2-24-125200/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-125200

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi R.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

87,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja AS ÜHISTEENUSED, registrikood

11052490; lepinguline esindaja Ahto Järvela;

kostja R.K., isikukood XXX.

Kohtuistungi toimumise aeg

Eelistung 6. veebruaril 2025, edasi kirjalik

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt AS ÜHISTEENUSED hagi R.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Välja mõista kostjalt R.K. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks 22. juunil 2021

sõlmitud parkimislepingu alusel leppetrahv 40 eurot, perioodil 30. august 2021

kuni 30. august 2024 sissenõutavaks muutunud viivis 12,57 eurot ja viivised

tasumata põhivõlalt alates 31. augustist 2024 võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata AS ÜHISTEENUSED nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks.

4. Jätta menetluskulud 34% ulatuses hageja ja 66% ulatuses kostja kanda.

5. Määrata hagejale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 429 eurot.

6. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Välja mõista kostjalt R.K. hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulude

katteks 429 eurot. Menetluskulude hüvitis tasuda Julianus Inkasso OÜ kontole

nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715375512.

8. Kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi R.K. (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 22. juunil 2021

sõlmitud parkimislepingu alusel leppetrahvi 40 eurot, perioodil 7. juunil 2021 kuni 30.

august 2024 sissenõutavaks muutunud viivise 12,57 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja

edasiulatuva viivise tasumist seadusjärgses määras.

2. Kostja parkis 22. juunil 2021 kell 11.11 sõiduautot registreerimismärgiga xxxxxx

Ühisteenused AS poolt parkimist opereeritavas Kalevi tn 1, Tartu, parklas

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Infotahvlil toodud parkimistingimuste p 1 kohaselt

loeb parkimise korraldaja sõiduki parkimise selle kasutaja nõustumuseks sõlmida

parkimisleping; p 8 järgi kohustub sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral

tasuma leppetrahvi. Parklas on lubatud parkida üksnes tingimusel, et parkimine

registreeritakse kohtumaja infokioskis. Kostja parkimist ei registreerinud. Kostja toob ise

esile, et parkis seal Medexi kliiniku, mitte kohtumaja külastamiseks. Kostja väited

liikumispuudega isiku õigusest tasuta parkida ei ole asjakohased, sest ka juhul, kui antud

parklas kohalduks liiklusseaduse §-s 68 loetletud eriõigused, tulnuks kostjal jätta

parkimisluba nähtavale kohale. Leppetrahvi kviitungid paigutati esiklaasile kojamehe

vahele, seega on leppetrahvid kostja poolt kätte saadud. Asjaolu, et kostja on sel päeval

pildistanud sõidukit, parkimistingimust ja väidetavat värvikahjustust kojamehe

piirkonnas, annab alust arvata, et kostja sai parkimistrahvi kätte.

3. Leppetrahvi nõue ei ole aegunud. Leppetrahv määrati 22. juunil 2021 ja muutus

sissenõutavaks 14 päeva möödumisel, s.o 7. juulist 2021. Maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitas hageja 3. juulil 2024.

4. Hageja nõuab sissenõudmiskulusid 30 eurot järgmiste toimingute eest: 30. märtsi 2022

meeldetuletuskirja saatmine, 15 eurot; 10. jaanuari 2023 meeldetuletuskirja saatmine, 5

eurot; 6. detsembri 2023 meeldetuletuskirja saatmine, 5 eurot; muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, mis sisaldavad: päringu tegemine Transpordiametile; nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud;

võlgnikule tehtavate SMS-de ja kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja on kostja kontaktandmete saamiseks ja õigsuse kontrollimiseks teinud

Rahvastikuregistrisse päringuid 25. märtsil 2022, 3. juulil 2024 ja 16. detsembril 2023,

millelt on ta tasunud riigilõivu iga kord 15 eurot. Lisaks on hageja pidanud kostja

andmete saamiseks tegema päringuid, tasuma töötajatele palka, pidama ülal kõnekeskust

ning ostma, arendama ja hooldama riist- ja tarkvara, tasuma kontori üüri, sidekulusid jne.

