2-24-11546/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. mai 2025

Tsiviilasja number

2-24-11546

Tsiviilasi

Andres Nõmme vastuväide Hooneühistu Majakas

liikmete nimekirja õigsuse kohta

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Andres Nõmme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja) Andres Nõmme

(isikukood XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): Hooneühistu Majakas

(registrikood 80063397)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Andres Nõmme määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 24. jaanuari 2025. a määruse

resolutsioon muutmata, täiendada maakohtu määruse

põhjendusi.

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata

määruskaebusele lisatud Hooneühistu Majakas

pangakonto väljavõte perioodi kohta 1. november

2002–30. november 2002.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud Andres Nõmme kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Andres Nõmme (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale vastuväite

Hooneühistu Majakas (puudutatud isik) liikmete nimekirja õigsuse kohta. Vastuväite kohaselt

on äriregistris ebaõigesti sisse kantud hooneühistu liikmesuse number 1 omanik ning õige

omanikuna tuleks sisse kanda avaldaja.

2. Registripidaja kandis 30. juulil 2024 vastuväite liikmesuse number 1 omaniku andmete

õigsuse osas hooneühistu registrikaardile ja andis registriasja äriregistri seaduse (ÄRS) § 71 lg

2 alusel üle kohtunikule.

3. Tartu Maakohus andis 27. augustil 2024 hooneühistule tähtaja vastuväite osas seisukoha

esitamiseks. Hooneühistu juhatuse liige Tatiana Smirnova esitas puudutatud isiku nimel

seisukoha, milles leidis, et registrisse kandmisel oli tehtud viga ning garaažiboks kuulub

avaldajale. Hooneühistu juhatuse liikmed Pavel Jurjev, Dmitri Kusnerov ja Renat Husjainov

esitasid hooneühistu nimel seisukoha, milles leidsid, et selle garaažiboksi osas tekkis juhatuse

liikmete vahel arusaamatus ning on suured kahtlused müügilepingu osas.

4. Avaldaja esitas 30. oktoobril 2024 seisukoha, milles selgitas, et tema käest laenati sularaha

ning garaažiboks number 1 jäeti tagatiseks, edaspidi välja ostmisega. Laenu tagasi ei makstud

ning boks pidi jääma avaldajale. Avaldaja nägi viga liikmete nimekirjas alles hiljem, kui oli

valitud hooneühistu juhatusse.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus tegi 24. jaanuaril 2025 määruse, millega võttis avalduse menetlusse ja

jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja märkis, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Hooneühistuseaduse (HÜS) § 6 lg 1 kohaselt peetakse liikmete nimekirja äriregistris ja

liikmete andmed kantakse hooneühistu registrikaardile. Hooneühistu liikmete nimekirja

pidamisele kohaldatakse äriregistris osanike nimekirja pidamise regulatsiooni

hooneühistuseadusest tulenevate erisustega. HÜS § 5 lg 3 alusel registreeritakse liikmeks

saamine äriregistris. Selleks esitab huvitatud isik notarile seadusega sätestatud omandiõigust

tõendavad dokumendid ning notar edastab äriregistrile andmete muudatused. HÜS § 8 lg 1

järgi tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama liikmesust, peab olema

notariaalselt tõestatud.

ÄRS § 71 lg 1 kohaselt võib ÄRS §-s 14 nimetatud osanike andmete õiguse kohta puudutatud

isik kuni 2024. a 31. augustini esitada põhistatud vastuväite. Registripidaja kannab

puudutatud isiku esitatud vastuväite registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja

lahendamiseks üle kohtunikule (ÄRS § 71 lg 2). Äriregistri seaduse eelnõu (493 SE)

seletuskirjas on selgitatud, et äriregistrisse registripidaja peetava osanike nimekirja loomisega

saavad osanike andmed senisest erineva tähenduse. Seni olid osaühingu osanike andmed

äriregistri äritoimikus ning neil oli üksnes informatiivne tähendus. Hooneühistu liikmete

nimekirja äriregistris registrikaardi andmetena pidamisega tagatakse suurem õigusselgus ja

tsiviilkäibekindlus.

