3-24-512/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-512

Haldusasi

Osaühing KUPAS kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) 23. detsembri 2023. a otsuste nr

12-1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879, 27.

detsembri 2023. a otsuse nr 12-18/23/2308, 12. veebruari

2024. a otsuste nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr

12-1/24/3136, 28. veebruari 2024. a otsuse nr 12-1/24/3455, 8.

märtsi 2024. a otsuse nr 12-1/24/3619 ja 11. märtsi 2024. a

otsuse

nr

12-14/24/24

ning

Sihtasutuse

Keskkonnainvesteeringute Keskus 8. märtsi 2024. a otsuse nr

6-1/24/4 osaliselt tühistamiseks, PRIA 22. jaanuari 2024. a

vaideotsuse nr 12-1/24/110-1 täielikult tühistamiseks ning

vastustajate kohustamiseks otsustada toetuste määramine

tühistatud osas uuesti

Menetlusosalised

Kaebaja osaühing KUPAS, esindaja Aivo Kutser

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet,

esindaja Angelika Jürna

Vastustaja Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus,

esindaja Merle Piilbaum

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Keskkonnainvesteeringute Keskuse vastuväide kaebuse muutmise taotluse

rahuldamisele rahuldamata.

2. Jätta osaühing KUPAS kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juunil 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

3-24-512

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing KUPAS esitas 19. märtsil 2023 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) loomakasvatuse toetuste taotluse nr 12-18/23/1214 (toimiku nr

71202301186) ammlehma kasvatamise otsetoetuse saamiseks ning 15. juunil 2023 pindala- ja

loomapõhiste toetuste taotluse nr 12-1/23/19686 (toimiku nr 71102313355), millega taotles

põhisissetuleku toetust, ümberjaotavat toetust, tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetust,

keskkonnasõbraliku majandamise toetust, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetust ja

mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetust, ökoalade toetust, ökosüsteemiteenuste

säilitamise toetust ja pärandniidu hooldamise toetust. Samuti esitas osaühing KUPAS 2. mail

2023 Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) taotluse nr 6-4/23/4831 Natura

2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse saamiseks.

2. PRIA määras 23. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31877 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse osaliselt summas 2960,74 eurot.

PRIA vähendas toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o

49,26 euro võrra.

3. PRIA määras 23. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31878 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud ümberjaotava toetuse osaliselt summas 2970,40 eurot. PRIA vähendas toetust

tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 30 euro võrra.

4. PRIA määras 23. detsembri 2023. a otsusega nr 12-1/23/31879 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud põhisissetuleku toetuse osaliselt summas 79 788,77 eurot. PRIA vähendas

toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 805,95 euro võrra.

5. PRIA määras 27. detsembri 2023. a otsusega nr 12-18/23/2308 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud ammlehma kasvatamise otsetoetuse osaliselt summas 11 489,54 eurot. PRIA

vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 116,06 euro võrra.

6. PRIA teavitas 4. jaanuari 2024. a kirjaga nr 12-1/24/52 osaühingut KUPAS, et

tingimuslikkuse nõuete kontrolli tulemusel vähendatakse püsirohumaa säilitamise nõude

rikkumise tõttu 1% võrra järgmisi taotletud toetusliike: põhisissetuleku toetus, ümberjaotav

toetus, ammlehma kasvatamise otsetoetus, tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus,

keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus,

ökoalade toetus, ökosüsteemiteenuste säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ning

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus.

7. Osaühing KUPAS esitas 5. jaanuaril 2024 PRIA-le vaide, milles vaidlustas PRIA 4.

jaanuari 2024. a teavituskirjas nimetatud rikkumisest tulenevaid toetuste vähendamisi. Vaide

kohaselt ei rikkunud osaühing KUPAS põllu nr 122 osas tingimuslikkuse nõudeid – tegemist

on endiselt püsirohumaaga.

2(14)

3-24-512

8. PRIA jättis 22. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 12-1/24/110-1 vaide rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt vähendati PRIA 23. detsembri ja 27. detsembri 2023. a otsustega

osaühingule KUPAS 2023. aasta eest määratud toetuseid 1% võrra tingimuslikkuse nõuete

rikkumise tõttu, lähtudes PRIA 4. jaanuari 2024. a teavituskirjas nr 12-1/24/52 toodust.

Tingimuslikkuse nõuete rikkumine tulenes asjaolust, et PRIA 12. septembri 2023. a

kohapealses kontrollis tuvastati, et osaühing KUPAS oli varem püsirohumaana kasutuses

olnud ning 4,22 ha suuruse püsirohumaa säilitamise kohustusega põllul nr 122 (põllumassiiv

nr 47451547364) kasvatanud 3,71 ha ulatuses suvinisu allakülvita (0,51 ha suurusel põlluosal

kasvatati siiski rohttaimi). Kohapealses kontrollis tehti kindlaks, et 3,71 ha suurune põlluosa

oli üles haritud ning sellel kasvatati 2023. aastal teravilja. Seejuures ei olnud teraviljale tehtud

ka allakülvi, teravilja ei kasvatatud segus muude rohumaakultuuridega vms. Seega oli

osaühing KUPAS rikkunud 2023. aastal põllul nr 122 püsirohumaa säilitamise kohustust 3,71

ha osas.

9. PRIA määras 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3119 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse osaliselt summas 7345,64 eurot.

PRIA vähendas toetust muu hulgas tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o

84,70 euro võrra.

10. PRIA määras 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3135 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetuse ja mahepõllumajandusliku

loomakasvatuse toetuse osaliselt summas 70 691,01 eurot. PRIA vähendas toetusi muu hulgas

tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o vastavalt 624,16 euro ja 89,89 euro

võrra.

11. PRIA määras 12. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3136 osaühingule KUPAS 2023.

aastal taotletud pärandniidu hooldamise toetuse osaliselt summas 80 121,38 eurot. PRIA

vähendas põhitegevuse ja kolme lisategevuse eest taotletud toetust muu hulgas

tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 641,04 euro, 4,50 euro, 57,36 euro ja

117,22 euro võrra.

