2-25-100401/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-25-100401

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tamara Šabarova

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-100401

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi P.R-i vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3836,86 eurot

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757)

Hageja lepinguline esindaja Aap Kulik

Kostja P.R (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bigbank AS hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista P.R-ilt välja Bigbank AS-i kasuks 3330,15 eurot, millest 10 eurot

sissenõudekulu, 187,21 eurot intress, 2998,28 eurot tagastamata krediidisumma,

134,66 eurot viivis.

3. Mõista krediidilepingus nr XXX kostjalt, P.R, välja Bigbank AS-i kasuks alates

20.03.2025 kuni tagastamata krediidisumma (2998,28 eurot) täieliku tasumiseni

välja viivis 16,90% tagastamata krediidisummalt aastas.

4. Jätta menetluskulud P.R-i kanda.

5. Mõista P.R-ilt välja Bigbank AS-i kasuks menetluskulud 455 eurot.

6. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

7. Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei

õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus P.R-ile kätte avaliku teavitamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid P.R-ile avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on

tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja

jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

1 / 4

2-25-100401

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS §

394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita).

Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Hageja esitas 19.03.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes,

mille kohus võttis menetlusse 20.03.2025 määrusega.

Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 14.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr

XXX. Lepingu põhitingimuste kohaselt võimaldati kostjale krediitkaardiga krediidilimiiti

kuni 3000 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16.9%

tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule

Bigbank AS-i krediidilepingute üldtingimusi. Leping vastas sõlmimise hetkel kostja

laenutaotluses väljendatud tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja

selgitas kostjale laenulepingu allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate

rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenu vastavust oma

tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu

võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Lepingu põhitingimuste

kohaselt tasub krediidisaaja kasutusse võetud krediidi põhiosa, intressi ja mistahes

kohalduvad tasud lepingus sätestatud limiidikontole. Krediidisaaja tasub kasutusse võetud

krediidilt arvestatud intressi ja muud tasud limiidikontole üks kord kuus hiljemalt lepingus

sätestatud maksepäeval.

Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli

18,46% Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 3000 eurot,

intress on 16,90% aastas ning kogu krediit võetakse krediidisaaja poolt kasutusse koheselt ja

2 / 4

2-25-100401

täies mahus ning tagastatakse ühe maksena 12 kuu pärast alates krediidi kasutusse võtmisest

ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Lepingus on

väljendatud kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks

tehtavate maksete kogusumma maksumus Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel

p.-s 2, lepingu põhitingimuste peatüki all ning maksegraafiku viimasel real. Kõigi tarbija

poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma oli 3508,41 eurot.

Lepingus on väljendatud intress aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel p.-s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus intressimäär

tagastamata krediidisummalt aastas 16,90% (s.o 0,04694% päevas). Lepingus on

väljendatud viivis aasta- ja päevamäärana Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel p.-

s 3 ja põhitingimuste peatüki all, mille kohaselt moodustus viivisemäär 16,90% (s.o

0,04694% päevas).

Kostja võttis ajavahemikul 02.06.2024 kuni 09.07.2024 kokku kasutusele krediiti 2998,88

eurot krediitkaardi kontole XXX. Kokku tasus Kostja hagejale 103,90 eurot, millest arvestati

krediidisumma katteks 0,6 eurot, intressi katteks 43,40 eurot ja sularaha väljavõtte tasu

katteks 59,90 eurot.

Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise intressimaksega, mida

hageja pidas ülesütlemise aluseks: 10.09.2024 osamakse summas 43,64 eurot; 10.10.2024

osamakse summas 42,23 eurot; 10.11.2024 osamakse summas 43.63 eurot; 10.12.2024

osamakse summas 42,23 eurot.

Hageja hoiatas 12.11.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja

ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja

kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud

lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete

kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 12.12.2024

ülesütlemisavaldusega lepingu üles.

Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 2 998.28 (2998,88-0,6) euro,

lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 187,21 eurot, viivis

seisuga 19.03.2025 summas 134,66 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 10 eurot.

Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse

sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste

suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks

sissetulekuks kokku 1500 eurot - töötasu ettevõttest M E OÜ. Pank tuvastas kostja

kontoväljavõtte alusel, et kostja keskmiseks sissetulekuks viimase kolme kuu jooksul on

olnud 1525 (veebruar 2024 – aprill 2024) eurot kuus (veebruaris arvestati ka Tervisekassa

töövõimetushüvitist). Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas

287 eurot. Pank tuvastas kostja arvelduskonto väljavõttelt, et kostjal on igakuiseid

krediidikohustusi summas 289 eurot. Samuti oli kostjal kohustusi püsivaid finantskohustusi

497 eurot, kuid need kohustused kuulusid refinantseerimisele, mistõttu neid

krediidivõimelisuse hindamisel otseselt arvesse ei võetud. Krediidilepingust nr XXX

tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 533,23 eurot. Krediidilepingu XXX

kuumakseks arvestati 74.53 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas

1 525,00 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest

konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o. väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed

3 / 4

2-25-100401

kohustused) ca 58,80 ((533.23+289,00+74.53)/1 525,00*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja

majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest.

Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 41,2% sissetulekutest ehk siis 328,24

eurot. Arvelduskontolt nähtus, et kostja kulutas kolme kuu keskmiselt (veebruar 2024-aprill

2024) regulaarsetele majapidamiskuludele (elekter, gaas, vesi, internet jms) ja

eluasemekuludele järgnevalt: kindlustusmaksetele 43,96 eurot keskmiselt kuus;

üürimaksetele 166 eurot keskmiselt kuus; telekommunikatsioonile 176,41 eurot keskmiselt

kuus. Seega jäi Kostja kasutusse piisavalt vahendeid, et kanda majapidamiskulusid. Lisaks

arvestas pank krediidivõimelisuse hindamisel, et kostjal ei ole ülalpeetavaid ning kostja elab

isiklikus korteris. Krediidiandja omandas ka infot tarbija varasemate maksekohustuste

täitmise kohta kättesaadavatest avalikest andmebaasidest nagu E-krediidiinfo andmebaasist,

Taust andmebaasist, Maksu ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega maksekohustust

krediidiandja ei tuvastanud. Krediidiandja leidis, et krediidisaaja on võimeline võetud

krediidikohustusi kandma.

Viru Maakohus 20.03.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi

toimetati kostjale kätte 05.04.2025 avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.

Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi

üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi

rahuldamist takistavaid asjaolusid.

Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Hagi on

tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94

lg 1, § 100, § 101, 108, § 1132 lg 2, § 367.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja

kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv)

455 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4 / 4