2-22-15022/64 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-15022

Kohtuasi

U.I hagi S.W vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.02.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja liik

S.W apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja U.I (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid R.L ja I.D

Kostja S.W (isikukood XXX), lepingulised esindajad

vandeadvokaadid E.R ja L.A

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2025 otsus ja Harju Maakohtu

09.02.2024 otsus.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-22-15022 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. S.W tasub U.I-le kompromissi korras õigusrahu huvides 86 484,40 eurot

(kompromissisumma). S.W tasub kompromissisumma U.I pangakontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (või muule U.I teatatud pangakontole)

selgitusega „kompromissi täitmine tsiviilasjas 2-22-15022“ järgmiselt:

a) 36 250 eurot hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates kompromissi

kinnitava kohtumääruse jõustumisest.

b) Ülejäänud 50 234,40 eurot kaheteistkümne võrdse, 4186,20 euro suuruse

osamaksena iga kuu viimasel kuupäeval alates 2025 juunikuust. Lähtudes

eelnevast peab kogu kompromissisumma olema U.I-le tasutud hiljemalt

31.05.2026.

2.2. Kompromissilepingu p-s 2.1 (käesoleva määruse p 2.1) nimetatud mistahes

maksega viivitamisel enam kui seitse päeva muutub sissenõutavaks kogu

võlgnetav kompromissisumma ning U.I-l on sel juhul õigus ilma täiendava

tähtaja andmiseta nõuda sisse kogu kompromissisumma, sh esitada

kohtutäiturile võlgnevuse sissenõudmiseks täitmisavaldus. Pooled on leppinud

ühtlasi selguse huvides kokku, et S.W peab kompromissisumma tasuma rahas

ning tasumine ei ole mh lubatav tasaarvestuse tegemise vormis.

2.3. Kompromissisumma tasumisega viivitamise korral peab S.W tasuma

võlgnetavalt summalt iga viivitatud päeva eest viivist määras 0,15% päevas.

2.4. Kompromissisumma tasumine ega ka vastava kohustuse võtmine ei ole

käsitatav omaksvõtuna ühegi U.I hagiavalduses esitatud asjaolu osas. S.W

tasub kompromissisumma õigusrahu huvides.

2.5. Tsiviilasja menetlemisega seotud poolte menetluskulud ja kohtueelsed

õigusabikulud jäävad poolte endi kanda, välja arvatud S.W-le tagastamisele

kuuluv ½ apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, ning pooled ei

esita menetluskulude osas vastastikku mingeid nõudeid.

2.6. U.I kinnitab, et tal puuduvad kompromissisumma täieliku ja tähtaegse

tasumise korral S.W vastu mistahes nõuded ning pretensioonid, sh tulenevalt

hagi aluseks olevatest asjaoludest, ning ta loobub kõikidest (sh hagi aluseks

olevatest asjaoludest tulenevatest) nõuetest tingimusteta ja tagasivõtmatult.

U.I kinnitab, et ei ole hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevaid nõudeid

S.W vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele

loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud).

2.7. S.W kinnitab, et tal puuduvad U.I vastu mistahes nõuded ning pretensioonid.

Pooled on leppinud ühtlasi selguse huvides kokku, et S.W loetakse

kompromissilepingu allkirjastamisega mistahes võimalikest nõuetest U.I

vastu tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunuks. S.W kinnitab, et ta ei ole

nõudeid U.I vastu enne kompromissi allkirjastamist kolmandatele isikutele

loovutanud ega neid muul viisil käsutanud (sh ei ole nõudeid panditud).

2.8. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kompromissi sõlmimine ei kahjusta nende

võlausaldajate huve.

2.9. Kompromissilepinguga loetakse kõik poolte vahelised hagi eseme ja alusega

seonduvad vastastikused nõuded lõppenuks ning asendatakse

kompromissilepingust tulenevate nõuetega.

2.10. Pooled on kokku leppinud, et kompromissilepingu tingimused on

konfidentsiaalsed. Konfidentsiaalsuskohustust rikkunud pool kohustub

hüvitama teisele poolele rikkumisega tekitatud kogu kahju.