12. Osaühing KUPAS esitas 21. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles,

et kohus tühistaks teda puudutavas osas PRIA 23. detsembri 2023. a otsused nr 12-

1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879, 27. detsembri 2023. a otsuse nr 12-

18/23/2308 ning 12. veebruari 2024. a. otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-

1/24/3136. Lisaks taotles kaebaja, et kohus kohustaks PRIA-t toetuste määramist tühistatud

osas uuesti otsustama 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

13. Tartu Halduskohus võttis 23. juuli 2024. a määrusega osaühingu KUPAS kaebuse

menetlusse PRIA 23. detsembri 2023. a otsuste nr 12-1/23/31877, nr 12-1/23/31878 ja nr

12-1/23/31879, 27. detsembri 2023. a otsuse nr 12-18/23/2308, 12. veebruari 2024. a. otsuste

nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136 osaliselt tühistamiseks, 22. jaanuari

2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/110-1 täielikult tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks

otsustada kaebajale toetuste määramine tühistatud osas uuesti. Kohus asus seisukohale, et

vaidemenetlus tuleb lugeda läbituks kõigi kaebusega vaidlustatud PRIA toetuse osalise

määramise otsuste osas.

14. PRIA esitas 28. augustil 2024 vastuse kaebusele.

15. Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 7. augustil ja 8. septembril 2024.

3(14)

3-24-512

16. Kohus otsustas 10. märtsi 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses.

Ühtlasi määras kohus menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste ja

menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

17. Kaebaja esitas 20. märtsil ja 28. märtsil 2025 täiendavad seisukohad. 20. märtsi 2025. a

avalduses osutas kaebaja muu hulgas kolmele otsusele, mida ta polnud seni praeguses

haldusasjas vaidlustanud. Kaebaja märkis, et kõik vaidlusalused toetuste vähendamised on

seotud ühe põlluga ja sama põhjusega, ning selle kohta on PRIA teinud 10 otsust, mistõttu

oleks kaebaja jaoks olnud ebamõistlik otsuseid ükshaaval vaidlustada. Kaebaja esitas ühtlasi

loetelu, milles osutas muu hulgas 2023. aastal taotletud ökoalade toetuse osalisele

määramisele, 2023. aastal taotletud ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse osalisele

määramisele ning 2023. aastal taotletud Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise

toetusele. Kaebaja märkis avalduse kokkuvõttes, et ta soovib kaebuse täiendamist

ülaltooduga. Ta lisas avaldusele muu hulgas PRIA 28. veebruari 2024. a otsuse nr

12-1/24/3455, 8. märtsi 2024. a otsuse nr 12-1/24/3619 ning 11. märtsi 2024. a otsuse nr

12-14/24/24. Nimetatud otsustest nähtub järgnev.

17.1. PRIA määras 28. veebruari 2024. a otsusega nr 12-1/24/3455 kaebajale 2023. aastal

taotletud ökoalade toetuse osaliselt summas 5730,68 eurot. PRIA vähendas toetust

tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 57,89 euro võrra.

17.2. PRIA määras 8. märtsi 2024. a otsusega nr 12-1/24/3619 kaebajale 2023. aastal

taotletud ökosüsteemiteenuste säilitamise toetuse osaliselt summas 3286,40 eurot. PRIA

vähendas toetust tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest kokku 1%, s.o 33,20 euro võrra.

17.3. PRIA otsustas 11. märtsi 2024. a otsusega nr 12-14/24/24 maksta kaebajale 2023. aastal

taotletud Natura 2000 erametsamaa toetust vastavalt KIK-i 8. märtsi 2024. a otsusele nr

6-1/24/4, millega oli kaebaja taotlus osaliselt rahuldatud.

18. PRIA esitas 26. märtsil 2025 seisukoha.

19. Kohus uuendas 31. märtsi 2025. a määrusega asja arutamise, tühistas kohtuotsuse

teatavakstegemise aja ning kohustas kaebajat esitama kohtule kaebuse muutmise taotluse

kohta täiendava teabe. Kohus selgitas kaebajale muu hulgas, et juhul kui kaebaja esitas PRIA

11. märtsi 2024. a otsuse nr 12-14/24/24 tühistamiseks kaebuse muutmise taotluse, tuleks tal

esitada ka KIK-i 8. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/24/4 tühistamise nõue.

20. Kaebaja esitas 1. aprillil 2025 avalduse, milles kinnitas, et ta esitas 20. märtsi 2025. a

avalduses kaebuse muutmise taotluse ning taotleb, et kohus tühistaks PRIA 28. veebruari

2024. a otsuse nr 12-1/24/3455, 8. märtsi 2024. a otsuse nr 12-1/24/3619, 11. märtsi 2024. a

otsuse nr 12-14/24/24 ja KIK-i 8. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/24/4 osas, milles talle jäeti

toetus määramata, ning kohustaks talle toetuste määramist tühistatud osas uuesti otsustama.

21. PRIA esitas 2. aprillil 2025 seisukoha, milles palus jätta kaebuse muutmise taotluse

rahuldamata ning kaebus otsuste nr 12-1/24/3455, 12-1/24/3619 ja 12-14/24/24 osas

tagastada. PRIA oli seisukohal, et kaebaja ei ole kinni pidanud nõuete kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

PRIA esitas kohtule KIK-i 8. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/24/4, millega rahuldati kaebaja

Natura 2000 erametsamaa toetuse taotlus osaliselt summas 887,50 eurot. Otsuse lisa 9

4(14)

3-24-512

kohaselt vähendas KIK toetuse summat põllumajandusnõuete rikkumise tõttu 1%, s.o 8,96

euro võrra.

22. Kohus rahuldas 15. aprilli 2025. a määrusega kaebaja esitatud kaebuse muutmise

taotlused ning lubas tal täiendada kaebust nõuetega tühistada PRIA 28. veebruari 2024. a

otsus nr 12-1/24/3455, 8. märtsi 2024. a otsus nr 12-1/24/3619 ja 11. märtsi 2024. a otsus nr

12-14/24/24 ning KIK-i 8. märtsi 2024. a otsus nr 6-1/24/4 osaliselt ning kohustada

vastustajaid otsustama toetuste määramine tühistatud osas uuesti. Kohus määras täiendavaks

vastustajaks KIK-i ning määras KIK-le kaebusele vastamiseks tähtaja.

