2-23-15473/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

VIRU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2-23-15473

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Jõhvi

Kohtunik

Heleen Jääger

Kohtuasi

V.M-i hagi J.K vastu

täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1800 eurot

Menetlusosalised

ja

nende esindajad

Hageja V.M (isikukood XXX)

Kostja J.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Harland

Paas

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt V.M-i hagi.

2. Välja mõista J.K-lt (isikukood XXX) V.M-i (isikukood XXX) kasuks elatis 702,50 eurot

ajavahemiku 01.11.2023–31.03.2024 eest. Muus osas jätta hagi rahuldamata.

3. Elatis tuleb tasuda V.M-i pangakontole nr XXX, märkides makse selgitusse „elatis“.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

630 lg 1 ja § 632 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2-23-15473

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. V.M (hageja) esitas 01.11.2023 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule hagi J.K (kostja) vastu

igakuise elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja täisealine õppiv laps. Kostja elab hagejast eraldi ega

osale tema ülalpidamises. Kostjalt oli hageja kasuks alaealisena elatis välja mõistetud. Hageja

on palunud kostjat talle õpingute ajal elatist maksta, kuid kostja on sellest keeldunud. Hagejal

endal vara ja sissetulek puudub ning ta ei tööta. Hagejal on plaanis soetada auto. Hageja saab

teha üksnes juhutöid. Teda aitab ema, kuid emal on alaealine laps, keda ta peab ülal pidama,

samuti aitavad vanavanemad. Kostjal on piisavalt vara, et hagejale elatist maksta. Kostja saab

toetusi, kuid tal on ka tulu ettevõttest, samuti on tal kolm autot ja korter. Hageja vajaduste

rahuldamiseks kulub igakuiselt 456 eurot: toidule minimaalselt 248 eurot, riietele keskmiselt 33

eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, transpordile 30 eurot, sidele 25 eurot, tervisele 10 eurot,

elamisele

80 eurot, õppimisele 10 eurot. Kui hagiavalduses nõudis hageja igakuist elatist 275 eurot, siis

hiljem 200 eurot alates hagi esitamisest, kuni hageja õpib XXX, kuid mitte kauemaks kui 21-

aastaseks saamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Hagejal on võimalik ise endale sissetulekut teenida ja end vähemalt osaliselt ülal pidada ning ta

on seda pangakonto väljavõtte järgi ka teinud. Kostjale teadaolevalt töötab hageja kullerina ja

baarmenina. Lisaks on tal auto, mida ta kasutab kullerina töötamiseks. Täisealise õppiva lapse

ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks tema vajaduste põhjal, kuid hageja ei ole oma

igakuiseid vajadusi millegagi tõendanud. Mitmed kuluread on ebamõistlikud ja põhjendamatult

suured. Kostja sissetulek ei ole piisav, et hagejale elatist maksta. Kostja töövõime on

tööõnnetuse tõttu vähenenud. Kostja tegeleb küll ettevõtlusega, kuid sellega ei kaasne

arvestatavat sissetulekut.

Kostja maksis endale töötasu 689 eurot. Töötukassa maksis kostjale 2024. a lõpuni toetust 250

eurot. Kostja pidi enda toimetuleku tagamiseks võtma välja kogutud pensioniosakud. Kostja

omanduses olevast neljast sõiduautost on sõidukorras ainult üks. Kostja pakkus, et kingib

hagejale ühe sõiduauto, aga hageja ei olnud sellest huvitatud. Kaubiku remondiks tuleb kostjal

teha märkimisväärseid kulutusi. Hageja majanduslik seisund on parem kui kostjal. Kostja

igakuised püsikulud on 390 eurot, sh eluase 70 eurot, toit 200 eurot, riided ja jalanõud 25–30

eurot, ravimid 50 eurot, sidekulud 40 eurot. Poolte omavahelised suhted on halvad ning hageja

ei ole kostja suhtes käitunud lugupidavalt. Kostja maksis hageja eest elatist 2022. a, kuigi

hageja ei jätkanud õpinguid. Hageja tekitas kostja autole kahju ning hageja on kostjale võlgu.

Kostja oli alguses nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus, kuid toimetuleku halvenemise

tõttu ta hiljem sellega enam nõus ei olnud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus rahuldab V.M-i hagi osaliselt.

4. Hageja on esitanud kostja vastu hagi igakuiselt 200 euro suuruse elatise väljamõistmiseks

alates hagi esitamisest, sest ta on täisealine õppiv laps.

2(5)

2-23-15473

5. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Nõude rahuldamine eeldab, et täisealine ei saa ise

endale ülalpidamist tagada. Õppimise puhul võib eeldada, et enesele ülalpidamise tagamine

ei ole võimalik. Ülalpidamise ulatus sõltub abivajadusest. Ülalpidamise ulatus määratakse

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi,

sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi. Seejuures peab täisealine õppiv oma vajadusi tõendama, kui ei esine aluseid

tõendamisest vabastamiseks. Täisealise õppiva lapse ülalpidamise ulatuse

kindlaksmääramisel tuleb arvestada ka kohustatud vanema varanduslikku seisundit (vt PKS

§ 99, § 102 lg 1, § 105 lg 3; RKTKo 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p-d 10–11).