2.11. Kui kohus kompromissi ei kinnita kõikide punktide osas või kui kompromissi

kinnitav kohtumäärus ei jõustu, ei oma kompromissileping tervikuna ega

ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku

tähendust ning pooled loevad kompromissilepingu sel juhul algusest peale

kehtetuks.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

4. Tagastada S.W-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 770

eurot, ja kanda see S.W arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed jõustunud määruses

tähemärkidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega ega aadressi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 1 tööpäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. U.I (hageja) esitas 07.10.2022 Harju Maakohtule S.W (kostja) vastu hagi, milles palus

mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 36 250 eurot ja viivis 36 250 eurot, kokku

72 500 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt omandas 2018. aasta märtsis hagejaga seotud äriühing K OÜ 50%

M OÜ osaluse. Ülejäänud 50% M OÜ osalusest kuulus kostjaga seotud äriühingule S OÜ.

2018. aasta kevadel, seoses K OÜ poolt osaluse omandamisega leppisid M OÜ üle kontrolli

teostavad lõplikud kasusaajad hageja, Q, C, B, Ä ja kostja 2018. aasta kevadel suuliselt

kokku, et nad kohustuvad finantseerima M OÜ majandustegevust järgmiselt: hageja 15%, Q

15%, C 15%, B 5%, Ä 25% ja kostja 25% ulatuses (samade proportsioonide alusel pidi

jagamisele kuuluma ka võimalik kasum). Lepiti kokku, et igaüks annab M OÜ-le laenu

selliselt, et kokku finantseeritakse seda äriühingut vähemalt 145 000 eurot ulatuses. Hageja, Q

ja C pidid laenu andma igaüks 21 750 eurot, B 7250 eurot, kostja ja Ä kumbki 36 250 eurot.

Kuivõrd kokkuleppe pooltel puudusid vabad rahalised vahendid, siis lepiti ka kokku, et hageja

täidab finantseerimiskohustuse teiste isikute eest ning kõik teised kokkuleppe pooled

võlgnevad talle selle raha laenuna vastavalt eelkirjeldatud proportsioonidele.

1.2. Kooskõlas suulise kokkuleppega sõlmis hageja M OÜ finantseerimiseks laenulepingu

Hga summas 145 000 eurot intressimääraga 2,1% kuus. H kandis laenusumma üle M OÜ

kontole. Hageja kohustus laenu Hle tagastama 01.06.2019. 2019. aasta suveks oli selge, et M

OÜ tegutseb kahjumlikult ega suuda hageja võetud laenu tagastada. Hageja oli seetõttu

omakorda viivituses Hle laenu tagastamisega.

1.3. Hageja soovis oma õiguste kaitseks fikseerida varasemad suulised kokkulepped kirjalikus

vormis ning kostja allkirjastas 06.09.2019 laenulepingu, mille kohaselt kostja võlgneb

hagejale laenuna hageja poolt ja kostja eest investeeritud summa 36 250 eurot, mis tuleb

kostjal hagejale tagastada hiljemalt 30.09.2021.

1.4. Kostja ei täitnud laenulepingu p-st 3.1 tulenevaid kohustusi ning jättis tagastamata 36 250

eurot kokkulepitud tähtajaks 30.09.2021. Laenulepingu p 4.1 järgi kohustus kostja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral tasuma hagejale viivist 0,5% võlgnetavalt summalt

päevas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivise summa 01.10.2022 seisuga oli 66 156,25

eurot, siis nõudis hageja kostjalt viivise tasumist põhivõlgnevuse ulatuses 36 250 eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja oma sõpradega soovis liituda M OÜ-ga. Läbi K OÜ ta seda ka tegi, omandades M

OÜ 50% osaluse. 2018. aasta suvel leidis hageja, et M OÜ vajab täiendavat finantseerimist.