23. KIK esitas 29. aprillil 2025 vastuse kaebusele.

24. Kohus määras 5. mai 2025. a määrusega menetlusosalistele tähtajad täiendavate taotluste

ja menetlusdokumentide esitamiseks ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

25. Menetlusosalised täiendavaid avaldusi ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

26. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

26.1. PRIA-l puudub selgus, mida põllul nr 122 tegelikult kasvatati, sest vaideotsuses väideti

ühes kohas, et kaebaja kasvatas põllul nr 122 suvinisu allakülvita, ning teisal, et kaebaja

kasvatas kaera. Tegelikkuses külvas kaebaja põllul nr 122 rohumaa uuendamise eesmärgil

heintaimede segu (300 kg/ha). Aastatega tekkinud põllu ebatasasuste likvideerimiseks künti ja

tasandati esmalt põldu. Parema heintaimiku saamiseks külvati heintaimele pealtkülvina

väikese normiga (100 kg/ha) suvinisu ja kaera segu. Pealtkülv tagab peenikese heinaseemne

parema idanemise. Nisu ja kaera segu ei saa pidada põhikultuuriks, sest nende külvamist

külvinormiga 100 kg/ha ei saa pidada kohalikele normidele vastavaks agrotehniliseks võtteks.

Tehtud tööd on kajastatud põlluraamatus.

26.2. Jääb arusaamatuks, millisele õigusaktile tuginedes jõudis PRIA järeldusele, et rohumaa

uuendamine on lubatud, kuid rohumaa uuendamine heinaseemnele pealtkülviga kattevilja

külvamisega ei ole lubatud.

26.3. Kaebaja tegi põllust fotod PRIA telefonipõhises äpis IVA. 11. septembril 2024 [2023 –

kohtu märkus] tehtud piltidelt on näha, et pärast silo tegemist 6. septembril 2024 [2023 –

kohtu märkus] on põld roheline, rohttaimed on uuesti haljendamas ning külvatud heintaimed

(ristik ja kõrrelised) on selgelt eristatavad. PRIA on jätnud nimetatud olulised asjaolud

tähelepanuta.

26.4. Kaebaja märkis toetustaotlusel põllu nr 122 osas uuendatud püsirohumaa maakasutuse

tüübiks jätkuvalt „PR“ ehk püsirohumaa ning seetõttu ei saanud Eesti riigil ega seeläbi

kaebajal tekkida püsirohumaa tagasirajamise kohustust.

27. PRIA taotleb kaebuse rahuldamata jätmist. PRIA vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.

27.1. Rohumaa uuendamine on püsirohumaa säilitamise kontekstis lubatud, kuid teravilja

kasvatamine ei ole püsirohumaa säilitamise kohustusega kooskõlas. Püsirohumaana

käsitatakse kõiki põlde, kus kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid

järjest vähemalt viis aastat. Sel juhul saab sellisest maast kuuendal aastal püsirohumaa.

5(14)

3-24-512

Püsirohumaa uuendamine on lubatud rohumaakultuuride seguga ja ilma vahekultuurita.

Uuendamine tähendab nii pealt parandamist, kus uus rohumaakultuuride külv tehakse ilma

rohukamarat kündmata, kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld

randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti rohumaakultuuride segu. Püsirohumaa

uuendamine rohumaakultuuride segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse

arvestamisel aastate järgnevust ja maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Kui säilitamisele

kuuluva püsirohumaa asemele külvatakse vahekultuur või rajatakse mustkesa, ei käsitata seda

enam püsirohumaana. Vahekultuuriks loetakse kõiki teravilja-, kaunvilja-, köögivilja-, õli-,

kiu- ja rühvelkultuure, muid tehnilisi kultuure ja üheliigilisi heintaimi, mis külvatakse

üldjuhul põhikultuuride vaheliseks ajaks ning sel juhul käsitatakse seda maad põllumaana.

Suvinisu ei ole looduslik rohttaim ega rohumaakultuur. Suvinisu kasvatamiseks kasutatud ala

on hõlmatud põllumajandusliku majapidamise külvikorraga. Seega lõpetab puhaskülvis

suvinisu külvamine igal juhul püsirohumaa arvestuse ning suvinisu kasvatamiseks kasutatava

maa näol on tegemist põllumaaga maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67

„Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja

põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord“ (määrus nr 67) § 3 lg 1

tähenduses.

27.2. Kaebaja eesmärk võis olla rohumaa uuendamine ja taimiku parandamine, kuid teravilja

külvamine katkestas püsirohumaa staatuse. Määrus nr 67 ei erista püsirohumaa staatust

külvinormi alusel, vaid lähtub maa tegelikust kasutamisest.

27.3. Kaebaja põlluraamatu andmetel toimus põllul niitmine 6. septembril 2023. PRIA oli

selleks ajaks saatnud kaebajale kolm kirja, et selgitada välja põllul kasvatatud kultuur. Olles

PRIA nõudmistest teadlik, oli kaebajal võimalik teha põllust fotod enne niitmist. Kaebaja

tegevus tekitab põhjendatud kahtluse tema väidete tõepärasuses. Kaebaja väide

uurimispõhimõtte rikkumise kohta on asjakohatu. PRIA tegi kõik endast oleneva, et koguda

vajalikud tõendid, sh korraldas 12. septembril 2023 kohapealse kontrolli.

27.4. PRIA vaideotsuses on ekslikult viidatud kaera kasvatamisele. Toetusotsuste tegemisel

lähtuti kohapealses kontrollis tuvastatud ja kontrollaruandes fikseeritud asjaoludest.

27.5. PRIA otsustes esitatud põhjendused on piisavad. Vaidlustatud otsustes on märgitud, et

otsuse tegemisel võeti arvesse kontrollaruandes fikseeritud rikkumisi. Otsuste lisas on tabeli

kujul välja toodud pindalad, ühikumäärad, toetussummad ja tuvastatud puudused. Seega

nähtub otsustest toetuste vähendamise faktiline alus koos viidetega asjakohaste õigusaktide

sätetele. Kohtupraktika kohaselt võivad põhjendused sisalduda ka vaideotsuses.