KOSTJA VASTUVÄITED

5. Kostja hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele vastu.

6. Kostja toob esile, et hageja esitas 3. juulil 2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

väitega, et kostjale kuuluv sõiduk xxxxxx on kuupäeval 6. juulil 2021 asunud tasulise

parkimise alas ning parkimistasu on jäetud maksmata. Kostja ei ole sellisel kuupäeval

üheski tasulises parklas parkinud. Hagiavalduses on hageja muutnud parkimise kuupäeva

ja toob esile, et parkimine oli 22. juunil 2021. Sellega on hageja tahtlikult esitanud

valeandmeid, et näidata nõuet vähem kui 3 aasta vanuseks ja vältida nõude aegumist.

7. Kostja ei vaidle vastu, et parkis 22. juunil 2021 hagiavalduses märgitud parklas. Kostjale

oli väljastatud tasuta parkimise õiguse andev puudega inimese parkimiskaart, mille ta pidi

kaasa võtma parkimist kohtumajja registreerima minnes. Kostja peab võimalikuks, et

trahv tehti ajal, mil ta käis parkimist registreerimas, kuid ta ei saanud selle kohta ühtegi

teavitust, et õigeaegselt reageerida. Hagejal on varasemast vaidlusest 2019. a olemas

kostja andmed, mistõttu on hageja teadlikult kasutanud valesid kontaktandmeid teadete

edastamiseks. Hageja ei ole tõendanud kirjade saatmist. Kostja sai nõudest teada alles

kohtumenetluses, seejuures esitati algselt vale kuupäev. Hageja on venitanud nõude

esitamisega ning kostjal ei ole enam võimalik enda vastuväiteid tõendada.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

9. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest

(TsMS § 5 lg 1). Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS

§ 5 lg 2).

10. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1 esimene lause).

Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid

asjaolu tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet

tõendada (RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13).

11. Hagiavalduse järgi 22. juunil 2021 kell 11.11 parkis kostja sõidukit registreerimismärgiga

565BFM hageja opereeritaval parkimisalal asukohaga Kalevi 1, Tartu. Kuna kostja parkis

parkimistingimusi rikkudes, väljastas hageja kostjale parkimistingimuste rikkumise eest

leppetrahvinõude. Kuna kostja ei ole nõuet tähtaegselt tasunud, nõuab hageja kostjalt

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise tasumist ja sissenõudmiskulude hüvitamist.

12. Kostja leiab, et nõue on kohtule esitatud aegunult. Kohus selgitab, et tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat. TsMS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt

isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse

rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi

esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3

kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui

võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja esitas leppetrahvinõude 22.

juunil 2021, mille maksetähtaeg oli 6. juuli 2021. Seega muutus leppetrahv

sissenõutavaks 7. juulil 2021 ning oleks aegunud 7. juulil 2024. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 3. juulil 2024, s.o enne nõude aegumist. Kuigi maksekäsu

kiirmenetluse avalduses oli märgitud vale lepingu kuupäev, on põhi- ja kõrvalnõuete

summadest, nõude sissenõutavaks muutumise kuupäevast ja sõiduki

registreerimisnumbrist tuvastatav, et tegemist on sama nõudega. Kumbki pool ei ole

väitnud, et hagejal oleks kostja vastu teine nõue 6. juulil 2021 sõlmitud parkimislepingu

alusel. Enne hagiavalduse menetlusse võtmist ilma teise poole nõusolekuta hagi aluse

muutmine ei ole vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatuga. Seega ei ole

hageja nõue aegunud.

13. Tasulisel parkimisalal parkimiseks sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Tasulise parkimise korraldaja (üürileandja)

võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo

26.01.2017, 3-2-1-82-16, p 22). Hagejal tuleb TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada, et ta

sõlmis kostjaga parkimislepingu parkimisala kasutamise võimaldamiseks ja lepingule

kohalduvad parkimislepingu tingimused, sh leppetrahvi kokkulepe. Hagejal lasub

tõendamiskoormis leppetrahvinõude eelduseks olevate asjaolude tõendamiseks (vt

RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 11). Arvestades, et hageja nõuab leppetrahvi

tasumisega viivitamise eest viivist, tuleb hagejal põhistada ja tõendada, et leppetrahv on

muutunud sissenõutavaks alates kuupäevast, millest hageja viivist nõuab.

