2-14-52428/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Fred Fisker

Kadi Lossi

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025. a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-52428

Tsiviilasi

Menetlustoiming

F.L kohustustest vabastamise menetlus

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Asja läbivaatamine

Võlgnik: F.L (pankrotis, isikukood XXX, elukoht XXX )

Võlausaldajad:

K.F.L

I.J.F

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku F.L (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada F.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku F.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku F.L kanda.

5. Määrata kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad

võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohus kuulutas 22.08.2014 määrusega välja F.L pankroti. 20.10.2015 algatas kohus

F.L kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Kohtumääruse kohaselt kohustati usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt

usaldusisiku aruande.

2. Võlgnik on esitanud aruandeid järgnevatel kuupäevadel: 20.10.2016, 22.10.2017, 26.10.2020,

25.10.2023, 27.10.2024.

3. Kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik töötanud xxx. Võlgnik töötab xxx, töötasu

oktoobris 2024.a laekus summas 1183, 56 eurot. Võlgniku ülalpidamisel oli laps N B, kes sai

täisealiseks 21.08.2024. Võlgnik on esitanud perioodiliselt andmeid enda sissetulekute ja

väljaminekute kohta. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt enda

võimalustele.

4. Kohus küsis võlausaldajatelt seisukohta menetluse lõpetamiseks.

5. I.J.F teatab, et võlgnikult on kohustustest vabastamise menetluse jooksul toimunud laekumisi

kokku summas 4 195,13 eurot ajavahemikul 14.03.2016-26.10.2024. nõude jääk 12 480,36

eurot. Pank jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.

6. 10.07.2024 küsis kohus seisukohta võlausaldajalt K.F.L-ilt. Kohtu nõue on pangale kätte

toimetatud e-toimiku kaudu 20.02.2025 kell 23:59. Kohtu määratud tähtajaks pank kohtule ei

vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine

7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist

(01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele

kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta 30. juunini.

8. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 20.10.2015. PankrS § 175 lg 5 1 kohaselt

menetluse tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Möödunud on

menetluse kestuse maksimaalne tähtaeg ning kohus saab otsustada võlgniku kohustustest

vabastamise ja menetluse lõpetamise.

9. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. Kohus on F.L suhtes esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 sätestatud kohutusi

ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (PankrS § 175 lg 2 ja

lg 4).

11. PankrS § 175 lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise

pankrotikuriteos. F.L-i ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

12. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud

oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

12.1.

PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgniku tööandjaks on olnud xxx. Võlgnik töötab xxx, töötasu oli oktoobris 2024.a netos 1183, 56

eurot.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.

12.2.

PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

Võlgnik on kohtule esitanud aruandeid. Aruandele on lisatud konto väljavõtted. Kohtu

päringutele ning küsimustele on võlgnik vastanud. Puuduvad andmed, et võlgnik oleks

varjanud vara. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit

või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg 2 sätestatud kohustust.

12.3.

PankrS § 173 lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu. Võlgnikul vara puudub. Võlgnik on vabatahtlikke

eraldisi ja väljamakseid ning rahuldanud võlausaldajate nõudeid vastavalt enda majanduslikule

võimekusele. C summas 4 195,13 eurot. K.F.L-ile tehtud väljamaksed on võlgnik lisanud

aruannetele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS §173 lõikes 3-5 sätestatud raha

eraldamise kohustust.

Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-46-13 p 11).

12.4.

Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik

rikkunud PankrS § 173 lg 6 sätestatud kohustust.

12.5.

PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on

võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest

mingit konkreetset infot varjanud oleks.

13. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt

arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses.

Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevad kohustused.

14. Kohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest järeldada, et võlgnik on teinud omapoolseid

jõukohaseid pingutusi ja näidanud üles huvi, et rahuldada võlausaldajate nõudeid. Arvestades

täitmata jäänud nõuete summat ja võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise

absoluutsete aluste puudumist, ei saa järeldada, et võlgniku kohustustest vabastamine käesoleval

ajal kahjustaks võlausaldajate huve. Samuti ei ole alust arvata, et kohustustest vabastamisest

keeldumisel oleks võlausaldajatel paremaid võimalusi nõuete rahuldamiseks. Kuivõrd võlgnik on

kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning

puuduvad PankrS § 175 lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest

vabastamast, leiab kohus, et F.L tuleb PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada.

15. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning

lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei

vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga

solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada

tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

16. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

Kuna kohus on otsustanud F.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab

kohus ka F.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.

17. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus

lõpetab F.L kohustustest vabastamise menetluse, tuleb F.L vabastada usaldusisiku kohustustest F.L

kohustustest vabastamise menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker

Kohtunik