27.6. PRIA hindab püsirohumaa säilitamise nõude rikkumist hindamismaatriksi alusel.

Kaebaja rikkumise raskust hindas PRIA kahe punktiga ning rikkumise ulatust ja püsivust ühe

punktiga. Kokku on rikkumist hinnatud nelja punktiga, millele vastab toetuse vähendamine

1%. Tegemist on minimaalse võimaliku halduskaristusega.

28. KIK taotleb samuti kaebuse rahuldamata jätmist. KIK vähendas Natura 2000

erametsamaa toetust põhjusel, et tuvastas kaebaja osas kohustuslike majandusnõuete

rikkumise kohustuseaasta jooksul. KIK-i hinnangul jättis kaebaja KIK-i otsuse

vaidlustamiseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata ning pole arusaadav, miks asus

kohus seisukohale, et kohustuslik kohtueelne menetlus tuleb juhtumi eripäraste asjaolude tõttu

siiski läbituks lugeda. Kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, miks ei vasta KIK-i otsus

tema hinnangul tegelikele asjaoludele.

6(14)

3-24-512

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

29. Kohus lahendab esmalt KIK-i vastuväite kaebuse muutmise taotluse rahuldamisele (I),

selgitab vaidluse eset (II) ning kontrollib seejärel PRIA ja KIK-i vaidlusaluste toetusotsuste

õiguspärasust (III). Ühtlasi lahendab kohus kaebuses esitatud nõuded ja menetluslikud

küsimused (IV).

I

30. KIK palus 29. aprilli 2025. a vastuses kaebusele kohtul selgitada, kas kaebaja 1. aprilli

2025. a kaebus KIK-i 8. märtsi 2024. a otsuse nr 6-1/24/4 peale kuulub kaebuse esitamise

aega ja kohtu 15. aprilli 2025. a määruses märgitut arvestades lahendamisele. Kohus mõistab,

et sisuliselt on tegemist vastuväitega kohtu 15. aprilli 2025. a määruse p-le 1, millega kohus

rahuldas kaebaja esitatud kaebuse muutmise taotlused ning lubas kaebajal täiendada kaebust

muu hulgas nõuetega tühistada KIK-i 8. märtsi 2024. a otsus ning kohustada KIK-i otsustama

kaebajale toetuse määramine tühistatud osas uuesti.

31. HKMS § 90 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele,

sealhulgas menetlussätte rikkumise kohta. Kohus lahendab vastuväite määrusega.

31.1. Kohus leidis 15. aprilli 2025. a määruses, et kaebaja esitas 1. aprilli 2025. a avalduses

KIK-i 8. märtsi 2024. a otsuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse tähtaegselt.

31.2. KIK märkis 29. aprilli 2025. a vastuses kaebusele, et kaebaja ei esitanud KIK-i 8. märtsi

2024. a otsuse peale KIK-le vaiet, samas kui Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (ELÜPS) § 122 lg 1 näeb ette kohustuse läbida enne kohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus. Sisuliselt viitab KIK sellele, et kaebaja kaebus KIK-i vastu pole

HKMS § 47 lg 1 kohaselt lubatav ning KIK ei nõustu kohtu 15. aprilli 2025. a määruses

esitatud vastupidise seisukohaga. KIK-i väitel ei võimalda HKMS § 47 lg 1 ja ELÜPS § 122

lg 1 jätta kohustuslikku vaidemenetlust ühelgi juhul läbimata ning kaebaja ei saanud KIK-i

otsuse vaidlustamiskorra osas olla eksituses.

31.3. Kohus jääb 15. aprilli 2025. a määruses esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei pea

vajalikuks määruses esitatud seisukohti korrata, kuid märgib kohus täiendavalt järgmist. KIK-

i 8. märtsi 2024. a otsuses on vaidemenetluse kohta korrektne vaidlustamisviide. Kohtul tuli

kaebuse lubatavuse hindamisel võtta arvesse ka varem toimunut, täpsemalt PRIA tegevust.

PRIA teatas kaebajale 4. jaanuari 2024. a kirjaga muu hulgas, et tulenevalt püsirohumaa

ülesharimisest kuulub kaebaja taotletud Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise

toetus tingimuslikkuse nõude rikkumise tõttu vähendamisele. Kuigi kirjas mainiti, et kontrolli

tulemustele saab esitada vastuväiteid toetusotsuse peale esitatavas vaides, oli kirjas ekslikult

märgitud, et vaide esitamise tähtaega hakatakse lugema 4. jaanuari 2025. a kirjast

teadasaamise päevast arvates. Kirjeldatud teabe põhjal võis kaebaja põhjendatult mõista, et

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse vähendamise kohta on otsus

sisuliselt tehtud ning tal tuleb oma õiguste kaitseks 4. jaanuari 2024. a kirja peale vaie esitada.

Kaebaja märkis 5. jaanuari 2024. a vaides, et ta vaidlustab tingimuslikkuse nõude rikkumisest

tulenevad toetuste vähendamised. Kohtule teadaolevalt ei korrigeerinud PRIA

vaidemenetluses PRIA 4. jaanuari 2024. a kirjas esitatud seisukohti ega selgitanud kaebajale,

7(14)

3-24-512

et Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse kohta teeb otsuse KIK ning

kaebaja saab vaidlustada hiljem KIK-i otsust. Küll aga asus PRIA vaideotsuses seisukohale, et

kaebaja taotletud toetuste vähendamine on põhjendatud ning kaebajal puudub „alus

vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, samuti edasiulatuvalt 2023. aasta eest

määratavate toetuste vähendamata jätmiseks tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest“ (dtl 246–

248). Kohtu hinnangul võttis PRIA etteruttavalt seisukoha, et kaebajal puudub püsirohumaa

üleskündmise tõttu alus vaidlustada Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse

vähendamist. Võttes arvesse PRIA eespool kirjeldatud eksitavaid selgitusi ja seisukohti ning

asjaolu, et KIK tugineb otsuse tegemisel PRIA kontrolli tulemustele, ei saa kaebajale KIK-i

otsuse peale vaide esitamata jätmist ette heita. Vaide esitamise eesmärk on anda

haldusorganile võimalus oma viga parandada. Kuigi praeguse juhtumi puhul KIK-l seda

võimalust ei olnud, ei oleks õiglane jätta PRIA vigadest tulenevaid riske kaebaja kanda.

31.4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus KIK-i vastuväite rahuldamata (HKMS § 90 lg 1).