14. Kahjustatud pool kaotab VÕS § 159 lg 2 järgi õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab. Mõistlik aeg jääb rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele.

Selle aja kindlaks määramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki

asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida

õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt RKTKo 21.12.2011, 3-2-1-142-

11, p 16).

15. Kohtu hinnangul on hageja esitatud fotodega tõendatud, et kostja parkis 22. juunil 2021

kell 11.11 hageja opereeritaval parkimisalal ning teatas leppetrahvinõudest pärast

rikkumise avastamist paigutades teate kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl 27-29 ja 30).

Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo

05.06.2019, 2-17-117146, p 12).

16. Leppetrahvinõude tõendamiseks piisab üldjuhul sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja

koha. Seejärel on parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal

kõnealuses parklas pargitud (RKTKo 06.12.2017, 2-15-3430, p 18). Seega ei pea foto

parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt

olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli

ei olegi sellist fotot võimalik teha.

17. Kohus loeb kostja esitatud foto põhjal tuvastatuks, et 22. juunil 2021 oli parklas silt

parkimistingimustega, mille p 4 kohaselt tohivad parklas parkida vaid registreeritud

sõidukid (dtl 97). Kuna kostja ise selle foto tegi, pidi ta olema parkimistingimustest

teadlik. Hageja tõendab ühe dateerimata foto (dtl 31), samuti 2018. a ja 2023. a tehtud

fotodega (dtl 105-106), et parkla sissesõidu juures on sildid, mis täpsustavad, et

tööpäevadel kell 8.30 kuni 17.00 on alal parkimine lubatud ainult kohtumaja loal ning

parkimine tuleb registreerida kohtumaja infokioskis. Kohus leiab, et ka täpsustava sildi

puudumisel oleks kostjal tulnud rakendada mõistlikku hoolsust parkimistingimuste

täpsustamiseks, nt sildil olevale telefoninumbrile helistades.

18. Kostja toob esile, et ta ei parkinud kohtumaja külastajana, vaid selleks, et minna

vastuvõtule lähedalasuvasse kliinikusse. Kostja leiab, et tema tasuta parkimise õigus

tuleneb liiklusseaduse (LS) § 68 lg-st 2, mille järgi liikumispuudega juht ja

liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat

sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi

olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Antud juhul ei parkinud

kostja aga avalikul tasulisel parkimisalal LS § 187 ja Tartu Linnavolikogu 02.06.2011

määruse nr 36 „Parkimistasu“ § 2 mõistes, mistõttu ei ole kostja vastuväide asjakohane.

Kohus märgib, et ka juhul kui LS § 68 hõlmaks hageja opereeritavat parklat, ei olnud

kostja sõiduk pargitud invakohale ning hageja ega kostja samal kuupäeval tehtud fotodest

ei nähtu, et sõidukis oleks olnud nähtaval kohal liikumispuudega või pimedat inimest

teenindava sõiduki parkimiskaart (dtl 27, 96). Sellist asjaolu ei tõenda kostja perearsti

tõend (dtl 99).

19. Eeltoodust tulenevalt on leppetrahvinõue 40 eurot põhjendatud.

20. Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt põhinõudelt sissenõutavaks muutunud viivise 12,57

eurot ja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest

kuni kohustuse täitmiseni väljamõistmist.

21. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on

kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg-s 1 on

sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni.

22. Kohus on seisukohal, et hagejal on seadusest tulenev õigus nõuda viivist tasumata

põhinõudelt (VÕS § 113 lg 1). Perioodi 7. juuli 2021 kuni 30. august 2024 eest on

seadusjärgne viivis põhinõudelt 40 eurot 12,57 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

23. Lähtudes TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt välja ka edasiulatuva viivise tasumata

põhivõlgnevuselt kuni selle tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

24. Hageja nõuab sissenõudmiskulude 30 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib

pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda

tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese

tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sama

paragrahvi kolmas lause sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige

varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja

võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

25. Pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuskirjade saatmise osas on VÕS § 1132 lg-s

2 sätestatud sissenõudmiskulu ülempiir. Tegemist ei ole fikseeritud ning tegelikust

kahjust sõltumatu hüvitisemääraga. Kui meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks eelnevat

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju

hüvitamise regulatsiooni alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt

Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M.

