4-25-288/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-25-288

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Resolutsioon

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2025. a, Pärnu

Väärteoasja number

4-25-288 (940024000696)

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Anu Tammeniit

Katariina Šalda

Väärteoasi

Kaebuse esitaja

S.C (S.C) kaebus Keskkonnaameti

08.01.2025. a otsusele väärteoasjas nr 940024000696

S.C (isikukood: XXX; elukoht:

XXX; e-post: XXX)

Kohtuväline menetleja

Kohtuvälise menetleja esindaja

Keskkonnaamet (registrikood: 70008658; aadress:

Roheline 64, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond)

Väino Vaidla

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 279 lg 1; VTMS § 2, § 132 p 1, §

133-135 kohus otsustas:

1. Jätta S.C kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.01.2025. a otsus

väärteoasjas nr 940024000696 muutmata.

2. Rahatrahv 400 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE891010220034796011

SEB Pangas, a/a-le EE932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le

EE777700771003813400 LHV pangas või a/a-le EE701700017001577198 Luminor

pangas,

. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi,

viitenumber 2200030399

kelle eest nõue tasutakse. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei tasu rahatrahvi täies

ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia

kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

1 (7)

4-25-288

Edasikaebamise kord

Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. VTMS § 156 lg 1 sätestab,

et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama

paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb

kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse

pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 21.05.2025. a.

Asjaolud ja menetluskäik

08.01.2025.a. Keskkonnaameti järelevalveosakonna Järva-, Pärnu- ja Viljandimaa büroo

inspektor Anna-Kaia Marrandi poolt koostatud kiirmenetluse otsusega tunnistati S.C

süüdi selles, et ta pidas 16.07.2024 X jahipiirkonnas jahti metsseale. Jahil

liikumiseks kasutas S.C endale kuuluvat mootorsõidukit Mitsubishi L200 reg nr

X . S.C liikus Pärnu maakonnas Lääneranna vallas X külas X teel suunaga X

poole. Keskkonnaameti vaneminspektor Merilin Palts, kes kandis ametivormi ning

helkurite ja helkurribadega vesti, andis riikliku järelevalve käigus sõidukile reg nr X

nõuetekohase peatumismärguande X tee sirgel teelõigul punase koonusega, mis oli asetatud

põleva taskulambi otsa. S.C eiras peatumismärguannet ja sõitis peatumata X

suunas. Sellise teoga takistas S.C Keskkonnameti poolt teostatava riikliku

järelevalve läbiviimist, kuna sõiduki mittepeatumisel ja peatamiskohast ära sõites ei olnud

Keskkonnaametil võimalik kontrollida S.C poolt jahiseaduses ja jahieeskirjas

sätestatud nõuete täitmist, st kontrollida jahipidamisdokumente, jahipidamisvahendeid,

jahisaaduse olemasolu sõidukis ning jahiohutust.

Selle teoga pani S.C toime karistusseadustiku § 279 lg 1 järgi kvalifitseeritava

väärteo, mille eest karistati teda rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses 400 euroga.

Kaebuse sisu

21.01.2025.a. esitas S.C kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Ta taotleb otsuse

tühistamist ja menetluskulude jätmist Keskkonnaameti kanda. Kaebaja märgib, et tema pole

rikkumist toime pannud, tema peatumismärguannet ei näinud. Ta nägi küll tee ääres

seismas autot ja inimesi, aeglustas, et ohutult mööduda, kuid mingit märguannet

peatumiseks ei märganud. Tema ei saa aru, mida menetlejad kontrollida tahtsid. Olles

jahimees ja omades jahiluba antud kütitud ulukile, mille ta maha kandis ja omades veel

vähemalt ühte metssealuba ja metskitse luba ei oska ette kujutada, mida ametnikud peale

sea seal veel leida oleks tahtnud. Videos ei ole näha, et tegemist oleks olnud tema autoga.

Samuti ei saa kaebaja aru, millise loogika alusel temale karistus määrati.

