1-24-7061/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-7061

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2025, Tallinnas

Kohtukoosseis

kohtunik Kristina Väliste

rahvakohtunikud Merlyn Rei ja Kristiina Naaber

Kriminaalasja number

1-24-7061 (kohtueelses menetluses 24230150693)

Kohtuistungi sekretär

Riina Ratassepp

Tõlgid

Natalija Mehh, Zemfira Lampmann

Prokurörid

Liset Rohi, Liis Vainola

Kaitsjad

Argo Küünemäe ja Sven Sillar

Menetluse liik

üldmenetlus

Süüdistatavad:

Kaspars Matvejevs, isikukood: 38110300109; viibib

vahistatuna XXX; kodakondsus: Läti Vabariigi; emakeel:

läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene keelt; xxxharidus;

töökoht: XXX.

Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata ja kehtivad

väärteokaristused puuduvad. Välisriigis karistatud.

Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024.a otsusega nr

24/114439 süüdi mõistetud raske narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest.

Karistatud vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, mis jäeti

tingimisi täitmisele pööramata katseajaga kuni

31.05.2026

1 / 35

Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 23.07.2024.

Vahistatud alates 25.07.2024

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Igors Jakovlevs, isikukood: 38002120191; viibib

vahistatuna XXX; kodakondsus: Läti Vabariigi;

emakeel: läti keel, valdab kõnes ja kirjas vene keelt;

xxxharidus; töökoht: xxx

Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata.

Tõkend: Kahtlustatavana kinni peetud 28.07.2024.

Vahistatud alates 30.07.2024

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada Kaspars Matvejevs KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistada teda

vangistusega 11 aastat.

2. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja KarS

§ 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme kohtu

2.04.2024.a otsusega nr 24/114439 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 1 aasta 6

kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega, mõistes lõplikuks kandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistuse 12 aastat 6 kuud ja 10 päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Kaspars Matvejevsi

kinnipidamisest, s.o alates 23.07.2024.

4. Tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

5. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Kaspars Matvejevsilt riigituludesse:

5.1. sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot;

5.2. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot.

5.3. Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot.

5.4. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot.

5.5. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot.

5.6. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot.

5.7. Kaspars Matvejevsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Argo Küünemäe tasu

kokku 2675,16 eurot.

6. Kriminaalmenetluse kulud 12 811,16 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK,

EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK

või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber

99925700014657.

6.1. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

7. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

tagamiseks Kaspars Matvejevsile kuuluv sularaha 5225 eurot, milline on Harju Maakohtu

19.09.2024.a määruse nr 1-24-5374 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi

tagatiskontol nr EE932200221023778606.

2 / 35

8. Süüdi tunnistada Igors Jakovlevs KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega

10 aastat.

9. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja algust alates Igors Jakovlevsi

kinnipidamisest, s.o alates 28.07.2024.

10. Tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

11. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Igors Jakovlevsilt riigituludesse:

11.1.

sundraha 2,5 palga alammääras, s.o 2215 eurot;

11.2.

Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot;

11.3.

Narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot;

11.4.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise kulust 420 eurot;

11.5.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00752-01 teostamise kulu 70 eurot;

11.6.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 6510 eurot;

11.7.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 kulust 455 eurot.

11.8.

Igors Jakovlevsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja Sven Sillari tasu

kokku 2303,36 eurot.

12. Kriminaalmenetluse kulud 12 509,36 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK,

EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK

või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber

99925700014660.

12.1.

Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

13. KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise

tagamiseks:

13.1.

Igors Jakovlevsile kuuluv sularaha 1700 eurot, milline on Harju Maakohtu

19.09.2024.a määruse nr 1-24-5373 alusel hoiustatud Rahandusministeeriumi

tagatiskontole nr EE932200221023778606;

13.2.

nutitelefon Samsung Galaxy A14 keskmise väärtusega 135,62 eurot ja

nutitelefon Samsung Galaxy S21 keskmise väärtusega 769,25 eurot, millised asuvad

PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn).

14. KarS § 54 lg 1 alusel mõista Igors Jakovlevsile lisakaristusena Eesti Vabariigist

väljasaatmine pikkusega 7 aastat koos 7-aastase sissesõidukeeluga.

15. KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega

süüdlase väljasaatmisest.

16. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 4 kohaselt viiakse väljasaatmine

täide viivitamata pärast vangistuse ärakandmist.

17. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid

17.1.

Konfiskeerida KarS § 191 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel EKEI-le

ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (kanep ja alprasolaam), mis asuvad hoiul

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (aadressil Tervise 30, Tallinn).

17.2.

Konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

narkootilise aine käitlemisvahendid – 5 tk fooliumpakendit, 3 tk soonkinnisega

kilekotti, 2 tk sinist värvi kilekotti, 2 tk vaakumpakendit, 2 tk tühja blisterpakendit

kirjega Xanax 1 mg alprasolaam, 3 tk rohelist värvi prügikotti, 1 tk musta värvi

prügikott, 1 tk valget värvi tekstiilist kott, 5 tk kahekordset (s.o kokku 10 tk)

3 / 35

läbipaistvat vaakumkilepakendit, 1 tk musta värvi kilekott, 1 tk kahekordne

vaakumkilepakend, 1 tk kolmekordne sinist värvi kilekott, 7 tk sulguriga kilekotti, 23

tk soonkinnisega kilekotti, millised asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas (aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn).

17.3.

Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel Kaspars Matvejevsi nutitelefonide

Xiaomi Redmi 10C ja Samsung Galaxy S21 koopiafailid, raportfailid ja jäädvustatud

fotod, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas.

17.4.

Kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 aluse Igors Jakovlevsi nutitelefonide Samsung

Galaxy A14 ja Samsung Galaxy S21+ koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik

ja jäädvustatud fotofailid, millised asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas.

17.5.

Kõik meetmed rakendatakse peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad, kaitsjad ja prokuratuur edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest (21.05.2025),

s.o kuni 20.06.2025 (k.a).

Vahistatud süüdistatavate kaitsjate puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse

kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale isikule. Kohtuotsuse terviktekst eesti keeles

antakse süüdistatavatele kohtuotsuse kuulutamisel. KrMS § 10 lg 10 alusel arvestatakse

kohtuotsuse peale kaebamisel kaebetähtaega tõlgitud kohtuotsuse saamisest arvates. Tõlge

edastatakse selle valmimisel.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o kuni 5.06.2025 (k.a).

SÜÜDISTUS

Kaspars Matvejevsit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varasemalt Soome Vabariigi

Helsingi esimese astme kohtu 02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 asjas nr R 24/2651 süüdi

mõistetud Soome Vabariigi karistusseadustiku ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, mis on Eesti Vabariigis kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 järgi, omandas

uuesti ebaseaduslikult isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83

grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas ühiselt ja kooskõlastatult koos

Igors Jakovlevsiga.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest

ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga

enda kasutuses olevas sõiduautos Peugeot registreerimismärgiga XXX kuni 23.07.2024 kell

16.03, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas eelnimetatud

sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja:

4 / 35

- sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud

massiga 9,09 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%;

-sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega

kilekoti kanepiõisikutega ja 1 soonkinnisega kilekoti, milles 1 suurem fooliumpakend

kanepiõisikutega. Nimetatud pakendites olid kanepiõisikud kokku massiga 102,90 grammi,

mille THC sisaldus on 19%.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest

ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors Jakovlevsiga

enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud

aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja:

-köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist Maxima kirjaga kilekoti seest 1

vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud

massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%;

-köögist külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid

kanepiõisikud massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%;

-köögist külmkapi sügavkülma ülemisest sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1

soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi

kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi,

mille THC sisaldus on 17%.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Igors Jakovlevsiga ebaseaduslikult omandatud narkootilisest

ainest kanepist hoidis Kasparts Matvejevs koos Igors Jakovlevsiga ühiselt ja kooskõlastatult

enda kasutuses olevas garaažis Tallinnas aadressil YYY boksis nr 188 kuni 28.07.2024 kell

19.15, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: - uksepoolse

rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda rohelist

värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda valget värvi

tekstiilist kott, mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat vaakumkilepakendit, millest

seesmiste vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 4605 grammi, mille THC

sisaldus on 17%;

-uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda

musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise vaakumpakendi

sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist värvi kilekott, mille

sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli

3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga kilekotis oli üks sulguriga

kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega

ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas sulguriga kilekotis oli

soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; neljandas

sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti

kanepiõisikutega; viiendas sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga kilekott ja üks

soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega. Nimetatud

pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 1732 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli

THC sisaldus on 12%.

Samuti tema omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja

isikult psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas

5 / 35

ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil

eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti elutoast televiisori all oleva

laua pealt ära 2 blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti Xanax 1 mg

massiga 1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ning selle töötlemisproduktid (nt hašiš,

marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja;

alprasolaam kuulub IV nimekirja.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 7,5 grammist ja alprasolaami puhul 0,023 grammist. Nii käitles Kaspars

Matvejevs narkootilisi ja psühhotroopseid aineid koguses, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt

11 133 inimesele.

Seega pani Kaspars Matvejevs toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis isiku poolt, kes on

varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo.

Igors Jakovlevsi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi

poolt, mis seisneb selles, et tema omandas isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga

kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt

10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilist ainet kanepit

kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, mida ta seejärel ebaseaduslikult valdas ja pakendas

ühiselt ja kooskõlastatult koos Kaspars Matvejevsiga.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud

narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors

Jakovlevsiga enda kasutuses olevas sõiduautos Peugeot registreerimisnumbriga XXX kuni

23.07.2024 kell 16.03, mil Tallinnas P. Pinna 4 asuvas Ida-Harju politseijaoskonna parklas

eelnimetatud sõiduautos teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult

välja:

-sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi, mille sees olid kanepiõisikud massiga

9,09 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%;

-sõiduki pagasiruumist kilekoti seest 1 fooliumpakendi kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega

kilekoti kanepiõisikutega, 1 soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 suurem fooliumpakend

kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 102,90

grammi, mille THC sisaldus on 19%.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud

narkootilisest ainest kanepist hoidis Kaspars Matvejevs ühiselt ja kooskõlastatult koos Igors

Jakovlevsiga enda elukohas Tallinnas aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil

eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult

välja:

6 / 35

-köögist külmkapi ülemises osas olevast sahtlist Maxima kirjaga kilekoti seest 1

vaakumpakendi, mille sees oli omakorda 1 vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud

massiga 996,10 grammi, mille THC sisaldus on 15%;

-köögist külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinist värvi kilekoti, mille sees olid

kanepiõisikud massiga 383,30 grammi, mille THC sisaldus on 17%;

-köögist külmkapi sügavkülma ülemisest sahtlist sinist värvi kilekoti kanepiõisikutega, 1

soonkinnisega kilekoti, mille sees 1 fooliumpakend kanepiõisikutega, ning 1 fooliumpakendi

kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud kokku massiga 65,44 grammi,

mille THC sisaldus on 17%.

Osa eelnevalt isikute grupis koos Kaspars Matvejevsiga ebaseaduslikult omandatud

narkootilisest ainest kanepist hoidis ta koos Kaspars Matvejevsiga ühiselt ja kooskõlastatult

Kaspars Matvejevsi kasutuses olevas garaažis Tallinnas aadressil YYY boksis nr 188 kuni

28.07.2024 kell 19.15, mil eelnimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti

ära:

-uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda

rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda musta värvi prügikott, mille sees omakorda

valget värvi tekstiilist kott, mille sees omakorda 5 kahekordset läbipaistvat

vaakumkilepakendit, millest seesmiste vaakumpakendite sees olid kanepiõisikud kokku

massiga 4605 grammi, mille THC sisaldus on 17%;

-uksepoolse rohelist värvi plastikkonteineri seest rohelist värvi prügikott, mille sees omakorda

musta värvi kilekott, mille sees kahekordne vaakumpakend, millest seesmise vaakumpakendi

sees olid kanepiõisikud; musta värvi kilekotis oli veel kolmekordne sinist värvi kilekott, mille

sees 5 sulguriga kilekotti, millest ühes sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli

3 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; teises sulguriga kilekotis oli üks sulguriga

kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott, milles oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega

ning 10 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; kolmandas sulguriga kilekotis oli

soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti kanepiõisikutega; neljandas

sulguriga kilekotis oli soonkinnisega kilekott, milles oli 4 soonkinnisega kilekotti

kanepiõisikutega; viiendas

sulguriga kilekotis oli üks tühi sulguriga kilekott ja üks soonkinnisega kilekott, milles

oli soonkinnisega kilekott kanepiõisikutega. Nimetatud pakendite sees olid kanepiõisikud

kokku massiga 1732 grammi, mille THC sisaldus on 12%.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste

ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning

narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või

nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ning selle töötlemisproduktid (nt hašiš,

marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuulub vastavalt sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe

tekitamiseks 7,5 grammist. Nii käitles Igors Jakovlevs narkootilist ainet koguses, mis tekitaks

narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele.

Seega pani Igors Jakovlevs toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikute grupis.

Menetluskäik

7 / 35

1. 29.11.2024 saabus Harju Maakohtusse süüdistusakt üldmenetluses Kaspars Matvejevsi

süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja Igors Jakovlevsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p

1 järgi.

2. 6.12.2024 Harju Maakohtu määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. Vahistamise tõkendid

jäeti Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi suhtes muutmata (K 1 lk 9-11).

3. 16.12.2024 saabus Igors Jakovlevsi kaitsja Sven Sillari kaitseakt (K 1 lk 12, 13).

4. 17.12.2024 saabus Kaspars Matvejevsi kaitsja Argo Küünemäe kaitseakt (K 1 lk 14, 15).

5. 20.12.2024 toimus eelistung (K 1 lk 16-19).

6. 20.12.2024 Harju Maakohtu määrusega loeti Kaspars Matvejevsi ja Igors jakovlevsi

suhtes vahistused jätkuvalt põhjendatuks ja tõkend vahistamine jäeti muutmata kuni

kohtulahendini. Kriminaalasja arutamine määrati avalikul kohtuistungil 3., 4.,5. ja 6.

märtsil 2025 (K 1 lk 106- 109).

7. Kohtuistung toimus 3. märtsil 2025.a. Kohtuistungil osales prokurörina volituse alusel

abiprokurör Liset Rohi (K 1 lk 117-118).

8. 4., 5.ja 6. märtsil 2025 jäi kohtuistung prokurör Liis Vainola haigestumise tõttu ära (K 1 lk

116).

9. 24.03.2025 ja 21.04.2025 toimus kohtuistung volituse alusel abiprokurör Liset Rohi

osalusel (K 4 lk 82).

10. 21.04.2025 kohtuvaidlustes leiab prokurör, et süüdistatavate süü on tõendatud, õigesti

kvalifitseeritud ja palub Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs süüdi mõista (K 4 lk 106).

11. Kaspars Matvejevsi kaitsja Argo Küünemäe leiab, et Kaspars Matvejevs ei pannud tegu

toime grupis ning palub mõista kergem karistus (K 4 lk 95pö-97).

12. Igors Jakovlevsi kaitsja Sven Sillar palub Igors Jakovlevs õigeks mõista ja konfiskeeritud

raha tagastada (K 4 lk 97pö-98pö).

13. Kaspars Matvejevs avaldas viimases sõnas kahetsust (K 4 lk 99pö).

14. Igors Jakovlevs kinnitas viimases sõnas, et tema ei ole kanepit käidelnud (K 4 lk 99pö).

15. Kohus määras kohtuotsuse kuulutamise 21.05.2025 kell 9.30 (K 4 lk 99pö).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kogutud tõendid on lubatavad. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi süü on

täielikult tõendamist leidnud ning nende tegevus on õigesti kvalifitseeritud.

Tõendatus

Kanepi käitlemise episood

1. Süüdistatav Kaspars Matvejevs on ennast süüdi tunnistanud suures koguses narkootilise

aine kanep omandamises, valdamises, pakendamises ja aine hoidmises autos, korteris ja

garaažis. Ta eitab kuriteo toimepanemist grupis koos Igors Jakovlevsiga (K 1 lk 120, K 4

lk 69-69pö, 70-773pö).

2. Kaspars Matvejevsi ütlused on osaliselt usaldusväärsed, kuid selles osas, et ta üksinda

kuriteo toime pani, mitte grupis koos Igors Jakovlevsiga, ebausaldusväärsed. Taolisele

veendumusele jõudis kohus seoses sellega, et Kaspars Matvejevsi ütlustes on sisemised

vastuolud, puudub järjepidevus ja need ei ole kokkulangevad teiste kogutud tõenditega,

mistõttu jätab kohus selles osas tema ütlused tõendikogumist välja.

