3-24-3493/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

Otsuse kuupäev

Kohtunik

Haldusasi

3-24-3493

21. mai 2025

Kadri Palm

X kaebus 4. oktoobril 2024 sooritatud sõidueksami tulemuse ja

Transpordiameti 2. detsembri 2024. a vaideotsuse nr 1.2-

2/24/18913-3

tühistamiseks

ning

Transpordiameti

kohustamiseks lugeda sõidueksam sooritatuks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Ene Lillipuu

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta

menetluskulud

poolte

endi

kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20. juunil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-24-3493

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X osales Transpordiameti Narva teenindusbüroos 4. oktoobril 2024 toimunud C-kategooria

sõidueksamil, mille tulemuseks vormistati „mitte sooritatud“. Kaebaja nimele vormistatud

sõidueksami kaardil on pädevuse „Ohutunnetus“ alakompetentsile „Õige kiiruse valik“ antud

hinnangut „mitte arvestatud“ eksamineerija põhjendanud järgmiselt: asulavälisel teel sõitis

korduvalt ja korduvalt põhjendamatult liiga aeglaselt, takistades sellega teisi liiklejaid, kes

olid sunnitud korduvalt möödasõitu sooritama. 90 km/h alas sõitis valdavalt 60 kuni 70

(kohati lühiajaliselt kuni 75–80 km/h). 70 km/h alas 50 kuni 55 km/h. Juhi ettevalmistus

asulavälisel sõidul ebapiisav.“ (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 7-8).

2. Kaebaja vaidlustas 4. oktoobri 2024. a sõidueksami otsust 1. novembril 2024 vaidega (dtl

12-13), mille Transpordiamet jättis 2. detsembri 2024. a vaideotsusega nr 1.2-2/24/18913-3

rahuldamata (dtl 18-20).

3. Kaebaja esitas 30. detsembril 2024 halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Transpordiameti Narva teenindusbüroos 4. oktoobril 2024 toimunud C-kategooria

sõidueksami tulemused, sõidueksamikaart ja Transpordiameti 2. detsembri 2024. a vaideotsus

ning kohustada Transpordiametit tegema uue otsuse, millega tunnistatakse kaebaja 4. oktoobri

2024. a sõidueksami tulemused positiivseks hindega “sooritatud” ja antakse C-kategooria

sõidukite juhtimisõigus (dtl 2-6).

4. Tartu Halduskohus võttis 22. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Transpordiameti ja kohustas vastustajat kaebusele vastama ning esitama

haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 34-35).

5. Transpordiamet esitas 26. veebruaril 2025. a vastuse kaebusele (dtl 41-46).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja põhjendab oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

6.1.

Tõele ei vasta eksamineerija väide, et 90 km/h kiiruspiirangu märgiga kaetud alal oli

kiirus peamiselt 60-70 km/h. Selle märgi levialas, sirgetel teelõikudel, liikus kaebaja

enamasti kiirusega 85-90 km/h, samal ajal vajutades gaasipedaali lõpuni. Eksamineerija

väide, et auto kiirus ulatus kohati korraks 75-80 km/h, vastab tõele. Sellise kiirusega sõitis

kaebaja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu käänulistel teelõikudel. Sel päeval sadas terve

hommiku vihma ja asfalt oli märg, mida oleks võinud kinnitada ka eksami videolint.

6.2.

Liiklusseaduse (LS) § 50 lg 3 p 1 järgi on juht kohustatud kiirust valides arvestama

oma sõidukogemust, ilmastikutingimusi ja muid liiklustingimusi. Üks tegureid, mis

sõiduki kiiruse valikut mõjutas, oli ilmastikutingimused. Seetõttu võis käänulistel

teelõikudel auto kiirus olla maksimumist veidi madalam ja lühikest aega kuni 75-80 km/h.

See oli märjal asfaldil sõites õigustatud. Teine tegur, mis samuti kiiruse valikut mõjutas,

oli kaebaja sõidukogemus. Kuigi kaebajal oli selle veoki juhtimise kogemus väljaspool

asustatud piirkondi, toimusid kõik sõidud heades ilmastikutingimustes, kui asfalt oli kuiv.

