2-17-13579/55 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-13579

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-17-13579

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Narva kohtumaja

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Aarne Lõhmus

Kohtuasi

Võlgniku V Svõlgadest vabastamine menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise taotluse lahendamine

Kohtuistungi toimumise aeg

02. aprill 2025

Menetlusosalised ja esindajad

Võlgnik:

V S (ik XXX)

Võlausaldaja I:

Coop Pank AS (endine Coop Finants AS)

(rk 10237832)

Võlausaldaja II:

Bondora AS (rk 11483929)

Võlausaldaja III:

Bigbank AS (rk 10183757)

Võlausaldaja IV:

Omega Invest OÜ (rk 10866568)

Võlausaldaja V:

Aktiva Finance Group OÜ (endine OÜ

Aktiva Finants) (rk 10746479)

Võlausaldaja VI:

IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137)

RESOLUTSOON

1. Rahuldada V S taotlus tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest ja kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

2. Vabastada V S (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

võlausaldaja Coop Pank AS (endine Coop Finants AS) (rk 12087992) ees summas 2

639 (kaks tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 91 senti, Bondora AS (rk

11483929) ees summas 14 698 (neliteist tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa)

eurot 35 senti, Bigbank AS (rk 10183757) ees summas 6 208 (kuus tuhat kakssada

kaheksa) eurot 87 senti, Omega Invest OÜ (rk 10866568) ees summas 146 (ükssada

nelikümmend kuus) eurot 57 senti, Aktiva Finance Group (endine OÜ Aktiva

Finants) (rk 10746479) ees summas 1 329 (üks tuhat kolmsada kakskümmend üheksa)

eurot 66 senti ja IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) ees summas 2 851 (kaks tuhat

kaheksasada viiskümmend üks) eurot 83 senti.

3. Kohus selgitab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed on järgmised: 1) pankrotivõlausaldajate nõuded V S vastu

1(9)

2-17-13579

lõpevad, sealhulgas ka nende võlausaldajate nõuded, kes ei ole V S

pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) V S pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) V S kohustustest

vabastamine ei vabasta V S solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest.

Kui V S solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise

korral esitada tagasinõuet V S vastu; 4) Kui V S on võlausaldaja nõude rahuldanud

pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa

kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

4. Lõpetada V S kohustustest vabastamise menetlus.

5. Vabastada V S usaldusisiku kohustustest V S kohustustest vabastamise menetluses.

6. Avaldada teade V S kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses V S kanda.

8. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

9. Saata kohtumäärus V S ja võlausaldajatele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja

võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse

tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohus lõpetas 17. septembri 2018 määrusega V S pankrotimenetluse raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist ning algatas võlgniku suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse. Kohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku määramata ja

kohustas võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Eespool nimetatud määruses selgitas

kohus võlgnikule, et kohtule tuleb üks kord aastas esitada aruanne oma sissetulekute ja kohustuste

täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 17. september 2019.

Võlgniku aruanded

Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid 09. septembril 2019, 16. augustil 2020, 30. augustil 2021,

23. augustil 2022, 26. augustil 2023, 16. augustil 2024, 29. september 2024.

2(9)

2-17-13579

Aruannete kohaselt oli võlgnik perioodil 17. september 2018 kuni 16. august 2020 töötu ning

sissetulek puudus. Perioodil 26. jaanuar 2021 kuni 30.august 2021 töötas W OÜ-s ning teenis

kokku sissetulekut summas 4234,38 eurot. Samuti perioodil 30. august 2021 kuni 23. august 2022

töötas W OÜ-s ning teenis kokku sissetulekut summas 2413,16 eurot. Samuti perioodil 23. august

2022 kuni 26. august 2023 töötas W OÜ-s ning teenis kokku sissetulekut summas 4667,21 eurot.

Samuti perioodil 26. august 2023 kuni 16. august 2024 töötas W OÜ-s ning teenis kokku

sissetulekut summas 5478,20 eurot. Lõpparuandele on lisatud pangakontoväljavõtted.

Võlausaldaja I vastust esitanud ei ole.