II

32. PRIA vähendas mõningate vaidlusaluste otsustega kaebaja taotletud toetusi erinevatel

põhjustel. Siiski vaidlustab kaebaja praeguses asjas PRIA toetuse vähendamise otsuseid

üksnes osas, milles PRIA vähendas kaebaja taotletud toetusi põllul nr 122 püsirohumaa

üleskündmise tõttu tingimuslikkuse nõuete rikkumise eest 1% võrra. Kaebaja kinnitas

vastavat tahet kohtule 7. augusti 2024. a avalduse p-s 3 (dtl 270). KIK-i 8. märtsi 2024. a

otsust vaidlustab kaebaja kogu teda puudutavas osas ning PRIA 22. jaanuari 2024. a

vaideotsust tervikuna.

Asjas on vaidlus eeskätt selle üle, kas kaebaja rikkus 2023. aastal põllumassiivil nr

47451547364 (põllul nr 122) 3,71 ha suurusel alal püsirohumaa säilitamise kohustust.

III

33. Erinevalt PRIA ülejäänud vaidlusalustest toetusotsustest, ei ole PRIA 11. märtsi 2024. a

otsus nr 12-14/24/24 toetuse määramise otsus, vaid toetuse maksmise otsus. PRIA tugines

nimetatud otsuse tegemisel KIK-i 8. märtsi 2024. a otsusele nr 6-1/24/4. KIK tugines aga 8.

märtsi 2024. a otsuses kaebaja taotletud toetuse vähendamisel PRIA kontrolli käigus

tuvastatud põllumajandusnõuete rikkumisele. Kohus kontrollib esmalt nimetatud otsuste

vastavust õiguslikele alustele üldisemalt. Põllumajandusnõuete rikkumise etteheite

põhjendatust analüüsib kohus kõigi otsuste osas hiljem eraldi.

34. KIK-i 8. märtsi 2024. a otsusest nähtuvalt tugines KIK otsuse tegemisel ELÜPS § 24 lg 1

alusel kehtestatud maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrusele nr 78 „Perioodi 2023–2027

Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ (määrus nr 78). Määruse nr 78 § 13

lg 1 kohaselt on Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse taotluse

rahuldamise kohta otsuse tegemine KIK-i pädevuses. Sama määruse § 12 lg 1 lubab KIK-l

taotlejale antavat toetust ELÜPS § 13 lg-s 3 sätestatud juhul vähendada. Tulenevalt ELÜPS §

13 lg-s 3 sätestatust võib KIK toetust vähendada juhul, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja

kohustusi. KIK tugines 8. märtsi 2024. a otsuses määruse nr 78 §-le 7. KIK-i otsuse tegemise

ajal kehtinud redaktsioonis kohustas määruse nr 78 § 7 taotlejat täima metsamaal, mille kohta

ta toetust taotleb, oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise

maal maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 68 „Maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandamisnõuded“ (määrus nr 68)

8(14)

3-24-512

sätestatud nõudeid. Kuigi KIK-i otsuse põhjendavas osas on osutatud kohustuslike

majandamisnõuete rikkumisele, pidi kaebajale KIK-i otsuse lisa 9 ja PRIA 4. jaanuari 2024. a

kirja põhjal olema mõistetav, et talle heideti ette PRIA kontrolli käigus tuvastatud rikkumist,

s.o maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude (püsirohumaa säilitamise

kohustuse) rikkumist. Määruse nr 68 §-des 2–8 on sätestatud maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning nende hulgas näeb sama määruse § 2 lg 2 ette

püsirohumaa säilitamise kohustuse. Niisiis vähendas KIK kaebaja taotletud Natura 2000

erametsades elurikkuse soodustamise toetust samal põhjusel mis PRIA kaebaja taotletud

ülejäänud otsuste puhul.

Eeltoodust nähtuvalt oli KIK-l 8. märtsi 2024. a otsuse tegemiseks nii pädevus kui ka õiguslik

alus olemas.

35. PRIA otsustas 11. märtsi 2024. a otsusega nr 12-14/24/24 maksta kaebajale välja KIK-i 8.

märtsi 2024. a otsusega nr 6-1/24/4 määratud toetuse. Vastav pädevus on sätestatud määruse

nr 78 §-s 14, millele on PRIA otsuses ka viidatud. Kuna PRIA otsuse kohaselt maksti toetused

välja vastavalt KIK-i 8. märtsi 2024. a otsusele, ei osuta miski, et PRIA oleks 11. märtsi 2024.

a otsuse tegemisel eksinud. Kohtu hinnangul saaks PRIA 11. märtsi 2024. a otsus olla

õigusvastane üksnes juhul, kui KIK-i 8. märtsi 2024. a otsus oleks õigusvastane. KIK-i 8.

märtsi 2024. a otsus oleks õigusvastane juhul, kui kaebaja ei rikkunud püsirohumaa

säilitamise kohustust. Kohus kontrollib seda allpool.

36. Järgnevalt kontrollib kohus nende otsuste õiguspärasust, millega PRIA vähendas kaebaja

taotletud toetusi. Nendeks on PRIA 23. detsembri 2023. a otsused nr 12-1/23/31877, nr

12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879, 27. detsembri 2023. a otsus nr 12-18/23/2308, 12.

veebruari 2024. a otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136, 28. veebruari

2024. a otsus nr 12-1/24/3455 ning 8. märtsi 2024. a otsus nr 12-1/24/3619.

Asja materjalidest nähtuvalt vähendati kaebaja taotletud toetusi püsirohumaa säilitamise

kohustuse rikkumise tõttu.

37. Kõigis nimetatud otsustes on märgitud toetuse vähendamise õiguslikuks aluseks ELÜPS §

42 ja § 110 lg 1, EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg-d 1, 2 ja 6 ning EL määruse nr 2022/1172

art 9 lg-d 1 ja 2, art 10 ja art 11.

38. ELÜPS § 42 lg 1 viitab EL määruse nr 2021/2115 art-le 12, mis kohustab liikmesriike

lisama oma ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi.