Eksamipäeval sõitis kaebaja esimest korda veoautoga väljaspool asustatud ala märgades

asfalditingimustes, mis mõjutas ka piirkiiruse valikut. Kaebaja vajas veidi aega, et näha,

kuidas veok tippkiirusel märjal asfaldil käitub. Samal ajal oli vaja minna ettevaatlikult, et

mitte langeda võimalikule akvaplaneerimisele. Seda ei saanud välistada, kuna veok oli

3-24-3493

õppesõiduk ja sellest tulenevalt ei olnud sellel transporditavat lasti, mis suurendab ohtu,

et sõiduk kaotab asfaldil asuvates lompides juhitavuse. Pealegi on märjal asfaldil ohtliku

olukorra korral pidurdamine keerulisem kui kuiva ilmaga.

6.3.

Väide, et 70 km/h kiiruspiirangu märgiga hõlmatud alal oli kiirus 50-55 km/h, on

samuti vale. Selle märgi levialas liikus kaebaja kiirusega 60-70 km/h. Kaebaja kontrollis

aeg-ajalt spidomeetrit, et ta ei ületaks lubatud kiirust 70 km/h, kuna teadis, et videot

salvestatakse. Kui ta mingil hetkel selle piiri kasvõi 1 km/h võrra ületaks, oleks see

reeglite rikkumine ja eksam loetaks ilmselt läbikukkunuks. Eksamisõitudel oleks

piirkiiruse täpne järgimine problemaatiline, sest ilma kiiruse fikseerimist võimaldava

süsteemita, ei ole selle kestev hoidmine võimalik. Süsteemi, mis võimaldab kiirust

fikseerida, ei olnud veoauto varustatud. Arvestada on vaja ka asjaoluga, et tegemist oli

raskeveokiga ja eksamisõiduga, mitte stabiilse piirkiiruse hoidmise harjutusega. Eksamil

ei teinud eksamineerija ühtegi märkust lubatud sõidukiiruse mittejärgimise kohta.

6.4.

Lisaks jättis eksamineerija arvestamata tee iseloomu, kus kiirusepiirangud vahelduvad

ning kus pole keskkonnasäästlik liikuda pidevalt kiirendades ning aeglustades. Samuti oli

vaja kinni pidada auto sujuvast liikumisest sõiduohutusest.

6.5.

Seoses kiiruspiirangu väidetava eiramisega, viitas Transpordiamet määruse nr 50 § 11

lg-le 2, mille kohaselt peab eksamineeritav, kui tee ja ilmaolud lubavad, olema võimeline

juhtima sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Eksami videosalvestis võiks kinnitada, et

nii kaebaja käitus. Transpordiamet peab aga väidet ebasoodsate ilmastikutingimuste kohta

tõele mittevastavaks. Selle kinnituseks on lisatud 4. oktoobri 2024. a hommikupoolne

ilmateade.

6.6.

Tallinna Halduskohus viitab 10. jaanuari 2023. a otsuses asjas nr 3-22-1761, et

„Vastavalt määruse nr 50 § 11 lõikele 2 peab eksamineeritav olema võimeline juhtima

sõidukit suurima lubatud kiirusega, kuid see ei tähenda seda, et kogu tähelepanu peaks

olema suurima lubatud sõidukiiruse hoidmisel ja et seda peaks järgima kogu sõidu kestel.

Suurimat lubatud sõidukiirust ei olegi võimalik punktipealt järgida, seda kas ületatakse

või sõidetakse alla lubatud piirmäära. Alla piirmäära sõitmine ei tähenda automaatselt

seda, et tegemist on põhjendamatult aeglase sõiduga. Liiklusseadus ei täpsusta ega piiritle

mitme kilomeetri võrra tunnis peaks olema kiirus lubatust väiksem, et seda

põhjendamatult aeglaseks sõiduks pidada, kusjuures põhjendamatult aeglane sõit

iseenesest ei olegi keelatud, kuid sellega ei tohi teisi takistada.“

6.7.

Sõidueksami ajal oli mitu autot, mis mööda sõitsid. Videosalvestuse olemasolul oleks

näha, et osa neist autodest sooritas möödasõitu, rikkudes liikluseeskirju. Kaebaja liikus

vastavalt liiklusreeglitele, ületamata lubatud suurimat kiirust. Võimet sõita maksimaalse

lubatud kiirusega demonstreeris kaebaja korduvalt. Eksamineerija ei pidanud

juhtimisprotsessi segama, kuna kaebaja teistele liiklejatele ohtu ei kujutanud. Seega võib

järeldada, et kaebaja sooritas riikliku sõidueksami.

6.8.

Määruse järgi tuleb eksami ajal teha videosalvestus, et selliseid vastuolulisi küsimusi

ei tekiks. Ei saa välistada võimalust, et keegi kustutas selle video tahtlikult.