Võlausaldaja II vastuse kohaselt ei ole Bondora Asile võlgnik midagi maksnud kogu võlgniku

kohustusest vabastamise menetluse perioodi eest, s.o ajavahemiku 17. september 2018 - 17.

september 2023 eest. Võlausaldaja Bondora AS on nõus täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega. Võlausaldaja Bondora AS ei soovi enda ärakuulamist kohtuistungil võlgniku

kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldaja III vastuse kohaselt ei ole võlgnik teostanud kohustustest vabastamise perioodil

ühtegi väljamakset. Bigbank AS ei soovi enda ärakuulamist võlgniku kohustustest vabastamise

osas.

Võlausaldaja IV vastuse kohaselt oli menetluse algatamisel Omega Invest OÜ-le tasumata nõue

summas 146,57 eurot. Seisuga 04.10.2024.a ei ole võlausaldajale teostatud mitte ühtegi makset,

mis tähendab, et võlausaldaja nõuet ei ole rahuldatud arvestatavas ulatuses. Omega Invest OÜ

võlausaldajana ei ole nõus võlgnik V S pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega.

Võlausaldaja V on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma kohustusi PankrS § 173 tulenevaid

kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Selleks, et vabastada võlgnikku

kohustustest, tuleb PankrS § 173 alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise

menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik

seda otsima. Kohustustest vabastamise menetluse üheks eesmärgiks on võimaldada uus

majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 2018-2020 aruannete kohaselt oli võlgnik töötu ning 2021-

2024 töötab võlgnik W AS-is. Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks

otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel.

Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga

eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud

tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib,

et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha

leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et

leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on

seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova

tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel

saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlgnikult ei ole võla katteks laekumisi

toimunud. Kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja

reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile

isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks

(3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). PankrS §-s 173 nimetatud kohustuse süüline rikkumine

annab kohtule õiguse keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 2 p 2).

Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 ja lg-s 2

3(9)

2-17-13579

sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka

vajalikku teavet. Lähtudes eeltoodust palub võlausaldaja: jätta võlgnik täitmata jäänud

kohustustest vabastamata.

Võlausaldaja VI vastuse kohaselt ei ole võlgnik kogu kohustustest vabastamise menetluse

perioodil (17. september 2018 - 17. september 2023 ) võlausaldajale ühtegi väljamakset teinud.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimine tugineb eeldusel, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et

menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses.

Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ei ole põhjendatud

kuivõrd võlgnik ei ole täitnud ega proovinud täita enda kohustusi. IPF Digital AS ei soovi enda

ärakuulamist kohtuistungil.

Võlgniku ärakuulamine

Kohtuistungil teatas võlgnik kohtule, et jääb oma lõpparuande juurde ning esitas avalduse

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik andis ärakuulamisel

vande pankrotiseaduse § 175 lg 4 alusel, millega võlgnik kinnitas, et kohtule esitatud andmed, mis

on märgitud aruannetes kohustuste täitmise kohta, on võlgnikule teadaolevalt õiged. Võlgnik palub

end vabastada võlgadest võlausaldajate ees.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud usaldusisiku aruannete, samuti võlausaldajate seisukoha ning võlgniku

selgitusega, leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema

kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMS jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

Kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 teise lause kohaselt antakse

füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest

pankrotiseaduses ettenähtud korras. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta

möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Viru Maakohtu 17. septembri 2018 määrusega algatati võlgniku suhtes võlgniku kohustusest

vabastamise menetlus. Seega on käesolevaks ajaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS §-le 175.

Kohtuistungil esitas võlgnik kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja

kohustustest vabastamiseks. Kohus kuulas kohtuistungil võlgniku ära vande all. Võlausaldaja ei

soovinud olla kohtuistungil ära kuulatud.

PankrS § 175 lg 2 alusel keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos; kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

4(9)

2-17-13579

Seega peab kohus hindama, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi ning, kas ei

esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja lg 4).

Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult

endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures

ulatuses.