Tingimuslikkuse süsteemi eesmärk on toetada kestliku põllumajanduse arengut (EL määruse

2021/2115 põhjendused 41 ja 42) ning see seob ühise põllumajanduspoliitika toetuse saamise

põllumajandustootja vastavusega keskkonna, kliimamuutuste, rahvatervise, taimetervise ja

loomade heaolu põhistandarditele. Põhistandardid hõlmavad ühtlustatud kujul kohustuslikke

majandamisnõudeid (KMN) ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise

standardeid (HPK standardid). Vastavad nõuded ja standardid on kehtestatud muu hulgas

kliima ja keskkonna valdkonnas (art 12 lg 1 p a). Selles valdkonnas on maa heas

põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise üheks standardiks püsirohumaa säilitamine

(PHK 1). Tegemist on süsinikuvaru säilitamise üldise kaitsemeetmega (EL määruse

2021/2115 III lisa).

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kuulub toetusesaajate kategooriasse, kes peavad täitma

tingimuslikkusega seotud kohustusi (EL määruse 2021/2116 art 83 lg 1; ELÜPS § 42 lg 2).

9(14)

3-24-512

39. Eesti õiguses on maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded

kehtestatud ELÜPS § 42 lg 3 alusel maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrusega nr 68.

Määruse nr 68 § 2 lg 2 kohaselt peab põllumajandustootja säilitama püsirohumaa pindala

vähemalt ulatuses, mis on võrdne EL määruse 2021/2116 art 65 lg-s 2 nimetatud

pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste ühise taotluse esitamise aastale eelnenud

kalendriaastal esitatud ühise taotluse alusel kindlaks määratud püsirohumaa pindalaga.

40. EL määruse 2021/2115 art 4 lg-s 3 on antud mõiste „püsirohumaa“ üldine sisu: tegemist

on maaga, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil

(isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ja mis ei ole olnud põllumajandusliku

majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning kui liikmesriigid nii

otsustavad, ka maa, mida ei ole viis aastat või kauem küntud, haritud ega uuendatud eri liiki

rohu või muude rohttaimedega; see võib hõlmata muid liike, nagu karjatamiseks sobivad

põõsad või puud, ning, kui liikmesriigid nii otsustavad, ka muid liike, nagu söödaallikaks

olevad põõsad või puud, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks.

EL määruse 2021/2115 art 4 lg-d 1 ja 3 annavad liikmesriikidele õiguse täpsustada mõiste

„püsirohumaa“ sisu vastavalt EL määruses kindlaks määratud raamistikule. Eesti õiguses on

püsirohumaa mõistet ELÜPS § 2 lg 2 alusel täpsustatud määruses nr 67. Nimetatud määruse §

4 lg 1 kohaselt on püsirohumaa maa, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad

rohumaakultuurid, kas looduslikul viisil või harimise teel, ning mis ei ole põllumajandusliku

majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Määruse nr 67 § 4 lg-s 2 on

täpsustatud, et looduslikud rohttaimed on taimed, mis tavapäraselt kasvavad looduslikel karja-

või rohumaadel või mille seemned sisalduvad karja- või rohumaade jaoks mõeldud

seemnesegudes.

Püsirohumaa mõistest nähtuvalt on põllumajandusmaa püsirohumaa üksnes juhul, kui maa ei

ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud.

41. Kohus annab järgnevalt hinnangu, kas kaebaja rikkus püsirohumaa säilitamise kohustust.

42. PRIA väitel rikkus kaebaja vaidlusalusel maa-alal 2023. aastal püsirohumaa säilitamise

kohustust. 12. septembril 2023 toimunud kohapealse kontrolli käigus koostatud põldude

kontroll-lehe kohaselt leiti põllu nr 122 koosseisu kuuluvalt 3,71 ha suurusega alalt eest

suvinisu allakülvita (dtl 293). Vaideotsuse kohaselt oli 3,71 ha suurune põlluosa üles haritud

ning sellel kasvatati 2023. aastal teravilja; seejuures ei olnud teraviljale tehtud allakülvi ning

teravilja ei kasvatatud segus muude rohumaakultuuridega (vaideotsuse p 2; dtl 247).

43. Kaebaja väitel kündis ta põllu nr 122 ebatasasuste likvideerimiseks ja taimestiku

uuendamiseks üles ja rajas püsirohumaa tagasi. Tagasirajatud püsirohumaa kaitseks külvas ta

pealtkülvina väikese normiga teraviljasegu (5. jaanuari 2024. a vaie; dtl 244). Kaebaja selgitas

kaebuses, et heinaseemnele pealtkülviga kattevilja külvamine aitab tagada peenikese

heinaseemne parema idanemise, sest heinaseeme kasutab idanemiseks kattevilja vahel kastega

tekkivat niiskust (kaebus, p 1; dtl 4). Kaebaja väitel ei ole rohumaa uuendamise eesmärgil

heinaseemne külv koos seda kaitsva kattevilja külviga keelatud (kaebus, p 2; dtl 5).

44. Kaebaja on osutanud rohumaa uuendamisele. Kohtu hinnangul ei ole praeguses asjas

tegemist püsirohumaa rajamise ega püsirohumaa tagasimuutmise (tagasirajamise) juhtumiga

EL määruse 2022/126 art 48 lg 5 ja Eesti määruse nr 67 § 4 lg 7 tähenduses, sest enne

toetustaotluste esitamise seisuga oli põld 122 püsirohumaa ning see ei katkenud 2023. aasta

10(14)

3-24-512

jooksul – seega ei saanud kaebaja vaidlusalusel maa-alal 2023. aastal püsirohumaad rajada

ega seda maa-ala püsirohumaaks tagasi muuta.

45. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja külvas vaidlusalusele maa-alale 2023. aastal suvinisu ja

kaera seemnesegu (põllu nr 122 põlluraamat, dtl 245). Vaidlust pole ka selles, et suvinisu ega

kaer ei ole looduslikud rohttaimed ega rohumaakultuurid. Menetlusosaliste seisukohad

lahknevad sisuliselt küsimuses, kas vaidlusalune maa-ala oli põllumajandusliku majapidamise

külvikorraga hõlmatud.

Maa liigitamine püsirohumaaks sõltub maa-ala tegelikust kasutusest (vt nt Euroopa Kohtu

otsus liidetud kohtuasjades C-333/15 ja C-334/15: Planes Bresco, p 35).

