2-25-4677/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-25-4677

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Jõhvi, kell 16.00

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

A. B. maksejõuetusavaldus.

Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Avaldaja (võlgnik): A. B. (isikukood XXX, elukoht

XXX, e-post XXX; XXX)

Usaldusisik: Tiia Kalaus (OÜ Civilex, asukoht Soola 3,

51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post:

tiia.kalaus@civilex.ee, vandeadvokaadi tunnistus nr 141).

21.05.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. B. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja A. B. (isikukood XXX) pankrot 21. mail 2025. a kell 16.00 ja algatada

A. B. kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada A. B. pankrotihalduriks pankrotihaldur Tiia Kalaus (OÜ Civilex, asukoht

Soola 3, 51013 Tartu, tel 7407 662; 504 6694, e-post: tiia.kalaus@civilex.ee,

vandeadvokaadi tunnistus nr 141).

4. Määrata virtuaalse võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 16. juunil 2025.a

algusega kell 11.00 Viru Maakohtu virtuaalsaalis.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Täitemenetlus lõpeb võlgniku

pankroti väljakuulutamisega.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise

alusest ja nõude tähtajast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud

tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile. Pankrotivõlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on

ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

7. Määrata Tiia Kalause usaldusisiku tasu summas 1019,92 eurot (sh käibemaks 22%).

1(5)

8. Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu summas

1019,92 eurot (üks tuhat üheksateist eurot 92 senti koos käibemaksuga). Tasu tuleb

maksta välja riigieelarvelistest vahenditest ning kanda OÜ Civilex arveldusarvele nr

EEXXX AS-s Swedbank.

9. Pankrotihaldur Tiia Kalaus täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

10. Kohustada usaldusisikut esitama kohustustest vabastamise menetluse kohta iga-

aastast aruandlust. Esimese aruande kohtule esitamise tähtaeg on 21.05.2026.a.

11. Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

12. Määrus saata pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 8 märgitud

väljamakse teostamiseks.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada võlgnik määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldaja võib esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. FiMS § 4 lg 6 kohaselt kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada

avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva

möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

Asjaolud ja maksejõuetusavaldus

1. A. B. esitas 25.03.2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse, jättes menetluse liigi kohtu

otsustada. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid usaldusisiku kandidaadi osas.

2. 10.04.2025 määrusega võeti avaldus menetlusse ja määrati võlgniku usaldusisikuks

pankrotihaldur Tiia Kalaus. Kohus peatas A. B. vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni

pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni.

Kohtumääruse põhjendused

3. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada A. B.

pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Tiia Kalause. Pankrotihaldur täidab kuni

pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid.

4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks

tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku

pankrot.

5. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

6 . Usaldusisik on tuvastanud järgmist:

Võlgnik on vallaline, ülalpeetavad puuduvad.

7. Võlgniku varad ja kohustused

Võlgniku teadaolevad varad

Kinnisvara puudub. Võlgnikule kuulus korteriomand XXX, mis on võõrandatud 20.01.2023

täitemenetluses kohtutäituri poolt Politsei- ja Piirivalveameti võla katteks.

2(5)

Transpordiameti andmetel ei ole võlgnikule sõidukeid kuulunud ning neid ei ole ka viimase

kolme aasta jooksul võõrandatud.

Pensioniregistri andmetel pensionifond puudub.

Võlgnik töötab X OÜ-s, töötasu 840-1000 eurot.

Võlgnik omab arvelduskontot SEB Pangas (EE871010011884375228), konto jääk 0.00 eurot ja

Swedbank (EE952200221034173575), konto jääk 19,8rot, tehingu puuduvad, broneering 16,33

eurot, viivis 7,62 eurot.

Võlgniku teadaolevad kohustused.

Kokku on võlgnikul usaldusisiku pool tuvastatud kohustusi 20 145,25 eurot. Kogunõuded

muutuvad pankroti väljakuulutamisel, kui võlausaldajad esitavad sissenõutavaks põhinõudele

lisaks kõrvalnõuded (viivis). Samuti võivad lisanduda kohtutäiturite nõuded.

8. Usaldusisiku hinnang võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta

Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik olemasolevad kohustused täita. Võlgnikule

päranduseks saanud korteri on 2023.a. võõrandanud kohtutäitur. Võlgnik selgitas suusõnaliselt

usaldusisikule, et omab töökohta (X OÜ) ja töötasu on ca 840 eurot (neto). Täiendavalt selgitas,

et lähiajal võib olla palgatõus ning otsib ka pidevalt paremini tasustatavat tööd. XXX.

Eluasemekuludena tasub kommunaalkulud ja elekter. Täiendavalt üüri ei maksa. Võlgnikul

puudub registrites vara. Võlgnikul on teadaolevalt kohustusi ca 20 000 eurot. Kõik nõuded on

maksekäsu kiirmenetluses kohtumääruse alusel ning esitatud täitmiseks kohtutäituritele.

Võlgnik selgitas, et igal kuul arestib kohtutäitur töötasu. Kohtutäituri andmetel on võlgnikule

jäetud kasutamiseks seadusest tulenev miinimum. Arvestades eeltoodut, on võlgnik muutunud

alaliselt maksejõuetuks..

