2-24-15739/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15739

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi E.Š. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1990 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja E.Š. (isikukood XXX), elu- ja viibimiskoht teadmata

Asja läbivaatamine

kirjalikult lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista E.Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja Inbank Finance AS ja E.Š. vahel

2.1.

4. veebruaril 2023 sõlmitud laenulepingust nr L89011341232 tulenev

põhivõlgnevus 832 eurot 98 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 129 eurot 33 senti;

2.2.

15. veebruari 2023 makseviisi kokkuleppest „Maksa järgmisel kuul“ nr

IN86011450171 tulenev põhivõlgnevus 598 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 95 eurot 48 senti.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ nõue E.Š. vastu laenulepingust nr

L89011341232 tulenev intressinõue 63 euro 35 sendi ja võla sissenõudmiskulu nõue 40

eurot ning makseviisi kokkuleppest „Maksa järgmisel kuul“ nr IN86011450171 tulenev

võla sissenõudmiskulu nõue 40 euro ulatuses.

4. Mõista E.Š.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis vastavalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates 17. oktoobrist 2024 laenulepingust nr L89011341232

tuleneva põhinõude 832 euro 98 sendi kohase tasumiseni ning makseviisi kokkuleppest

„Maksa järgmisel kuul“ nr IN86011450171 tuleneva põhinõude 598 euro kohase

tasumiseni.

5. Jätta Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud 90% ulatuses E.Š. kanda ja E.Š.

menetluskulud 10% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.

6. Määrata Aktiva Finance Group OÜ menetluskulu suuruseks 515 eurot ja mõista E.Š.-ilt

välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks vastavalt menetluskulu jaotusele menetluskulu

463 eurot 50 senti. E.Š.-il tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (463 eurolt 50

2-24-15739

sendilt) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Määrata, et E.Š.-il hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

8. Toimetada kohtuotsus kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

9. Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte.

Kohus ei anna luba lihtmenetlusotsuse edasikaebamiseks

(TsMS § 442 lg 10)

. See ei välista samas

edasikaebeõiguse kasutamist. Kohus selgitab aga, et lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21).

MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas kohtule hagiavalduse E.Š. (kostja) vastu, milles palus

välja mõista esialgse laenuandja Inbank Finance AS-i ja kostja vahel:



veebruaril 2023 sõlmitud järelmaksulepingust nr L89011341232 tulenev võlgnevus 832 eurot

98 senti, intress 63 eurot 35 senti, lepingutasu 19 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 129 eurot 33 senti. Lepingu krediidikulukuse määr on

25,42%, viivise määr 11,90% aastas ja 0,03% päevas, igakuine osamakse 36 eurot 83 senti.

Osamaksete arv 30 ning lepinguperiood 10. märts 2023 kuni 10. august 2025. Samuti palus

hageja välja mõista lepingujärgse viivise 11,90% aastas kuni põhinõude tasumiseni;



15. veebruaril 2023 sõlmitud makseviisi kokkuleppest „Maksa järgmisel kuul“ nr

IN86011450171 tulenev võlgnevus 598 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise 95 eurot 48 senti. Makseviisi kokkuleppe alusel sai kostja kauba eest tasuda

järgmisel kuul ilma lisatasudeta, maksetähtajaga 25. märts 2023. Samuti palus hageja välja

mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude tasumiseni.

1.1 Kostja ei tasunud järelmaksulepingu alusel tasumisele kuuluvaid osamakseid ega makseviisi

kokkuleppest tulenevat seadme ostuhinda. Inbank Finance AS hoiatas kostjat 6. juunil 2023 kirjaga, et

võlgnevuse mittetasumisel öeldakse kostjaga sõlmitud lepingud üles ja anti kostjale täiendav tähtaeg

20. juuni 2023 võlgnevuse tasumiseks. Lepingud lõppesid Inbank Finance AS poolse ülesütlemisega

27. juunil 2023. Inbank Finance AS loovutas 30. juunil 2023 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu

hagejale, millest teavitati kostjat 30. juuni 2023 kirjaga.

1.2 Krediidiandjatele ei ole sätestatud regulatsiooni laenutaotlejate sissetulekute ning kohustuste

suhtarvu välja selgitamiseks, mistõttu lähtuti sel ajal kehtinud printsiibist, et sissetulekud peavad olema

suuremad kui kohustused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud

positiivsete otsuseni. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud.

Kostja sissetulekud olid 400 eurot kuus ning muud finantskohustused 75 eurot kuus, jäi kostjal kätte

peale laenu väljastamist 288 eurot 17 senti (400-75-36,83) igapäevasteks majandamiskuludeks.