45.1. Asjas pole esitatud tõenditena fotosid, mis kajastaksid vaidlusaluse maa-ala kasutamist

2023. aastal enne põllul kasvanud taimestiku niitmist.

45.2. Asja materjalidest nähtuvalt teavitas PRIA kaebajat 17. augusti 2023. a kirjas, et alates

2023. aastast kasutatakse pindalatoetuste seiramiseks satelliitfotode põhjal tehtavat pinnaseiret

ning analüüsi käigus oli leitud kaebaja taotlusel esitatud andmete ja seirega tuvastatud

olukorra vahel erinevus. Andmete täpsustamiseks palus PRIA kaebajal täita fotoülesande ning

tähtajaks määrati 24. august 2023 (dtl 286). Kuna kaebaja fotoülesannet tähtaegselt ei täitnud,

määras PRIA 25. augusti 2023. a ja 4. septembri 2023. a kirjadega uued tähtajad (vastavalt 1.

september 2023 ja 11. september 2023). Kaebaja väitel tegi ta fotoülesandes nõutud fotod 11.

septembril 2023 (kaebus, p 3; dtl 5). Põllul kasvanud taimestik niideti 6. septembril 2023 ning

tehti siloks (kaebuse p 3, dtl 5; põlluraamatu väljavõte, dtl 245). Kontrollaruandest nr 230115-

PS-0197/1 nähtuvalt teostas PRIA kohapealse kontrolli 12. septembril 2023 (dtl 296). 3.

oktoobril 2023 saatis PRIA kaebajale teate kontrolli tulemustega tutvumise ja vastuväidete

esitamise võimaluse kohta (dtl 298).

45.3. Eeltoodust nähtuvalt saab pidada usutavaks, et kaebaja teadis enne põllu nr 122 niitmist,

et PRIA oli tuvastanud kaebaja taotluses ja põllul 2023. a valitsenud tegeliku olukorra vahel

erinevuse. Seega pidi kaebajale olema mõistetav, et põllu niitmine enne fotoülesande täitmist

raskendab püsirohumaa säilitamise kohustuse täitmise hindamist ja tõendamist. Kuna kaebaja

jättis fotod enne niitmist tegemata, tuleb tal kanda riski, mis on seotud ebaselgusega põllul

enne niitmist valitsenud olukorra osas.

45.4. Nii PRIA kui ka kaebaja on esitanud kohtule fotod, mis kajastavad vaidlusalusel maa-

alal valitsenud olukorda 2023. aastal pärast taimestiku niitmist (PRIA 13 fotot: dtl 299–311;

kaebaja kolm fotot: dtl 251–253). Kaebaja on esitanud 8. septembri 2024. a avalduse lisana ka

12 fotot, mis on kaebaja kinnitusel (dtl 313) ja failide nimetuse kohaselt tehtud 3. septembril

2024 (dtl 316–327). Kuna praeguses asjas heidavad vastustajad kaebajale ette tingimuslikkuse

nõude rikkumist 2023. aastal, ei oma 2024. a põllul valitsenud olukorra esitatud tõendid asjas

tähtsust. Seepärast jätab kohus 2024. aasta sügisel tehtud fotod asja lahendamisel arvesse

võtmata (HKMS § 62 lg-d 2 ja 5).

45.5. Kohtu hinnangul tõendavad asjas esitatud asjakohased tõendid (s.o PRIA

kontrollaruande kontroll-leht ning 2023. aastal tehtud fotod), et kaebaja kasvatas 2023. aastal

põllul nr 122 vaidlusalusel maa-alal teravilja. 2023. aastal tehtud fotodelt on näha lõigatud

teraviljakõrred (dtl 300, 301, 303 ja 308–310) või viljaterad (dtl 299). Lõigatud

teraviljakõrred on näha ka kahelt kaebaja tehtud fotolt (dtl 251 ja 252). Kõrte suur hulk

fotodel võimaldab teha järelduse, et teravili moodustas maa-alal kasvatatud taimestikust

märkimisväärse osa (vt eelkõige PRIA foto nr 5, dtl 303, ning kaebaja foto nr 2, dtl 252).

11(14)

3-24-512

Kuna kaebajal ei olnud kohustust teravilja kasvatada, ei ole asja lahendamisel määrav, kas

teravili moodustas valdava osa taimestikust. Seepärast ei oma asjas tähtsust, kas teravilja

külvamine külvinorm 100 kg/ha on kohalikele normidele vastav argotehniline võte.

46. Võttes arvesse, et püsirohumaa ei ole erinevalt põllumaast haritav maa ning

püsirohumaana deklareeritud maa-alal teravilja kasvatamine ei aita saavutada HPK 1

eesmärki, tuleb maa-ala, millel kasvatatakse teravilja, lugeda põllumajandusliku

majapidamise külvikorraga hõlmatud maa-alaks. Seepärast leidis PRIA põhjendatult, et

kaebaja rikkus vaidlusalusel maa-alal teravilja kasvatades tingimuslikkuse nõuete hulka

kuuluvat ja talle määruse nr 68 § 2 lg 2 alusel kohalduvat püsirohumaa säilitamise kohustust.

47. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega menetlusreeglite rikkumise kohta.

47.1. Kaebaja on PRIA-le ette heitnud uurimis- ja põhjendamiskohustuse rikkumist seoses

sellega, et vaideotsuse punktis 3 osutati kaera kasvatamisele. Kohtu hinnangul ei ole tegemist

sisulise eksimusega ning see eksimus ei oma asja lahendamisel tähtsust. Vaideotsusest nähtub

selgelt, et kaebajale heideti ette vaidlusalusel maa-alal teravilja, mitte konkreetselt kaera,

kasvatamist. Vaideotsuse punktist 2 nähtuvalt tugines PRIA nimetatud järelduse tegemisel

kontrollkäigus tuvastatud asjaolule, et kaebaja kasvatas suvinisu. Ka kaebaja põlluraamatu

kohaselt külvati vaidlusalusele maa-alale suvinisu ja kaera seemnesegu. Mõlemad kultuurid

on teraviljad.