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2017 määrusega kinnitati võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate

tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: Coop Pank AS (endine

Coop Finants AS) (rk 12087992) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 2 639 (kaks tuhat kuussada

kolmkümmend üheksa) eurot 91 senti, millest saamata raha 2 617 (kaks tuhat kuussada seitseteist)

eurot 68 senti; Bondora AS (rk 11483929) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 14 698 (neliteist

tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) eurot 35 senti, millest saamata raha 14 574 (neliteist

tuhat viissada seitsekümmend neli) eurot 54 senti; Bigbank AS (rk 10183757) tunnustatud II

rahuldamisjärgu nõue 6 208 (kuus tuhat kakssada kaheksa) eurot 87 senti, millest saamata raha 6

156 (kuus tuhat ükssada viiskümmend kuus) eurot 58 senti; Omega Invest OÜ (rk 10866568)

tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 146 (ükssada nelikümmend kuus) eurot 57 senti, millest

saamata raha 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot 32 senti; Aktiva Finance Group OÜ (endine

OÜ Aktiva Finants) (rk 10746479) tunnustatud II rahuldamisjärgu nõue 1 329 (üks tuhat kolmsada

kakskümmend üheksa) eurot 66 senti, millest saamata raha 1 318 (üks tuhat kolmsada

kaheksateist) eurot 45 senti; IPF Digital Estonia OÜ (rk 11034137) tunnustatud II rahuldamisjärgu

nõue 2 876 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot 06 senti, millest saamata raha 2

851 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend üks) eurot 83 senti.

Võlgniku esitatud aruannete kohaselt oli võlgnik kohustustest vabastamise perioodi alguses töötu

ning hiljem töötas, kuid võlausaldajatele väljamakseid ei teinud.

Kohus tuvastas võlgniku pangakonto väljavõtte alusel, et võlgnik kohustusest vabastamise

menetluse perioodil, s.o ajavahemikul 17. september 2018 - 17. september 2023, võlausaldajatele

väljamakseid teinud ei ole.

Kohus tuvastas samuti, et kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele kinnisasju

registreeritud; äriregistri andmetel ei ole taotleja seotud ühegi ettevõttega; liiklusregistri andmetel

võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Töötamise registri andmetel on võlgnik töötanud

ajavahemikul 17. mai 2018 kuni 04. jaanuar 2019 T OÜ-s ja alates 16.01.2021 W OÜ-s ja alates

05.11.2022 on registreeritud võlgnikul ettevõtluskonto.

Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul alaealised lapsed M S (ik XXX), J S (ik XXX) ja E S (ik

XXX).

Sotsiaalkindlustusameti andmetel on võlgnikule ajavahemikul ajavahemikul 17. september 2018 -

17. september 2023 välja makstud: 08.01.2021 - Isa vanemahüvitis alates lapse sünnist summa

404,13 eurot; 08.02.2021 - Isa vanemahüvitis alates lapse sünnist summa 13,94 eurot.

PankrS § 173 lg-te 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal eelkõige

kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda

otsima; samuti ei tohi võlgnik varjata oma vara ega sissetulekuid. PankrS § 173 lg 3 kohaselt

loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

5(9)

2-17-13579

Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei

ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva

sissetulekust. TMS § 132 lg 2 sätestab, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või

maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra

palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg 3

kohaselt mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära

suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu

sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei

kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue.

Seega võib võlgnik endale jätta üksnes 25% sissetulekutest, kuid vähemalt miinimumpalgale

vastav summa ühes kuus ja lisaks 1/3 miinimumpalgast iga ülalpeetava kohta. 75% sissetulekutest

või miinimumpalka (+ kolme ülalpeetavate eest arvestatud summa) ületav osa sissetulekutest tuleb

enda usaldusisiku ülesannetes võlgnikul hoiustada oma muust varast eraldi ja üks kord aastas

võlausaldajale välja maksta.

Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, mistõttu pidanuks ta võlausaldaja jaoks hoiustama

raha juhul, kui tema sissetulekud, millele seaduse järgi saab sissenõuet pöörata, ületanuks summa,

mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalgale + 1/3 alampalgast ühe alaealise ülalpeetava

kohta.