1.3 Järelmaksuleping on pangatoode, mille puhul teeb pank kiireid otsuseid ning kuna summad ja

tagasimaksed on väikesed, ei rakendatud eeltoodu tõttu kontoanalüüsi. Võetud kohustuse täitmine oli

kostjale jõukohane, sest kostja oli piisava sissetulekuga ehk täiesti usaldusväärne laenuvõtja, kes on

seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

2-24-15739

2. Täiendavalt selgitas hageja kohtu nõudmisel vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist 27.

märtsi 2025 seisukohas:



seadusest ei tulene, et tarbijalt tuleb igal juhul nõuda kontoväljavõtet, vaid krediidiandjal peab

adekvaatselt hindama laenutaotleja krediidivõimelisust; pangakonto väljavõtte saab jätta

tarbijalt välja nõudmata kui muu informatsioon on krediidivõime hindamiseks piisav ning

lähtuda saab krediidi summast.



tarbijale peaks kätte jääma teatud rahalised vahendid peale finantskohustuste kandmist, mis

võimaldab tal rahuldada oma esmavajadused sh majapidamiskulusid. Kostjale jäi kätte üle

poole tema sissetulekust igapäevasteks kuludeks, sh majapidamiskuludeks. Üüri,

mobiilteenused, teleteenused- ja muud elamiskulud arvestatakse majapidamiskulude hulka ning

neid ei saa võtta eraldi finantskohustustena.



kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise

põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustunud, esitas hageja ümberarvestuse:

1) Inbank Järelmaksu lepingu nr L89011341232 alusel sai kostja kauba järelmaksuga summas 832

eurot 98 senti ning kohustus tegema tagasimakseid iga kuu 10. kuupäeval minimaalselt 36 eurot 83

senti, v.a viimane osamakse 36 eurot 66 senti. Tagasimaksete periood 10. märts 2023 kuni 10.

august 2025. Kostja ei ole ühtegi tagasimakset teinud, mistõttu oli kostja võlgnevuses kolme

järjestikuse osamaksega. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtteid on rikutud, kohustub kostja

jätkuvalt tasuma põhiosa 832 eurot 98 senti ning viivise lepingujärgses viivisemääras 11,90%

aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. juunist 2023 kuni nõude täitmiseni.

2) Lepingu nr IN86011450171 puhul on tegemist makseviisiga Indivy, mis võimaldab kliendil kauba

eest tasumine lükata järgmisesse kuusse ja hilisemalt soovi korral ostuarve ümber vormistada

osamaksetega installment lepinguks. See ei ole tarbijakrediidileping, seda klient ei allkirjasta,

lepinguga ei lisandu lisakulu ja tagasi tuleb maksta vaid põhiosa.

3. Kuna juba maksekäsu kiirmenetluses kui ka kohtumenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente

kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale

kätte avalikult. Teade avaldati Ametlikes Teadeannetes 17. detsembril 2024 ning loeti kostjale

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest, s.o 2. jaanuaril 2025. Kostja, kellele

kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 14 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus

16. jaanuaril 2025).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus rahuldab hagi osaliselt laenulepingust nr L89011341232 tuleneva põhivõlgnevuse 832

euro 98 sendi, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 129 eurot 33 sendi

osas ning alates 17. oktoobrist 2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni lisanduva viivise osas ning

lepingust nr IN86011450171 tuleneva põhivõlgnevuse 598 euro ja viivise 95 euro 48 sendi osas

ning alates 17. oktoobrist 2024 kuni põhinõude kohase tasumiseni lisanduva viivise osas. Kohus ei

rahulda laenulepingust nr L89011341232 tulenevat intressinõuet 63 eurot 35 senti ja võla

sissenõudmiskulu 40 eurot ja lepingust nr IN86011450171 tulenev sissenõudmiskulu 40 eurot.

Hageja menetluskulud jätab kohus 90% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 10% ulatuses

hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi menetleb kohus praegust vaidlus

lihtmenetluse sätete järgi. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

5. VÕS § 76 lg-st 1 ja § 82 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ning

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kui võlgnik on kohustust

rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 113

2-24-15739

lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

6. Hageja on esitanud esialgse laenuandaja Inbank AS-i ja kostja vahel 4. veebruaril 2023 sõlmitud

järelmaksulepingu nr L89011341232 (dtl 18-20), Euroopa Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

(dtl 21-22), „maksa järgmisel kuul“ makseviisi nr. IN86011450171 kinnituse (dtl 23), ostukinnituse

(dtl 24), Inbank „maksa järgmisel kuul“ makseviisi tingimused (dtl 25), Inbak AS-i üldtingimused

(dtl 26-31), teenuslepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 32), Omniva kirjakeskuse väljavõte