Tuginedes võlgniku avalduses esitatule ning analüüsides tema vastu esitatud nõudeid, on

usaldusisik seisukohal, et võlgniku kohustused on tekkinud suurest hulgas kiirlaenude

võtmisest ning need on eelduslikult toimunud perioodil juba enne 2022.a. Teadaolevalt

eelmisel aastal viibis võlgnik kaitseteenistuses. Tuginedes maksuhaldurile esitatud

tuludeklaratsioone, siis: 2021.a. on võlgniku deklareeritud sissetulekuks töötasu, haigushüvitis

ja II samba pensionitulu, kokku summas 7 379,84 eurot (ca 614,98 eurot/kuus) 2022.a. on

võlgnik saanud töötasu ja töövõimetuse hüvitist kokku summas 5 555,80 eurot (ca 462,98

eurot/kuus); 2023.a. on ainult töövõimetuse hüvitis 81,96 eurot (viibis kaitseväes); 2024.a. on

töötasu ja töövõimetuse hüvitis olnud kokku 3 602,09 eurot (ca 300,17 eurot/kuus). Eeltoodule

tuginedes ei ole võlgnikul ilmselgelt jätkunud rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Samuti võib eeldada, et võlausaldajad on andnud võlgnikule laenu olukorras,

kus täitmata jäeti vastutustundliku laenamise põhimõtted ning laenu väljastati tegelikult

krediidivõimetule isikule. Kokkuvõtvalt on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks on mõtlematu laenuraha võtmine ning vähene tulu nende kohustuste täitmiseks.

Võlgnik on nii avalduses kui ka usaldusisikule suuliselt kinnitanud, et tegelikult võttis laenu

oma tüdruksõbra jaoks. Mingit vara selle eest ei omandatud (mõned asjad koju, telefon), raha

kulus elamiseks.

Võlgnik on avalduse sobiva menetlusliigi jätnud kohtu otsustada Usaldusisiku hinnangul on

ainukeseks sobivaks maksejõuetuse menetluse liigiks pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus. Puuduvad võimalused alternatiivse maksejõuetusmenetluse

läbiviimiseks. Seni kogutud andmete kohaselt ei ole usaldusisiku hinnangul vastuväiteid

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks koos pankrotimenetlusega.

Tegemist on kiirlaenusid võtnud isikuga, kellel tegelikult puudusid juba kohustuste võtmise ajal

legaalsed võimalused kohustuste täitmiseks.

Tulenevalt eeltoodust tegi usaldusisik ettepaneku

- Kuulutada välja A. B. pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus;

3(5)

- Pankrotihaldur Tiia Kalaus annab nõusoleku jätkata usaldusisikuna kuni pankrotimenetluse

lõppemiseni;

- Avaldada pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise teade

väljaandes Ametlikud Teadaanded;

- Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht;

- Mõista välja usaldusisiku tasu riigi vahenditest vastavalt esitatud taotlusele.

9. 21.05.2025 kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde, avaldaja on tutvunud

usaldusisiku aruandega, so vara ja võlgade nimekirjaga. Maksejõuetusmenetluse liigi jätab

võlgnik kohtu otsustada. Jääb avalduse juurde.

Usaldusisik on seisukohal, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on seisukohal, et pankrotiseis tekkis 2021.a.

Ilmselt laenamisel ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet, aga maksekäsus on

tehtud lahendid, ei ole võimalik lahendeid vaidlustada.

10. FiMS § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise

menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid, osaliselt on võlgnikul võimalik

enda kohustustest vabaneda. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja

algatab kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

11. Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik

peab viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FiMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab

kohus pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Sama paragrahvi

lg 3 kohaselt kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist

menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige

kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid

on rahuldatud arvestatavas ulatuses. FiMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku

kohustustest 4 vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva

seaduse §- s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib

ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel

otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda.

See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest.

Usaldusisiku tasu

12. Usaldusisik Tiia Kalaus on esitanud tasunõude 836 eurot (lisandub käibemaks 22% summas

183,92 eurot), kokku 1019,92 eurot. FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg 1 kohaselt usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. FiMS § 54 lg 4 järgi tasu

suuruse määramisel arvestab kohus usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud

määrata ajutise usaldusisiku tasuks 1019,92 eurot koos käibemaksuga.

4(5)

13. Menetluse lõpetamist raugemisega pankrotti välja kuulutamata takistab asjaolu, et võlgnik

on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamiseks, mistõttu tuleb pankrot FiMS § 18 lg 2 p

2 ja § 45 lg 2 ning PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada. Võlgnikul ei ole piisavalt vara ega

piisavat sissetulekut, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

14. PankrS § 65 lg 1 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude

katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas

summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt Eesti

pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei

saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust

ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

15. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast.

Kohus nõustub usaldusisiku taotlusega, et kuna võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek

usaldusisiku tasu maksmiseks, siis tuleb võlgnikule anda menetlusabi.

Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasu suuruseks 836 eurot (12 tundi 40 minutit, 66 eurot

tund, lisandub käibemaks 183,92 eurot), kokku 1019,92 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ja

mõista riigi vahenditest välja usaldusisiku tasu OÜ Civilex kasuks summas 1019,92 eurot (s.h.

käibemaks).

16. Usaldusisiku tasu suuruseks tuleb määrata vastavalt esitatud taotlusele kokku 836 eurot,

millele lisandub käibemaks 22% summas 183,92 eurot, kokku tasu 1019,92 eurot. Kohus annab

võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 1019,92 eurot (sh käibemaks) ja määrab

1019,92 eurot hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu tuleb välja mõista OÜ Civilex

(arvelduskonto EEXXX Swedbank) kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson

Kohtunik

5(5)