Kuna krüptoturg oli siis juba languses ei olnud kostja (ega ka Ä) sellega nõus. Vaatamata

sellele sõlmis hageja laenulepingu Hga. Kostja ei ole selle laenulepinguga seotud. Kostja pole

kunagi andnud hagejale nõusolekut sõlmida selline laenuleping, sõlmida see sedavõrd kõrge

intressiga (2,1% kuus ehk 25,2% aastas, mis oli äärmisel kasulik Hle), sedavõrd kõrges

viivisemääras (255,5% aastas) ning anda laenu tagatisi. Laenulepingu tingimusi kostjaga (ega

Äga) läbi ei räägitud.

2.2. Hageja oli Hle juba varasemalt võlgu ning otsustas võlgnevuse tasuda täiendava laenu

võtmisega. Hetkeks kui pool raha oli kulutatud ütles kostja (ja Ä) hageja tiimile, et raha

kulutamine tuleks turu languse tõttu peatada, kuid hageja jätkas sellega. M OÜ äriplaan nurjus

ja tema vara arvelt ei saanud võetud laenu tagastada. Hageja, kostja ja Ä leppisid kokku, et M

OÜ osalus müüakse maha, tasutakse võlgnevus Osaühingu Y ees ja kui raha jääb üle, siis

makstakse tagasi laen Hle. Igal juhul loetakse kõik kohustused hageja ees täidetuks. Hageja

nõudis aga ootamatult enne M OÜ osa müüki ja seda täpsemalt selgitamata laenulepingu

allkirjastamist. Kostja allkirjastas laenulepingu 06.09.2019 ja 12.11.2019 sõlmiti M OÜ osa

müügileping. Müügilepinguga loeti kõik M OÜ kohustused täidetuks.

2.3. Laenulepingu ainsaks eesmärgiks oli võimaldada M OÜ osa müümine. Laenuleping on

näilik ja tühine. Hagejal puudub nõue, sest kohustus H ees on täidetud. Seetõttu puudub

hagejal ka viivisenõue. Hageja ei ole enda vahenditest laenu Hle tagastanud. 09.09.2019 tegi

M OÜ ülekande summas 72 500 eurot viitega laenulepingule E Osaühingule, mis oli Hga

seotud, samuti ei toimunud ülejäänud osas laenu tagastamine hageja vahendite arvelt. Ka M

OÜ osade müügilepingu p 3.1.6 kinnitab kohustuse puudumist H ees.

3. Harju Maakohus rahuldas 09.02.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

72 500 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale

hüvitatavad menetluskulud 10 605 eurot.

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 09.02.2024 otsus

ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palus menetluskulud jätta hageja

kanda.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus selle jätta rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 24.04.2025 otsusega Harju Maakohtu 09.02.2024 otsuse

muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata, ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja

kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis need kostjalt hageja kasuks

summas 3379,40 eurot koos viivisega välja.

7. Pooled esitasid 20.05.2025 kohtule kirjaliku kompromissi, mille paluvad kinnitada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 670 lg 4 esimese lause kohaselt kui pärast

ringkonnakohtu otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas kassatsioonkaebuse

esitamist esitatakse taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks,

muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, hagi tagamisega seotud

taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud ringkonnakohus. Pooled

esitasid kompromisslepingu enne ringkonnakohtu otsuse jõustumist. Seega lahendab

kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise taotluse ringkonnakohus.

9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium TsMS § 431 lg 2 alusel asjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu lahendid ning lõpetab

TsMS § 430 lg 1, § 670 lg 4 teise lause ja § 657 lg 1 p 4 alusel asja menetluse.

10. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Ringkonnakohtul

ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata. Pooled on kohtule

kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse

lõpetamise tagajärgedest.

11. Kostja taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (770 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Kostja

palub riigilõivu tagastada tema arvelduskontole, mis on märgitud resolutsioonis.

12. Kompromissiga hõlmamata menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS

§ 168 lg-le 3 poolte endi kanda.

13. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab poolte

taotluse asendada menetlusosaliste ja nende esindajate nimed kompromissi kinnitavas

määruses initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega,

registrikoodi ega aadressi.

14. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on

kompromissilepingus leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele tööpäevale alates määruse

kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)