3. Kaspars Matvejevsi ütluste kohaselt kuulub kogu leitud ja äravõetud kanep talle. Ta ostis

kõik äravõetud kanepi ühe ja sama isiku käest ühekorraga Tallinnas. Raha kanepi ostuks

sai krüptoinvesteeringust. Kanepi ostmiseks võttis krüptoraha välja (K 4 lk 71). Kanepi

soetas üksinda umbes kolm nädalat kuni üks kuu enne kinnipidamist. Ta tutvus

Telegramis inimestega, kes soovisid osta kaks kilogrammi marihuaanat. Leidis koha kust

osta ja otsustas edasi müüa. Isik, kellelt ostis ja kelle jaoks pidi osa kodus hoidma oli

Koordinaator. Suhtlus toimus Telegramis. Kanepi sai ta kilostes pakendites. Kanep oli

soetamisel pakendatud läbipaistvatesse ühekilostesse kilekottidesse, pakendeid oli kokku

8 / 35

9, mis olid omakorda kahes suures valgest tekstiilkotis. Raha oli tal olemas kahe

kilogrammi kanepi jaoks, ülejäänud koguse pidi ta umbes kolm kuni neli päeva enda

juures hoidma ja siis tagasi viima kuhu öeldakse. Algselt oli tehing, et antakse 2 kg

kanepit 7000 euro eest, ülejäänud koguse hoiab enda juures. Hiljem lubati hoidmise eest

tasu. Kõigepealt viis saadud kanepi koju, hoidis enda korteri saunas. Korter on

kahetoaline. Kui teadis, et Igors Jakovlevs tuleb tema juurde elama, jättis osa külmikusse,

ülejäänud osa viis garaaži (K 4 lk 69pö). Igors Jakovelvs ei teadnud, et tal on kodus

kanepit. Kui Igors Jakovlevs kolis sisse, siis ei olnud külmikus midagi (K 4 lk 71pö).

Edasiselt vastab aga seletuseks küsimusele Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali

leidumise kohta, et kanep oli külmikus samal ajal kui Igors Jakovlevs ka korteris oli,

kokku umbes üks kuni kaks päeva (K 4 lk 72). Kui sai teada et Igors Jakovlevs seal on,

võttis köögis kapist Maxima kilekoti, mähkis need sinna ja pani külmikusse. Peale kanepi

külmikus midagi ei olnud. Ülejäänud koguse, mis oli tekstiilkottides, pakendas köögis

ümber. Tegi kapi lahti, võttis sealt kotid, mähkis kottidesse ja teibiga kinnitas. Peale

pakendamist viis garaaži. Kotid ja teip olid eelnevalt kodus, köögi sahtlis. Kanep oli

samaaegselt Igors Jakovlevsiga korteris üks kuni kaks päeva (K 4 lk 73). Kanep oli

külmiku riiulis ja sügavkülmas, ta ootas kui Igors Jakovlevsi ei olnud kodus ja viis siis

kanepi ära (K 4 lk 71). Ühest omandatud pakendist võttis näidiseks kanepit. Selleks avas

pakendi, võttis natukene, keeras fooliumist voldikusse, siis võttis kapist prügikoti, kallas

sinna kogu ülejäänud sisu ja pani külmikusse. Fooliumnutsaka sees olnu andis kliendile,

kes keeldus halva kvaliteedi tõttu ostust. Siis veel üks kord pakendas ümber. Peale kanepi

külmikus rohkem midagi ei olnud. Külmikusse jättis osa ainet ja osa viis garaaži. Plaan

oli aine maha müüa. Garaaži võtmed olid tema käes. Kanepi viis garaaži Peugeotiga.

Igors Jakovlevsiga on kunagi varem garaažis käinud ühel korral 2022 aastal.

Kinnipidamise hetkel asusid garaaživõtmed garaažiuksel, autovõtmed olid tema käes.

Keegi ei teadnud, et ta võtmeid garaaži uksel hoiab. Igors Jakovlevs tuli tema juurde oma

asjade ja kottidega. Võis olla ka prügikotte, sest seal sahtlist, kust ta kotte võttis oli palju

kotte. Enne kinnipidamist oli ta jõudnud maha müüa umbes pool kilo kanepit ja sai selle

eest umbes neli kuni viis tuhat eurot.

4. Kaspars Matvejevsi ütlustes puudub järjepidevus selles, kas Igors Jakovlevsi saabumisel

tema korterisse oli ta osa kanepist jõudnud ära viia või mitte. Nii on ta esialgu väitnud, et

ainet korteris enam ei olnud, kuid seejärel vastanud otseselt DNA-ga seotud küsimusele,

et siiski olid Igors Jakovels ja kanep samaaegselt tema korteris. Nimetatu on vastuolu.

Asjaolu, et Kaspars Matvejevs enda ütlusi muutis konkreetselt DNAga seotud küsimuse

peale veenis kohut tema ütluste ebausaldusväärsuses antud küsimuses. On selge, et

Kaspars Matvejevs soovib taoliste ütlustega luua elulist usutavust Igors Jakovelvsi

bioloogilise materjali leidumisele prügikottidel. Samas on Kaspars Matvejevs jätnud

tähelepanuta, et Igors Jakovlevsi bioloogiline materjal tuvastati sisemisel ehk

vaakumpakendil, prügikoti sõlmedel ja teibil. Selliste kohtade osas Igors Jakovlevsi

bioloogilise materjali leidumist ta selgitanud ei ole. Arusaamatuks jääb ka vaid osa aine

äraviimise vajadus korterist, mitte kogu aine äraviimine, kui Igors Jakovlevs ei pidanud

seda leidma ega sellest midagi teadma. Taoline osaline aine äraviimine viitab sellele, et

suurem kogus tuli hoida eraldi riskide hajutamiseks ning sellele pidi keegi teine järele

tulema. Ebausutav on ka 2 kg kanepi omandamine kokku 7000 euro eest, kuivõrd see on

oluliselt alla turuhinna, ning ülejäänud kanepi hoidmise eest lisaks soodustuse saamine.

Ühtegi tõendit krüptoinvesteeringu ja sellest saadud tulu kohta esitatud ei ole. Arvestades

hoiule jäetud kanepi kogust ja võimalikku maksumust, siis eeldaks taoline tehing

usalduslikke suhteid. Samuti väitis Kaspars Matvejevs hiljem, et pidi ikka hoidmise eest

mingit raha ka saama, mis omakorda seab tema enda eelnevalt öeldu kahtluse alla,

puudub järjepidevus. Alla turuhinna aine soetamine ning lisaks hoidmise eest saadav tulu

9 / 35

võõra inimese käest ei ole usutav kaitseversioon. Ühtegi tõendit Kaspars Matvejevs

vestluste kohta esitanud ei ole. Garaažis teostatud läbiotsimisel selle uksel võtit ei leitud,

mis seab ka selles osas ütlused kahtluse alla. Seega ei ole Kaspars Matvejevs esitanud

tõendeid, mida kohus saaks hinnata, mistõttu on kohus lähtunud teistest kogutud

tõenditest.

5. Kaspars Matvejevsi ütlused ei ole osaliselt kokkulangevad ka Igors Jakovlevsi ütlustega,

kes eitab enda süüd täies mahus, väites, et tema ei ole kanepit käidelnud (K 1 lk 120, K 4

lk 75-78pö).

6. Igors Jakovlevsi ütluste kohaselt Kaspars Matvejevsi juurde elama asudes olid tal olemas

korteri võtmed, garaaživõtmeid tal ei olnud. Kaspars Matvejevsi kinnipidamisest ja

seotusest narkootikumidega sai ta teada ja aru 23.07.2024, kui ta soovis korterisse

siseneda, kuid selle keelas korteris olnud politsei. Pärast tagasi tulles leidis ta rõdu ukse

juures maast põrandalt tühja koti pisikeste kanepitükkidega. Ta oli ise tugevas joobes ja

läks magama. Üks päev helistati talle tundmatult numbrilt Telegram kaudu ja küsiti

garaaživõtmeid. Kuna ta oli eelnevalt näinud maas kanepitükke sai ta kohe aru millega

tegemist oli. Samuti tunnistas helistaja kõne lõpus ise talle, et garaažist on vaja ära võtta

umbes 10 kg kanepit. Igors Jakovlevs otsustas aidata, et Kaspars Matvejevsil ei tekiks

hiljem probleeme. Võtmeid küsis ta Kaspars Matvejevsi xxx xxxlt Xlt, kes ka võtmed tõi.

Ei mäleta, kas rääkis temaga kanepist. Kuna temaga keegi ühendust ei võtnud, jõudis X

võtmed tagasi võtta. Seejärel võttis tundmatu uuesti temaga ühendust ja küsis jälle

võtmeid. Ta küll võttis Xga taas ühendust, kuid võtmeid ei saanud enam, sest samal õhtul

teda ennast arreteeriti. Teda ei pannud imestama, et tundmatu inimene talle helistab, teab

tema nime ja oskab küsida Kaspars Matvejevsi elukaaslaselt võtmete saamise kohta või

kanepi asumise kohta garaažis. Tööga seoses on Kaspars Matvejevsisse puutuvalt talle ka

varem helistatud. Kaspars Matvejevs ei ole talle ise öelnud, et tema kontakti kellelegi

edasi oleks andnud ega rääkinud kanepist. Kus garaaž asub mäletab väga halvasti,

võtmeid pole varem näinud ega teadnud, et ühed võtmed ukse peal asuvad. Korteris

olevat külmikut ei ole tema kasutanud, toitu ei ole sinna pannud, kuid alkoholi võis

panna. Ta ei mäleta et oleks kanepit näinud. Korterisse saabudes viis kõigepealt oma

asjad avatud kööki, siis väikesesse tuppa. Tema DNA võib olla sellega seoses leitud, et

Kaspars Matvejevs võis pakendada kanepi tema kasutatud kottidesse (K 4 lk 75pö, 76pö,

77-77pö). Samas väitis, et ta ei oska öelda kuidas tema DNA sattus nendele kottidele ja

teibile, pole kasutanud teipi (K 4 lk 78). Tal oli paar musta värvi prügikotti, suurust ei

oska öelda, mis ta pani köögis kapi sahtlisse peale enda asjade väljavõtmist. Kapis oli

enne ka poekotte ja prügikotte. Tema asjad olid nii poekottides kui prügikottides, neis

olid riided, jalatsid ja köögi asjad.

7. Tähele tuleb panna, et Kaspars Matvejevs ei rääkinud sellest, et tema oleks andnud Igors

Jakovlevsi kontakti ja nime kanepiga seoses mõnele teisele isikule. Ta väitis, et ta

omandas kanepi üksi ja temaga pidi ühendust võetama, kui oli vaja osa kanepist tagasi

anda. Samuti tuleneb Kaspars Matvejevsi ütlustest, et otsuse osa kanepist garaaži viia

võttis ta vastu peale seda, kui kanep tema korteris asus. Ta ei viidanud kuidagi, et ta oleks

rääkinud sellest kellelegi teisele või et ta oleks vahepealsel ajal kellegiga suhelnud.

Kuidas pidi keegi tundmatu isik teadma helistada Igors Jakovlevsile, teadma, et kanepist

osa asub garaažis, teadma elukaaslase olemasolu ja veel enam, et teised võtmed asuvad

elukaaslase käes, jääb kohtule mõistetamatuks ja on ebausutav. Kohus on

kriminoloogilisele kogemusele tuginedes veendunud selles, et võis olla

inimene/inimesed, kes olid huvitatud garaažis oleva kanepi äraviimisest, mistõttu võttis

peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist Igors Jakovlevs, kes tundis Xt, viimasega

ühendust, et kanep garaažist äratoimetada, ja küsis garaaživõtmeid. On võimalik, et ta

joobeseisundi tõttu või muul takistusel ei olnud võimeline koheselt kanepit garaažist ära

10 / 35

toimetama, mistõttu jõudis X võtmed tagasi võtta. Taolist kohtu veendumust süvendab ka

vestluste sisu, millel kohus peatub edaspidi. Arusaamatuks jääb ka see, kuidas saanuks

Igors Jakovlevs tundmatu garaaži viia, kui ta selle asukohta enda sõnul väga halvasti

mäletas. Märgitu on ebausutav ja viitab sellele, et tegelikkuses teadis Igors Jakovlevs

garaaži asukohta ja kanepi seal asumist. Usutav ei ole ka see, et peale politsei lahkumist

leidis ta korterist koti kanepitükkidega. Läbiotsimise protokolli juures olevast fototabelist

nähtub, et rõduukse juures ei ole midagi maas (K 2 lk 38-39), selle ukse juures ei

toimetata kanepi kaalumise ega pakendamisega. Kanep asus üksnes köögi külmikus, kuid

rõduuks asub sellest eemal. Seetõttu puudub igasugune usutavus selles, et peale politsei

lahkumist rõdu ukse juures või korteris nähtaval kohal juhuslikult sai olla kanepit.

Märgitu viitab selgelt sellele, et Igors Jakovlevs oli teadlik korteris asuvast kanepist.

Edasiste ekspertiiside valguses tuleb meeles pidada ka seda, et Igors Jakovlevs räägib

musta värvi prügikottidest, mitte rohelist värvi prügikottidest. Kaspars Matvejevs

kinnitas, et peale kanepi külmikus midagi ei olnud (K 4 lk 73), Igors Jakovlevs väitis, et

tema külmikut ei kasutanud, kui siis pani sinna alkoholi (K 4 lk 75pö). Ometi nähtub

läbiotsimisel tehtud fotodelt, et külmikus on sööki ja jooki (K 2 lk 43). Seega jääb

lahendamata küsimus, kes külmikusse need toiduained pani. Märgitu omab tähendust

ainult seetõttu, et Kaspars Matvejevs on tunnistanud külmikusse vähemalt kanepi

panemist, kuid Igors Jakovlevs on püüdnud seost külmiku/sügavkülmaga vältida. Taoline

püüd viitab aga üheselt soovile vastutusest vabaneda ehk vähendada võimalust, et Igors

Jakovlevsi saaks seostada kanepiga. Eeltoodu alusel ei ole Kaspars Matvejevsi ja Igors

Jakovlevsi ütlused kooskõlas ega usutavad. Samuti, Igors Jakovlevs ei ole esitanud

tõendeid, mida kohus saaks hinnata, mistõttu on kohus lähtunud teistest kogutud

tõenditest.

8. X, kes on Kaspars Matvejevsi endine elukaaslane ja xxx xxx, kinnitas, et Kaspars

Matvejevs elas Tallinnas XXX tänava korteris ning viimasel ajal (enne kinnipidamist)

elas temaga koos vana sõber Igors Jakovlevs. Kaspars Matvejevs kasutas enamuse ajast

tema nimel renditud autot Peugeot riikliku registreerimise numbriga XXX.

Kinnipidamise ajal – teisipäeval 23.07- oli auto Kaspars Matvejevsi käes. Peale Kaspars

Matvejevsi kinnipidamist küsis Igors Jakovlevs tema käest tema vanematele kuuluva,

kuid ka tema pere ja Kaspars Matvejevsi kasutuses oleva, garaaži võtmeid, see võis olla

neljapäeval 25.07. Üks paar garaaživõtmeid olid enne Kaspars Matvejevsi käes. Kaspars

Matvejevs kasutas seda garaaži. Garaaživõtmed andis neljapäeval, ise käis neil reedel

järgi ja laupäeval hakkas Igors Jakovlevs uuesti võtmeid küsima. Tema ise käis garaažis

enne politseiga käimist umbes 1, 5 aastat tagasi. Igors Jakovlevsi küsimise peale andis ta

talle võtmed. Kuvatõmmise kohta selgitab et tema nimi on seal N ja telefoni number on

tema oma. Ta märgib, et Igors Jakovlevs hakkas väga tihti garaaživõtmete kohta küsima

ja lõpuks selgitas, et seal on 10 kilogrammi muru, et sinna on vaja minna, muidu on

halvasti. Muru tähendas marihuaanat. Tal tekkis hirm, kartis, et see on seotud Kaspars

Matvejevsiga, ja otsustas politseid teavitada. Koos politseiga garaaži sõites, kui uks avati,

oli kohe tunda kanepi lõhna. Tema ise Kaspars Matvejevsi ega Igors Jakovelvsi juures

kanepilõhna ei ole tundnud. Kumbki meestest ei ole talle rääkinud, et nad tegelevad

millegi ebaseaduslikuga ega ole ta sellist asja ise märganud (K 4 lk 64-68).

9. Seega kinnitab X Igors Jakovlevsi ja Kaspars Matvejevsi pikaajalist sõprust, Igors

Jakovlevsi elamist Kaspars Matvejevsi juures, Igors Jakovlevsi poolt aktiivset

garaaživõtmete küsimist ja Igors Jakovlevsi teadmist selle kohta, et garaažis asub kanep.

10. Vaidlus puudub selles, et Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud sõidukist, tema ja tol hetkel

Igors Jakovlevsi elukohast ning Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud garaažist leiti ja

võeti ära suures koguses kanepit ning sularaha. Märgitu on tõendatud järgnevaga.

