvestati kostja

regulaarsete finantskohustuste igakuiseks suuruseks 466,52 eurot). Hagi kohaselt veenduti enne

lepingu sõlmimist kostja krediidivõimekuses, küsides kostjalt teavet tema sissetulekute ja regulaarsete

kohustuste kohta. Regulaarsetele finantskohustustele ja taotletava laenu xxxx osamaksele 87,53 eurot

arvestati juurde ka kostja igakuised majapidamiskulud summas 400 eurot. Kostja krediidivõimekuse

kontroll kinnitas kostja krediidivõimelisust igakuise reserviga 300,06 eurot. Teostati päringud

maksehäireregistritesse (Creditinfo.ee ja Taust.ee), et kontrollida kostja varasemat maksekäitumist.

Maksehäirete päringute tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal puudusid nii varasemad kui ka kehtivad

maksehäired. 16.01.2024 teostati päring Maksuametile, mille tulemuseks tuvastas hageja, et kostjal

puuduvad maksuvõlgnevused. Samuti teostati päring Rahvastikuregistrisse, mille tulemusena tuvastas

hageja, et kostjal ei ole ülalpeetavaid. 16.01.2024 teostati päring Ametlike Teadaannete registrisse,

mille tulemusena tuvastas hageja, et kostja kohta puuduvad ametlikud teadaanded. Hageja poolt

esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist

põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja

krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis

laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid

kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

Xxxx.

Rahvastikuregistrisse on nimetatud aadress kantud kostja lisa-aadressina. Kehtivat elukoha aadressi

kostjal rahvastikuregistrisse kantud ei ole. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente

hagiavalduses välja toodud aadressil kätte toimetada. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel. Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu- ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule

kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada

kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 49,30 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv

summas 100 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100

eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks ka õigusabikulud summas 150 eurot.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja ei ole kohtule esitanud menetluskulude

nimekirja (vaatamata Harju Maakohtu 13.03.2025 kohtumääruse resolutsiooni p-le 6, millega kohus

kohustas hageja esitada menetluskulude nimekiri kohtule 5 päeva jooksul alates nimetatud määruse

kättetoimetamisest), mille põhjal saaks kohus hinnata lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik