2-23-125824/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-125824

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi B.-E. V. vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

814,07 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806)

Hageja lepinguline esindaja: T. I., e-post: XXX

Kostja: B.-E. V. (isikukood XXX), registrijärgne elukoht

XXX e-post: XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi PluPlus Capital kanda. Määrata, et B.-E. V.il

rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Menetlusosalisel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

2-23-108683

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja on esitanud järgnevad nõuded:

mõista kostjalt B.-E. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Tele2 Eesti AS ja B.-E.

V. vahel 10.08.2020 sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr. 852223213 tulenev võlgnevus

603,82 eurot, intressid 9,57 eurot, viivised 98,22 eurot, sissenõudekulud 30 eurot;

mõista kostjalt B.-E. V. hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud ulatuses kuni põhinõude 603,82 eurot jäägi täieliku tasumiseni alates

22.09.2023.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS (edaspidi Tele2) ja kostja 10.08.2020

liitumislepingu nr. 852223213 koos lisadega, milles leppisid kokku ostetavas kaubas, s.o

Samsung Galaxy A71 maksumusega 389 eurot. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24

osamaksena igakuise maksega 19,04 eurot intressiga 16% aastas.

3. Harju Maakohus kohustas hagejat 09.04.2025 määrusega esitama kohtule detailsed

andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning teabe andmise kohustust 14 päeva jooksul kohtumääruse

kättetoimetamisest. Samuti palus kohus täpsustada nõuet, kuivõrd asjaolud ja tõendid ei

olnud kooskõlas. Kohus selgitas hagejale, et tema nõue ei ole selge ja andis võimaluse

haginõude täpsustamiseks ja krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete esitamiseks

kooskõlas VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatuga.

4. Hageja ei täitnud kohtunõuet.

5. Kostja ei ole kohtule enda seisukohta esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele.

7. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 5.04.1993 Euroopa

Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on

Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast

(Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez

Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata.

Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-

679/18, OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat

positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

8. Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole kohtu määratud tähtajal esitanud

andmeid ega tõendeid (VÕS § 4034 lg 13), mille alusel saaks järeldada, et krediidiandja

oleks järginud vastustundliku laenamise põhimõtet.

9. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste

täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole

tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud.

2-23-108683

10. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Kohus

andis hagejale võimaluse ümber arvestada oma nõue lähtuvalt VÕS 4034 lg-s 7 sätestatust,

kuid hageja ei ole kohtu määratud ajaks ümberarvestust esitanud.

12. Kohtu hinnangul ei ole nõue selge. Kohus andis 09.04.2025 kohtunõuetega hagejale

võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud

tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus hoiatas, et kohus ei saa

rahuldada nõuet, mis ei ole selge. Hageja on kohtunõude kätte saanud, kuid otsustatud oma

nõuet mitte ümber arvestada ega teavet esitada.

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise,

mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab.

14. Tallinna Ringkonnakohus on 12. juuli 2023 määruses tsiviilasjas 2-22-147995 selgitanud, et

kuna krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud

esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴ lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need

kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid

arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus selgitas samuti, et ilma vastava

ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks

peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle, millised

ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks.

15. Kohtule ei ole nõude kujunemine jätkuvalt arusaadav. Tutvudes hagile lisatud arvetega,

ilmneb 2021 oktoobri arvest (dtl 35, 36), et telefoni järelmaksuna tuleb tasuda 16,68 eurot +

intress 2,36 eurot (kokku 19,04 eurot - nagu pooled algselt kokku leppisid), kuid lisaks on

arvel ka järgmine kirje: „Valesti lisatud makse tühistamine – 426,72 eurot“. Kohus palus

selgitada antud kirje sisu – millise kauba või teenuse eest on see nõue esitatud. Hageja

selgitusi kohtule ei esitanud. Ühtlasi, hageja on hagis märkinud, et kuivõrd kostja ei täitnud

lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 31.01.2022

lepingu ülesütlemise hoiatuse ning lepingu ülesütlemise teate (dtl 25). Riigikohus on lahendi

nr 2-15-17677 p-s 13 leidnud, et TsÜS § 69 lg 3 paneb lepinguga seotud ja eemalviibijale

tehtud tahteavalduse kättesaamise tõendamise riski tahteavalduse saatjale ning et vaidluse

korral tuleb tahteavalduse saatjal lisaks saatmisele tõendada ka seda, et saadetis on jõudnud

tahteavalduse saaja tegevuskohta ning saajal on olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt

RKTKo 3-2-1-151-11, p 12). Eeltoodust tulenevalt palus kohus hagejal esitada asjaolud ja

tõendid, et kostjale on lepingu ülesütlemisavaldus kätte toimetatud. Hageja seda ei teinud.

Kohtule ei ole ka teada, kas ja millal on kostja teinud tagasimakseid ja mille katteks on need

arvestatud.

16. Kuivõrd hageja ei ole hoolimata kohtunõudest esitanud palutud teavet ega VÕS § 4034 lg-ga

7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asub kohus seisukohale, et hageja

nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged.

17. Kohus jätab hagi rahuldamata.

2-23-108683

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel

ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

19. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd kostja ei ole kohtule esile toonud ning ka

kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kostjal oleks tekkinud käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid, määrab kohus, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud puuduvad.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Merit Helm

kohtunik