11 / 35

11. 23.07.2024 läbiotsimise käigus Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud sõidukis Peugeot

registreerimisnumbriga XXX andis Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja sõiduki

pagasiruumist ca 110 grammi kanepit: 1) sõiduki pagasiruumis läbipaistva kilekoti sees

fooliumnutsakas, mille sees roheline taimne aine (Peugeot-1); 2) sõiduki pagasiruumis

läbipaistva kilekoti seest 2 tk soonkinnitusega kilekotti, millest ühe sees roheline taimne

aine ja teises 1 tk suurem fooliumpakend rohelise taimse ainega, ja veel 1 väiksem

fooliumnutsakas rohelise taimse ainega (Peugeot-2). Lisaks sellele on võetud sõiduki

keskkonsoolist käetoe seest sularahakupüürid 3x 20 eurot, 12 x 10 eurot (Peugeot-3),

sõiduki kekskonsoolist käetoe seest kaarditasku vahelt sularaha kupüürid 1x 10 eurot, 5 x

5 eurot (Peugeot- 4, K 2 lk 1- 26).

12. Läbiotsimisel Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi elukohas Tallinnas XXX andis

Kaspars Matvejevs vabatahtlikult välja külmikust ca 1, 5 kg kanepit ning sularaha ca

2000-3000 eurot. Kaspars Matvejevsi juhendamisel oli leitud ja äravõetud: 1) külmkapi

ülemise osa sahtlist Maxima kilekoti seest kinnine läbipaistev vaakumpakend, mille sees

omakorda kinnine vaakumpakend, milles rohelist värvi taimne aine kogukaaluga 1112

grammi (Valge- 1); 2) külmkapi sügavkülma alumisest sahtlist sinine kilekott, mille sees

roheline taimne aine kogukaaluga 398 grammi (Valge-2); 3) sügavkülma ülemisest

sahtlist sinine kilekott, mille sees lahtiselt roheline taimne aine kogukaaluga 38 grammi,

lisaks soonkinnitusega kilekott, mille sees fooliumpakend kaaluga 36 grammi ning

fooliumnutsakas rohelise taimse ainega kaaluga 8 grammi (Valge-3); 4) elutoa diivanilt

sularaha kupüürid 77x 50 eurot, 52 x 20 eurot, 1x 10 eurot (Valge-4). Lisaks leiti ja võeti

ära: elutoa sektsioonkapist parempoolsest kapist vaasi seest sularaha kupüürid 3 x 20

eurot, 1 x 10 eurot, 8x 5 eurot (Valge -6); magamistoa reisikohvrist musta värvi rahakoti

vahelt sularaha kupüürid 34 x 50 eurot (Valge-7). 26.08.2024 on koostatud õiend selle

kohta, et fotol nr 24 jäädvustatud 20 euro sularahakupüüride arv on 50, mitte 52 kupüüri

(K 2 lk 27- 60). Tähele tuleb panna, et kanep asus köögi külmkapi osas ja sügavkülmas

ehk kohas, mida said kasutada nii Kaspars Matvejevs kui Igors Jakovlevs. Fotodelt

nähtub, et külmikus asub ka sööke ja jooke, kuid mitte alkoholi. Kuivõrd antud

läbiotsimisel võeti ära ka Igors Jakovlevsi rahakotis olnud sularaha ning Igors Jakovelvs

ei saanud korterisse sisse, kuna seal oli politsei, siis on ilmne, et tol hetkel pidi ta juba

oma asjadega Kaspars Matvejevsi juurde kolinud olema ehk siis viibis Igors Jakovlevs

igal juhul korteris, kui seal oli kanep, mistõttu on Kaspars Matvejevsi ütlused selles

esialgselt antud osas, et Igors Jakovlevs ja kanep samal ajal korteris ei olnud, valed.

Samas oli selleks ajaks juba osa kanepist viidud garaaži, mida kinnitab asjaolu, et

läbiotsimisel seda korterist ei leitud, vaid see leitigi garaaži läbiotsimisel.

13. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01160-01 antud ekspertarvamuse kohaselt:

1) sõidukist Peugeot leitud rohelised taimeosad massiga 9, 09 grammi on kanepiõisikud,

mille tetrahüdrokannabiooli (THC) sisaldus on 16%. Rohelised taimeosad massiga 102, 9

grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 19%; 2) korterist leitud aine puhul:

rohelised taimeosad massiga 996, 1 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on

15% (Maxima kilekotist külmikust). Rohelised taimeosad massiga 383,3 grammi on

kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17% (sügavkülmiku sahtel). Rohelised taimeosad

massiga 65, 44 grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 17% (sügavkülmiku

sahtel). Ainete puhasmass kokku 1556, 83 grammi (K 2 lk 61- 64).

14. Kaspars Matvejevsi ütluste kohaselt ostis tema kaks kilo kanepit edasimüügiks ja enda

kinnipidamise ajaks oli jõudnud realiseerida umbes pool kilo kanepit. Märgitu on

usaldusväärne, arvestades, et korterist ja autost leitud kanepi kogus oli 1556, 83 grammi.

Kuna aga edasimüügi osas süüdistust esitatud ei ole, siis arvestab kohus seda asjaolu

üksnes Kaspars Matvejevsi ütluste usaldusväärsuse hindamisel.

12 / 35

15. Läbiotsimisel Kaspars Matvejevsi poolt kasutatavas garaažiboksis aadressil YYY boks nr

188 väljendas Kaspars Matvejevs ei ta ei tea, ei mäleta, kas tal on midagi välja anda.

Läbiotsimisel leiti ja võeti ära: 1) ukse poolsest rohelisest plastikkonteinerist roheline

teibitud prügikott, milles omakorda roheline prügikott, milles omakorda must prügikott,

milles omakorda valge tekstiilist kott, milles omakorda 5 läbipaistvat

vaakumkilepakendit, mille kõigi sees rohelist värvi taimne aine: 1 pakend 1084, 0

grammi, 2 pakend 1095, 8 grammi, 3 pakend 1092, 5 grammi, 4 pakend 1097, 0 grammi,

5 pakend 1093, 8 grammi (Garaaž-1); 2) ukse poolsest rohelist värvi plastikkonteineri

seest rohelist värvi prügikott, milles omakorda musta värvi kilekott, mille sees läbipaistev

vaakumpakend rohelise taimse ainega kogukaaluga 1094, 6 grammi. Samuti musta värvi

kilekotis omakorda 3-kihiline sinist värvi kilekott, mille sees 5 läbipaistavat kilepakendit,

mille kõigi sees roheline taimne aine: 1 pakend 321, 7 grammi, 2 pakend 275, 2 grammi,

3 pakend 171, 1 grammi, 4 pakend 125, 0 grammi, 5 pakend 125, 5 grammi (Garaaž-2, K

2 lk 82- 116).

16. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01178 antud eksperdi arvamuse kohaselt on

garaažist leitud rohelised taimeosad kogumassiga 4605 grammi on kanepiõisikud, mille

THC sisaldus on 17% (roheline teibitud kott) ja rohelised taimeosad kogumassiga 1732

grammi on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on 12% (Garaaž2) (K 2 lk 117- 120).

Kokku 6337 grammi. Seega on osa kanepi THC sisaldus kokkulangev korterist leitud

kanepi THC sisaldusega (17%).

17. Vahemärkusena saab tõdeda, et Peugeotis leitud narkootiline aine oli pakendatud kilekotis

omakorda fooliumnutsakus, samuti kilekotis oli läbipaistev soonkinnisega kott, milles nii

taimne aine, kui omakorda fooliumnutsakad (K 2 lk 17- 19). Korteris oli aine pakendatud

külmiku osas Maxima kilekotis veel omakorda korduvates kilekottides ja sügavkülma

osas sinistes prügikottides ja veel korduvalt kottides (K 2 lk 43- 46, 51-52). Garaažist

leitud aine oli pakendatud samuti korduvatesse prügikottidesse jm kottidesse, sh

läbipaistavad soonkinnisega kotid (K 2 lk 96- 115). erinevatest kohtadest leitud kanep oli

seega pakendatud sarnasel viisil, samuti oli ütluste kohaselt algselt pakendamiseks

kasutatud (soetatud) tekstiilkotid edasises kasutuses. Sularaha leiti autost kokku 215 eurot

ja korterist 6670 eurot (K 2 lk 53, 54, 58- 60). Seega on usutav, et kanepi müük toimus ka

autos, mis selgitab autos taolise raha olemasolu ning samade kupüüride olemasolu

korteris viitab sellele, et sularaha ei jäetud autosse, vaid viidi korterisse. Edasiseks on

oluline meeles pidada, et sularaha leiti samuti suuremas summas Igors Jakovlevsi

rahakotist.

18. Oluline on ka see, et enne auto ja korteri läbiotsimist avaldas Kaspars Matvejevs, et seal

leidub narkootilist ainet, kuid garaaži läbiotsimise rakendamisel ta taolist avaldust ei

teinud (K 2 lk 6, 32, 87). Koosmõjus hiljem uuritavate vestlustega viitab see Kaspars

Matvejevsi teadmisele, et kui tema on kinnipeetud, siis korraldab Igors Jakovlevs kanepi

äraviimise garaažist. Ehk, tal oli lootus, et politsei sel hetkel kanepit enam ei leia.

Teisisõnu, antud asjaolu tõendab grupis tegutsemist.

19. Kaspars Matvejevs on enda süüd tunnistanud kanepi omandamises, valdamises,

hoidmises ja pakendamises. Seda kinnitab ka ekspertarvamus. DNA-ekspertiisiaktis nr

24E-GE00699-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti köögis külmiku ülemiselt riiulilt

võetud välimiselt vaakumpakendilt (milles oli 996, 1 grammi ainet) Kaspars Matvejevsi

DNA- profiil (K 2 lk 70- 74). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01 antud eksperdi

arvamuse kohaselt leiti garaažist äravõetud esemetelt suures koguses ainult Kaspars

Matvejevsi bioloogilist materjali: nt rohelist värvi prügikotilt, mille küljes oli teip ja

milles oli rohelist värvi prügikott (p 1.1), rohelist värvi prügikoti küljes olnud teibilt

kahest proovist (p 1.2., 1.3.), rohelist värvi prügikotil, milles oli musta värvi prügikott (p

1.19), musta värvi prügikotil, milles oli vaakumpakend ja sinist värvi kilekott, mis oli

13 / 35

rohelist värvi prügikotis (1.20), vaakumpakendilt, mille küljes oli teip ja milles oli

vaakumpakend taimse ainega (p 1.22), sinist värvi kilekoti sõlmelt, milles oli sinist värvi

kilekott ja mis oli musta värvi prügikotis (p 1.24), sinist värvi kilekoti keerult, milles oli

sinist värvi kilekott ja mis oli sinist värvi kilekotis ( p 1. 25), sinist värvi kilekoti sõlmelt,

milles olid sulguriga kilekotid ja mis oli sinist värvi kilekotis ( p 1. 26), sinist värvi

kilekotilt ( p 1. 27), sulguriga kilekoti sulgurilt, milles oli soonkinnisega kilekott nr 1.1. ja

mis oli sinist värvi kilekotis (p 1.28), soonkinnisega kilekotil nr 1.1, milles oli 3

soonkinnisega kilekotti taimse ainega ja mis olid soonkinnisega kilekotis nr 1 ( p 1. 29, jj

nt p 1.33, 1.40, 1.41, 1.42,1.44, 1.49, 1.50, 1.54, 1.60, 1.62). DNA-ekspertiisiaktis nr

24E-GE00843-01 antud eksperdi arvamus tõendab Kaspars Matvejevsi bioloogilise

materjali sisaldumise tõenäosusarvutusi. Taoliselt on tema seotus kanepi ja pakenditega

lisaks tema enda ütlustele ka objektiivselt tõendatud.

20. DNA- eksperdi arvamus koosmõjus teiste tõenditega kinnitab samuti Igors Jakovlevsi

osalust kanepi käitlemisel.

21. DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti

garaažist äravõetud esemetelt Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi mõlema DNA-

profiil musta värvi prügikoti küljes olnud teibilt (p 1.7). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-

GE00752-01 antud eksperdi arvamuse kohaselt leiti Igors Jakovlevsi DNA profiil köögis

külmiku ülemiselt riiulilt võetud välimiselt vaakumpakendilt, milles oli vaakumpakend

taimse ainega (K 2 lk 77pö, 75- 81). Igors Jakovlevsi DNA-profiil leiti vaakumpakendilt

nr 3, milles oli vaakumpakend nr 3.1 taimse ainega ja mis oli kangast kotis (p 1.13).

Ekspertarvamus sisaldas ka võimalikku, mõlema DNA profiili leidumist, rohelist värvi

prügikoti sõlmelt, milles oli musta värvi prügikott ja mis oli rohelist värvi prügikotis (K 2

lk 121- 132). DNA-ekspertiisiaktis nr 24E-GE00843-01 antud eksperdi arvamus tõendab

Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali sisaldumise tõenäosusarvutusi garaažiboksist

aadressil YYY boks nr 188, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leitud narkootilise aine

pakenditelt. Rohelist värvi prügikoti sõlmelt, milles oli musta värvi prügikott ja mis oli

rohelist värvi prügikotis pärineb 108 tõenäosusega Igors Jakovlevsilt (p 1.1.). Igors

Jakovlevsi DNA- profiil musta värvi prügikoti küljes olnud teibilt tõepärasussuhe on 1021,

vaakumpakendilt nr 3, milles oli vaakumpakend nr 3.1 taimse ainega ja mis oli kangast

kotis on Igors Jakovlevsi DNA profiili tõepärasussuhe 1012 (p 1.3, K 2 lk 133- 141).

Antud ekspertarvamus kinnitab Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali leidumist lisaks

rohelist värvi prügikoti sõlmelt, koos Kaspars Matvejevsi bioloogilise materjaliga ka

musta värvi prügikoti teibilt ja sisemiselt vaakumpakendilt tekstiilkotis, milles oli

vaakumpakend taimse ainega.

22. Kaspars Matvejevsi jutu järgi ostis tema kanepi kilostes pakendites tekstiilkottides ja

pakendas selle ise ümber. See on oluline, sest ümberpakendamine ei toimunud

tekstiilkottides, mistõttu ei saanud süüdistatavate teooria alusel- Igors Jakovlevsi toodud

poe- ja prügikottide kasutamine- sattuda Igors Jakovlevsi bioloogiline materjal

vaakumpakendile, mis asus tekstiilkotis. Sellega pidi tal süüdistatavate ütluste kohaselt

igasugune puutuvus puuduma. Igors Jakovlevs rääkis, et tema kasutas musta värvi

prügikotte, selliselt puudub igasugune selgitus, kuidas sai tema bioloogiline materjal

sattuda rohelist värvi prügikoti sõlmele. Igors Jakovlevs ei teadnud midagi teibist, seda ta

ei kasutanud. Ometi on tema bioloogiline materjal leitud prügikoti ümber olnud teibilt.

Selliselt on tema bioloogiline materjal garaažis olnud kanepiga seotult leitud kolmest

kohast: musta värvi prügikoti teibilt, rohelist värvi prügikoti sõlmelt ja tekstiilkotis olnud

sisemiselt vaakumpakendilt, milles oli omakorda vaakumpakend ainega. Korteris leiti

tema bioloogiline materjal aga külmiku ülemise osa sahtlist leitud Maxima kilekotis

olnud vaakumpakendilt, milles oli omakorda vaakumpakend taimse ainega (k 2 lk-d 70,

71pö, 77pö, 124, 136pö).

14 / 35

23. Märgitu viib kohtu järelduseni, et kuigi vähesel määral, siis oli Igors Jakovlevs seotud

kanepi pakendamisega, sest tema bioloogilise materjali leidumine teibil, sõlmel ja

sisemisel vaakumpakendil viitab justnimelt pakkimisele- vaakumpakendiga kokkupuude,

teipimine, kokkusõlmimine-, mitte juhuslikule bioloogilise materjali ülekandumisele. Nii

ei saa kilekotilt, mille välise pinnaga võib pakendamisel kokku puutuda, kanduda

bioloogiline materjal üle vaakumpakendi välisküljele, mis pannakse kilekoti sisse (mitte

ei puutu välimised küljed omavahel kokku), veel enam aga mitte prügikoti sõlmele (mis

iseloomustab selle puudutamist) või teibile. Samuti vähendab juhusliku ülekandumise

teooria tõenäosust nii mitmest erinevast kohast Igors Jakovlevsi bioloogilise materjali

leidmine, mh nii korteris kui garaažis olnud kanepiga seoses. Samuti, arvestades

kaitseversiooni- kanep pakendati varasemalt Igors Jakovlevsi asju sisaldanud prügi- ja

poekottidesse-, siis pidanuks nendelt võetud proovides Igors Jakovlevsi bioloogilist

materjali pigem rohkem ülekanduma, mitte vähem ja just märgitud kohtadesse.

24. Lisaks ekspertarvamusele tuleneb Igors Jakovlevsi seotus kanepi käitlemisega ka teistest

tõenditest. Nimelt kohtu veendumust Igors Jakovlevsi osaluse kohta suurendab ka

vestlustest nähtuv.