Vastus kaebusele

Kohtuväline menetleja leiab, et vaidlust ei ole asjaolu üle, et kaebuse esitaja viibis väärteo

lühikirjelduses märgitud ajal märgitud kohas, et ta tuli jahilt ning et ta ei peatunud, mistõttu

jäi järelevalve teostamata. Vaidlus on asjaolu üle, kas kaebuse esitaja nägi, et

Keskkonnaameti ametnik andis talle peatumismärguande. Merilin Palts kirjeldab oma

tunnistuses, et kandis Keskkonnaameti vormi, mille peal oli kuulivest, millel on nii ees kui

külgedel helkurid, ja et peatumismärguande andis punase valgustatud sauaga. Merilin Paltsi

ütlused on kooskõlas Maris Miti ütlustega ning samuti Maris Miti ütluste lisana oleva

2 (7)

4-25-288

vormikaamera salvestisega, millel on näha läheneva sõiduki tuled ning tee keskel seisev

vormis ametnik, kelle parem käsi on tõstetud üles ning vasak käsi, milles on valgustatud

punane sau, suunab kohta, kus sõiduk peaks peatuma. Arvestades eeltoodut ei vasta

kaebuses esitatud väited, et Merilin Palts ei olnud kaebuse esitajale pimedas nähtav või et

peatumismärguanne ei olnud antud arusaadavalt, tegelikkusele.

Kiirmenetluse otsuses etteheidetava väärteo puhul ei puutu asjasse, mis oli sõiduki

peatamise eesmärk ja kas seda eesmärki oli võimalik saavutada teiste meetmetega. Antud

juhul on oluline, et Keskkonnaametil on JahiS § 471 alusel pädevus riikliku järelevalve

teostamisel sõidukeid peatada, menetlusalusel isikul KorS § 23 lg 3 kohaselt kohustus tema

suhtes rakendatavaid meetmeid taluda ning peatumismärguande eiramise tagajärjel jäi

Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes järelevalvetoiming sooritamata.

Kaebuse esitajale määratud karistuse osas leiab Keskkonnaamet, et see vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele. KarS § 279 lõikes 1 sätestatud rikkumise eest on ette

nähtud karistusena rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Seega keskmisest raskemal

viisil järelevalve takistamise eest on rikkujale võimalik määrata ka arest kuni 30 päeva.

Antud juhul on menetleja karistuse määramisel õigesti jõudnud järeldusele, et karistust

raskendavaid asjaolusid ei ole, kergendava asjaoluna arvestatakse puhtsüdamlikku

kahetsust ja kuna menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, on põhjendatud

karistus, mis jääb alla sanktsioonimäära keskmise.

Keskkonnaamet leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata, kuna kaebuses toodud väited on

paljasõnalised ja ajendatud eesmärgist vabaneda vastutusest.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kaebuse esitaja jäi oma kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist.

Kaebaja leiab, et videolt ei ole näha, et ametnikul oleks riietusel olnud sellised helkurid ja

helkurribad, mida oleks olnud võimalik märgata. Videol on märgitud salvestuse kuupäev ja

kellaaeg, kuupäev ühtib väidetava sündmusega, kellaaeg aga mitte. Ta sõitis õhtul

jahipiirkonda metsasea küttimiseks. Kui oli looma küttinud, kandis küttimise loa maha ja

sõitis veel jahipiirkonnas ringi. Ta tunnistab, et liikus seal piirkonnas, kuid tema

peatusmärguannet ei näinud. Autol kukkus numbrimärk ära, ei asetsenud seal, kus oleks

pidanud, seega ei saanud tunnistajad numbrimärki näha. Ta avaldas enda ülekuulamisel

Pärnus, mis autoga ka tol õhtul sõitis ja on kindel, et tema ütluste põhjal alles tuvastati

autonumber. Tema pole jahialast järelevalvet takistanud, kõik paberid olid tal korras.

Ulukite lube oli tal rohkem kui tol õhtul oli kütitud. Samuti ei saa ta aru, miks temaga kohe

ühendust ei võetud vaid alles kolme päeva pärast. Oma ülekuulamisel antud kirjalike ütluste

kohta selgitab kaebaja, et see on ametniku poolt kirjutatud.

Kohtuväline menetleja leidis, et väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha, asjas

kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate

ütlused, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi

3 (7)

4-25-288

ja õiguslikke asjaolusid.