7. Transpordiamet vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.

7.1.

Vastavalt LS § 191 lg-le 3 võib Transpordiamet juhtimisõiguse saamiseks nõutavate

liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada

tehnilisi vahendeid. Transpordiamet kasutab eksamisõidukites salvestusseadet. Kaebaja

sõidueksamil paigaldas eksamineerija autosse kaamera ja lülitas selle tööle. Tehnilistel

põhjustel teisaldatav salvestusseade siiski sõidueksamit ei salvestanud ning kaebaja

eksamisõidust puudub video- ja audiojäädvustus.

3-24-3493

7.2.

Eksamineerija selgituste kohaselt eksami salvestise allalaadimisel valvevideo kausta

selgus, et salvestusseadme tehnilise rikke tõttu eksami kohta salvestust ei toimunud, kuigi

eksami toimumise ajal ei olnud eksamineerijal põhjust kahelda, et kaamera ei salvesta. Ka

kaebaja on kaebuses kirjutanud, et eksamineerija paigaldas tema juuresolekul

salvestusseadme ja lülitas selle sisse ning eksami lõpus välja. Kaebusest ja eksamineerija

selgitustest võib järeldada, et sõidueksami toimumise ajal jäi eksamineeritavale ja

eksamineerijale mõlemale mulje, et salvestusseade töötab, kuid tegelikult salvestamist ei

toimunud.

7.3.

Salvestusseadmete tehnilisi rikkeid mõnikord esineb. Samas salvestusseadme

töötamine või mittetöötamine ei mõjuta sõidueksami toimumist ega sõidueksami

sooritatuks või mittesooritatuks lugemist. Kaebaja sõidueksami puhul ilmnes

salvestusseadme rike alles pärast sõidueksami toimumist. Kui salvestusseadme rike oleks

ilmnenud sõidueksami ajal, siis ei oleks see olnud aluseks sõidueksami katkestamiseks.

Ehkki sõidueksami käiku ei ole võimalik audiovideosalvestise abil taasluua, saab vaidluse

korral tugineda teistele materjalidele nagu sõidueksamikaardi sissekanded,

eksamineeritava ja eksamineerija ütlused.

7.4.

Sõidueksamil erinevalt teooriaeksamist ei ole määravaks lubatavate vigade arv. Kui

teooriaeksamit hinnatakse lähtuvalt õigete ja väärate vastuste osakaalust, siis sõidueksamil

hindab eksamineerija juhikandidaadi oskust erinevates liiklussituatsioonides sõidukiga

toime tulla ehk sõidueksamit hinnatakse oskustepõhiselt.

7.5.

Kaebaja puhul hindas eksamineerija mittearvestatuks ohutunnetuse kompetentsi õige

sõidukiiruse valikul. Transpordiametil ei ole põhjust kahelda vanemeksamineerija ütlustes

kaebaja sõidueksami kohta.

7.6.

Sõidueksamil peab eksamineeritav, kui tee ja ilmaolud lubavad, olema võimeline

juhtima sõidukit kuni suurima lubatud kiiruseni. Sellega on eksamineeritaval kohustus

näidata, et ta on võimeline sõidukit piirkiirusel juhtima. Sõidukiiruse hindamine toimub

eksamisõiduki spidomeetri järgi. Sõidueksami ajal valitsenud tee- ja ilmaolud ei saanud

olla õigustavaks põhjuseks tunduvalt alla kiiruse piirmäära sõitmisele. Eksamineerija

ütluste kohaselt olid teeolud, tee seisund ja ilmastikutingimused head. Eksamineerija

seletuse kohaselt oli teekate tõenäoliselt vihmaniiske, kuid mitte selliselt, et oleks tinginud

niivõrd aeglasel kiirusel sõitmise. Seetõttu oleks kaebaja pidanud saama näidata

sõidueksami olukorras oma oskust juhtida sõidukit asulavälisel teel suurima lubatud

piirkiirusega. Piirkiirusel sõiduki juhtimise oskuses veendumiseks ei piisa, kui

eksamineeritav korraks saavutab eksamisõidukiga lubatud piirkiiruse, kuid kogu ülejäänud

asulavälisel teel toimunud eksamisõidu ajal sõidab tunduvalt alla piirkiiruse, ehkki tee- ja

ilmaolud tunduvalt aeglasema kiirusega sõitmiseks põhjust ei anna.

7.7.

Kuna eksamineeritav sõitis valdava osa asulavälisel teel sõitmise ajast tunduvalt alla

lubatud piirkiiruse, ei olnud eksamineerijal võimalust veenduda, et eksamineeritav suudab

säilitada kontrolli sõiduki üle ka suurematel kiirustel, samuti eksamineeritava oskust

jälgida liiklusolukorda ja reageerida õigesti suurematel kiirustel. Eksamineeritav ei

märganud, et tema juhitav piirkiirusest tunduvalt aeglasemalt sõitev eksamiauto takistas

teisi samas suunas liiklejaid.

7.8.

Piirkiirusel sõitmisena on sõidueksamil aktsepteeritav, kui kiirus jääb umbes 5 km/h

alla lubatud piirkiiruse. Seda selgitatakse eksami sissejuhatavas osas enne sõidueksami

algust.

7.9.

Eksamineerija kasutab seda teelõiku sõidueksami asulavälise sõidu osana

sõidueksamitel pidevalt ning seetõttu teab, millised on sellel teelõigul

liikluskorraldusvahendid (sh kiirust piiravad märgid), maanteel asuvad sirged teelõigud ja

kurvid ning kui lauged või järsud on kurvid.

3-24-3493

7.10.

Seega on eksamineerija õigesti hinnanud kaebaja ohutunnetuse kompetentsi õige

sõidukiiruse valikul mitterahuldavaks. Kaebuses viidatud haldusasja nr 3-22-1761

asjaolud ei ole samased käesoleva kaebuse omadega. Nimetatud haldusasjas on mainitud,

et pärisuunas oli kaks sõidurada (p 7) ning ei nähtunud, et teisi liiklejaid oleks takistatud

(p 19). Käesolevas haldusasjas kaebaja sõidueksami asulavälisel teel sõitmise osa toimus

Tallinna–Narva maanteel, kus on kummaski sõidusuunas üks sõidurada ning nii kaebuse

tekstist kui eksamineerija selgitustest ilmneb, et kaebaja takistas oma põhjendamatult

aeglase sõiduga teisi liiklejaid.

7.11.

Tõenäoliselt takistas liiga aeglaselt sõitev eksamiauto tagumisi liiklejaid niivõrd, et

mööda sõideti isegi möödasõidu keelualas. Sellest saab järeldada, et eksamisõiduki kiirus

oli tõepoolest lubatud piirkiirusest ülemäära aeglasem.

7.12.

Kaebaja eiras asulavälisel teel sõites korduvalt LS § 50 lg 7 p-s 1 sätestatud kohustust

mitte takistada põhjendamatult aeglase sõiduga teisi sõidukeid. Sõiduki juht peab jääma

liikluskorraldusvahendiga lubatud kiiruse piiridesse (LS § 50 lg 5 p 3), kuid samal ajal ei

tohi ta põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid (LS § 50 lg 7).

7.13.

Kaebusele lisatud infost ilmaolude kohta Narvas 4. oktoobril 2024 nähtub, et sademeid

on varahommikul enne eksamit olnud 0,1–0,2 mm. Sellist sademehulka ei saa pidada

liiklustingimusi sellisel määral halvendavaks, mis takistaks piirkiirusel sõitmist.

7.14.

Kaebaja põhjendab alla piirkiirust sõitmist ka asjaoluga, et ta vajas veidi aega, et

kuidas veok tippkiirusel märjal asfaldil käitub. Transpordiamet ei heidaks ette väikese

kohanemisaja vajadust sõidukiga. Kuid asulavälise sõidueksami jooksul sõitis kaebaja

pidevalt tunduvalt alla piirkiiruse, mistõttu takistas teisi liiklejaid. Kogu asulavälise sõidu

aega ei saa eksamineeritav kulutada sõidukiga kohanemiseks.

7.15.

Sujuvalt kiirendades või aeglustades on samuti võimalik sõita keskkonda ja energiat

säästvalt, valides mootori pööretele vastava õige käigu. Kaebaja tuginemine

keskkonnasäästlikkusele ei õigusta kaebaja poolt LS § 50 lg 7 p 1 ja määruse nr 50 § 11 lg

2 nõuete mittetäitmist.

7.16.

Kaebusest ei nähtu, et sõidueksamil oleks kaebajal olnud konflikt eksamineerijaga või

toimunud midagi muud, mis võinuks kaebajat panna arvama, et eksamineerija on tema

eksamisooritusele hinnangut andes omavoliline ja tema suhtes mitte heatahtlik. Kaebaja

poolt on alusetu süüdistada eksamineerijat tema eksamil läbikukkumise põhjustajana.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub

vastustaja seisukohtadega neid kõiki üle kordamata.

9. Käesolevas haldusasjas on vaidluse esemeks 4. oktoobril 2024. a toimunud C-kategooria

riiklikul sõidueksamil tehtud otsuse õiguspärasus.

10. Kaebaja leiab, et eksamineerija luges õigusvastaselt tema sõidueksami mittesooritatuks

ning eksamineerija hinnang ei vasta liiklusseadusele. Vaidlus taandub kokkuvõttes

küsimusele, kas sõidueksami mittesooritatuks lugemine oli kooskõlas selle aluseks oleva

õigusliku regulatsiooniga ja kas otsus oli põhjendatud.

11. LS § 100 lg 7 kohaselt kehtestab mootorsõidukijuhi eksamineerimise ning talle

juhtimisõiguse andmise korra ja nõuded eksamisõidukile valdkonna eest vastutav minister

määrusega. Mootorsõidukijuhi eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist reguleerib

majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. juuni 2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

3-24-3493

eksamisõidukitele“ (määrus nr 50). Määrus nr 50 § 2 kohaselt on juhi eksamineerimise

eesmärgiks hinnata tema teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavust juhi

kvalifikatsiooninõuetele, mis on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. juuni

2011. a määrusega nr 58 „Mootorsõidukijuhi teadmiste, oskuste ja käitumise liiklusalased

kvalifikatsiooninõuded“ (määrus nr 58). Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse

määruse nr 50 lisades 3 ja 4 toodud nõuetest ning sõidueksami lõppedes peab eksamineerija

andma hinnangu määruse nr 50 lisas 4 toodud eksamineeritava oskustele ja käitumisele

liikluses ning tegema isikule teatavaks eksami tulemuse (määruse nr 50 § 6 lg-d 3 ja 4).

Sõidueksam fikseeritakse sõidueksami kaardil ning see peab sisaldama: 1) eksamineeritava

ees- ja perekonnanime, isikukoodi ja fotot; 2) taotletava mootorsõiduki juhtimisõiguse

kategooriat; sõidueksami toimumise kuupäeva, sõidueksami alguse ning lõppemise kellaaega,

sõidueksamil kontrollitavate ja hinnatavate elementide loetelu, erimanöövritele kulunud aega,

sõidueksamil kaasa sõitvaid isikuid, sõidueksami kommentaare, hinnanguid ja tulemust; 4)

sõidueksami tulemusega mittenõustumise juhuks haldusmenetluse seaduse kohast

vaidlustamisviidet (määruse nr 50 lisa 8).

12. Haldusakti formaalne õiguspärasus eeldab, et järgitud on pädevus-, menetlus- ja

vorminõudeid, sh põhjendamiskohustust. Vastavalt määruse nr 50 lisas 8 esitatud nõuetele on

kaebaja 4. oktoobri 2024 sõidueksami tulemus fikseeritud sõidueksami kaardile (dtl 7-8).

Selles on välja toodud, millised pädevused on loetud arvestatuks ja millised mitte ehk mis

põhjustel eksamineerija sõidueksami mittesooritatuks hindas. Sõidueksam loeti

mittesooritatuks põhjusel, et kaebaja sõitis asulavälisel teel korduvalt põhjendamatult

aeglaselt, takistades sellega teisi liiklejaid. Nimetatud eksimuse puhul heideti kaebajale ette

puuduseid kompetentsis „Ohutunnetus“ alakompetentsis „Õige kiiruse valik“.

13. Vastustaja esitas koos 26. veebruari 2025. a vastusega kaebusele ka vanemeksamineerija

selgituse sõidueksami kohta (dtl 47-48). Samuti andis vastustaja teada, et kuigi eksamineerija

paigaldas kaebaja sõidueksamil autosse kaamera ja lülitas selle tööle, siis tehnilistel põhjustel

salvestusseade sõidueksamit ei salvestanud ning kaebaja eksamisõidust puudub video- ja

audiojäädvustus. Usutav on vastustaja väide, et salvestusseadmete tehnilisi rikkeid mõnikord

esineb. Samas nõustub kohus vastustajaga, et salvestusseadme töötamine või mittetöötamine

ei mõjuta sõidueksami toimumist ega sõidueksami sooritatuks või mittesooritatuks lugemist.

LS § 191 lg 3 sätestab, et Transpordiamet võib juhtimisõiguse saamiseks nõutavate

liiklusteooria- ja sõidueksami soorituste reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutada

tehnilisi vahendeid. Salvestisi on õigus kasutada riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel ning

vaiete ja kaebuste lahendamisel. Salvestisi säilitatakse vähemalt üks kuu, kuid mitte kauem

kui üks aasta. Viidatud sättest nähtub, et Transpordiametil ei ole kohustust sõidueksami

soorituse salvestamiseks kasutada tehnilisi vahendeid.

14. Sõidueksami kaardilt nähtub, et sõidueksam algas kell 10:02 ja lõppes kell 11:05.

Teelsõitmise kestus oli 47 minutit, kokku kestis eksam 64 minutit. Eksamineerija andis

vastavalt määruse nr 50 § 6 lg-tele 3 ja 4 hinnangu sõidueksamile selle lõpuosas, selgitades

kaebajale, miks sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Seeläbi oli kaebaja teadlik negatiivse

eksamitulemuse põhjendustest.

15. Seega vastab vastustaja otsus 4. oktoobril 2024 korraldatud C-kategooria sõidueksami

kohta vorminõuetele ega ole põhjendamispuudustega.

3-24-3493

16. Lisaks peab haldusakt olema antud andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta ehk vastama ka sisulise õiguspärasuse

nõuetele.

17. Vastavalt määruse nr 50 § 10 lg-tele 7, 11 ja 12 võetakse C-kategooria juhtimisõiguse

taotlemisel sõidueksam vastu kahes järgus: 1) eksami esimeses järgus – eksamiks kohandatud,

muuks liikluseks suletud platsil, kus hinnatakse eksamineeritava määruse lisas 3 toodud

erimanöövrite sooritamise oskust; 2) eksami teises järgus – hinnatakse eksamineeritava

käitumist liikluses ning oskust juhtida sõidukit iseseisvalt ja ohutult erineva liiklustihedusega

teedel ning tingimustes vastavalt määruse lisale 4. Sõidueksami esimene järk ja selle

tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele. Sõidueksami teine järk ja selle

tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele.

18. Määruse nr 50 lisa 3 p 2.4. kohaselt koosneb C-kategooria auto sõidueksami ülesanne

kahest tabelis 2 sätestatud harjutusest. Kohustuslikud harjutused on „Tagurdamine boksi

pöördega“ ning „Ohutu parkimine veose pealelaadimiseks“. Kaebaja sõidueksami kaardilt

nähtub, et kaebaja on mõlemad harjutused sooritanud.

19. Vastavalt määruse nr 50 § 11 lg-le 2 peab sõidueksami teises järgus eksamineeritav

sõidukit iseseisvalt, ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja

asulavälistel teedel ning olema võimeline sõidukiirust kohandama vastavalt tee- ja

ilmaoludele. Kui tee- ja ilmaolud lubavad, siis peab eksamineeritav olema võimeline juhtima

sõidukit suurima lubatud kiirusega. Sõidueksami kaardil on puudusena välja toodud määruse

nr 50 lisa 4 p-s 1.1.2.4. sätestatud õige ja olukorrale vastava sõidukiiruse valiku kompetentsi

(lubatud sõidukiiruse järgimine, kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele, ja

kui see on kohane, siis kuni riigisisese piirkiiruseni sellise kiirusega sõitmine, et oleks

võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul, kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete

liiklejate kiirusele) puudumine. Eksamineerija on selle eksamineeritava oskuse märkinud

mittearvestatuks. Määruse nr 50 lisa 4 p 2.1. sätestab, et sõidueksami tulemus antakse eristava

skaala alusel ja „mittearvestatud“ tulemus tähendab, et eksamineeritav ei ole saavutanud

kvalifikatsiooninõudeid piisaval tasemel. See tähendab, et tüüpolukordades esineb teadmiste

ja oskuste kasutamist piiratud viisidel ning avalduvad puudujäägid, mis osutuvad takistuseks

lubamaks iseseisva sõidukijuhina liiklusesse. Eksam on mittesooritatud.