25. 30.07.2024 asitõendi vaatlusprotokollis on Igors Jakovlevsi valdusest võetud nutitelefon

Samsung (LT8583555) sisu vaatlus. Vestluses (K 3 lk 7-14) kasutajaga N (X ütluste

kohaselt tema) räägitakse garaaživõtmetest. On aru saada, et N on võtmed andnud Igors

Jakovlevsile ja soovib neid tagasi, käis ise korteris võtmetel järgi ja võttis kaasa ka

garaaživõtmete kõrval olnud Igors Jakovlevsi auto võtmed (K 3 lk 10, tõlge lk 33).

Samuti N selgitab, et ta ei saa enda venda teist päeva kätte, kardab, et vend on ise „sinna“

läinud ja mõtleb, et midagi juhtunud ei ole. Selgitab, et autos võtmeid ei ole. 28.07.2024

kell 11.13 Igors Jakovlevs vastab, et:“ see ei ole võimalik, tema ei puutu asjasse.. kui nii

võtta“. Igors Jakovlevsi taoline vastus näitab seda, et tema teab, kes on seotud garaažis

oleva kanepiga, vastasel juhul ei oskaks ta välistada X venna seotust, tal puuduks taoline

teadmine ja see väljenduks nt küsimises, miks X venna pärast kardab. Edasi räägitakse

võtmete puudumisest (K 3 lk 11-14, tõlge lk 34-36). Samuti selgitab Igors Jakovlevs, et:

„see ei ole minu oma seal tulevad teised“ (K 3 lk 14, tõlge lk 36). Igors Jakovles viitab, et

tegemist ei ole tema kanepiga võtmes, et teised tulevad kanepile järele. Et kanep garaažist

ära viia soovitakse tuleneb ka järgmisest vestlusest. Vestlus kasutajaga xxx vide annab

Igors Jakovlevs teada, et kui naissoost tema talle teada annab, siis ta kirjutab. Sellele

vastab teine kasutaja:„ sul on vaja igal juhul võtmed ära võtta. Meil on ka vaja end

inimeste järgi seada, et nad saaksid ära võtta“. Millele omakorda Igors Jakovlevs vastab,

et vaja on nii teda kui garaaživõtmeid/../, ta annab ära ja lähevad laiali (K 3 lk 20-22,

tõlge lk 27). Sealt edasi on Igors Jakovlevs edastanud enda ja kasutaja N vahelise

vestluse, millest eelnevalt juttu oli (K 3 lk 21- 24, tõlge lk 27-28, K 3 lk 1- 26, tõlge kuni

lk 41). Märgitud vestlus kinnitab seda, et kanepile pidi keegi järele tulema, kuid näitab ka

seda, et Igors Jakovlevsi teopanus oli suurem kui sõbra hädast väljaaitamine, mis on tema

kaitseversioon. Igors Jakovlevs viitab, et tegemist ei ole tema kanepiga, millest saab

mõista, et tegemist oli kanepihoiuteenusega või edasimüüdud kanepiga. Samuti viitab

„ see ei ole minu kanep“ sellele, et kuskil mujal, nt korteris/Kaspars Matvejevsi käes

olevas autos oli tema või nende kanep. Taoliseks lauseks puuduks igasugune vajadus, kui

tal endal ei olnuks samaaegselt kanepit. Samuti ei toimu suhtlus vaid audiokõne kaudu

nagu Igors Jakovlevs väitis, vaid vahetatakse ka sõnumeid. Igal juhul nähtub vestlusest

Igors Jakovlevsi seotus ja tahe olukorda kontrollida- ta ise peab viibima juures, kui kanep

ära võetakse. Mis asjaoludel tema juuresolek on vajalik, kui ta ei ole kanepi omandamise

ja/või, müümise/hoiult tagasiandmise ja/või hoidmisega seotud, jääb mõistetamatuks.

Selleks puuduks igasugune vajadus ja põhjendatus.

15 / 35

26. Kaitsjad heitsid ette, et tuvastamata on Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi

teopanused, rollid ning esinevad kõrvaldamata kahtlused, mis tuleb süüdistatavate kasuks

tõlgendada.

27. Kohus nõustub sellega, et tõendite maht Igors Jakovlevsi osaluse kohta koos Kaspars

Matvejevsiga narkootikumide käitlemises on napp, kuid see on piisav veendumaks, et

kahtlused on kõrvaldatud ja Igors Jakovlevs käitles koos Kaspars Matvejevsiga kanepit.

28. Eelnevalt tuvastas kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovles on pikaajalised sõbrad,

kes on varasemalt koos töötanud ja elamispinda jaganud. Nad elasid vähemalt 23.07.2024

koos Tallinnas XXX Kaspars Matvejevsi renditud korteris. Kaspars Matvejevs tunnistab

kanepi ostmist ehk omandamist, selle viimist ehk toimetamist/vedamist/transportimist

korterisse, autosse, garaaži ning kanepi hoidmist korteris, autos ja garaažis. Samuti

kanepi ümberpakendamist ning osa kanepi edasimüümist. Kaspars Matvejevsi ütluste ja

DNA ekspertiisiaktis antud ekspertarvamuse koosmõjus saab asuda seisukohale, et

Kaspars Matvejevsit pakendas suuremal määral kanepit ümber kui Igors Jakovels, kes

tegeles sellega vähesemal määral. Asjaolu, et Kaspars Matvejevs ei rääkinud kanepi

soetajale kanepi asumisest garaažis, enda elukaaslasest, garaaživõtmetest ega avaldanud

enne garaaži läbiotsimist andmeid seal leiduva kanepi kohta, viisid kohtu veendumusele,

et ta soetas kanepi koos Igors Jakovlevsiga, kellega koos vähesel määral tegeles kanepi

pakendamisega, kellega koos korraldas (teadmata viisil ja ajal) kanepi viimise garaaži ja

kes püüdis korraldada kanepi garaažist äratoimetamist enne, kui politsei selle leiab.

Märgitu viitab sellele, et nad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult selles, kes kanepi

soetab, kus seda hoitakse ja kellega suheldakse kanepi üleandmiseks. Igors Jakovlevsi

suhtlemisest X ja nn tundmatuga jääb selge mulje, et ta on kanepi hoidmise ja

üleandmisega seotud, mitte ei tegele sõbra aitamisega. Sularahakupüüride leidumine

Igors Jakovlevsi rahakotis 1700 euro väärtuses kinnitab samuti tema seotust. Taolise

summa sularaha hoidmine ei ole tavapärane, vaid iseloomulik nt narkootikumide müügist

saadud rahale, samal ajal kui tavapäraselt raha laenatakse ülekande teel ning valdavalt

igapäevatoimingud rahaga teostatakse ülekannetega/pangakaardiga makstes. Eelnev ei

jäta kõrvaldamata kahtlust sellest, et Igors Jakovlevs ja Kaspars Matvejevs tegutsesid

ühiselt ja kooskõlastatult, kuigi nende veel täpsemad teopanused ei ole tuvastatavad.

29. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nii Kaspars Matvejevsi kui Igors Jakovlevsi süü kanepi

käitlemises on tõendatud.

30. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi sisemised põhjused ühiselt kuriteopanemist eitada

ei oma tähtsust. See, kas sellised ütlused antakse kergema karistuse saavutamiseks, Igors

Jakovlevsi vabadusse jäämiseks või muudel põhjustel, ei muuda kuidagi nende süü

tõendatust ega kuriteo kvalifikatsiooni.

Xanaxi käitlemise episood

31. Kaspars Matvejevs on tunnistanud Xanaxi ostmist ja valdamist ning on väitanud, et

omandas need tabletid omatarbeks umbes 60 euro eest tundmatult isikult ja hoidis kodus

kapis. Tabletid soetas umbes nädal enne kinnipidamist enda jaoks. Ta oli väga suures

depressioonis, sest tema käsutuses oli väga suur kogus marihuaanat. Rahunemiseks

otsustas Xanaxit võtta, uskus, et perearst seda talle välja ei kirjutaks (K 4 lk 70pö). Selles

osas peab kohus Kaspars Matvejevsi ütlusi usaldusväärseteks.

32. Tema ütlusi kinnitab ka kaudselt X, selgitades, et nad läksid esimest korda lahku 2023

detsembris. Kaspars Matvejevs hakkas tarbima antidepressante. Ta ei tea, kuid peab

võimalikus, et Kaspars Matvejevs tarvitas Xanaxit (K 4 lk 66pö).

33. Narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 24E-AN01160-01 antud ekspertarvamuse kohaselt

elutoast leitud 14 helelillat tabletti massiga kokku 1, 82 grammi sisaldavad alprasolaami.

Vastavalt Ravimiregistri andmetele ja pakendil toodud informatsioonile sisaldab üks

16 / 35

tablett 0, 001 g (1 mg) alprasolaami, seega sisaldub 14 tabletis arvutuslikult 0, 014

grammi (14 mg) aplrasolaami (K 2 lk 61- 64).

34. Kaspars Matvejevsi nõusolek terviseandmete avaldamiseks menetlejale ja õiend Kaspars

Matvejevsile väljastatud ravimiretseptide kohta tõendab, et Kaspars Matvejevsile ei ole

välja kirjutatud arsti poolt alprosolaami toimeainega aine retsepti (K 2 lk 65- 69).

35. Eeltoodu alusel on tõendatud, et Kaspars Matvejevs omandas ebaseaduslikult kohtueelse

menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult psühhotroopse aine alprasolaami

sisaldusega tablette Xanax, mida ta valdas ebaseaduslikult enda elukohas Tallinnas

aadressil XXX kuni 23.07.2024 kell 17.03, mil eelnimetatud aadressil teostatud

läbiotsimise käigus leiti ja võeti elutoast televiisori all oleva laua pealt ära 2

blisterpakendit, milles kokku 14 alprasolaami sisaldavat tabletti Xanax 1 mg massiga

1,82 grammi, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi.

Kvalifikatsioon

36. KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures

koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt ja lg 2 järgi isiku poolt, kes on varem toime

pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine

ebaseadusliku sisse- või väljaveo.

37. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p

3 kohaselt on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete

omamine, valdamine, pakkimine ja hoidmine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning

nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

38. Kanep, v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3% ning selle töötlemisproduktid (nt

hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.

mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I

nimekirja. Alprasolaam kuulub IV nimekirja. Seega on kanepi ja alprasolaami käitlemine

arsti ettekirjutuseta keelatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid vastava loa olemasolu

kohta. Kanepi ja alprasolaami omamine, valdamine, vahendamine, pakkimine kui ka

hoidmine on NPALS § 2 lg 3 kohaselt käsitletav käitlemisena.

39. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele.

40. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest teabenõudele (K 3 lk 42-44)

tuleneb, et alprasolaami keskmine kogus kümnele inimesele on 23 mg, kanepilehed ehk

marihuaana puhul 7, 5 grammi ehk 7500 mg. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs

käitlesid kanepit kokku massiga vähemalt 7893,83 grammi, millest piisanuks narkojoobe

tekitamiseks keskmiselt 10 525 inimesele seega suures koguses.

41. Kaspars Matvejevs käitles kokku 14 psühhotroopse aine alprasolaami sisaldusega tablette

Xanax, milles puhast alprasolaami kokku 14 milligrammi. Seega jääb selle kogus alla

keskmiselt kümnele inimesele joobe tekitamise kogusele, kuid kogumis narkootilise aine

kanep käitlemisega on tegemist suure kogusega.

42. Vastutus kaastäideviimise eest järgneb siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo

toime ühiselt ja kooskõlastatult (KarS § 21 lg 2 ls 1). Seejuures ei ole nõutav, et

täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused (nt RKKK 16.03.2015, 3-1-1-10-15, p 12).

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isikud tegutsevad kooskõlastatult, kui neil on

17 / 35

ühine teoplaan ja iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani täitmisest.

Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja millal

süütegu toime panna (RKKK 1-20-9591/107, p-d 18-19.). Isiku süüditunnistamiseks

kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust iga süüdistuse puhul eraldiseisvalt

põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et just see isik

andis ühise teoplaani realiseerimisse kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse (RKKK 1-

22-312 p 11).

43. Kohus on tuvastanud, et kanep asus Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi ühises

elukohas, Kaspars Matvejevsi kasutuses olevates autos ja garaažis. Kaspars Matvejevs on

tunnistanud kanepi omandamist, enda korteris, autos ja garaažis hoidmist, pakendamist.

Enamuselt kanepipakenditelt leiti Kaspars Matvejevsi bioloogilist materjali, kuid korteri

külmikus Maxima poekotis olnud vaakumpakendilt, mille sees oli vaakumpakend taimse

ainega, garaažis olnud rohelise prügikoti (mille sees olid korduvad kotid ja aine) sõlmelt,

musta prügikoti teibilt ja vaakumpakendilt, mille sees oli taimne aine, leiti ka Igors

Jakovelvsi bioloogilist materjali. Sellest järeldab kohus, et valdavalt tegeles kanepi

pakkimisega Kaspars Matvejevs ja vähesemal määral Igors Jakovlevs. Igors Jakovlevs oli

ka see, kes püüdis korraldada kanepi äratoimetamist garaažist peale Kaspars Matvejevsi

kinnipidamist. Temaga astus ühendusse inimene, kes pidi kanepi ära viima. Märgitu

tuleneb uuritud vestlustest ja X ütlustest. See viib kohtu järelduseni, et Igors Jakovlevs

pidi olema seotud ka kanepi soetamisega ja selle hoidmise kohta tehtud kokkulepetega

ning garaaži toimetamisega, kuivõrd keegi tundmatu ei saanud teada kanepi asumisest

garaažis, võtmete asumisest X käes ja Igors Jakovlevsi kontakte. Kanepi

vedamise/edasitoimetamise/transportimise ja müümise osas süüdistust ei ole esitatud,

kuid sellele viitab samuti autost leitud suur hulk sularaha ning ühisest elamisest leitud

suur hulk sularaha. Oluline on, et märkimisväärne summa sularaha leiti ka Igors

Jakovlevsi rahakotist, mille laenamise kohta ei ole ta ühtegi tõendit esitanud. Seega on

tegemist paljasõnaliste väidetega, mis ei ole kinnitust leidnud. Samas on Kaspars

Matvejevs tunnistanud umbes 0, 5 kg kanepi müümist ja selle eest 4000 kuni 5000 euro

saamist ning taolises suurusjärgus raha ka leiti ja võeti ära.

44. Eelneva põhjal leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs soetasid kanepi koos

ühe tehingu raames, hoidsid seda ühises elukohas Valge tänaval ja garaažis ning müügiks

pakendatud osa hoidsid nad Kaspars Matvejevsi autos. Suuremas koguses edasiantav

kanep hoiti eraldi garaažis.

45. Asjaõigusseaduse § 32 alusel on valdus tegelik võim asja üle. Kaspars Matvejevsil ja

Igors Jakovlevsil oli faktiline võim soetatud kanepi üle sel ajal, kui see asus nende ühises

elukohas, autos ja garaažis. Kanep sai Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi valdusesse

hetkest, kui see oli peale soetamist nende käes ja neil oli võimalus asuda sellega enda

äranägemise järgi toimetama, st ümberpakendama, autosse, garaaži viima, edasi

andma/müüma. Nad said seda pakendada, edasi müüa, ühest kohast teise toimetada

(korterist autosse, garaaži viia). Taoliselt oli Igors Jakovlevsil tegelik võim kanepi üle kas

siis, kui see asus Kaspars Matvejevsi autos või garaažis, mida kinnitab ka see, et just

Igors Jakovlevsil oli võim korraldada kanepi äraviimine garaažist ning selleks toiminguks

oli tema enda kohalolekut vaja. Tegelik võim ei sõltu sellest kui kaugel asi omanikust on,

vaid tema võimalusest seda asja mõjutada. Pakkimisega oli rohkemal määral seotud

Kaspars Matvejevs ja vähem Igors Jakovlevs. Selliselt on nad mõlemad omandanud,

vallanud, hoidnud ja pakendanud kanepit ehk seda ühiselt ja kooskõlastatult käidelnud.

46. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on kanepi

käitlemise toime pannud isikute grupis.

47. Kaspars Matvejevsi karistusregistri andmete väljatrükist nähtuvalt on ta Eesti Vabariigis

kriminaalkorras karistamata. Helsingi esimese astme osakonna 02.04.2024.a

18 / 35

kohtuotsusest nr 24/114439 nähtub, et Kaspars Matvejevs on Soomes karistatud Soome

Vabariigi karistusseaduse ptk 50 § 2 järgi kvalifitseeritava raske narkootiliste ainete

ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on tal ka varasem puutumus narkootiliste ainete

käitlemisega. Kohtuotsusest nähtuvalt seisnes narkokuritegu selles, et ta toimetas Eestist

ebaseaduslikult Soome narkootiliste ainete alprasolaami ja oksükodooni sisaldusega

tablette, kokku üle 5000 tableti. Lisaks mõisteti ta süüdi salakaubaveos, mis seisnes

selles, et ta vedas ilma vajaliku loata Soome 10 liitrit GBL-i, mis on seejuures samuti

narkootilise toimega aine. Samuti omandas Kaspars Matvejevs alprasolaami sisaldusega

Xanax tablettide. Seega on Kasparas Matvejevs KarS § 184 lg 2 p 2 sätestatud isikuks.

48. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks

süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab

seda võimalikuks. Käesoleval juhul viitavad kohtus uuritud tõendid üheselt sellele, et

Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs tegutsesid kavatsetult.

49. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi ütlustest tuleneb, et nendel mõlemal olid rahalised

raskused, Kaspars Matvejevsil polnud piisavalt tööd ja Igors Jakovlevsil polnud üldse

tööd. Seega polnud neil piisavaid rahalisi vahendeid ega seaduslikke sissetulekuid, mis

oleksid taganud nende äraelamise. Viimast kinnitab Kaspars Matvejevsi osas ka X.

Märgitu ajendas Kaspars Matvejevsi sõnul teda eelnevalt otsima ja seejärel tegutsema-

ostma kanepit suures koguses, et seda edasi müüa. Sealjuures oli tema sõnade kohaselt

tegu osaliselt kanepi ostmisega ja osaliselt hoiuteenuse osutamisega, millest tulenevalt sai

ta kanepi soetatud soodsama hinnaga. Eesmärgiks oli tulu teenimine. Taoliselt on nad

tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega sihilikult ja teadlikult.

50. Alprasolaami sisaldusega Xanax tablettide osas on Kapsras Matvejevs tunnistanud samuti

nende teadlikku ja tahtlikku ostmist, mistõttu on ta ka selle teo toimepannud kavatsetult.

51. Eeltoodu alusel on Kaspars Matvejevsi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p

1, 2 järgi ning Igors Jakovlevsi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

52. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on täisealised süüvõimelised meesterahvad, nende

süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistus

53. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, seejuures arvestatakse

kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma

edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel

tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud,

mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

54. Kohus ei pea põhjendatuks kaitsjate arusaama, et kanepi käitlemise eest karistuse

määramisel võiks lähtekohaks võtta sanktsiooni keskmäärast madalama määra. Taolist

erisust ei näe ette seadus ega kohtupraktika. Kohus arvestab narkootilise aine liiki teosüü

suuruse hindamisel.

55. KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Sanktsiooni

keskmäär on vangitus 9 aastat.

56. Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi teosüü hindamisel arvestab kohus, et nende poolt

kanepi käitlemise täpne ajavahemik on teadmata. Kaspars Matvejevsi ütlustest tulenevalt

on kanep soetatud kuni üks kuu enne kinnipidamist. Taoliselt tuleb tõdeda, et kuriteo

toimepanemise ajavahemik on väike. Eestis on kanep keelatud aine. Kaspars Matvejevs ja

19 / 35

Igors Jakovlevs omandasid kanepi Eestist. Seega ei ole mingisugustki tähtsust nende süü

hindamisel sellel, kas ja kus mujal Euroopas kanep legaliseeritud on. Kohus arvestab

teosüüd veidi vähendaval määral sellega, et kanepit loetakse kergemaks narkootiliseks

aineks. Samas on aga käideldud kanepi kogus keskmisest oluliselt suurem, ületades

sanktsiooni mõttes suure koguse (kümnele inimesele joobe tekitava koguse) üle tuhande

korra. See asjaolu suurendab olulisel määral süüdistatavate süüd. Kohus nõustub

prokuröriga selles, et taolist kogust ei ole võimalik suvaliselt inimeselt tänaval või veebis

soetada, selleks on vaja eelnevaid kontakte ja usaldusväärset mainet vastavas ringkonnas.

Ei anta ka suures koguses kanepit hoiule võõrale inimesele. Kaspars Matvejevsi ja Igors

Jakovlevsi teadlikkusele ja positsioonile viitavad ka väga piiratud ringis inimestega

suhtlemine, suhtlemise varjatud tase ehk teadvalt oli kasutuses kaks telefoni, Telegram

kaudu suhtlemine, narkootilise aine mitmesse kohta peitmine, sh mitmekordsete kottide

kasutamine. Siinkohal ei ole oluline, kas seda tehti kanepile iseloomulike lõhna

varjamiseks või kanepi juhusliku leidmise riski madaldamiseks, vaid taoline

pakendamine viitab juba ise teadlikkusele kanepi käitlemisel. Kaspars Matvejevsi ja Igors

Jakovlevsi tegevuse tulemusena on potentsiaalselt ohustatud olnud vähemalt 10 524

inimesest. Sellises ulatuses narkootiliste ainete käitlemine on märkimisväärselt

vastutustundetu ja kõrgel määral rahvatervist ohustav. Võttes arvesse, et Kaspars

Matvejevs ja Igors Jakovlevs ühiselt omandasid aine, hoidsid ja valdasid seda, valdavalt

tegeles pakendamisega Kaspars Matvejevs ja vähesel määral Igors Jakovlevs, kanepi

suuremas koguses üleandmine oli Igors Jakovlevsi korraldada, sularaha leiti nii Kaspars

Matvejevsi kui Igors Jakovlevsi valdusest (auto, rahakott), kui ka ühiskasutuses olnud

elutoast, siis leiab kohus, et nende teopanused saab lugeda võrdseks. Eeltoodu alusel leiab

kohus, et nende teosüü on keskmäärast suurem, kuid mitte ülemmäära lähedane.

Arvestades, et Kaspars Matvejevs käitles ka väikeses koguses alprosaami sisaldusega

tablette, siis suurendab see vähesel määral tema teosüüd.

57. Karistust kergendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

58. Igors Jakovlevs enda süüd ei tunnista ega ole väljendanud kahetsust toimepandu suhtes.

59. Kaspars Matvejevs on väitnud, et on algusest peale teinud koostööd politseiga, kahetseb

toimepandut, kuivõrd seetõttu jäi ta kõigest ilma ning väljendas viimases sõnas enda

kahetsust toimepandu ja tagajärgede suhtes temale endale ja lähedastele. Tegemist ei ole

karistust kergendava asjaoluna käsitletava puhtsüdamliku kahetsusega. Kahetsuse siirust

ei saa kohus jaatada, kuivõrd siiras kahetsus väljenduks ausas ülestunnistuses toimepandu

suhtes. Kohus aga tuvastas, et Kaspars Matvejevs on andnud valeütlusi puutuvalt Igors

Jakovlevsi osalusse. Samuti ei ole ta väljendanud mõistmist selles osas, kui kahjulik on

tema tegu rahvatervisele. Kahetsuse siirust õõnestab ka asjaolu, et ta on lühikese aja

jooksul samaliigilise teo eest teist korda kohtu all, olles ise veel katseajal ning lisaks

kanepile on ebaseaduslikult käidelnud ka alprosolaami sisaldusega tablette. Eeltoodu

alusel ei pea kohus Kaspars Matvejevsi kahetsusavaldust siiraks ega arvesta seda karistust

kergendava asjaoluna.

60. Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on narkootiliste ainete käitlemise kanepi episoodi

toimepannud madalal motiivil- omakasu ajendil. Kaspars Matvejevs on ise tunnistanud,

et soovis teenida tulu. Asjaolu, kas ta soovis sellega tasuda tekkinud võlgasid, osta

kingitusi või igapäevaseks äraelamiseks raha kasutada, ei oma siinkohal määravat

tähtsust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et tal oleks olnud äärmiselt raske

majanduslik olukord. Tõepoolest on tunnistaja X kinnitanud, et elati palgapäevast

palgapäevani ja ka tema pidi tööle asuma, kuid Eestis tuleb mõlema vanema töötamist

pidada tavapäraseks, mitte erandlikuks asjaoluks. Samuti tuleneb tunnistaja ütlustest, et

Kaspars Matvejevs tegi tööd, ta osutas taksoteenust, tegeles ehitusega. Märgitu tähendab,

et tal oli siiski sissetulekut võimalik legaalselt teenida. Tõepoolest ei ole kahtluse all

20 / 35

Kaspars Matvejevsi ülalpeetavate arv ja sellest tulenev loomulik vajadus oma laste eludes

ka materiaalset toetust pakkudes osaleda. See aga ei ole vabanduseks kuritegude

toimepanemisega tulu teenida. Nagu ka mitte teatud liiki töö vähenemine või kadumine

nagu nt ehitusobjektid Soomes. X ütluste kohaselt võeti ka ühiselt laenu, nt auto ning

peale Kaspars Matvejevsi kinnipidamist tasub need kulud tema. Märgitu aga viitab, et

neil oli piisavalt ressurssi, sest vastasel juhul ei saanuks nad laenu võtta või tunnistaja

üksi laenu võtta. MTA andmetel on Kaspars Matvejevsi tulud olnud 2024: 176 eurot,

2023: 8026 eurot, 2022: 1962 eurot, 2021: 6185 eurot, eelnevate aastate kohta andmed

puuduvad (K 3 lk 71). Töötamise registrist nähtuvalt on Kaspars Matvejevs töötanud

10.05.2021-1.09.2021 OÜ-s B töölepingu alusel xxxna; 27.07.2021-1.08.2021 P OÜ-s

võlaõigusliku lepingu alusel xxxna; 2.08.2021-31.10.2021 P OÜ-s töölepingu alusel

xxxna; 1.09.2022-4.11.2022 V OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel xxxna; 4.11.2022-

31.12.2023 V OÜ-s töölepingu alusel xxxna (töötamine peatatud 4.04.2023 isapuhkus);

18.04.2023 üks päev OÜ-s T xxxna; 1.01.2024 alates võlaõigusliku lepingu alusel V OÜ

xxxna. Kaspars Matvejevsil on alates 7.07.2022 ettevõtluskonto (K 3 lk 72- 76). Seega oli

Kaspars Matvejevsil ametlik töö, väike sissetulek, kuid ta otsustas teenida hõlptulu.

61. Igors Jakovlevs oli tol perioodil tööta, mis viitab sellele, et ka temal oli motiiv hõlptulu

teenida. MTA andmetel on Igors Jakovlevsi tulud olnud 2024: 936 eurot; 2023: 7473

eurot; 2022 andmed puuduvad; 2021: 2861 eurot. Varasemate aastate kohta andmed

puuduvad (K 3 lk 78). Töötamise registri väljatrüki andmete kohaselt Igors Jakovlevs on

töötanud 1.09.2021-31.10.2021 P OÜ-s võlaõigusliku lepingu alusel; 17.04.2023-

29.12.2023 OÜ-s T töölepingu alusel xxxna (K 3 lk 79- 80). Ühtegi tõendit tööotsimise

kohta esitatud ei ole.

62. Seega tuleb tõdeda, et mõlemad on nagu ütlustes ka väidetud töötanud ka ametlikult ning

neil on olnud ka ametlikud sissetulekud, mistõttu saab teha järelduse, et otsus asuda

teenima ebaseaduslikul teel tulu on olnud vabatahtlik valik.

63. Politseimajor Karl Põdra päringu vastuse kohaselt on kanepi tavapärane jaehind 15–20

eurot/gramm ja keskmine hulgihind 7000 eurot/kg. 7893,74 grammi kanepi müügil

olnuks süüdistatavatel võimalik seega tulu teenida jaeturul keskmiselt ca 138 000 eurot ja

hulgiturul üle 55 000 euro. Kaspars Matvejevs kinnitas ise, et umbes poole kilo kanepi

müügist sai ta neli kuni viis tuhat eurot. Nii autost (215.-) kui korterist (4900.-), sh Igors

Jakovlevsi rahakotist (1700.-), leiti sularaha (K 2 lk 7, 33). Üldteadaolevalt tasutake

narkootikumide ostu eest üldjuhul sularahas. Seega kinnitab sularaha leidumine

märkimisväärses summas nende ühises elukohas, autos kuid ka Igors Jakovlevsi

rahakotis, et nad teenisid tulu narkootilise aine müügist.

64. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs on kuriteo

toimepannud omakasu ajendil, mis on KarS § 58 p 1 alusel karistust raskendav asjaolu.

65. Eesti Vabariigis on Kaspars Matvejevs kriminaalkorras karistamata ja kehtivad

väärteokaristused puuduvad (K 3 lk 47). Kohus arvestab karistuse mõistmisel eelnevalt

viidatud Kaspars Matvejevsi Soomes mõistetud karistust (K 1 lk 39-55), kuid ei arvesta

prokuröri poolt väljatoodud eelnevaid muid välisriikide karistusi (K1 lk 24- 38, K 3 lk

48- 70). Esiteks ei ole need samaliigilised ning teiseks on tegude toimepanemisest

möödas märkimisväärne aeg.

66. Sama põhimõte kehtib Igors Jakovlevsi varasema karistatuse kohta- kohus sellega ei

arvesta, Eestis teda kohtulikult karistatud ei ole, kuid ta on karistatud 15.06.2024

väärteokorras, karistuse info registrist puudub (K 3 lk 77, K 1 lk 82—87). Kuivõrd

tegemist on teiseliigilise teoga, siis kohus sellega karistuse mõistmisel ei arvesta.

67. Kohus jääb Kaspars Matvejevsi kaitsjast eriarvamusele, leides, et Soomes tehtud

kohtuotsust tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta (RKKKo 1-17-10162, p28 jj). Antud

juhul on tegemist jõustunud kohtuotsusega. Prokurör on esitanud Kaspars Matvejevsi

21 / 35

suhtes Euroopa Karistusregistrite Infosüsteemi ECRIS väljatrüki (K 1 lk 41-42), Euroopa

uurimismääruse (K 3 lk 48- 70) ning Helisingi esimese astme kohtuotsuse koos tõlkega

(K 1 lk 43-55). Euroopa uurimismäärust on kohtueelses menetluses pädev koostama ja

Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale asutusele edastama prokuratuur (KrMS § 48952 lg 1).

Prokuröri esitatud kohtuotsuse koos tõlkega võttis maakohus vastu ja avaldas istungil.

Kaspars Matvejevsi kaitsjal ei olnud selle tõendi vastuvõtmisele vastuväiteid (K 1 lk

122). Seega on tegemist usaldusväärse ja lubatava tõendiga, mis on menetluskorda

järgides kogutud, asja arutamisel vastu võetud ning millele kohus saab otsust tehes

tugineda (RKKK 1-17-10162, p 38).

68. Seega arvestab kohus, et Kaspars Matvejevs tunnistati Helsingi esimese astme kohtu

02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 süüdi raske narkootiliste ainete ebaseadusliku

käitlemise ja salakaubaveo eest ja karistati vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, mis jäeti

tingimisi täitmisele pööramata (K 1 lk 39-55). Vabadus oli võetud 13.01- 2.04.2024 (K 1

lk 53 pö). Kuivõrd Kaspars Matvejevs on varasemalt karistatud samaliigilise teo

toimepanemise eest, siis saab teha järelduse, et mõistetud karistus ei ole olnud piisav

tema õiguskuulekale teele suunamiseks, mistõttu annab see eripreventiivsetel kaalutlustel

aluse karistuse suurendamiseks.

69. Sellises koguses narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejate karistamise õiguskorra

kaitsmise huvides teeb oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad teiste inimeste

tervise arvelt, mistõttu tuleb reageerida otsustavalt ja anda signaal, et selline käitumine on

vastuvõetamatu ja rangelt karistatav, mistõttu on oluline isoleerida sellise teo

toimepannud isikud pikemaajaliselt ühiskonnast, kaitsmaks seeläbi ka õiguskorra huve.

Taoliselt esinevad üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks.

70. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kaspars Matvejevsi süü on keskmisest suurem ning

kohane karistus selle teo eest on sanktsiooni keskmäära ületav, kuid mitte ülemääras.

Kohus peab kohaseks karistuseks 11 aastat vangistust.

71. Euroopa Nõukogu raamotsuse 2008/675/ÜVJP (24.07.2008.a) artikkel 3 lg 1 ja 2 ja KarS

§ 65 lg 2 alusel tuleb moodustada liitkaristus Soome Vabariigi Helsingi esimese astme

kohtu 02.04.2024.a otsusega nr 24/114439 mõistetud karistusega, s.o 1 aasta ja 9 kuu

pikkuse vangistusega, ning suurendada mõistetavat karistust nimetatud karistuse

ärakandmata osa võrra. Soome kohtuotsusega mõistetud karistusest tuleb seega maha

arvata KarS § 68 lg 1 alusel süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg 13.01- 2.04.2024 (K

1 lk 53 pö) ehk 2 kuud ja 20 päeva, mistõttu on ärakandmata karistuseks vangistus 1 aasta

6 kuud ja 10 päeva. Seega tuleb kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks vangistus 12 aastat

6 kuud ja 10 päeva. Antud liitkaristus ei ületa sanktsiooni ülemmäära (15 aastat). Kaspars

Matvejevsil tuleb mõistetud vangistus ära kanda tähtajalise reaalse vangistusena.

Karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda Kaspars Matvejevsi kinnipidamise aeg, s.o

23.07.2024.a.

72. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Igors Jakovlevsi süü on keskmisest suuremas

määras, kuid arvestades, et tema on toime pannud ühe episoodi ja puuduvad

eripreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks, muud asjaolud on samad Kaspars

Matvejevsiga, siis on kohane karistus sanktsiooni keskmäärast mõnevõrra kõrgem, kuid

alla ülemmäära, s.o 10 aastat vangistust. Igors Jakovlevsil tuleb mõistetud vangistus ära

kanda tähtajalise reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda Igors Jakovlevsi

eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda tema

kinnipidamise aeg, s.o 28.07.2024.a.

73. Vastuseks kaitsja viitele prokuröri poolt kokkuleppemenetluse läbirääkimistel pakutud

karistusele märgib kohus, et kokkuleppemenetluse läbirääkimised on prokuratuuri,

kaitsja ning süüdistatava vahelised, juhul, kui kokkulepet ei saavutata, ei oma need

22 / 35

mingisugustki tähtsust kohtule. Kohus otsustab karistuse mõistmise eelnevalt viidatud

põhimõtete alusel sõltumatult.

Väljasaatmine

74. Tallinna Vangla esitas 13.08.2024.a ettepaneku kohaldada välisriigi kodanikust Igors

Jakovlevsi suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga. Arvestades,

et Igors Jakovlevs on toime pannud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo on

ta ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Justiitsministeeriumi programm 2022-

2025 meede 3 Karistuste täideviimise korraldamine näeb mh ette, et korduvkuritegude

vähendamiseks tuleb riigil sihikindlamalt ellu viia ruumilist eripreventsiooni. KarS § 54

sätestatud erandeid ei esine, Igors Jakovlevs tuleb õiguskorra ja ühiskonna turvalisuse

huvides riigist välja saata (K 4 lk 57- 58).

75. Prokurör ei toeta taotlust, kui sellega kaasneb oht, et Igors Jakovlevs vabaneb karistuse

kandmisest.

76. Kaitsja jätab selle kohtu otsustada ja Igors Jakovlevs ise arvamust ei avaldanud.

77. Kohus rahuldab esitatud taotluse.

78. Igors Jakovlevs on Läti Vabariigi kodanik, st ka Euroopa Liidu kodanik, mistõttu tuleb

lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmise puhul lähtuda KarS § 54 lg-s 3 sätestatud

eeldustest: Euroopa Liidu kodanikule võib mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise

koos kuni kümneaastase sissesõidukeeluga, kui isiku Eestis viibimine ohustab avalikku

korda või riigi julgeolekut.

79. Igors Jakovlevsil ei ole Eestis abikaasat, registreeritud elukaaslast või alaealist last. Igors

Jakovlevsi ei seo Eesti Vabariigiga perekondlikud sidemed, tal ei ole siin sugulasi. Tema

pere, sh 17- aastane poeg ei ela Eestis. Tema sugulased ja sõbrad elavad Lätis, Hispaanias

ja Saksamaal. Eestisse tuli ta enda sõnul tööd otsima, kuid tegelikkuses tegeles siin

narkootikumide käitlemisega. Tööotsimise kohta pole esitatud ühtegi tõendit. Ta pidi

enda sõnul peatselt Eestist lahkuma, et siirduda Saksamaale või Hispaaniasse. Varasemalt

on ta lühiajaliselt Eestis ametlikult töötanud. Igors Jakovlevsil puuduvad seega mistahes

olulised ja püsivaid sidemeid Eestiga, millega tuleks arvestada.

80. Igors Jakovlevs on süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Euroopa Kohus on

23.11.2010. a otsuses (EL C-145/09 Tsakouridis) jaatanud, et võitlus narkootiliste

ainetega grupiviisilise kaubitsemisega seotud kuritegevuse vastu on hõlmatud mõistega

„avaliku korra või julgeolekuga seonduvad tõsised põhjused“ ning seda just riigist

väljasaatmise kontekstis.

81. Igors Jakovlevs ei ole narkootikumide käitlemist tunnistanud. Käideldud narkootilise aine

kogus oli märkimisväärselt suur, üle 7 kg kanepi, see on toimepandud grupis ning

tuvastatud on Igors Jakovlevsi vahetu kontakt kanepi üleandmisega seoses. Sellest saab

järeldada, et tal on kuritegelikud sidemed ja vastav positsioon kuritegelikus maailmas.

Arvestades, et Igors Jakovlevsil puuduvad Eestiga mistahes sidemed, ta oli siin vaid

narkootikumide käitlemiseks, on oht, et ta võib seda uuesti teha. Narkootikumidega

seotud süüteod kahjustavad ühiskonna tervist ja on seeläbi ohuks avalikule korrale. Seega

on praegusel juhul KarS § 54 lg-s 3 sätestatud tingimused täidetud. Lisakaristus peab

täitma ka ühiskonna turvatunnet tagavat funktsiooni ning õiguskorda. Isikud, kellel

puuduvad seaduses toodud erisused, kellel puuduvad mistahes püsivad sidemed Eestiga ja

kes on Eestis toimepannud raske esimese astme, suurel määral rahvatervist ohustava

kuriteo, tuleb Eesti Vabariigist väljasaata.

82. Kohus kohaldab Igors Jakovlevsi suhtes ka konfiskeerimist, kuid selle ulatus, arvestades

võimaliku tuluga, mis oleks narkootikumide müügist saadud, on väheoluline (1700 eurot

23 / 35

ja 2 mobiiltelefoni). 7893,74 grammi kanepi müügi võimalik tulu olnuks jaeturul

keskmiselt ca 138 000 eurot ja hulgiturul üle 55 000 euro.

83. Arvestades, et Igors Jakovlevsi süü on keskmäärast suurem, kuid ei ole ülemmääras, talle

on mõistetud 10- aastane vangistus, kohaldatud on väheses määras konfiskeerimist, siis

on kohane lisakaristus Eesti Vabariigist väljasaatmine pikkusega 7 aastat koos 7- aastase

sissesõidukeeluga (mis on väljasaatmise õigusjärelm). Taoliselt ei ületa lisakaristus

kogumis põhikaristuse ja konfiskeerimisega Igors Jakovlevsi süü suurust.

84. Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 11 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu kodaniku ja

tema perekonnaliikme suhtes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses

välismaalasele väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta sätestatut,

arvestades välislepingus või käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Väljasõidukohustuse

ja sissesõidukeelu seaduse § 18 lg 4 kohaselt viiakse väljasaatmine täide viivitamata (48

tunni jooksul) pärast vangistuse ärakandmist.

85. Kohus on mõistnud Igors Jakovlevsile 10 aastase vangistuse ning prokuratuur ei toeta

väljasaatmist, kui sellest tulenevalt jääb Igors Jakovlevsil karistus kandmata.

86. Kohus selgitab, et KrMS § 416 alusel võib täitmiskohtunik üksnes prokuratuuri taotlusel

loobuda tähtajalise vangistuse täitmisele pööramisest kui süüdimõistetu antakse välja

välisriigile. Prokuröri avaldust arvestades puudub seega käesolevas asjas eeldus, et

prokuratuur vastavasisulise taotluse esitaks ja selle alusel Igors Jakovlevs Eestis karistuse

kandmiselt vabaneks, mistõttu lähtub kohus eeldusest, et Igors Jakovlevsil tuleb ärakanda

talle mõistetud tähtajaline vangistus Eestis.

87. Vangistuse kestvust arvestades tuleb aga taotlejal ehk xxx Vanglal tähele panna järgmist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/38/EÜ, 29. aprill 2004 artikkel 33 p 2

kohaselt, juhul, kui väljasaatmisotsus täidetakse rohkem kui kaks aastat pärast selle

tegemist, kontrollib liikmesriik, kas kõnealune isik on sellel ajal tõsiselt ohtlik avalikule

korrale või julgeolekule, ja hindab, kas väljasaatmisotsuse tegemisest alates on asjaoludes

toimunud olulisi muudatusi. See nõue võib viia selleni, et käesoleva kohtuotsusega

mõistetavat lisakaristust väljasaatmisena tuleb direktiivi kohaselt uuesti hinnata. Kohus

viitab, et vanglal on võimalik peale kohtuotsuse jõustumist taotleda ka Igors Jakovlevsi

karistuse kandmise jätkamist Läti Vabariigis (KrMS § 50849).

Tõkend

88. Kaspars Matvejevs peeti kahtlustatavana kinni 23.07.2024.a kell 14.53 (K 1 lk 20- 23)

ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri 24.07.2024.a taotlusel kohaldati tema suhtes

25.07.2024.a Harju Maakohtu määrusega nr 1-24-4275 tõkendina vahistamist kaheks

kuuks, s.o kuni 23.09.2024.a (K 1 lk 56- 65, K 3 lk 81- 87). Põhja Ringkonnaprokuratuuri

12.09.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu 18.09.2024.a määrusega Kaspars

Matvejevsi vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 23.11.2024.a (K 1 lk 66-

69, K 3 lk 88- 93). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 14.11.2024.a taotlusel pikendati Harju

Maakohtu 20.11.2024.a määrusega Kaspars Matvejevsi vahi all pidamise tähtaega ühe

kuu võrra, s.o kuni 23.12.2024.a (K 1 lk 70- 75, K 3 lk 94- 99). 6. ja 20.12.2024

määrusega jättis Harju Maakohus kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (K 1 lk 9-

11, 16-19).

89. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte:

kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust,

karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist,

perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

24 / 35

90. Alused süüdistatava Kaspars Matvejevsi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Kaspars Matvejevsi suhtes esineb süüdistusakti

pinnalt põhjendatud kuriteokahtlus (RKKKm 3-1-1-69-14, p 10.2), mida kohus

süüdimõistva kohtuotsusega kinnitas, kuid ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud

vahistamisalus, s.o uute kuritegude toimepanemise oht.

91. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on

varem süüdi tunnistatud ja karistatud kuriteo toimepanemise eest. Samuti kuritegude

jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva

toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on

loetud ka narkokuritegusid (RKKK 3-1-1-103-06 p 15). Kaspars Matvejevs on karistatud

Helsingi esimese astme kohtu 2.04.2024.a otsusega nr 24/114439 raske narkootiliste

ainete ebaseadusliku käitlemise ja salakaubaveo eest, mida Kaspars Matvejevs ka ise

märkis. Siinkohal ei oma tähtsust tema varasemad Läti Vabariigis määratud karistused,

vaid oluline on see, et isikut on alles 2.04.2024 karistatud Soomes samuti narkokuriteo

eest, sealjuures nähtub kohtuotsusest, et narkootilise aine – alprasolaami sisaldavaid

tablette toimetas Kaspars Matvejevs Soome Eestist. Üks süüdistuse etteheide on ka

käesolevalt seotud sama aine sisaldusega. Praegused teod on toimepandud lühikese aja

jooksul peale Soome kohtuotsust, katseajal, samuti Eestis.

92. Süüdistuses märgitud narkootilise aine käideldud kogus viitab sellele, et tegemist ei

pruukinud olla esmakordse ostuga, kuna kohtupraktika kohaselt on sellises koguses aine

ostmiseks vaja väga usalduslikke kontakte ja kuritegelikke sidemeid, kuna esmaüritajal ei

ole võimalik sellises koguses ainet soetada. Sellist veendumust toetab ka 2.04.2024

Soome kohtu otsus.

93. Ka pere, väikeste laste olemasolu ja ka kindel elu- ja töökoht ei mõjutanud Kaspars

Matvejevsit hoiduma temale süüdistuses etteheidetud tegude toimepanemisest.

94. Eeltoodu tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et vabaduses viibides võib Kaspars Matvejevs

jätkata uute, eelkõige narkokuritegude toimepanemist.

95. Kohtu hinnangul kergemaliigilise tõkendi, s.o elukohast lahkumise keelu, kohaldamine

ei täidaks käesoleval hetkel oma eesmärki ega suuda hoida ära uute kuritegude

toimepanemist. Elukohast lahkumise keelu peamiseks eesmärgiks on isiku kättesaadavus

kriminaalmenetluse läbiviimiseks, mistõttu võimaldaks nimetatud tõkendi kohaldamine

maandada kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise riske. Kuivõrd see ei saa aga takistada

Kaspars Matvejevsi võimalikke käitumisakte, siis ei ole võimalik ka elukohast lahkumise

keelu kohaldamisega ära hoida jätkuvat kuritegude toimepanemise ohtu. Seda enam, et

narkootilisi aineid hoidis süüdistatav ka oma elukohas. Tähele tuleb panna sedagi, et

tegemist on üürikorteriga, kus elas ka kaassüüdistatav. Üürikorterit ei saa pidada kindlaks

elukohaks, kuivõrd üürilepingut on võimalik lõpetada. Seetõttu on kohtu hinnangul

Kaspars Matvejevsi vahistamine jätkuvalt vältimatult vajalik. Kindla elukoha puudumine

Eestis suurendab riski kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumiseks ning raskendaks

oluliselt tema otsimist ja tabamist. Kuivõrd Kaspars Matvejevsil on enda sõnade kohaselt

lapsed mitmes välisriigis, siis ei veena lapse olemasolu Eestis kohut ka selles, et see

motiveeriks Kaspars Matvejevsit siia jääma.

96. Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid need ei ole süüdistatava

puhul käesoleval juhul ära langenud ning õiguslikult talumatut valuläve ei ole ületatud.

KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul tuleb pidada kohtuotsuse

kuulutamisel üheksa kuud vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks. Kohtueelset - ja

kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul. Arvestades, et

süüdistatavale on mõistetud pikemaajaline reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule

ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

25 / 35

97. Kaspars Matvejevsi süüdistuse- narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine-

kontekstis on tõkendi vahistamise jätkuv kohaldamine vältimatult vajalik ka ühiskonna

põhiväärtuste (elu, tervis) ja kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult

kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive, mistõttu on täidetud ka ultima ratio põhimõte.

Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni

kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.

98. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistatava Kaspars Matvejevsi vahistuse jätkuvalt

põhjendatuks ja jätab tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni,

seejärel tuleb tõkend tühistada.

99. Igors Jakovlevs peeti kahtlustatavana kinni 28.07.2024.a kell 22.47 (K 1 lk 76-81) ning

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 30.07.2024.a taotlusel kohaldati tema suhtes 30.07.2024.a

Harju Maakohtu määrusega nr 1-24-4367 tõkendina vahistamist kaheks kuuks, s.o kuni

28.09.2024 (K 1 lk 88- 95, K 3 lk 107- 114). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 19.09.2024.a

taotlusel pikendati Harju Maakohtu 25.09.2024.a määrusega Igors Jakovlevsi vahi all

pidamise tähtaega kahe kuu võrra, s.o kuni 28.11.2024.a (K 1 lk 96-101, K 3 lk 115-

121). Põhja Ringkonnaprokuratuuri 21.11.2024.a taotlusel pikendati Harju Maakohtu

26.11.2024.a määrusega Igors Jakovlevsi vahi all pidamise tähtaega 15 päeva võrra, s.o

kuni 13.12.2024.a (K 1 lk 102- 105, K 3 lk 122- 127). 6. ja 20.12.2024 määrusega jättis

Harju Maakohus kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (K 1 lk 9-11, 16-19).

100.

Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte:

kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude

toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust,

karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist,

perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130

lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine.

101.

Alused süüdistatava Igors Jakovlevsi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Tema suhtes esineb süüdistusakti pinnalt

põhjendatud kuriteokahtlus (RKKKm 3-1-1-69-14, p 10.2), mida kohus süüdimõistva

kohtuotsusega kinnitas, kuid ka KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud vahistamisalus, s.o uute

kuritegude toimepanemise oht.

102.

Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul,

mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks

kuritegudeks on loetud ka narkokuritegusid (RKKK 3-1-1-103-06 p 15).

103.

Igors Jakovlevsi ei ole varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistatud, kuid

narkootilise aine käitlemise kogus, mis tekitaks narkojoobe keskmiselt 10 525 inimesele

viitab, et tegutseti teadlikult tulu teenimise eesmärgil. Seega on tõenäoline, et

süüdistataval on jätkuvalt olemas kontaktid narkootiliste ainete käitlemiseks ning ta on

valmis taaskord võtma riske. Kohtu hinnangul võib pidada Igors Jakovlevsi puhul uute

kuritegude toimepanemise riski keskmisest märkimisväärselt kõrgemaks. Uute kuritegude

toimepanemise riski suurendab asjaolu, et süüdistataval puudub sissetulek, isik ei tööta.