6. Hageja on kostja poeg, hageja sai täisealiseks 12.12.2022 ega ole veel 21-aastane. Hageja

saab 21-aastaseks 12.12.2025. Kohus loeb XXX õppimistõendi alusel tõendatuks, et hageja

õpib XXX sisetööde elektriku õppekaval statsionaarses õppes. Õpingud lõpevad

õppimistõendi järgi eelduslikult 30.06.2026 (dtl 5). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis

hageja õppimise PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses kummutaks.

7. Iseenesest ei saa statsionaarses õppevormis õppimise puhul täisealiselt lapselt eeldada enda

ülalpidamist ning eluks vajalike vahendite hankimist. Samas kui täisealine õppiv laps seda

teeb, väheneb eelduslikult ka toetus, mida ta vanematelt ülalpidamiseks vajab. Kohus

möönab, et perekondlikult on võimalik kokku leppida, et lapse töötasu jääb talle n-ö

taskurahaks ning seda ei pea kasutama enda ülalpidamiseks. Kui sellist perekondlikku

kokkulepet ei ole, võib täisealise lapse sissetulekut pidada siiski ülalpidamiseks

perekonnaseaduse mõistes.

8. Praegusel juhul on kostja seisukohal, et hageja saab endale ka ise ülalpidamise tagada, sest

hageja pangakonto väljavõtte järgi on tema ühe kuu keskmine käive 2500 eurot ning

aastakäive ligikaudu 30 000 eurot. Kostja sõnul töötab hageja kullerina ja baarmenina ning

omab autot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et töötas ajavahemikul 18.05.2023–

31.10.2023 poes ning teeb võimalusel juhutöid. Maksu- ja Tolliameti teatisest nähtub, et sel

ajavahemikul on hagejale tehtud töötamisega seotud väljamakseid 1781,57 eurot (dtl 89–

93). Samas S AS-s asuva pangakonto nr XXX väljavõttest (dtl 112–368) võib järeldada, et

hagejal ei olnud alates hagi esitamisest kuni 06.03.2024 töist sissetulekut: pangakontole on

teinud võrdlemisi väikestes summades ülekandeid füüsilised isikud, sh ülekandeid

selgitusega toetus. S AS-s asuva hoiukonto nr XXX (dtl 429–580) saldo oli 06.03.2024

seisuga 0 eurot. Kaardimaksetelt on laekunud hoiukontole raha, kuid hageja on raha

hoiukontolt tagasi arvelduskontole kandnud. Pangakonto väljavõtte järgi kasutab hageja ka

R kontot ning kostja on 09.05.2025. a seisukohas välja toonud, et hagejal on auto ning ta

töötab kulleri ja baarmenina. Seega ei ole kogutud tõendid hageja majandusliku seisundi

kohta täielikud. Kohus tegi hagejale 28.04.2025. a määruses ettepaneku selgitada töötamist

ja sissetulekuid ajavahemikul 01.11.2023–28.04.2025. Hageja ei ole vaatamata kohtu

ettepanekule töötamist ja sissetuleku teenimist selgitanud. Seega võib eeldada TsMS § 231

lg 4 alusel, et hageja on kulleri ja baarmenina töötamise ja auto omamise omaks võtnud.

Kohtu hinnangul ei ole hageja vajadus seega ülalpidamise järele kogu ajavahemiku jooksul

üheselt selge.

9. Hageja on märkinud, et vajaduste rahuldamiseks kulub tal igakuiselt 456 eurot: toidule

minimaalselt 248 eurot, riietele keskmiselt 33 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot,

transpordile 30 eurot, sidele 25 eurot, tervisele 10 eurot, elamisele 80 eurot, õppimisele 10

3(5)

2-23-15473

eurot. Nagu eespool öeldud, tuleb täisealisel lapsel vajadusi tõendada. Kohus nõustub

kostja etteheitega, et hageja ei ole oma vajadusi tõendanud. Kohus selgitas hagejale

tõendamiskoormust

10.11.2023. a määruses (põhjenduste p 6), 02.02.2024. a eelistungil ja 28.04.2025. a määruses

(põhjenduste p-d 11, 16) ning tegi ettepaneku vajadusi põhistada ja tõendada. Hageja ei ole

vaatamata eelnevale oma vajadusi selgitanud ja tõendanud. Kohus on pidanud 28.04.2025. a

määruses võimalikuks tõendamise nõudest kõrvale kalduda üksnes toidukulude ning riiete ja

jalanõude osas. Kohus saab hinnata nende kulude põhjendatust hageja märgitud ulatuses.

Arvestades praegust elukallidust ning asjaolu, et hageja puhul on tegemist täisealise

noormehega, on 248 euro suurune toidukulu ning kulud riietele ja jalanõudele 33 euro ulatuses

kuus põhjendatud. Muude kulude kandmist ei ole võimalik järeldada ka hageja pangakontolt.

Hageja põhjendatud kulud ühes kuus on seega kokku 281 eurot (248 + 33 = 281).