Kohus juhib tähelepanu, et arvestades, et võlgnik sai kohustustest vabastamise perioodi ajal

taaskordseks isaks, siis on alaealiste ülalpeetavate kohta arvestatav summa aastati erinev. Seega oli

2018. aastal selleks summaks – 833,33 eurot (alampalk 500 + 2/3 alampalgast laste eest), 2019.

aastal 899,99 eurot (alampalk 540 eurot + 2/3 eurot alampalgast laste eest), 2020. aastal – 973,33

eurot (alampalk 584 + 2/3 alampalgast laste eest), 2020. aastal – 1168 eurot (alampalk 584 + 3/3

alampalgast laste eest), 2021. aastal – 1168 eurot (alampalk 584 + 3/3 alampalgast laste eest),

2022. aastal – 1308 eurot (alampalk 654 + 3/3 alampalgast laste eest) ja 2023. aastal – 1450 eurot

(alampalk 725 + 3/3 alampalgast laste eest).

Toimiku materjalidest (sh võlgniku esitatud aruannetest) selgub, et võlgnik on saanud

kohustustest vabastamise menetluse ajal isa vanemahüvitist ja töötasu. Materjalidest nähtuvalt olid

võlgnik periooditi töötu, kuid töötas kuni 04. jaanuarini 2019 T OÜ. Materjalide kohaselt ei

ületanud võlgniku sissetulekud tööl käies summat, millele oleks olnud võimalik sissenõuet

pöörata. Mis puudutab aega alates 16.01.2021(isik asus taas tööle W OÜ-sse), siis on kohus

tutvunud isiku pangakonto väljavõtetega ja tuvastanud, et isiku keskmine sissetulek kuus ei

ületanud sissenõuet võimaldavat summat. Seega saadud sissetulekud ei ületanud summana

miinimumpalga alamamäära ja 3/3 alampalgast lapse eest.

Kohus peab oluliseks siinkohal korrata, et muuhulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest

vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud

sellega võlausaldajate huve(PankrS § 175 lg 2 p 2). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest

vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamiseks tuvastada, et: 1) võlgnik on PankrS § 173 lg s 2 sätestatud kohustusi rikkudes

varjanud saadud tulusid ning vara või jätnud kohtu nõudel andmata teavet oma sissetulekute ja

vara kohta, 2) võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning 3) võlgnik on

kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

Seega võlgniku poolt esitatud kontoväljavõtetest nähtuvalt ei olnud võlgniku sissetulek suuruselt

ega koosseisult selline, mille arvelt saanuks võlausaldajatele väljamakseid teha.

6(9)

2-17-13579

TMS § 131 lg 1 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata muu hulgas järgmistele sissetulekutele: 1)

riiklikud peretoetused.

Kohus tuvastas, et võlgnik ei teinud kohutusest vabastamise menetluse kestel võlausaldajale

väljamakseid. Võlgniku poolt esitatud ja kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole võlgnik

saanud piisavat sissetulekut, millele oleks olnud võimalik ja lubatud sissenõuet pöörata. Võlgnik

on saanud isa vanemahüvitist, millele samuti ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 1 alusel.

Võlgniku sissetulekud on kohustustest vabastamise menetluse ajal koosnenud peamiselt töötasust.

PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

Samuti eeldab PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või

rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku

hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje

soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma võimetele ja oskustele vastavalt täitnud PankrS § 173 lg

1 tulenevaid kohustusi ning tema piisava sissetuleku puudumise tõttu puudus tal tulu, millest

võlausaldajatele väljamakseid teha.

Kohus leiab, et võlgnikule ei saa etteheiteid teha ka selles, et ta oleks varjanud enda vara või ei

oleks andnud kohtu nõudel teavet. Kohtul ei ole tõendeid, et võlgnik on tahtlikult või raske

hooletuse tõttu hoidunud võlausaldajate nõudeid rahuldamast. Kohtule ei ole teada ja kohtu

teostatud päringutest ei nähtunud, et võlgnikul oleks varjatud vara või sissetuleku allikaid.