Menetlusalusele isikule S.C-le heideti ette KarS § 279 lg 1 sätestatud delikti

juriidilistele tunnustele vastava teo toimepanemist. Nimetatud karistusnorm kaitseb

õigushüvena avalikku võimu s.o tegusa toimimise tõhusust riikliku järelevalve

valdkondades. Objektiivse koosseisu moodustab riikliku järelevalve takistamine sellisel

kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

Tunnistaja Merilin Palts, kes töötab Keskkonnaametis järelevalve inspektorina, andis

kohtus ütlusi, et teostas koos inspektorite Anna-Kaia Marrandi ja Maris Mitiga

jahindusalast järelevalvet X piirkonnas, seejärel Pärnumaal X piirkonnas. Autot juhtis

Anna-Kaia Marrandi ja kaasas oli ka praktikant Merilin Mets. Sõites X poolt mööda X teed,

nägid pika sirge tee lõpus tulemas sõidukit. Kell võis olla umbes 01 öösel. Kuna tegemist

oli jahimaaga, otsustati jahindusalaseks järelevalveks sõiduk peatada. Nad parkisid oma

auto paremale poole tee äärde, tegemist oli kruusateega. Tunnistaja oli sõidukis kõrvalistuja

ja tema otsustas ka sõiduki peatada. Ta läks välja oma sõiduki ette tee keskele. Vastutulev

sõiduk lähenes täistuledega, nendele lähenedes võttis täistuled maha. Tunnistaja andis

põleva taskulambiga, millel oli punane koonus otsas, peatumismärguande. Tal oli seljas

vormiriietus, ees ja taga helkurribad, samuti kuulivest helkurribadega. Peatumismärguande

peale sõiduk aeglustas, tundus, et jääb kohe seisma. Temaga kohakuti jõudes vehkis

tunnistaja valguskoonusega sõiduki esiklaasi ees, aga hoolimata sellest sõiduk sõitis temast

mööda, kiirendas ja sõitis minema. Tunnistaja märkas, et tegemist oli tumeda Mitsubishiga.

Kuivõrd sõiduk ei peatunud, otsustati sellele järele sõita. Kuna aga kruusatee tolmas ja

nende sõidukiirus oli 90 km/h, siis eessõitvat sõidukit enam ei näinud ja kui jõuti

asfaltteeni, oli eessõitev sõiduk kadunud. Ennem olid nad jõudnud ära fikseerida sõiduki

registrinumbri ja tegid päringu liiklusregistrisse, kust said teada, et sõiduki omanik oli

S.C . JAHISE päringu kohaselt oli kütitud metssea loa omanikuks ka S.C

. Tunnistaja selgitas, et ta sõiduki roolis olevat isikut ei oska kirjeldada, sest

keskendus sõiduki peatamisele ja registrimärgi tuvastamisele. Selline kontroll jahipiirkonna

teedel on tavapärane jahindusalase järelevalve osa. Sooviti kontrollida jahisaaki, kas

jahisaak on vastavuses lubadega, samuti kontrollida jahirelva ohutust. Palju esineb

jahirelvadega ohutusnõuete rikkumisi ja ka seda, et on üks luba, aga lastakse mitu looma.

Selleks tuleb sõiduk peatada ja kontrollida.

Tunnistaja Maris Mitt, kes töötab Keskkonnaametis inspektorina, andis ütlusi, et teostasid

16.07.2024 jahindusalast järelevalvet X piirkonnas. Jahi infosüsteemi kohaselt oli seal

lähedal kütitud just äsja üks metssiga. Otsustati sinna suunas suunduda ja sõideti X teel. Kui

nähti vastu sõitmas sõidukit, otsustati see kontrolliks peatada. Enda sõiduk peatati paremale

poole tee äärde, sõiduki süüde jäi sisse. Tunnistaja pani endal rinnakaamera tööle. Kui

vastutulev sõiduk oli piisavalt lähedal, läks Merilin Palts välja ja andis peatumismärguande.

Merilinil oli seljas Keskkonnaameti roheline vorm, mille küljes olid helkurid, pükstel olid

helkurid, seljas oli kuulivest, kus samuti ees ja taga olid helkurribad. Peatamise ajal oli

Merilini käes hästi nähtav põlev punase koonusega taskulamp. Vastutulev sõiduk võttis

täistuled maha, vähendas kiirust, kuid sõitis mööda ja ei peatunud ja kiirendas. Seepeale

otsustasid nad enda auto ümber pöörata, läksid autosse ja järgnesid sõidukile. Kuna

kruusatee tolmas ja teel oli lahtine kruus, siis kaotasid ees sõitva sõiduki tuled silmist ja

sõidukile järele ei jõudnud. Kui sõiduk neist möödus, märkas ta sõiduki registrinumbrit ja

liiklusregistri kohaselt oli tegemist S.C autoga, kes oli hiljuti küttinud seal

lähedal metssea.