ülesütlemise hoiatuse edastamise kohta (dtl 33), teenuslepingu ülesütlemise teatise (dtl34), nõude

loovutamise teate (dtl 45), Omniva kirjakeskuse väljavõte ülesütlemise edastamise kohta (dtl 35),

teatise nõude loovutamise kohta (dtl 36), laenu taotlused (dtl 37-38), maksehäireregistri väljavõtte

(dtl 39) ja meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks (dtl 40-63). Krediidiandja ütles lepingu ülesse

27. juunil 2023 (dtl 6). Seega on hageja tõendanud, et on kostjale laenu andnud ning kostja ei ole

laenulepingust tulenevat laenukohustust täitnud.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5. aprilli 1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti

õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa

Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur

Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka

siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus

kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras

lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK).

Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma

õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

8. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses seega hagejal. Kohus andis hagejale võimaluse

tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 91-

95). Hageja selgitas, et juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on

vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, millega hageja ei nõustunud, esitas hageja nõude

ümberarvestuse (dtl 98-99).

9. Kohtu hinnangul on kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet

(VÕS § 4034 lg 1). Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja selgitustest vastutustundliku

laenuandmise põhimõtte järgimise kohta nähtub, et kostjalt ei küsitud arvelduskonto väljavõtet ning

algne krediidiandja on laenu otsuse tegemisel lähtunud vaid kostja esitatud laenutaotlustes toodud

andmetest.

10. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohuskohustuse

täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3) (RKTKm 24.11.2023, nr 2-21-13098, p-des 20-22).

2-24-15739

11. Kostja märkis taotluses enda sissetulekuks 400 eurot kuus ja finantskohustusteks 75 eurot.

Algne võlausaldaja järeldas, et arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Hageja on tuvastanud, et oli piisava sissetulekuga ja võimeline lepingulisi kohustusi

raskuseteta täitma.

12. Kohtule esitatu pinnalt järeldub, et algne võlausaldaja lähtus ainult kostja taotlustes esitatud

andmetest. Maksehäireregistrisse on päringu teinud hageja 16. oktoobril 2024, so hagiavalduse

esitamise päeval, mitte algne võlausaldaja kostja laenutaotluste menetlemisel. Kohus on seisukohal,

et algne krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Algne võlausaldaja ei

ole kontrollinud kostja andmeid vahetult enne laenuotsuste tegemist.

13. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et hageja järgis kostjale krediidi andmisel

vastutustundliku laenamise nõudeid, selgitades välja kõik nõutud aspektid ning tehes mõistlikke

pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks

ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 50 lg 3 p 3).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §

94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 4034 lg 7).

14. Laenulepingu nr L89011341232 kohta märgib kohus, et hageja esitatud ümberarvestuse

kohaselt taotleb hageja kohustada kostjat tasuma põhiosa 832 eurot 98 senti ning viivise

lepingujärgses määras 11,90% aastas alates ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 28. juunist 2023

kuni nõude tasumiseni. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist,

sest kostja on oma kohustust rikkunud. Kuid hagejal ei ole õigus nõuda lepingujärgset viivist VÕS

§ 113 lg 1 kolmanda lause alusel. Viivist tuleb arvutada perioodi 28. juuni 2023 kuni 16. oktoober

2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on kokku summas 133 eurot, kuid

kuna hageja on taotlenud hagiavalduses viivise väljamõistmist antud perioodi eest summas 129

eurot 33 senti, siis kohus lähtub viivise väljamõistmisel hagiavalduses toodud taotlusest. Nimetatud

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni.

15. Lepingu nr IN86011450171 maksetähtpäev saabus 25. märtsil 2023, mis kostjal oli kohustus

tasuda ühe maksena 598 eurot. Kostja makset ei teinud. Ümberarvestuse kohaselt taotleb hageja

põhivõlgnevuse väljamõistmist, millele lisandub viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, s.o perioodil 26. märts 2023 kuni 16. oktoober 2024 summas 111 eurot 65 senti,

kuid kuna hageja on taotlenud hagiavalduses viivise väljamõistmist antud perioodi eest summas 95

eurot 48 senti, siis kohus lähtub viivise väljamõistmisel hagiavalduses toodud taotlusest. Nimetatud

summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb tasuda hagejale VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist kuni põhinõude kohase tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 90% ulatuses kostja ja 10%

ulatuses hageja kanda.

2-24-15739

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ja õigusabikulust summas 507

eurot. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud

osaliselt, summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide

puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade

täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma

käibemaksuta põhjendatuks pidada.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale arvestades

menetluskulu jaotust menetluskuludena 463 eurot 50 senti [(315+200)x90%].

19. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (463 eurot 50 senti) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

20. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik