2-24-16302/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-16302

Tsiviilasi

Kohtutäitur Kristel Maalmani avaldus võlgniku dokumendi

kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2020/330

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

P.V määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): P.V (isikukood XXX)

Avaldaja kohtutäitur Risto Kütt

Puudutatud isik (sissenõudja) F.R (isikukood XXX),

seaduslik esindaja W.F

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määrus muutmata.

2. Jätta P.V määruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud jätta P.V kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Kristel Maalman (avaldaja) esitas Viru Maakohtule 28. oktoobril 2024 avalduse P.V

(võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) §

1773 lg 1 alusel.

Avalduse kohaselt on võlgniku suhtes F.R-i (sissenõudja) avalduse alusel algatatud täitemenetlus nr

095/2014/3250. Nõude sisuks on elatise võlgnevus, mis 31. oktoobri 2024. a seisuga on 32 297

eurot 70 senti. Dokumentide tühistamise avalduse hoiatus toimetati võlgnikule kätte 23. juulil 2024.

Võlgnik ole asunud pärast hoiatuse kättesaamist elatisnõuet täitma, ei ole sõlminud pärast

sissenõudjaga maksegraafiku kokkulepet, ei ole põhjendanud elatise tasumatajätmist ega peatatava

ja andmiseks keelava õiguse vajalikkust. Avaldaja ei ole veendunud TMS § 1771 lõike 1 punkti 3

alusel esitatud põhjuse olemasolus või piisavas mõjuvuses. Avaldaja taotles sissenõudja seadusliku

esindaja avalduse alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse ja Eesti kodaniku passi kehtivuse

peatamist ja nende andmise keelamist.

2. Võlgnik palus jätta avalduse rahuldamata.

Avaldus on esitatud mitte lapse huvides, vaid võlgnikule kahju tekitamiseks. Võlgnik on teinud

kõik endast oleneva, et lapsele elatist tasuda. Kohtutäitur on teinud tema sissetulekutest

kinnipidamised ettenähtud ulatuses. Võlgnik maksis vabatahtlikult lapsele elatist nii kaua kui tal oli

töö. Võlgnik otsib tööd. Võlgnikul puudub muu sissetulek peale töövõimetuspensioni ning muu

vara, mille arvelt elatise võlgnevust tasuda. Võlgnik on täitnud lapse ülalpidamiskohustust vahetult

lapse kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega. Laps elab võlgnikuga rohkem kui 12 päeva kuus,

suvekuudel kauem. Võlgnikul on südametegevuse häire, mille tõttu on võimalused tööd leida

piiratud. Võlgnik ei saa pikka maad jalgsi käia ning vajab liikumiseks autot. Autot on vaja

igapäevaste toimingute tegemiseks ja alaealise lapse külastamiseks, samuti vanaema abistamiseks.

Avaldaja märgitud 32 297 euro suurusest võlgnevusest on tasutud üle 23 000 euro.

3. Sissenõudja kinnitas, et avaldas soovi võlgniku dokumentide kehtivuse peatamiseks ja

väljaandmise keelamiseks.

Sissenõudja märkis, et kohtutäituri märgitud elatise võlgnevuse suurus ei ole õige. Neli aastat tagasi

maksis võlgnik ära kogu elatise võlgnevuse, kuid siis lõpetas maksmise. Kohtutäitur on märkinud

võlgnevuse suuruse üheksa aasta eest. Tegelikku võlgnevuse suurust ei osanud sissenõudja öelda.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Maakohus rahuldas 6. detsembri 2024 määrusega avalduse osaliselt. Kohus tunnistas

võlgniku Eesti kodaniku passi kaheks aastaks kehtetuks ja keelas võlgnikule Eesti kodaniku

passi andmise kaheks aastaks. Kohus jättis avalduse rahuldamata võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamise ja mootorsõiduki juhtimisõiguse ja juhiloa andmise keelamise

osas.

Viru Maakohtu 6. mai 2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-14-6992 mõisteti alates 14. veebruarist 2014

võlgnikult välja elatis sissenõudja kasuks 177 eurot 50 senti kuus, kuid mitte vähem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Võlgnik ei ole mitu aastat elatist maksnud. Kohtutäituri

hoiatus juhiloa ja passi kehtetuks tunnistamise kohta on võlgnikule kätte toimetatud 23. juulil

2024.a. Võlgnik ei ole alates hoiatuse kättesaamisest 30 päeva jooksul täitnud ühtegi TMS § 1771 lg

1 nimetatud tingimust, mis välistaks võlgniku õiguste piiramise.

Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et tema töövõime ei ole piiratud. Oma tervise kohta võlgnik kohtule

ajakohaseid tõendeid ei esitanud. Suunamiskiri haiglasse ei kinnita võlgniku töövõime langust.

Samas tuleb arvestada, et võlgnik tasus pärast II pensionisamba väljamakse kättesaamist elatise

võlgnevuse ja osaleb lapse elus. Võlgnik on teinud ka pärast seda elatise katteks üksikuid makseid.

Seetõttu on põhjendatud passi kehtetuks tunnistamine ja selle väljaandmise keelamine kaheks

aastaks, kuid ei ole põhjendatud juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamine ja juhiloa andmise

keelamine. Kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid selle kohta, et võlgnik soovib minna

välisriiki tööle, millest tulenevalt oleks passi olemasolu välispiiri ületamiseks või enda või

ülalpeetavate toimetuleku tagamiseks eluliselt tähtis.

MÄÄRUSKAEBUS ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Võlgnik esitas Viru Maakohtu 6. detsembri 2024 määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada. Võlgnik palub ka kohustada kohtutäiturit esitama selge ja

dokumenteeritud ülevaade kõigist maksetest ja võlgnevustest.

Võlgniku õiguste piiramine ei täida seaduslikku eesmärki ja rikub hea usu põhimõtteid. Passi

äravõtmine raskendab töövõimaluste leidmist ning kahjustab lapse ja perekonna huve.

Liikumisvabaduse piiramine on ebaproportsionaalne. Eesti kodaniku passi puudumine takistab

võlgniku võimalust leida tööd ja täita ülalpidamiskohustust. Samuti kahjustab see võlgniku alaealise

lapse ning vanaema huvisid. Sissenõudja kinnitas, et võla suurus on märgitud ekslikult ning

kohtutäitur ei ole kõiki võlgniku makseid kajastanud. Kahjustatakse võlgniku õigust vabalt elada ja

liikuda ning õigust inimväärsele elule. Katse piirata võlgniku kodakondsust on vastuolus

põhiseaduse ja rahvusvahelise õigusega.

Pärast avalduse lahendamist on avaldaja ametist kõrvaldatud ja tema vastu on algatatud

kriminaalasi. Seega oli temapoolne avaldus sisuliselt ja vormiliselt õigusvastane, kuna ta ei saanud

enam esindada riigi huve ega esitada nõudeid avaliku võimu nimel.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

7. 8. Ringkonnakohus andis avaldajale ja puudutatud isikule võimaluse määruskaebusele vastata.

7.1. Kohtutäitur Risto Kütt, kelle menetluses on võlgniku täitemenetlus, palus jätta määruskaebus

rahuldamata. Võlgnikule on antud juhilubade peatamise hoiatuses mõista, et tal on kohustus

elatisraha tasuda ja vajadusel selleks leida endale sissetulek, et kohustust täita. Viru Maakohus on

andnud võlgnikule aega maksegraafiku sõlmimiseks või elatisraha tasuma hakkamiseks. Võlgnik

selleks aga kohtutäiturile teadaolevalt mingeid samme astunud ei ole.

7.2. Puudutatud isik palub jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus §-ga

659) alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.

10. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle muutmiseks. Elatisevõlgniku õiguste piiramine on kohtu kaalutlusotsustus,

millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui rikutud on diskretsiooni piire.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus seda praegusel juhul teinud. Maakohtu siseveendumuse

kujunemine on jälgitav ja seisukohad põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

avalduse rahuldamise eeldused olid täidetud, senised täitemenetluse meetmed ei ole olnud piisavad

ning elatise sissenõudmiseks ja võlgniku mõjutamiseks tuleb kasutada täiendavaid abinõusid.

Asjaolu, et võlgnik ei nõustu maakohtu määruses menetlusosaliste kirjeldatud seisukohtadega, ei

tähenda, et maakohus on määruse põhjendavas osas teinud järeldused menetlusõiguse norme

oluliselt rikkudes. Kuna kolleegium nõustub esimese astme kohtu määrusega, siis ei pea

ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi (koosmõjus §-ga 659) vajalikuks maakohtu määruse

põhjendusi korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. TMS § 177⁵ lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse piiramise ja loa

kehtivuse peatatuse ning nende või dokumendi andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1)

võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise

tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

3) õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatamise ning nende või dokumendi andmise keelamise

lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Võlgnik ei ole määruskaebuses tuginenud ühelegi TMS § 177⁵ lg-s 1 nimetatud asjaolule, mis on

aluseks võlgniku õiguse piiramise ja loa kehtivuse peatatuse lõpetamiseks. Vaidlust ei ole selles, et

võlgniku elatise maksmise kohustus ei ole lõppenud. Võlgnik ei ole asunud elatist tasuma, st

võlgnik ei ole tasunud oma taotluse esitamisele eelnevalt vähemalt kolme kuu elatist. Võlgnik ei ole

sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafikut ning seda täitnud vähemalt kolme

järjestikuse kuu jooksul.

Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid ega tõendeid, millest järeldada, et Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamata jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane. Väidetav ebaõiglus ei saa tugineda

vaid abstraktsetele viidetele põhiõigustele. Võlgnik ei selgitanud, kuidas on Eesti kodaniku passi

kehtetuks tunnistamine ebaõiglane konkreetselt tema suhtes. Eesti kodaniku passi kehtetuks

tunnistamine ei piira võlgniku kodakondsust, vaid võtab võlgnikult ühe dokumendi kasutamise

võimaluse. Võlgnikul on oma isiku tõendamiseks jätkuvalt võimalik kasutada ID-kaarti.

Eelduslikult motiveerib passi kasutamise võimaluse võtmine võlgnikku täitma temal lasuvat

kohustust (elatise maksmine). Samal ajal ei mõjuta passi kasutamise võimatus eelduslikult võlgniku

võimalusi teenida sissetulekut.

11. Avaldaja esitas avalduse enne kohtutäituri ametist kõrvaldamist, seega oli tal õigus esitada

kohtule TsMS § 1773 lg-s 1 sätestatud avaldus. Avaldaja vastu algatatud kriminaalasi ei ole seotud

avaldaja ametikohustustega. Avaldaja isikut puudutavad vastuväited ei oma seetõttu asja

lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust avaldaja varasemad väidetavad

rikkumised täitemenetluse korraldamisel. Võlgnikul oli võimalus esitada varasemate rikkumiste

korral kaebus kohtutäituri tegevuse peale ning vastavalt enda väidetule on ta seda võimalust ka

kasutanud.

12. Kuivõrd määrus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu määratud menetluskulude

jaotust.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril

või sissenõudjal oleks määruskaebuse esitamisest tingitud rahaliselt kindlaksmääratavaid

menetluskulusid. Seetõttu puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)