20. LS § 50 lg lg 7 p 1 kohaselt ei tohi juht põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi

sõidukeid. Sobiva ja teisi mittetakistava sõidukiiruse valiku kompetentsi osas on vastustaja

sõidueksami kaardile ja eksamineerija selgituskirjale viidates välja toonud, et kaebaja sõitis

asulavälisel teel korduvalt ja korduvalt põhjendamatult liiga aeglaselt, takistades sellega teisi

liiklejaid, kes olid sunnitud korduvalt möödasõitu sooritama. 90 km/h alas sõitis kaebaja

valdavalt 60 - 70 (kohati lühiajaliselt kuni 75 - 80 km/h). 70 km/h alas 50 - 55 km/h. Juhi

ettevalmistus asulavälisel sõidul ebapiisav. Täpsemalt on eksamineerija selgitanud kaebaja

sõidueksami asulavälise sõidu kohta Tallinna-Narva maantee teelõikude kaupa, järgmiselt:

-

Tallinn Narva maanteele (90 km/h alasse) sõitis eksamineeritav põhjendamatult liiga

aeglaselt ehk kiirusega 60 – 65 km/h. See oli pikk ja sirge teelõik;

-

siis tuli teelõik (kiirusepiirang 70 km/h), kus eksamineeritav sõitis kiirusega 45 – 55

km/h;

-

pärast seda järgnes teelõik, kus võis sõita kuni 90 km/h, eksamineeritav sõitis

valdavalt 65 – 75 km/h. Sellel hetkel mitmed autod sõitsid eksamisõidukist mööda,

sest oma aeglase sõiduga takistati teisi kaasliiklejaid. Eksamineerija veel küsis, et miks

3-24-3493

need autod mööda sõidavad ja kui kiiresti tohib siin sõita. Päris ühest ja selget vastust

sellele ei järgnenud;

-

järgnes teelõik (70 km/h lubatud sõidukiirusega), seal oli sõidukiirus optimaalne;

-

siis järgnes teelõik (90 km/h lubatud sõidukiirusega), kus eksamineeritav 60-65 km/h,

praktiliselt sirge teelõik. Lähenedes Tallinn-Narva mnt ja Soldino tee ristmikule

(natuke laugjas kurv) vähendas eksamineeritav põhjendamatult kuni 50 km/h tunnis.

Kogu see aeg oldi peateel ning puudus igasugune vajadus kiirust nii madalaks

vähenda. Seda enam, et eksamisõiduki taga sõitsid ka teised autod, keda eksamiauto

takistas põhjendamatult aeglase sõiduga;

-

edasine sõit jätkus otse (90 km/h alas) 55 – 60 km/h, kohati tõusis hetkeliselt kiirus

kuni 70 km/h;

-

järgnes teelõik (70 km/h lubatud sõidukiirusega + kiiruskaamera), eksamineeritav

sõitis kiirusega 50-55 km/h). Sellel teelõigul sõitis auto mööda, põhjuseks oli

eksamiauto põhjendamatult aeglane sõit;

-

edasine sõit jätkus otse (90 km/h alas) kiirusega kuni 60 km/h kuni tagasipöörde

kohani (autode parkimisplatsini);

-

tagasi Narva poole sõites (90 km/h alas) hetkeks tõusis auto kiirus kuni 80 km/h, kuid

hiljem jätkus sõit kiirusega kuni 70 km/h;

-

mõni aeg hiljem sisenedes 90 km/h alasse jätkas sõitu kiirusega 65-70 km/h.

Eksamiauto taga oli autode kolonn. Mõned autod sooritasid möödasõitu.

Eksamineerija tegi eksamineeritavale vastavasisulise märkuse, et takistatakse teisi

kaasliiklejaid põhjendamatult liiga aeglase sõiduga.

21. Kaebaja väidab, et tõele ei vasta eksamineerija väide, et 90 km/h kiiruspiirangu märgiga

kaetud alal oli kiirus peamiselt 60-70 km/h. Selle märgi levialas, sirgetel teelõikudel, liikus

kaebaja enamasti kiirusega 85-90 km/h, samal ajal vajutades gaasipedaali lõpuni.