Kohus märgib, et võlgnik ei ole küll esitanud tõendeid selle kohta, kuidas ta tegeles töökoha

leidmisega perioodil, mil tal töökohta ei olnud. Ometi leiab kohus, et tegemist ei ole raske

rikkumisega, kuna tegemist oli ajutise perioodiga ja hiljem asus võlgnik tööle.

Kohus, olles hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

PankrS § 173 lg-s 1 toodud kohustust. Asjaolu, et võlgniku sissetulekust ei piisanud võlausaldajale

tasumiseks ei nähtu võlgniku süüd.

Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole tahtlikult PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud.

Võlgnik on kohtu hinnangul PankrS § 173 sätestatud kohustuste täitmisel olnud piisavalt hoolas

ning teinud mõistlikke pingutusi. Ka ei leia kohus, et võlgniku käitumises esineks võlausaldajate

nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist tegevust.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske,

võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii

lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui

võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise

käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise

menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 4. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p

14, ja selles viidatud 17. aprilli 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11).

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul on võlgnik isik, keda tuleb lugeda eriti raskes olukorras

olevaks võlgnikuks. Kohus, olles kaalutlenud võlausaldajate õiguste kaitset ning võlgniku käitumist

7(9)

2-17-13579

ja olukorda, leiab, et võlgnik on oma võimete kohaselt teinud kõik endast oleneva tulu saamiseks.

Võlausaldajale tasumine on olnud võimatu objektiivsetel põhjustelt – töötasu puudumine, ebapiisav

sissetulek ja ülalpeetavad.

Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova

tegevusega (PankrS § 173 lg 1) ja täitnud ka PankrS § 173 lg 4-s sätestatud kohustust.

Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud PankrS §

173 lg 2 sätestatud informeerimiskohustust. Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed,

sissetuleku andmed. Võlgnik on esitanud vajalikud usaldusisiku aruanded.

Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul vara pärinud

(PankrS § 173 lg 6).

PankrS § 175 lg 3 alusel ei või keelduda kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta

on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.

Kohus kuulas ära võlgniku kohtuistungil. Võlausaldaja selleks soovi ei avaldanud.

PankrS § 175 lg 4 alusel peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest.

Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

Kohus on võlgnikult teavet küsinud ja saanud seda lõpparuande esitamisel ja kohtuistungil.

Võlgnik on andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta.

Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt

oma kohustusi, võlgnik ei ole rikkunud süüliselt võlausaldaja huve ning on teinud menetluse aja

jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg

4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et

võlgnikku on võimalik PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastada.

PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kohus vabastab võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Kuna kohus on otsustanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

Kohus kohustas võlgnikku kohustustest vabastamise menetluses võlgniku ennast täitma

usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik on kohtule esitanud lõpparuande ja kohus loeb PankrS § 172 lg 4

toodud kohustuse täidetuks. Kuna kohus lõpetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

tuleb võlgniku vabastada usaldusisiku kohustustest võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt PankrS § 176 on võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise tagajärjed järgmised: 1) kui võlgnik vabastatakse oma

8(9)

2-17-13579

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku

vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid

esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat

isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa

ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on

võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üle antut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Kohus selgitab, et PankrS § 177 lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe

aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse

tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse

kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate

nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja PankrS § 177 lõikes 1

nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles

pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus algatas võlgniku kohustusest vabastamise menetluse võlgniku avalduse alusel, kelle

huvides tehakse lahend. Kohtu hinnangul on võlgnik TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetluskulusid

kandma kohustatud isikuks. Seetõttu kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Kohus tuvastas, et võlausaldajad on osalenud menetluses oma töötajate kaudu, mistõttu ei saa neil

olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et võlausaldajad oleks teinud

muid toiminguid, millega kaasneksid võlausaldajatele menetluskulud. Kohus järeldab, et

võlausaldajatel menetluskulud puuduvad. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud,

võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Lõhmus

Kohtunik

9(9)