Vaatamata kohtu selgitustele ei ole avaldaja esitanud tõendeid selle kohta, et avaldaja on

hooneühistu liikmesuse number 1 omanik. Käesoleval juhul on tegemist registriasjaga, mis

tähendab, et kohus lähtub vastuväitest ja esitatud tõenditest. Registriasjas ei saa kohus asuda

lahendama omandivaidlust. Kuivõrd andmed äriregistris on saanud senisest erineva

tähenduse, annab ÄRS § 71 lg 1 võimaluse osanikele (hooneühistu puhul liikmetele) esitada

vastuväide selle kohta, kui registrikaardile on liige valesti sissekantud. See tähendab eelkõige

seda, et tegemist on eksitusega/arusaamatusega ja/või kande tegemisel on tekkinud viga ning

vastuväite lahendamisega saab kohus põhjendatud avalduse korral selle vea parandada.

Avaldaja esitatud asjaoludest nähtub kohtule, et tegemist on vaidlusega omandi üle, mida

kohus vastuväite menetluses lahendada ei saa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja

vastuväide on põhjendamatu ning vastuväite avaldus tuleb jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Avaldaja taotleb, et registripidaja

muudaks teda garaažiboksi omanikuks.

Tegemist on veaga ning avaldaja on garaažiboksi omanik. Võimalik, et juhatuse liikmetel P.

Jurjevil, D. Kusnerovil, R. Husjainovil on isiklik huvi garaažiboksi vastu. Nad ei teadnud

hooneühistu liikmeid ja ei olnud juhatuse liikmed tol ajal. Nad esitasid dokumendid salaja

juhatuse esimehest T. Smirnovast ja teistest juhatuse liikmetest, kes tol ajal olid

garaažikooperatiivi liikmed ja kes teadsid olukorrast.

2002. aastal ei sõlmitud notariaalset lepingut, dokumendid vormistati käsitsi.

Hooneühistuseadus jõustus alles 1. jaanuaril 2005.

Avaldaja ostis 2002. aastal garaaži ja tõi 2002. aasta novembris sularahas aasta liikmemaksu.

Juhatuse liige T. Smirnova viis liikmemaksu panka ning kandis hooneühistu arvele 29.

novembril 2002. Edasi maksis liikmemaksu rentnik. Makse selgitusse märgiti vana omaniku

nimi. Võimalik, et sellepärast tekkis arusaamatus ja hiljem viga kande tegemisel.

Viga ei pandud tähele, kuni Tartu Maakohtu registriosakond palus 22. augusti 2023. a

määrusega nr Ä10037018 esitada garaažibokside nimekirjad. Juhatuse liikmetele oli avatud

hooneühistu liikmete nimekiri, et üle vaadata andmete õigsus ning tuli välja viga garaažiboksi

nr 1 ja 68 suhtes. Garaažiboksi nr 68 osas leiti samuti viga, et omanik on teine isik. 2007.

aastal oli vormistatud juba hooneühistu ja boksi nr 68 omaniku vahetuse osas oli koostatud

notariaalne akt. Boksi nr 68 osas parandati viga ja tehti muudatus registrikaardil.

Endine juhatuse liige T. Smirnova saab tõendada, et tegemist on eksitusega nimekirjas ning

olemas on konto väljavõte, mis tõendab, et summa oli makstud avaldaja poolt ja kantud

garaažiboksi nr 1 eest.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Juhatusele ei ole esitatud piisavalt tõendeid garaažiboksi nr 1 omaniku vahetuseks. Avaldaja

oli juhatuse liige 2005. aastast ja avaldaja osales üldkoosolekutel. Avaldaja maksis panga

kaudu ainult oma garaažiboksi nr 24 eest. Avaldaja ei käitunud kui garaažiboksi nr 1 omanik,

ei hääletanud ega maksnud arveid. Avaldaja ei teadnud, kes maksis garaažiboksi nr 1 arveid.

Puudub selge vastus, miks ei viidud ümbervormistamist lõpuni. Avaldaja pidi olema teadlik,

et ta pole märgitud liikmete nimekirjas kui garaažiboksi nr 1 omanik. Avaldaja oli enda

ütluste järgi andnud väidetavalt laenu boksi nr 1 omanikule Igor Braunile, mille tagatiseks

olevat olnud garaažiboks nr 1. Väidetavalt pidi avaldaja saama tagatise endale, kuid selle

kohta puuduvad tõendid.

Avaldajal oli üle 10 aasta võimalus notaris garaažiboks enda nimele võtta ja kui garaažiboks

nr 1 oleks olnud laenu tagatis, siis oleks läbi kohtu olnud võimalik see enda nimele võtta.

Rahvastikuregistri järgi suri garaažiboksi omanik 26. veebruaril 2019. Olukorra selgitamiseks

toimus konsultatsioon notar Annika Kuimetiga (24. märtsil 2025 kell 11:00). Selgus, et I.

Braunil on pärijad (2–3 järjekord).