Igors Jakovlevs on Läti Vabariigi kodanik, kellel oli Eestis ühes kohas sissekirjutus, kuid

tegeliku elukohana on märgitud kaassüüdistatava Kaspars Matvjevsi elukoht, mis on aga

üürikorter. Seega puuduvad Igors Jakovlevsil alalised sidemed Eestiga, mistõttu on

vähetõenäoline, et tal oleks vabanemisel huvi jääda Eestisse. Tõendeid selle kohta, et ta

Eestis tööd otsis, esitatud ei ole. Ise on ta kinnitanud, et plaanis minna kas Saksamaale

või Hispaaniasse. Samuti suurendab kindla elukoha puudumine riski kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumiseks ning raskendaks oluliselt tema otsimist ja tabamist.

26 / 35

104.

Kohus leiab, et kergemaliigilise tõkendi kohaldamine Igors Jakovlevsi suhtes ei ole

võimalik kuna see ei takista uute kuritegude toimepanemist samaväärselt vahistamisega.

Samuti elukohast lahkumise keeld ei takista süüdistatava liikumist piisavalt, et

kindlustada tema jäämine Eesti Vabariiki kohtuotsuse jõustumise ja karistuse kandmisele

ilmumise ajaks.

105.

Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid need ei ole

süüdistatava puhul käesoleval juhul ära langenud. Samuti ei ole õiguslikult talumatut

valuläve ületatud. KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo puhul tuleb pidada

kohtuotsuse kuulutamisel üheksa kuud vahi all viibimist täiesti aktsepteeritavaks.

Kohtueelset- ja kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul.

Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajaline reaalne vabaduskaotus on oht

lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest.

106.

Igors Jakovlevsi süüdistuse- narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine-

kontekstis on tõkendi vahistamise jätkuv kohaldamine vältimatult vajalik ka ühiskonna

põhiväärtuste (elu, tervis) ja kehtivate õigushüvede vahetuks kaitseks, mis vaieldamatult

kaaluvad üles isiku põhivabaduse riive, mistõttu on täidetud ka ultima ratio põhimõte.

Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni

kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele.

107.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus süüdistatava Igors Jakovlevsi vahistuse jätkuvalt

põhjendatuks ja jätab tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni,

seejärel tuleb tõkend tühistada.

Konfiskeerimine

108.

KarS § 184 lg 5 sätestab, et samas paragrahvis sätestatud kuriteo eest võib kohus

kohaldada kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt sama seadustiku §-

s 83² sätestatule. KarS § 83² lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos, võib kohus samas

seadustikus sätestatud juhtudel konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu

vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kuriteo olemus, erinevus isiku

legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse

eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel.

Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga

saadud varaga.

109.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi ei ole KarS § 832 lg 1 kohaldamisel tähtis

see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi

tunnistatakse. KarS § 832 lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel,

millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena.

Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab

kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt

varasematest kuritegudest. KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades

võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. KarS § 832 lg 1 teise lause järgi peab

vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle konfiskeerimise

aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis (RKKK 3-1-1-6-16 p 19).

110.

Samas tuleb konfiskeerimise eelduseks olevad asjaolud, s.o et kuriteo olemus, erinevus

isiku legaalse tulu ja varalise seisundi või elatustaseme vahel, mis annab aluse eeldada, et

isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena, tõendada prokuratuuril.

111.

Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5374 arestiti kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Kaspars Matvejevsi sularaha 5225 eurot (K 3 lk

27 / 35

141-149). Sularaha summas 5225 eurot kanti Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE932200221023778606 Swedbank (K 3 lk 151). Prokurör taotleb sularaha

konfiskeerimist KarS § 184 lg 5 ja § 83² lg 1 alusel. Prokurör leiab, et Kaspars

Matvejevsi sissetulekud ei ole piisavad äraelamiseks ning tema sissetulekud ja

väljaminekud ei ole tasakaalus.

112.

Maksu ja Tolliameti maksukohuslaste registri väljatrükist nähtub, et Kaspars

Matvejevsil oli kinnipidamise ajal kehtiv ametlik töösuhe võlaõigusliku lepingu näol,

kuid tema deklareeritud sissetulekud olid tagasihoidlikud. 23.07.2024.a seisuga oli ta

teeninud tulu kokku 176 eurot terve aasta peale, s.o keskmiselt ca 29 eurot kuus, mis on

Eestis äraelamiseks selgelt ebapiisav.

113.

Tunnistaja X ütluste kohaselt toetas Kaspars Matvejevs peret enne kinnipidamist enam

kui 200 euroga kuus. Kaspars Matvejevsi avaldatu kohaselt peaks ta lapsi toetama seniste

kokkulepete kohaselt 50–300 euroga kuus. Samuti selgitas ta, et tema käive oli 2024.a

enne kinnipidamist natuke üle 1000 euro kuus, rahakotis oli tal enda sõnul 600–800 eurot,

rendiautole kulus igakuiselt 580 eurot. Eestis on tal ülalpidamisel üks ühine laps

tunnistaja Xga, kaks X last eelmistest suhetest. Lisaks toetab ta rahaliselt oma kolme last

Iirimaal ja üht Inglismaal – neist kaks on juba küll täisealised. Kaspars Matvejevsi

ristküsitlusel antud ütluste kohaselt ta suhtleb nendega ja aitab neidki rahaliselt. Ka X

ütluste kohaselt aitab Kaspars Matvejevs ka täisealist last.

114.

Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud Kaspars

Matvejevsi legaalne sissetulek piisav äraelamiseks.

115.

Kaspars Matvejevsi kohtus antud ütluste kohaselt 2023. a novembrist ei tulnud ta

enam hästi toime, Soomes sai töö otsa, igakuiselt sissetulek koos kuluga 1000 eurot.

Samuti on Kaspars Matvejevs avaldanud, et sõiduauto oli renditud, igakuine rent 580

eurot. Olid võlad koos ettevõttega umbes 20 000 eurot (K 4 lk 69, 70, 71pö ). Kohtu

küsimustele vastates selgitas, et igakuiselt toetas ka lapsi mõnikord 50 eurot kuni 300

eurot (K 4 lk 74).

116.

Kaspars Matvejevs on töötanud alates 1.09.2022 ning ilmneb, et enne kinnipidamist

oli tal kehtiv ametlik töösuhe, kuid tema deklareeritud sissetulekud on jäänud

tagasihoidlikuks, ning seda eriti ajal, mil ta on töötanud võlaõigusliku lepingu, mitte

töölepingu alusel. Nii töötas ta töölepingu alusel terve 2023. a, mil deklareeris tulu umbes

669 eurot kuus, ent alates 2024. a algusest töötab ta taas võlaõigusliku lepingu alusel ning

on kokku deklareerinud 176 eurot terve 2024. aasta peale (K 3 lk 71-76).

117.

Ka tunnistaja X selgitas kohtuistungil, et Kaspars Matvejevsiga kooselu ajal 2023. a

olid väga suured probleemid rahadega, ilmusid krediidid (K 4 lk 66-66pö).

118.

Lisaks nähtub läbiotsimisprotokollidest, et raha leiti erinevates kupüürides erinevatest

kohtadest. Sõiduki Peugeot keskkonsooli käetoe seest 180 eurot ja keskkonsooli käetoe

sees olevast kaarditasku vahelt 35 eurot, kokku 215 eurot (K 2 lk 7). Elukoha

läbiotsimisel leiti erinevaid kupüüre elutoast diivanilt 4900 eurot ja elutoas vaasi seest

110 eurot (K2 lk 33).

119.

Eeltoodu alusel ületab Kaspar Matvejevsilt läbiotsimistel ära võetud summad tema

igakuist sissetulekut. Ristküsitlusel avaldas Kaspars Matvejevs, et oli saanud

narkootikumide ostuks raha krüptovaluuta tehingust ning 2023. a oli tema peamine

sissetulek Soomest (K 4 lk 71, 73pö, 69). Samas ei ole Kaspars Matvejevs nende väidete

kinnituseks esitanud ühtegi kirjalikku ega isikulist tõendit, ehkki tal selline võimalus on

olnud. Krüptoraha kasutas ta enda sõnul ka vaid narkootikumide ostmiseks, mitte pere

elatamiseks. Narkokuritegude praktikas on tavapärane tasuda aine eest sularahas, sest nii

28 / 35

ei ole raha päritolu üheselt tuvastatav ega tehingud õiguskaitseorganitele jälgitavad,

mistõttu on ka eluliselt usutav, et sularaha pärines kanepi müügi tehingutest.

120.

Kohus juba eelpool märkis, et kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise puhul

kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, mis tähendab, et Kaspars Matvejevsil lasub

kohustus tõendada, et ta on tõepoolest teeninud piisavat legaalset sissetulekut.

121.

Arvestades Kaspars Matvejevsi legaalseid sissetulekuid ning käideldud narkootilise

aine kogust ei ole usutav, et ilma varem narkootilisi aineid edasi müümata olnuks Kaspars

Matvejevsil võimalik hankida süüdistuses nimetatud koguses narkootilisi aineid ja omada

veel ka vabas kasutuses sularaha. Seda enam, et Kaspar Matvejevs on ka tunnistanud, et

läbiotsimistel äravõetud sularaha oli saadud marihuaana müügist (K 4 lk 70). Lisaks on

nii Kaspars Matvejevs ja tunnistaja X tunnistanud 2023. aastast probleeme sissetulekuga,

seega puudus Kaspars Matvejevsil kinnipidamise ajal tal piisav sissetulek.

122.

Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5373 arestiti kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise tagamiseks Igors Jakovlevsi sularaha 1700 eurot ja kuriteoga

saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks mobiiltelefonid

Samsung Galaxy A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja Samsung Galaxy S21+

(keskmise väärtusega 769,25 eurot) (K 3 lk 160-166). Sularaha summas 1700 eurot kanti

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank (K 3 lk

168) ja kaks mobiiltelefoni anti asitõendi üleandmise -vastuvõtmise akti nr

24ATH32152alusel asitõendite hoidlasse (K 4 lk 62). Prokurör taotleb sularaha ja kahe

mobiiltelefoni konfiskeerimist KarS § 184 lg 5 ja § 83² lg 1 alusel. Prokurör leiab, et ka

Igors Jakovlevsi sissetulekud ei olnud piisavad äraelamiseks ja tema sissetulekud ja

väljaminekud ei ole tasakaalus.

123.

Maksu ja Tolliameti maksukohuslaste registri väljatrükist nähtub, et Igors Jakovlevs ei

ole ametlikult tööl olnud terve 2024. a. 29.07.2024.a seisuga oli tema 2024.a tulu 936

eurot, s.o umbes 156 eurot kuus. Lisaks avaldas ta ristküsitlusel, et elas enne Kaspars

Matvejevsi korterisse kolimist hotellis, samuti maksis alaealise poja ülalpidamiseks enne

kinnipidamist 250 eurot kuus ning vahel rohkemgi, ent kirjeldatud sissetulekust ei piisaks

hotellitoa üürimiseks ja igapäevakulutuste katmisekski, rääkimata lapse ülalpidamisest

või suures koguses narkootilise aine ostmisest. Seega on ebaharilik, et tema kohvrist leiti

veel ka 1700 eurot sularaha, ehkki tal polnud sissetulekuid, mis võimaldaks selliseid

sääste kõrvale panna. Ristküsitlusel avaldas, et ta laenas selle raha sugulastelt ja sõbralt

selleks, et elada ja et jätkuks ka ärasõiduks, kuivõrd ta plaanis sõita Hispaaniasse või

Saksamaale tööle.

124.

Kohus nõustub prokuröriga, et kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud Igors Jakovlevsi

legaalne sissetulek piisav äraelamiseks.

125.

Igors Jakovlevs töötas viimati 2023. aprillist detsembrini ning sellele eelnes pikk paus,

millest varem töötas ta 2021. a sügisel umbes 2 kuud. Tema 2024. a deklareeritud

sissetulekud on äraelamiseks ilmselgelt ebapiisavad (MTA andmetel deklareeritud 2024. a

tulu 936 eurot) ning ka 2023. a, mil töötas ametlikult, jäid tema sissetulekud

tagasihoidlikuks (MTA andmetel tulu 7473 eurot, s.o keskmiselt 623 eurot kuus). Ka

sellele eelnevalt ei nähtu märkimisväärseid seaduslikke sissetulekuid (K 3 lk 78-80),

mille arvelt oleks ta saanud katta oma igapäevakulutusi, maksta üüri või hotellitoa eest

ning lisaks hankida suurtes kogustes narkootilisi aineid.

126.

Igors Jakovlevsi kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli temalt ära võetud 1700 eurot

laenatud sugulaselt ja sõbralt elamiseks ja ärasõiduks Hispaaniasse või Saksamaale.

Laenas kuna ei olnud elamiseks märkimisväärselt vahendeid (K 4 lk 76pö-77). Väidetava

29 / 35

laenu kohta ei ole aga Igors Jakovlevs esitanud ühtki kirjalikku ega isikulist tõendit,

mistõttu on tema puhul tõendamata vara legaalne päritolu.

127.

Igors Jakovlevsi kasutuses olnud elukoha läbiotsimisel 28.07.2024 leiti kaks

mobiiltelefoni Samsung (K 2 lk 148).

128.

Igors Jakovlevsil puudus kinnipidamise ajal ametlik töökoht, seega eelduslikult

töötelefon ning vajadus mitme telefoni omamiseks. Ütlustes ei ole ta kuidagi ka

selgitanud kahe telefoni vajadust või põhjendatust. Seega on alust arvata, et vähemalt üks

telefon on n.ö konspiratiivtelefon, mida kasutatakse narkootikumide ebaseaduslikuks

käitlemiseks. Kaspars Matvejevs kinnitas ristküsitluses, et suhtles narkootikumide

ostmisega seoses isikuga suhtlusportaalis Telegram (K 4 lk 70pö). Samuti Igors Jakovlev

selgitas ristküsitluses, et temale helistati Telegram kaudu (K 4 lk 75). Samuti ei ole Igors

Jakovlevs tõendanud kahe mobiiltelefoni soetamist legaalsete vahendite arvelt.

129.

Arvestades isikute legaalseid sissetulekuid ning käideldud narkootilise aine kogust ei

ole usutav, et ilma varem narkootilisi aineid edasi müümata olnuks Kaspars Matvejevsil

ja Igors Jakovlevsil võimalik hankida süüdistuses nimetatud koguses narkootilisi aineid ja

omada veel ka vabas kasutuses sularaha. Seda enam, et Kaspar Matvejevs on ka

tunnistanud, et läbiotsimistel äravõetud sularaha oli saadud marihuaana müügist (K 4 lk

70). Lisaks on nii Kaspars Matvejevs ja tunnistaja X tunnistanud 2023. aastast probleeme

sissetulekuga, seega puudusid Kaspars Matvejvesi kinnipidamise ajal tal piisav sissetulek.

Igors Jakovlevsi puhul on samuti tõendamata leitud sularaha legaalne päritolu.

130.

Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovlevs käitlesid kokku üle 7 kg kanepit, mille puhul on

selge, et selline kogus on mõeldud edasimüümiseks ja seeläbi tulu teenimiseks, mitte

isiklikuks tarbimiseks. Kuigi kanep on narkootilistest ainetest levinum, ei ole siiski

tavatarbijal, keskmisel inimesel ega juhuslikul esmaüritajal võimalik seda omandada

sellises koguses nagu Igors Jakovlevsil ja Kaspars Matvejevsil ette heidetud kuriteos.

Sellises koguses narkootilise aine käitlemine eeldab usalduslikke, pikemaajalise

kuritegeliku koostöö käigus välja kujunenud suhteid teiste narkokäitlejatega. Seega olid

neil kontaktid, s.o varustaja(d), kellelt narkootilisi aineid piisavas koguses ja

regulaarsusega saada, ning kliendibaas, kellele need omakorda maha müüa.

131. Kohus on eelnevat tuvastanud, et Kaspars Matvejevs ja Igors Jakovles käitlesid ühiselt

grupis narkootilist ainet ning tegemist ei olnud juhuslikku laadi tegevusega. Kõike

eelkirjeldatud kogumis hinnates on alust järeldada, et nii Kaspars Matvejevs kui ka Igors

Jakovlevs on isikud, kes on käidelnud narkootilisi aineid pikemaajaliselt ning seeläbi

teeninud kriminaaltulu.

132. Kaspars Matvejevs on ka ise tunnistanud, et leitud sularaha pärines narkootikumide

müügist, mistõttu kohus konfiskeerib KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2 alusel

Kaspars Matvejevsilt äravõetud sularaha 5225 euro.

133. Igors Jakovlevsi puhul ei ole tõendamist leidnud temalt leitud sularaha legaalne päritolu.

134. Harju Maakohtu 19.09.2024 määrusega nr 1-24-5373 arestiti ka kuriteoga saadud vara

laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks Igors Jakovlevsilt läbiotsimisel ära

võetud mobiiltelefonid Samsung Galaxy A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja

Samsung Galaxy S21+ (keskmise väärtusega 769,25 eurot). Prokurör taotles

kohtuvaidlustes mobiiltelefonide konfiskeerimist KarS § 832 alusel.