Eksamineerija väide, et auto kiirus ulatus kohati korraks 75-80 km/h, vastab tõele. Sellise

kiirusega sõitis kaebaja ebasoodsate ilmastikuolude tõttu käänulistel teelõikudel. Sel päeval

sadas terve hommiku vihma ja asfalt oli märg. Seega üks tegureid, mis sõiduki kiiruse valikut

mõjutas, oli ilmastikutingimused. Oma väidete tõestuseks on kaebaja esitanud tõendi

ilmaolude kohta 4. oktoobril 2024 (dtl 16). Sellest infost nähtub, et sademeid oli

varahommikul enne eksamit kell 8 olnud 0,1 mm, kuid eksami ajal ja ka tund ennem eksamit

oli sademeid 0,0 mm. Sellist sademehulka ei saa pidada liiklustingimusi sellisel määral

halvendavaks, mis takistaks piirkiirusel sõitmist. Kohus nõustub vastustajaga, et sõidueksami

ajal valitsenud tee- ja ilmaolud ei saanud olla õigustavaks põhjuseks tunduvalt alla kiiruse

piirmäära sõitmisele. Eksamineerija ütluste kohaselt olid teeolud, tee seisund ja

ilmastikutingimused head (dtl 48). Eksamineerija seletuse kohaselt oli teekate tõenäoliselt

vihmaniiske, kuid mitte selliselt, et oleks tinginud niivõrd aeglasel kiirusel sõitmise, nagu

kaebaja sõidueksamil sõitis. Seetõttu oleks kaebaja pidanud saama näidata sõidueksami

olukorras oma oskust juhtida sõidukit asulavälisel teel suurima lubatud piirkiirusega.

22. Kohtul ei ole ei ole põhjust kahelda vanemeksamineerija ütlustes kaebaja sõidueksami

kohta. Eksamineerija on välja toonud konkreetsed vead, mis põhjustasid eksami

mittesooritamise. Kohus möönab, et eksamineerija hinnang on paratamatult subjektiivne.

Seetõttu saab sõidueksamit vastu võtta eksamineerija, kes peab vastama kehtestatud

kvalifikatsiooninõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniminister on LS § 122 lg 5 alusel 25.

veebruaril 2011 vastu võtnud määruse nr 14 „Nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerija

kvalifikatsioonile ja ettevalmistusele ning mootorsõidukijuhi eksamineerimise õigust

tõendava tunnistuse väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord“ (edaspidi määrus nr 14),

millega kehtestatakse nõuded mootorsõidukijuhi eksamineerijale, kellel on õigus viia läbi ja

3-24-3493

hinnata juhtimisõiguse taotleja sõidueksamit. Eksamineerijale esitatud kvalifikatsiooninõuded

on kõrged (vt nt määruse nr 14 3. ptk). Seetõttu annab kohus eksamineerija sõnadele suurema

kaalu, kui kaebajale, kes selgitas, et ta ei teinud selliseid vigu, nagu eksamineerija talle ette

heidab.

23. Kohus nõustub vastustajaga, et eelkirjeldatud eksimused sõidueksamil olid sellised, mille

tagajärjeks on sõidueksami mittesooritamine. Esinenud puudused ei olnud väheolulised,

mistõttu oli sõidueksami mittesooritatuks lugemine põhjendatud. Kaebaja märgib iseenesest

õigesti, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja arvestama

sõidukiiruse valikul oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid (LS § 50 lg 3 p 1). On aga

üldteada, et mõjuva põhjuseta liiga aeglase kiirusega sõitev juht takistab liiklust ja võib

tekitada liiklusohtlikke olukordi.

24. Eelnevat arvestades leiab kohus, et eksamineerija tuvastas õigesti kaebaja puudujäägid

ohutunnetuse kompetentsis (vt määruse nr 50 lisa nr 4 p 1.1.2.4). Eeltoodud põhjendustest

tulenevalt on vastustaja 4. oktoobri 2024. a hindamisotsus nii formaalselt kui ka sisuliselt

õiguspärane. Seega puudub alus vaidlustatud hindamisotsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb

jätta rahuldamata.

25. Vastustaja on vaideotsuses käsitlenud kaebaja sisulisi vastuväiteid 4. oktoobri 2024. a

sõidueksamile ning andnud õige hinnangu sõidueksami tulemuse sisulisele õiguspärasusele.

Seega ei esine alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kuna kohus sõidueksami tulemust ei

tühista, puudub ka alus vastustaja kohustamiseks lugeda 4. oktoobri 2024 sõidueksam

sooritatuks. Riigivastutuse seadusest tulenevalt saaks kohus kohustamisnõude rahuldada, kui

haldusorgan on õigusvastase tegevusega jätnud täitamata talle pandud kohutuse ning avaliku

võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama (RVastS § 1 lg 1 ja § 6

lg 1). Praegusel juhul vastustajal sellist kehtivast õigusest tulenevat kohustust ei ole.

26. HKMS § 158 lg 5 näeb ette, et kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja

kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ega

kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud samuti tema enda

kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

27. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)