Notarisse oli toodud ostu-müügi lepingu koopia, mitte originaal, kuigi avaldaja väitis, et

originaal on tema käes. Pavel Jurjev on näinud ostu-müügilepingu originaali, kuid tegemata

on ekspertiis nii dokumendi vanuse kui ka muude asjaolude osas. Puudutatud isiku hinnangul

on leping ilmselt võltsitud ja vajab ekspertiisi.

Puudutatud isik palub kohtul välja selgitada garaažiboksi omanik ja jätta avaldus täies

ulatuses rahuldamata. Kui I. Braunil on pärijad, siis palub puudutatud isik algatada pärimise

protsess.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid

täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 21 ja § 659). Määruskaebus jääb

rahuldamata.

9. Avaldaja esitas koos määruskaebusega hooneühistu pangakonto väljavõtte perioodi kohta

1. november 2002–30. november 2002. Avaldaja soovib sellega tõendada, et ta tasus 2002. a

novembris sularahas aasta liikmemaksu. Hooneühistu esitas maakohtule oma pangakonto

väljavõtte mh perioodi kohta 1. jaanuar 2002–1. jaanuar 2004 (dtl-d 47–51). Sellelt nähtub

avaldaja viidatud 29. novembril 2002 T. Smirnova tehtud sularaha sissemakse (dtl 49). Seega

puudus avaldajal vajadus pangakonto väljavõtte esitamiseks. Ringkonnakohus jätab

määruskaebusele lisatud pangakonto väljavõtte asja materjalide juurde võtmata.

10. Maakohus leidis õigesti, et avaldaja esitatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist vaidlusega

omandi üle, mida kohus ei saa lahendada vastuväite menetluses. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

11. Avaldaja tugineb sellele, et ta omandas garaažiboksi I. Braunilt 2002. aastal, s.o enne

hooneühistuseaduse jõustumist. Sellega seoses peab ringkonnakohus vajalikuks märkida

täiendavalt järgmist.

Äriregistri andmetel asutati 1998. aastal mittetulundusühinguna Garaažiühistu Majakas.

Garaažiühistu Majakas on vastavalt 1. jaanuaril 2005 jõustunud hooneühistuseaduse sätetele

ümber kujundatud tulundusühistuks (Hooneühistuks Majakas). Enne 1. jaanuari 2005

kohaldus hooneühistule mittetulundusühingute seadus (MTÜS). MTÜS § 13 lg 1 ja § 16 lg 1

kohaselt otsustab mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ja liikme mittetulundusühingust

välja arvamise juhatus, põhikirjaga võib ette näha, et liikmeks vastuvõtmise ja liikme

väljaarvamise otsustab üldkoosolek. Äriregistri andmetel ajavahemikul 22. detsember 1998–

18. oktoober 2007 kehtinud garaažiühistu põhikirja p 3.2 nägi ette, et liikmeks vastuvõtmine

toimub füüsilise isiku kirjaliku avalduse alusel üldkoosoleku otsusega. Põhikirja p 3.4

kohaselt toimus ühistust lahkumine ühistu liikme kirjaliku avalduse alusel kuu aja jooksul

üldkoosoleku otsusega.

Avaldaja esitas foto 15. juuni 2002. a avaldusest garaažiühistu juhatusele (dtl 6), milles palus

vormistada I. Brauni käest ostetud garaažiboks N1 enda nimele. Avaldaja esitas samuti foto I.

Brauni 15. juuni 2002. a avaldusest (dtl 157), millest nähtuvalt ta palus end garaažiühistust

välja arvata seoses garaažiboksi võõrandamisega A. Nõmmele. Vaidlust ei ole selles, et

avaldaja oli sel ajal garaažiühistu liige, avaldaja kasutuses oli garaažiboks nr 24. Asja

materjalidest ei nähtu, et garaažiühistu oleks vastu võtnud üldkoosoleku otsuse, millega anti

garaažiboks nr 1 avaldaja kasutusse. Samuti ei nähtu asja materjalidest, kas ja millal I. Brauni

liikmelisus garaažiühistus lõppes. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et I. Braun osales

hooneühistu liikmena üldkoosolekul 2005. ja 2011. aastal (dtl-d 25–28, 31, 43–45) ning

garaažiboksi nr 1 eest tasus Aimur Valtin, viidates makse selgituses I. Braunile kuuluvale

garaažiboksile nr 1 (dtl 47 jj).

Ülaltoodut arvestades ei ole avaldaja tõendanud, et tegemist oleks arusaamatuse või veaga,

mille saaks avaldaja vastuväite alusel parandada.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)