47.2. Kohus ei nõustu ka kaebaja väitega ärakuulamiskohustuse rikkumise kohta.

Kontrollaruande kohaselt teavitas PRIA kaebajat kohapealse kontrolli toimumisest kontrolli

toimumise päeval poolteist tundi enne kontrolli algust (dtl 296). Kaebaja üldsõnaline väide, et

talle ei teatatud kontrolli aega ja toimumise kohta, ei ole veenev, sest asja materjalidest ei

nähtu ühtegi asjaolu, mis sellise väite õigsust toetaks. Võttes arvesse, et PRIA oli kaebajale

enne kontrolli toimumist saatnud korduvalt fotoülesande teate, pidi kaebaja jaoks olema

mõistetav, et kohapealne kontroll on seotud fotoülesande objektiks oleva maa-alaga. Kaebajal

oli võimalik esitada vastuväited kohapealse kontrolli tulemustele PRIA 3. oktoobri 2024. a

teate alusel (dtl 298). Võttes arvesse, et kaebaja on kogenud põllumajandustootja, ei ole

usutav, et talle polnud PRIA menetlustoimingute põhjal toetuste vähendamise võimalikkus

ettenähtav.

48. PRIA ja KIK-i otsustega vähendati kaebaja taotletud toetusi tingimuslikkuse nõuete

rikkumise eest 1% võrra.

49. Kohtu hinnangul puudub asja materjalide põhjal alus hinnanguks, et PRIA ja KIK

vähendasid kaebaja taotletud toetusi tuvastatud rikkumise tõttu ülemääraselt. Kaebaja pole

sellist väidet ka esitanud.

49.1. EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 3 näeb ette, et kui mittevastavusel ei ole asjaomase

standardi või nõude eesmärgi saavutamisele mingeid tagajärgi või kui need tagajärjed on

tähtsusetud, siis halduskaristust ei kohaldata.

Kohtu hinnangul ei saa kaebaja suhtes tuvastatud rikkumist pidada sedavõrd vähetähtsaks, et

toetuse vähendamine polnuks õigustatud. Kuna püsirohumaal teravilja kasvatamine takistab

püsirohumaa säilitamisele seatud eesmärkide saavutamist, ei olnud EL määruse nr 2021/2116

art 85 lg 3 kohaldamiseks alust. Seda järeldust ei väära ka kaebaja väide, et tema tegevuse

tõttu ei tekkinud Eesti riigil püsirohumaa tagasirajamise kohustust. Kui kaebaja rikkumine

12(14)

3-24-512

oleks olnud sedavõrd ulatuslik, oleks tõenäoliselt olnud põhjendatud vähendada toetusi

tunduvalt suuremas ulatuses.

49.2. EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 1 teise lõigu kohaselt võetakse toetuse vähendamisel

arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust.

Seejuures peavad halduskaristused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kohustuse

arvestada rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust sätestab ka ELÜPS § 13 lg 3.

EL määruse nr 2021/2116 art 85 lg 6 kohaselt on tahtliku mittevastavuse korral

vähendusprotsent vähemalt 15% maksete kogusummast. Ülejäänud mittevastavuse juhtudel

vähendatakse maksete kogusummat sama määruse art 85 lg 2 kohaselt üldjuhul 3%. EL

määrust nr 2021/2116 täiendava EL määruse nr 2022/1172 art 9 lg 1 kohaselt võib

makseasutus kindlakstehtud tahtmatu mittevastavuse korral vähendada EL määruse nr

2021/2116 art 85 lg-s 2 sätestatud protsendimäära kuni 1%. Seega kohaldasid PRIA ja KIK

kaebaja suhtes minimaalset võimalikku halduskaristust. Eeltoodust tulenevalt on toetuste

vähendamise otsused proportsionaalsed.

Kohus märgib üksnes selguse huvides, et vaidlustatud otsuste sisust nähtuvalt pole otsuste

õigusliku alusena märgitud EL määruse nr 2022/1172 art 9 lg 2, art 10 ja art 11 asjakohased.

Nimetatud ebatäpsused ei tingi otsuste tühistamist, sest muude otsustes märgitud õiguslike

aluste kohaldamine oli põhjendatud.

IV

50. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et PRIA 23. detsembri 2023. a otsused nr 12-1/23/31877, nr

12-1/23/31878 ja nr 12-1/23/31879, 27. detsembri 2023. a otsus nr 12-18/23/2308, 12.

veebruari 2024. a otsused nr 12-1/24/3119, nr 12-1/24/3135 ja nr 12-1/24/3136, 28. veebruari

2024. a otsus nr 12-1/24/3455, 8. märtsi 2024. a otsus nr 12-1/24/3619 ja 11. märtsi 2024. a

otsus nr 12-14/24/24 ning KIK-i 8. märtsi 2024. a otsus nr 6-1/24/4 on kaebajat puudutavas

osas õiguspärased. Seepärast ei ole nimetatud otsuste tühistamiseks alust.

Kaebaja ei ole PRIA 22. jaanuari 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/110-1 õiguspärasuse kohta

eraldi väiteid esitanud, mistõttu mõistab kohus, et kaebaja on esitanud vaideotsuse tühistamise

nõude õigusselguse huvides. Kuna kohus ei tühista PRIA toetuste määramise otsuseid, jätab

kohus vaideotsuse tühistamise nõude rahuldamata.

PRIA ja KIK-i nimetatud otsuste kehtima jäämise tõttu puudub alus kohustada vastustajaid

kaebaja 19. märtsi 2023. a, 2. mai 2023. a ja 15. juuni 2023. a toetustaotlusi uuesti lahendama.

Seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.

51. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus

teeb otsuse kaebaja kahjuks ning seega jäävad kaebaja menetluskulud (sh kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 20 eurot) tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude kandmise

kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad vastustajate võimalikud menetluskulud HKMS §

109 lg 1 alusel nende endi kanda.

52. Kohus selgitab kaebajale, et jõustunud kohtuotsus avaldatakse elektroonilises Riigi

Teatajas (HKMS § 175 lg 1). Kaebajal on õigus esitada kohtule taotlus avaldatavas

kohtuotsuses teda üheselt identifitseerida võimaldavate isikuandmete avaldamata jätmiseks

13(14)

3-24-512

(HKMS § 175 lg 3). Vastav taotlus tuleks esitada Tartu Halduskohtule enne kohtuotsuse

jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

14(14)