4 (7)

4-25-288

Kohtuistungil vaadeldi rinnakaamera salvestist CD plaadil. Salvestiselt on näha, et

kruusatee paremas ääres seisab sisselülitatud tuledega sõiduk. Sõiduki ees keset kruusateed

seisab rohekas vormiriietuses isik, kelle vasakus käes on põlev koonusekujuline lamp,

isikul on näha riietuse küljes nii pükstel kui ka vestil helkurribasid. Isik peatab vasakule

poole väljasirutatud käes oleva lambiga lähenevat sõidukit. Kohakuti jõudes vehib põleva

lambiga läheneva sõiduki ees, kuid sõiduk ei peatu ja möödub peatajast väga lähedalt.

Mööda sõitev sõiduk on tumedat värvi maastur, märgata on numbrimärgi heledat kohta

sõiduki esiosas. Kui sõiduk ei peatu, on näha, et peatajad suunduvad tagasi autosse.

KarS § 279 lg 1 sätestab vastutuse riikliku ja haldusjärelevalve takistamise eest sellisel

kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist.

Kohtuliku uurimise käigus puudub vaidlus selle üle, et S.C pidas 16.07.2024 X

jahipiirkonnas jahti metsseale. Nimetatud asjaolu kinnitas kaebaja ise kohtuistungil,

seletades, et viibis 15.07.2024 ööl vastu 16.07.2024 metsseajahil. Seda, et ta metssea küttis,

kinnitab ka JAHIS väljavõte, millest nähtuvalt oli S.C-l luba metssiga lasta ja

16.07.2024 kell 00:09 on sisestatud andmed kesikemise tabamise kohta. Kaebaja ütluste

kohaselt kandis ta jahiloa koheselt maha, kui oli tuvastanud, kelle oli küttinud. Seega on

tõendatud, et S.C viibis 16.07.2024 kella 00:09 ajal X jahipiirkonnas.

Riikliku järelevalve takistamine tähendab igasugust riikliku järelevalvega seotud

õiguspärase toimingu teostamise takistamist.

Kohtuliku uurimise käigus on tunnistajate Merilin Paltsi ja Maris Miti ütlustega tuvastatud,

et 15.07.2024-16.07.2024 teostasid nad jahindusalast järelevalvet X piirkonnas.

Keskkonnaamet kontrollib vastavalt jahiseadusele ja jahieeskirjale jahipidamise

seaduslikkust, jälgib jahiaegadest kinnipidamist, lubade olemasolu, dokumentide

korrasolekut ning jahiohutust. Keskkonnaametil on JahiS § 471 alusel pädevus riikliku

järelevalve teostamisel sõidukeid peatada. Kuivõrd tegemist oli jahipiirkonnaga ja vastavalt

JAHISE sissekandele oli samas piirkonnas jahti peetud ja metssiga kütitud, siis oli

Keskkonnaameti järelevalve inspektoritel igati põhjendatud ja seaduslik alus kontrollida,

kas jahti peetakse seadustest ja eeskirjadest kinni pidades.

KorS § 23 lg 3 kohaselt on menetlusalusel isikul kohustus tema suhtes rakendatavaid

meetmeid taluda. Kohtus uuritud ja vaadeldud salvestisega ja tunnistajate Merilin Paltsi ja

Maris Miti ütlustega leidis kinnitust, et S.C poolt juhitud sõiduk ei peatunud

peatusmärguande peale, mille tõttu jäi Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes

järelevalvetoiming sooritamata.

Kohus leiab, et S.C ütlused, et salvestisel olev sõiduk ei ole tema oma, on

paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus teiste asjas olevate tõenditega. Nii kinnitasid

tunnistajad Merilin Palts ja Maris Mitt, et märkasid mõlemad sõiduki registreerimisnumbrit

ja selle alusel tuvastasid, et tegemist on S.C-le kuuluva sõidukiga. Samuti ei

eitanud ka S.C ise, et ta sõidukiga samas piirkonnas ja samal ajal jahil viibis.

Kohtu hinnangul on S.C ütlused, et sõidukil puudus registreerimismärk, ümber

lükatud lisaks tunnistajate Merilin Paltsi ja Maris Miti ütlustega ka rinnakaamera salvestiga.

Nimelt nähtub salvestiselt, et sõidukil oli näha registreerimisnumbrile iseloomulik hele

kujutis. Juhul, kui registreerimismärki poleks sõidukil küljes olnud, poleks ka olnud näha

heledat märgi kujutist. Samuti on salvestiselt näha, et tegemist oli tumedat värvi

maasturiga. Nii kinnitas S.C 24.07.2024 ülekuulamisel, et liikus piirkonnas

5 (7)

4-25-288

ringi endale kuuluva maasturiga.

Samuti on paljasõnaline ja tõendamata S.C väide, et tema mingit

peatamismärguannet ei näinud. Tunnistajad kirjeldasid põhjalikult, kuidas Merilin Palts

seisis sõidutee keskel, tal oli seljas vormiriietus, ta oli valgustatud, tal olid küljes helkurid ja

helkurribad ning peatamiseks kasutas selleks ettenähtud punase valguskoonusega

taskulampi. Ka salvestiselt on näha, et sõidukit peatada üritanud isikul olid helkurid, ta

vehkis hästi valgustatud lambiga. Ei ole eluliselt usutav, et kui tee peal seisab

vormiriietuses, valgustatud isik, käes heleda valgusega lamp ja temast kiirust vähendades

väga lähedalt mööda sõita, ei pane peatusmärguannet tähele. Samuti on tema 24.07.2024

ülekuulamisel antud ütlused vastuolulised. Kõigepealt märgib ta, et üldse ei pannud

peatusmärguannet tähele, siis selgitab, et peatumismärguanne oli tema jaoks ebaselge. Ta

kahetseb, et selline olukord on tekkinud, see ei olnud tahtlik. Kohtuistungil ei osanud ta

vastuolusid selgitada ja jäi selle juurde, et tema mingit märguannet ei näinud.

Kohus leiab, et Keskkonnaametil oli seaduslik alus jahialase kontrolli läbiviimiseks ja selle

käigus jahipiirkonnas liikuvaid inimesi ja sõidukeid kontrollida. Kohtu hinnangul käitus

S.C viisil, mille tulemusena ja peatumismärguande eiramise tagajärjel jäi

Keskkonnaametil menetlusaluse isiku suhtes järelevalvetoiming sooritamata. Seega on

tuvastatud S.C tegevuses KarS § 279 lg 1 sätestatud süüteo objektiivsete

tunnuste esinemine.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS §

16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18

lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo

toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus.

Kohus leiab, et S.C on kirjeldatud teo pannud toime otsese tahtlusega. KarS §

16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Tulnud just äsja

jahilt, tal on autos jahisaak ja jahirelv ning nähes, et tema poolt juhitud sõidukit peatab isik,

kes kannab Keskkonnaameti vormi, mille peal oli kuulivest, millel on nii ees kui külgedel

helkurid, ja et peatumismärguanne anti punase valgustatud sauaga, ei peata oma sõidukit

sellest hoolimata, paneb teo toime otsese tahtlusega.

Kohus on seisukohal, et S.C on täitnud KarS § 279 lg 1 sätestatud

väärteokoosseisu.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus tegi kindlaks, et

S.C-le omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ning tegemist on

õigusvastase teoga.

Kuivõrd menetlusalune isik on väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s

29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis

tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30 kohaselt.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

6 (7)

4-25-288

KarS § 279 lg 1 järgi on füüsilisele isikule karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300

trahviühikut või arest. Kohtuväline menetleja karistas S.C rahatrahviga 100

trahviühikut. Teo toimepanemise ajal oli KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühiku suuruseks 4

eurot ehk S.C karistati rahatrahviga 400 eurot.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud S.C käitumises puuduvad.

Kohtuväline menetleja on küll oma otsuses arvestanud kergendava asjaoluna süüteo

kahetsemist, kuid asja kohtulikul arutamisel S.C mingit kahetsust ei avaldanud

ja rikkumist ei tunnistanud.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuma sellest, kuidas

on võimalik rikkujat mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Karistusregistri väljatrüki kohaselt ei ole S.C-l kehtivaid karistusi.

Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka

üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt S.C-le karistuseks määratud

rahatrahv 100 trahviühikut ehk 400 eurot vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui

ka üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele.

Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et S.C süüline käitumine on aset leidnud tema

poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on

õigesti kvalifitseeritud KarS § 279 lg 1 järgi. Seega jätab kohus S.C kaebuse

rahuldamata ja Keskkonnaameti 08.01.2025.a otsuse väärteoasjas nr 940024000696

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Tammeniit

Kohtunik

7 (7)