Legislator Case Law & Legislation
2-24-940/12 AI generated

2-24-940/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Case Number 2-24-940/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

raamatus 2023 nr 1317) osas, milles M.G kinkis K.C-le 1/3 D. - R. D. pärandvara Kohustada M.G-d ja K.C andma nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr

Legislator headnote

AI generated

2-24-940/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja: - R. D. pärandvara Kohustada M.G-d ja K.C andma nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tanel Pürn

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-940

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M.G ja K.C vastu

tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja vara omandiõiguse

tagasivõitmiseks

Tsiviilasja hind

4000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806)

Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel

Kostja: M.G (isikukood XXX)

Kostja: K.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Tunnistada kehtetuks 17.07.2023. a sõlmitud pärandvara ühisuse osade

võõrandamise/kinkimise leping (Jõgeva notar Kaja Tenissoni ametitegevuse

raamatus 2023 nr 1317) osas, milles M.G kinkis K.C-le 1/3 D. - R. D. pärandvara

ühisusest.

3. Kohustada M.G-d ja K.C andma nõusolekud kinnistusraamatu registriosas nr

xxxxxx omanikukannete muutmiseks, et kustutada K.C (isikukood XXX)

omanikukanne ja teha uus kanne, millega kanda registriossa nr xxxxxx

korteriomandi 1/3 suuruse mõttelise osa omanikuna M.G (isikukood XXX) ja 2/3

suuruse mõttelise osa omanikuna K.C (isikukood XXX).

4. Menetluskulud jätta solidaarselt M.G ja K.C kanda.

5. Mõista solidaarselt M.G-lt ja K.C-lt välja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

menetluskulud 875 eurot. M.G ja K.C peavad solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

6. Jätta Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine

jõusse otsuse täitmise tagamiseks.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

8. Toimetada kohtuotsus kostjatele avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus

(v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb

tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Kohus võttis 18.01.2024 esitatud hagiavalduse menetlusse 06.02.2024 määrusega. K.C

(kostja II) sai nii hagimaterjalid kui 06.02.2024 menetlusse võtmise määruse kätte 06.02.2024

KÄPO/AET kaudu. Kostjal II tuli hagile vastata 21 päeva jooksul, s.o hiljemalt 27.02.2024,

kuid vastust ei esitanud.

2. Kohus üritas dokumente kätte toimetada ka M.G-le (kostja I), saates materjalid tema

erinevatele e-posti aadressidele kui ka rahvastikuregistrijärgsele elukoha aadressile. Kuna

dokumente ei olnud võimalik kätte toimetada, esitati kohtu nõudmisel Politsei- ja

Piirivalveameti ja Saku Vallavalitsuse tõend M.G elukohas mitteviibimise kohta. Arvestades

2(3)

eeltoodut ning seda, et ka teistes tsiviilasjades ei ole õnnestunud M.G-le dokumente kätte

toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude talle kätte

avalikult: avaldatud 22.08.2024 ning loetakse kostjale kättetoimetatuks seega hiljemalt alates

07.09.2024 (15 päeva möödumisel). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise

tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 07.10.2024).

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Kohtuotsus koos avaldusega tuleb esitada kinnistusosakonnale hagejal endal. Hageja saab

ise ühtlasi taotleda ka eelmärke ja märkuse kustutamist. Seetõttu jääb Tartu Maakohtu

19.01.2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine jõusse.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hagi rahuldamise tõttu kostjate kanda.

7. Hageja on hagis esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 245 euro (sh hagi

tagamise taotluselt 70 eurot) ja õigusabikulude 427 euro (koos km-ga) väljamõistmiseks.

8. Kohus märgib, et kuna kohtu hinnangul oli hagis märgitud hagihind liiga väike, kohustas

kohus 20.05.2025 määrusega hagejat tasuma riigilõivu hagilt lisaks veel 280 euro ulatuses.

Nimelt määras kohus hagihinnaks 4000 eurot, millelt tuli riigilõivu tasuda 455 eurot (RLS §

59 lg 1 ja lisa 1). Hageja on vastava riigilõivu tasunud: 175 eurot hagi esitamisel ja 280 eurot

täiendavalt 21.05.2025. Kuna hageja taotletud hagi tagamine rahuldati 19.01.2024 määrusega,

siis on põhjendatud kuluks ka taotluselt tasutud riigilõiv summas 70 eurot. Taotlus riigilõivu

väljamõistmiseks kostjatelt on põhjendatud 525 euro ulatuses (455+70).

9. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

10. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ja asja keerukust, on vajalik ja

põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 350 eurot, mis vastab 3,5h tehtud tööle. Kohtu

hinnangul on juristi tunnitasu 100 eurot mõistlik. Lähtudes TsMS § 174 lg 10 tuleb tasu välja

mõista käibemaksuta.

Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 875 eurot, sh riigilõiv 525

eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 350 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Pürn

kohtunik

3(3)