10. Eelduslikult annavad vanemad lastele ülalpidamist võrdselt (PKS § 116 lg 1). Asja

materjalidest ei ole võimalik järeldada, et ühe vanema majanduslik seisund oleks parem kui

teisel vanemal. Vanemate osa ülalpidamise andmisel võib pidada võrdseks.

Maksu- ja Tolliameti teatise järgi on hageja emale tehtud ajavahemikul 01.02.2023–31.01.2024

väljamakseid 9346,80 eurot, sh palgatulu 8878,84 eurot, haigusega seotud hüvitised 440,56

eurot, muu tulu 27,40 eurot (dtl 83–88). Hageja ema igakuine tööga seotud väljamakse on

järelikult ligikaudu 776 eurot ([8878,84 + 440,56] : 12 = 776). Hageja ema S AS-s asuva

pangakonto nr XXX väljavõtte (dtl 369–406) järgi on emale laekunud ka lapsetoetus 160 eurot.

Hageja on välja toonud, et emal on alaealine laps, keda ta peab ülal pidama. Maksu- ja

Tolliameti teatise järgi tehti kostjale 01.02.2023–31.01.2024 väljamakseid 4764,78 euro

ulatuses, sh palgatulu 3481 eurot, 986 eurot töötuskindlustushüvitis ja 297,78 eurot ajutise

töövõimetuse hüvitis (dtl 94–98). Kostja on märkinud, et toetuse lõppedes pidi ta võtma välja

kogumispensioni sambasse kogunenud raha 9987,70 eurot. Kostjal on kohtu kogutud andmetel

neli sõidukit (dtl 68–72). Kostja sõnul on sõidukorras üksnes üks sõiduk ning talle kuuluv

kaubik vajab kallist remonti. Hageja on välja toonud, et kostjal on sõidukid, kuid ta ei ole välja

toonud nende väärtust. Asjaomase ettepaneku kohus hagejale tegi 28.04.2025. a määruses

(põhjenduste p 18). Kohus leiab, et kuna kõigi sõidukite esmane registreerimine on toimunud

enne 2010. a, ei saa ka nende väärtus olla suur. Kostja sõnul laekus talle kuni 2024. a lõpuni

töötutoetus 250 eurot ja ettevõttest V A OÜ töötasu 689 eurot. Kostja sõnul neid sissetulekuid

tal enam ei ole. Kostja S AS-s asuva pangakonto nr XXX väljavõtte järgi laekus kostjale

ajavahemikul 01.11.2023–06.03.2024 ja ajavahemikul 01.04.2024–28.04.2025 töövõimetoetus

u 320 eurot ja töötasu 689 eurot. Kostja sissetulekud on seega u 1000 eurot kuus. 2025. a

aprillis ei ole kostjal töövõimetoetuse ega töötasu laekumisi.

11. Kostja on välja toonud, et tal ei ole võimalik hagejale elatist tasuda, kuna tema töövõime

on vähenenud ning sissetulekut ei ole.

Asja materjalidest nähtub, et kostjal oli määratud osaline töövõime ajavahemikul 08.02.2021–

07.02.2024 (dtl 42). Samas on talle makstud veel 2025. a märtsis töövõimetoetust. Kostja sõnul

on ta alustanud uuesti töövõime hindamise protsessi. Samuti on kogumispensioni sambasse

kogunenud raha laekunud kostja pangakontole samaaegselt töötasu ja töövõimetoetusega.

Seega puudub alus arvata, et kostja võttis raha välja üksnes enda ülalpidamise tagamiseks.

Kostja on välja toonud, et tema enda igakuised püsikulud on 390 eurot kuus. Kostja pidas

menetluse kestel võimalikuks hagejale 100 euro suuruse elatise maksmist. Kohus leiab, et

arvestades kostja sissetulekuid u 1000 eurot kuus, on tal võimalik hagejale ülalpidamist anda

kostjale langevas osas (281 : 2 = 140,50).

4(5)

2-23-15473

12. Kohus peab põhjendatud elatiseks 140,50 eurot kuus siiski üksnes ajavahemiku

01.11.2023–31.03.2024 eest. Sel ajavahemikul ei laekunud hagejale tööga seotud tasusid

ning puuduvad andmed, et tal oleks mingisugust vara olnud. Kostja on välja toonud, et

hageja töötab kulleri ja baarmenina ning tal on auto, millest võib järeldada ülalpidamiseks

piisavat sissetulekut. Hageja ei ole vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud, et pärast

nimetatud ajavahemikku on tal vajadus ülalpidamise järele. Seega ülejäänud osas ei ole

nõue põhjendatud ja hagi jääb rahuldamata.

13. Kohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise

ajavahemiku 01.11.2023–31.03.2024 eest 702,50 eurot (140,50 x 5 = 702,50). Muus osas

jääb hagi rahuldamata.

14. Kohus määrab hageja taotlusel TsMS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda V.M-i

pangakontole, märkides makse selgitusse „elatis“.

15. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude

sellise jaotuse tõttu puudub vajadus nende kindlaksmääramiseks.

16. Kohus määrab TsMS § 136 lg 4 alusel tsiviilasja hinnaks 1800 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)