135. Kohus ei ole seotud vara arestimise määruse alusega. Võttes arvesse Igors Jakovlevsi

poolt võimalikku teenitud kriminaaltulu ja tema igakuiste legaalsete sissetulekute suurust,

ka seda, et ta pidi kandma igapäevaselt kulutusi äraelamiseks (toit, eluase jm), mis võtsid

eelduslikult palgast ka suure osa, võib väita, et legaalsetest sissetulekutest ei piisanud

30 / 35

suuremate säästude kogumiseks. Väga suure tõenäosusega on ka mobiiltelefond Samsung

Galaxy A14 ja Samsung Galaxy S21+ soetatud saadud kriminaaltulu arvelt.

136. Seega võib konfiskeeritava vara suhtes öelda, et kuriteo olemus, selle ulatus ja

kasumlikkus annavad põhjendatud aluse eeldada vara kriminaalset päritolu. Sellest

tulenevalt on põhjendatud ja vajalik konfiskeerida KarS § 832 lg 1 ja KarS § 184 lg 5 p 2

Igors Jakovlevsile kuuluv sularaha 1700 eurot ning mobiiltelefonid Samsung Galaxy

A14 (keskmise väärtusega 135,62 eurot) ja Samsung Galaxy S21+ (keskmise väärtusega

769,25 eurot.

Menetluskulud

137.

KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel

või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;

määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses

ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena.

KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud KrMS järgi kohustatud isik menetleja

määratud ulatuses.

138. Reeglina hüvitab KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskulud süüdimõistetu, kuid KrMS

§ 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle

jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse

kulud hüvitatakse ositi.

139.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha. KarS § 4 lg 2 arvestades on esitatud süüdistus esimene astme kuritegu.

Kohtotsuse tegemise ajal ehk 21.05.2025 kehtib Vabariigi Valitsuse 16.12.2024. a määrus

nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“, mille § 1 kohaselt kehtestati alates 1.01.2025

kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 1

kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära, mis on kohtuotsuse tegemise

hetke seisuga seega 2215 eurot. Seega tuleb Kaspar Matvejevsil ja Igor Jakovlevsil KrMS

§ 180 lg 1, § 179 lg 1 p 1 ning § 175 lg 1 p 9 alusel tasuda riigituludesse menetluskuluna

sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest summas 2215 eurot.

140.

Menetluskuluks on ka KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes määratud kaitsjale määratud tasu ja

kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle

otsustamisel tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui

ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (RKKKm 3-1-1-39-13 p 9).

141.

Kaspar Matvejevsile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi

kohtueelses ja kohtumenetluses Argo Küünemäe. Kohtueelses menetluses osalemise eest

1255,08 eurot (K 4 lk 3, 6, 10, 13, 17, 21, 39, 43). Kohtumenetluses on määratud kaitsja

kulud kokku 1420,08 eurot (K 1 lk 115, K 4 lk 111).

142.

Igors Jakovlevsile on riigi õigusabi korras osutanud määratud kaitsjana õigusabi

kohtueelses ja kohtumenetluses Sven Sillari. Kohtueelses menetluses osalemise eest

843,02 eurot (K 4 lk 25, 28, 31, 34, 47,51, 55). Kohtumenetluses on määratud kaitsja

kulud kokku 1460,34 eurot (K 1 lk 112, K 4 lk 93, lk 114).

143.

Nende kulude osas on tasu määramisel arvestatud juba määratud kaitsja esitatud

taotlustes märgitud toimingute ning ajakulu põhjendatust. Kuivõrd kohtulikus menetluses

osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollidest, on kohtu arvates tasu taotlustes

märgitud tasu suurused vastavuses kohtumenetluse ajakuluga. Üldmenetluses on kaitsja

osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Kaitsja toimingud on olnud vajalikud ja

31 / 35

põhjendatud. Seega saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on

põhjendatud kogu määratud ulatuses.

144.

Seega kuulub riigi õigusabi korras määratud kaitsja kulud Kaspar Matvejevsilt

väljamõistmisele 2675,16 eurot ja Igors Jakovlevsilt 2303,36 eurot.

145.

Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud

kulud, s.o ekspertiisikulud. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja

määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. Kui ekspertiis on määratud ja

tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu,

ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus, ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKK 3-1-1-120-12).

146.

Kriminaalasjas on teostatud kaks narkootilise aine ekspertiisi ja neli DNA-ekspertiisi.

Kohtule esitatud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine ekspertiisi akt (24.07.2024

ekspertiisimäärus ja 1.08.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AN01160-01) tuvastamaks Kaspars

Matvejevsi elukoha ja sõiduki Peugeot leitud narkootilise aine liiki ja massi ja selles

puhta kanepi ja tablettide sisaldust, kokku 6 objekti ja ekspertiisihinnaks on 804 eurot (K

2 lk 61-64). Samuti narkootilise aine ekspertiisi akt (30.07.2024 ekspertiisimäärus ja

13.08.2024 ekspertiisiakt nr 24E-AN01178-01) tuvastamaks Kaspars Matvejevsi

kasutuses olnud garaažiboksi läbiotsimisel leitud kahes pakendis taimse aine liiki, massi

ja selles oleva puhta narkootilise aine sisaldust (K 2 lk 117-120). Kohtule on esitatud

DNA-ekspertiiside ekspertiisiaktid: DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 akt

(24.07.2024 ekspertiisimäärus ja 8.08.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti Kaspars

Matvejevsi elukoha läbiotsimisel leitud köögi külmkapist „Maxima“ kilekoti seest

kinnisest vaakumpakendist, milles sees omakorda vaakumpakend, milles kanep ühes

proovist saadi DNA- segaprofiil, ms võis sisaldada Kaspars Matvejevsi bioloogilist

materjali (K 2 lk 70- 73). DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00752-01 akt (8.08.2024

ekspertiisimäärus ja 14.08.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti samu proove, mida

DNA-ekspertiis nr 24E-GE00699-01, selleks, et teha kindlaks, kas need proovid on

seostatavad Igors Jakovlevsiga. Selgus, et sama proov A243067 (milles oli Kaspars

Matvejevsi bioloogiline materjal) leiti ka Igors Jakovlevsi bioloogilist materjali,

kokkulangevus tõendi kaal 1014 (K 2 lk 75- 81). DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01

akt (30.07.2024 ekspertiisimäärus ja 4.09.2024 ekspertiisiakt), mille kohaselt uuriti

Kaspars Matvejevsi kasutuses olnud garaažiboksi läbiotsimisel leitud pakenditel

kahtlustatavate või kellegi teise bioloogilise materjali sisaldumist ning leiti nii Kaspars

Matvejevsi kui ka Igors Jakovlevsi DNA-d ( K 2 lk 121-132). DNA-ekspertiisi nr 24E-

GE00843-01 akt (9.09.2024 ekspertiisimäärus ja 20.09.2024 ekspertiisiakt), mille

kohaselt määrati kindlaks tõepärasuhe DNA- ekspertiisiaktis nr 24E-GE00708-01

kajastuvatest proovidest (K 2 lk 133-141).

147.

Ekspertiiside maksumused on kujunenud alates 1.09.2023 jõustunud

kohtuekspertiisiseaduse § 38 lg 2 järgi, mille alusel Vabariigi Valitsuse 31.08.2023

määrusega nr 82 „Ekspertiisiasutuses ja selle lepingupartneri tehtavate ekspertiiside ja

uuringute hinnad“ kohaselt nähakse ette keemiaekspertiisi hinnaks ühe narkootilise aine

ekspertiisi objekt kohta 134 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi akt nr 24E-AN01160-01

kohaselt esitati 6 objekti, seega maksumus 804 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi nr

24E-AN01178-01 kohaselt esitati kaks objekti, seega maksumus 168 eurot.

148.

DNA-ekspertiisi hind ühe proovi kohta on 210 eurot, varem analüüsitud DNA-

profiilide võrdlemise hind ühe võrdlusisiku kohta ja DNA-tõendi kaalu hindamise

32 / 35

ekspertiisi hinnaks on ühe proovi kohta 70 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01

käigus uuriti 4 proovi, seega teostamise kulu 840 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-

GE00752-01 kohaselt uuriti samu proove, mida DNA-ekspertiisiga nr 24E-GE00699-01

ühe isiku suhtes, seega teostamise kulu 70 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01

kohaselt uuriti 62 proovi, seega maksumusega 13 020 eurot. DNA-ekspertiisi nr 24E-

GE00843-01 kohaselt määrati kindlaks tõepärasuhe DNA- ekspertiisiaktis nr 24E-

GE00708-01 kajastuvatest 13 proovis, seega kujunes hinnaks 910 eurot.

149. Teostatud ekspertiisid olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende

tulemusena koguti süüdistatavate süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati nende

käitumises kuriteokoosseis.

150. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis

otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist

seisundit. Kohus võib ekspertiisikulude kindlaksmääramisel mitut süüdi mõistetavat

isikut kohelda erinevalt mitte lähtuvalt sellest, kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi

käigus konkreetsete isikute süüle viitavaid asjaolusid, vaid üksnes tulenevalt sellest, kui

suur on isikute süü KarS § 56 tähenduses ja milline on süüdi mõistetavate varaline seis

(RKKK 3-1-1-120-12 p 8).

151.

Kaspars Matvejevsi ja Igors Jakovlevsi süü ei erine määral, mis tingiks

menetluskulude erineva jaotuse. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub informatsioon,

mille alusel saaks nende varalist seisundit käsitleda oluliselt erinevalt.

152.

Narkootilise ainete ekspertiiside nr 24E-AN01160-01 ja 24E-AN01178-01 tulemused

toetasid süüdistatavate süüküsimust puudutavat tõendikogumit, seega tuleb eelnimetatud

ekspertiisikulud jätta võrdselt süüdistatavate kanda. Seega tuleb narkootilise aine

ekspertiisi nr 24E-AN01160-01 teostamise kulust 402 eurot mõista välja Kaspars

Matvejevsilt ja 402 eurot Igors Jakovlevsilt ning narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-

AN01178-01 teostamise kulust 134 eurot Kaspars Matvejevsilt ja 134 eurot Igors

Jakovlevsilt.

153.

DNA-ekspertiisidega aktid nr 24E-GE00699-01, nr 24E-GE00752-01, nr 24E-

GE00708-01 ja nr 24E-GE00843-01 samuti toetasid süüdistatavate süüküsimust

puudutavat tõendikogumit. Seega tuleb DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00699-01 teostamise

kulust 840 eurot mõista välja 420 eurot Kaspars Matvejevsilt ja 420 eurot Igors

Jakovlevsilt.

154.

Kuivõrd DNA-ekspertiis akt nr 24E-GE00752-01 on seostatav üksnes Igors

Jakovlevsiga, siis ekspertiisi teostamise kulu 70 eurot kuulub väljamõistmisele üksnes

Igors Jakovlevsilt.

155.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00708-01 teostamise kulust 13 020 eurot välja mõista

6510 eurot Kaspars Matvejevsilt ja 6510 eurot Igors Jakovlevsilt.

156.

DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00843-01 teostamise kulust 910 eurot välja mõista

Kaspars Matvejevsilt 455 eurot ja Igors Jakovlevsilt 455 eurot.

157.

Eelpool nimetatud ekspertiiside kulu, kokku 15 912 eurot, mõistab kohus

riigituludesse Kaspars Matvejevsilt 7921 eurot ja Igors Jakovlevsilt 7991 eurot.

158.

Antud kulude väljamõistmine süüdistatavatelt on põhjendatud, kõik nimetatud kulud

on tingitud isikute süülisest tegevusest, s.o nende poolt narkootilise aine suures koguses

käitlemisest ja sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Kohtu hinnangul ei esine

süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude

osaline riigi kanda jätmine. On oluline, et eelpool nimetatud menetluskulud tekkisid

33 / 35

süüdistatavatele õigusvastase käitumise tulemusena ning seetõttu on põhjendatud ka

nende hüvitamine nende poolt kohtu määratud ulatuses.

159.

Kuivõrd menetluskulude kogusumma ühes osas maksmine valmistaks süüdistatavale

ilmselgelt raskusi ning lõppastmes on oluline, et kulud saaksid tasutud õigeaegselt ja

täiendavate menetlusteta, määrab kohus need hüvitamisele 12 kuu jooksul.

160.

On ilmne, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid

puudutavas osas Kaspars Matvejevsil ja Igors Jakovlevsil raskendatud, kuna

kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud ja kuigi

tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus siiski a priori välistada, et

süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (RKKK 3-1-1-

105-12 p 7). Kinnipeetavale ei ole vangistuse ajal küll igakord tagatud võimalust töötada,

kuid sellegi poolest ei saa menetluskulude hüvitamise otsustust tehes juba ette lähtuda

sellest, et süüdimõistetu karistuse kandmise ajal kindlasti ei tööta. Juhul kui isik

menetluskulusid õigeaegselt ei tasu, lähtutakse täitemenetluse seadustiku regulatsioonist.

Asitõendid

161.

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega.

162.

KrMS § 124 lg 1 kohaselt on asitõend kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo

toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis

või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme

asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 p 1, 2, 4 kohaselt kohtuotsuses nähakse asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta

kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas

ruumis või ekspertiisiasutuses; muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud,

tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud

kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

163.

NPALS § 7 lõige 3 kohaselt kuriteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv

narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule

ekspertiisiasutusele. Riiklikul ekspertiisiasutusel on õigus anda nimetatud aineid

asutusele teadus- ja arendustegevuseks, kui asutusel on nimetatud ainete käitlemiseks

NPALS § 4 lõike 10 alusel väljastatud kehtiv luba, ning § 5 lõigetes 1 ja 11 nimetatud

õppeotstarbel kasutamiseks. Aine säilitamise, teaduslikul eesmärgil ja õppeotstarbel

kasutamiseks üleandmise ning hävitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

164.

Riigikohtu seisukoha järgi (RKKK 3-1-1-51-13 p 10) võib süüdistatava või kolmanda

isiku omandis oleva asitõendi kohtuotsuse tegemisel hävitamisele määrata vaid juhul, kui

kohus ühtlasi selle eseme mõnel seaduses sätestatud alusel seniselt omanikult

konfiskeerib. Näiteks on KarS § 83 lg-te 1 või 3 alusel võimalik konfiskeerida tahtliku

süüteo toimepanemise vahend, KarS § 83 lg 4 alusel aga vahend, aine või ese, mille

omamiseks vajalik luba isikul puudub. Riigikohus märgib, et konfiskeerimisel läheb

varem teisele isikule kuulunud asitõend üle riigi omandisse ja seetõttu võib kohus selle

muude eelduste olemasolul ka KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele määrata.

34 / 35

165.

Seega kriminaalasjas asitõenditeks olevad esemed narkootilise aine käitlemisvahendid

– 5 tk fooliumpakendit, 3 tk soonkinnisega kilekotti, 2 tk sinist värvi kilekotti, 2 tk

vaakumpakendit, 2 tk tühja blisterpakendit kirjega Xanax 1 mg alprasolaam, 3 tk rohelist

värvi prügikotti, 1 tk musta värvi prügikott, 1 tk valget värvi tekstiilist kott, 5 tk

kahekordset (s.o kokku 10 tk) läbipaistvat vaakumkilepakendit, 1 tk musta värvi kilekott,

1 tk kahekordne vaakumkilepakend, 1 tk kolmekordne sinist värvi kilekott, 7 tk sulguriga

kilekotti, 23 tk soonkinnisega kilekotti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn, kuuluvad kõik

konfiskeerimisele KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitamisele kui väärtusetud esemed KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel.

166.

Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (kanep ja alprasolaam) asuvad hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (aadressil Tervise 30, Tallinn) kuulub KarS

§ 191 alusel konfiskeerimisele ja NPALS § 7 lg 3 alusel anda üle Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudile

167.

Kaspars Matvejevsi nutitelefonide Xiaomi Redmi 10C ja Samsung Galaxy S21

koopiafailid, raportfailid ja jäädvustatud fotod ning Igors Jakovlevsi nutitelefonide

Samsung Galaxy A14 ja Samsung Galaxy S21+ koopiafailid, raportfailid, töödeldud

andmestik ja jäädvustatud fotofailid, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas, tuleb hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Nende

andmete puhul ei ole tegemist KrMS § 126 lg 3 p- s 1 nimetatud kuriteojäljega asja,

dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5

nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga, mille osas kohtuotsuses KrMS

§ 306 lg 1 p 13 alusel seisukoht võtta tuleks.

168.

Kriminaalasja materjale talletavad erinevad andmekandjad CD/DVD-plaadid on KrMS

§ 160¹ lg 2 alusel niikuinii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde

jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist

KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest

valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS § 126 lg-s 5 nimetatud muu

kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

169.

Kohus juhindus KarS § 54, § 83, § 832 , KrMS § 126, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-st

9, § 179 lg 1 p-st 1, § 180 lg-test 1 ja 3, g §-dest 311-312.

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunikud Merlyn Rei ja Kristiina Naaber

Eesistuja, kohtunik Kristina Väliste

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2025. a otsusega nr 1-24-

7061.

35 / 35