Käerdi, K Sein. Tallinn 2016, lk 580-581).

26. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

27. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 alusel loetakse kiri võlgniku poolt kätte

saaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui võlausaldaja

tõendab, et ta on kirja saatnud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.

28. Hageja toob esile, et saatis kostjale meeldetuletuskirjad 30. märtsil 2022, 10. jaanuaril

2023 ning 6. detsembril 2023, samuti on teinud aastate jooksul ohtralt toiminguid

kostjaga kontakti saamiseks ja võla sissenõudmiseks. Kostja väitel ei ole ta saadetud kirju

kätte saanud e-posti ega posti teel ning teateid on saadetud valedel kontaktandmetel.

Arvestades, et kostja on kategooriliselt vastu vaielnud meeldetuletuskirjade

kättesaamisele ja hageja poolt muude toimingute tegemisele, tuleb hagejal neid tõendada.

29. Kohus leiab, et esitatud tekstifailidega ei ole tõendatud meeldetuletuskirja väljasaatmine

(dtl 36-42). Seejuures on teated puudulikud, kuna võla tasumist ei nõua hageja, vaid

Julianus Inkasso OÜ, kelle volitused selliseks tegevuseks on teates tõendamata. Samuti ei

tõenda hageja poolt meeldetuletuskirjade saatmist ega kulude kandmist kuvatõmmised

teise juriidilise isiku tööprogrammi töölogi kannetest (dtl 64-65, 118-121). Kohus leiab,

et kui hageja on need kulud reaalselt kandnud, peab tal olema vähemalt VÕS § 1132 lg-s

2 sätestatud piirmääras võimalik neid ka tõendada (nt maksekorraldused, postiteatised,

kättetoimetamisteatised jne). Vaatamata kostja korduvale nõudmisele ja ka kohtu 22.

aprilli 2025 selgitustele, hageja neid tõendeid ei esitanud.

30. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks ei ole

põhjendatud ja hagi tuleb selles osas jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

31. Juhindudes TsMS § 173 lg-test 1 ja 4, § 174 lg-st 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetluskulude rahalise suuruse.

32. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

33. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Hageja nõue on rahuldatud 66% ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta 66%

kostja kanda ja 34% hageja kanda.

34. Kostja ei ole teatanud hüvitatavatest menetluskuludest.

35. Hageja menetluskulud on taotluse kohaselt 100 eurot riigilõivu eest, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 7,5 tunni eest 1267,50 eurot.

36. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

37. Arvestades, et hageja esitas kohtumenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses vale

lepingu kuupäeva, tekitas hageja ise olukorra, kus asja õigeks lahendamiseks oli vaja

lahendada see hagimenetluses. Seega ei ole põhjendatud maksekäsu kiirmenetluse kulu.

38. Kohus ei pea hageja esindaja kulu täies ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja jaoks on

tegemist nn tüüphagiga, mille asjaolud ja põhjendused suures osas kokkulangevad. Kui

maksekäsu kiirmenetluses ekslikult esitatud andmete parandamiseks kulus täiendavat

aega, on see hageja enda riisiko. Seetõttu on põhjendatud ajakulu hagiavalduse

koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks 1 tund. Kohus leiab, et täies ulatuses ei ole

põhjendatud ka menetluskulude nimekirjas toodud toiming nr 5, milleks kohus peab

põhjendatuks ajakulu 1 tund. Ülejäänud osas on esindaja ajakulu põhjendatud. Hageja

esindaja tunnihind ei vasta aga kohtupraktikas tunnustatule. Arvestades vaidluse

keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus

põhjendatuks tunnihinda 100 eurot.

39. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 650 (100 + 5,5*100) eurot, millest

66% ehk 429 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

40. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113

lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

41. Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude hüvitise tasumise korra

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik