2-24-143156/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse aeg ja koht

20.05.2025, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-143156

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi J M vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

HAGEJA:

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ), rk 11542046,

asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn, lepinguline esindaja Pille

Martin

KOSTJA

J M , ik XXX, elukoht XXX

Suuline menetlus – istung 28.04.2025

Hagi hind 5169 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) kasuks E

AS ja J M vahel 05.10.2022 sõlmitud krediidiliini lepingust nr. XXX ning 28.07.2023 ja

10.01.2024 sõlmitud lepingu lisadest tulenev tasumata põhivõlgnevus 2279,35 eurot, tasumata

intressid 20,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 204,29 eurot ja sissenõudmiskulud

50 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse (2279,35

euro) tasumata jäägilt alates 21.05.2025 kuni põhivõlgnevuse 2279,35 euro tasumiseni.

4. Jätta rahuldamata hageja B2 Impact OÜ põhinõue 1457,89 eurot, intressinõue 301,03

eurot ja viivisenõue 529,64 eurot.

5. Jätta menetluskulud 52% ulatuses kostja J M kanda ja 48% ulatuses hageja B2

Impact OÜ kanda ning välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks

menetluskulude katteks 309,40 eurot.

6. Välja mõista kostjalt J M hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

(309,40 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus kohtuotsuse

kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja menetluse käik

1. B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) esitas 26.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse

jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 10.01.2025 hagiavalduse J M vastu võlgnevuse

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja J M 05.10.2022 E AS-ga (edaspidi krediidiandja)

tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX , krediidilimiidiga 2000 eurot. Krediidikonto avamiseks

pidi klient end registreerima E veebilehel www.esto.ee kliendialas, identifitseerides end kas ID-

kaardi, mobiili-ID või Smart-ID abil. Enne krediidi taotlemist, pidi kostja põhjalikult tutvuma

lepingu tingimustega, sh. lepingu põhitingimuste kohaselt lepingu lahutamatuks osaks olevate

teenustingimuste, hinnakirja ja kliendiandmete töötlemise põhimõtetega. Leping jõustub peale

kliendi poolt allkirjastamist ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID abil. Laenulepingu teenuse

üldtingimuste punkti VIII alapunktist 1 tulenevalt edastatakse kõik lepingujärgsed või sellega

seonduvad avaldused ja teated, mis tuleb teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis, vastavalt kostja poolt lepingus deklareeritud posti või e-posti aadressile.

Lepingu II peatükis „Põhitingimused“ all lepiti kokku esialgses intressimääras 39,9% aastas ehk

0,11% päevas. Lepingu põhitingimustes selgitati, et tegemist on esialgse (maksimaalse)

fikseerimata intressimääraga, mis võib edaspidi muutuda kaks korda aastas 1. jaanuaril ja 1. juulil

sõltuvalt Eesti Panga poolt avaldatavast viimase kuue kuu keskmisest krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordsest määrast (krediidi kulukuse ülempiir).

Krediidi kogukulu moodustas 2708,54 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli kliendilepingus

fikseeritud intressimäär ehk viivisemäär oli 39,9% aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse

esialgne (ja maksimaalne) määr oli 48,63% aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega,

et 2000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse intressimääraga 39,9% aastas, väljavõtu tasuga 0

eurot + 0.2% summast, krediidi kogukuluga 2708,54 eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies

ulatuses. Kuivõrd krediidilepingu sõlmimise ajal ei ole võimalik teada, kui palju krediidisaaja

lepingu vältel krediiti võtab, kui pikaks perioodiks ning omakorda sellega kaasnevaid tasusid, siis

seetõttu ei ole võimalik arvutada välja tegelikku krediidikulukuse määra vaid lähtuda saab üksnes

esialgsest eelduslikust arvutusest.

Kostja ja E AS sõlmisid 28.07.2023 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 1,

krediidilimiidiga 4000 eurot. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 40,7% aastas ehk

0,11% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 5407,20 eurot. Aastaseks viivisemääraks oli 40,7%

aastas ehk 0,11% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 49,22% aastas.

Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 4000 euro laenamisel 12 kuuks, maksimaalse

intressimääraga 40,7% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot, krediidi kogukuluga 5407,20 eurot,

võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

Kostja ja E AS sõlmisid 10.01.2024 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 2,

krediidilimiidi muutmisega 1600 euroni. Lepingus lepiti kokku esialgses intressimääras 42%

aastas ehk 0,12% päevas. Krediidi kogukulu moodustas 2272,34 eurot. Aastaseks viivisemääraks

oli 42% aastas ehk 0,12% päevas. Krediidi kulukuse esialgne (ja maksimaalne) määr oli 51,11%

aastas. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusega, et 1600 euro laenamisel 12 kuuks,

maksimaalse intressimääraga 42% aastas, väljavõtu tasuga 0 eurot, krediidi kogukuluga 2272,34

eurot, võetakse kasutusele viivitamata ja täies ulatuses.

3. Hageja esitab selgitused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega.

Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt VÕS § 4034 lg-le 2 ja 4 ning

KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50

lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete, arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside

põhjal mh e-krediidiinfo andmebaasist, Taust.ee andmebaasist ja rahvastikuregistrist.

Krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja analüüsinud võlgniku regulaarset sissetulekut

ning finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal (sissetulek, finantskohustused jms).

Krediiditaotluse täitmisel on võlgnik oma sissetulekuks märkinud 1800 eurot, kuid krediidiotsuse

tegemisel on lähtutud EMTA infost, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu keskmine sissetulek 769,88

eurot. Tööandja Moppi.ee. Krediidiotsuse tegemisel on arvesse võetud ka infot võlgniku

finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta: finantskohustused on võlgnik märkinud 100 eurot

ja majapidamiskulud 350 eurot. Päringud teostati ka creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse

ning võeti AS-i C krediidiskooring. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud

automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et võlgnik on

krediidivõimeline.

Laenuvõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki laenuvõtja poolt esitatud andmeid

ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta

krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või

nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust

tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja

kinnitanud, et laenulepingu tingimused on temale arusaadavad.

4. Kostja on perioodil 19.10.2022 – 27.11.2023 saanud krediiti kokku summas 7610 eurot, millest

on maha arvestatud lepingu põhitingimustest tulenev väljavõttetasu summas 6,70 eurot (2 + 2 +

1,10 + 1,60), kiire väljamaksetasu 159,20 eurot (8 x 19,90 eurot).

Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks

(arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse

tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust

vastavalt kliendilepingule, st. igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse

võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot, klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud

krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. See tähendab, et kliendi arve on 0,12% päevaintressist (nt.

saadud krediit 1600* 0,12% = 1,92 eurot päevas ning see korrutatakse kuu päevade arvuga) ja 1/60

laenusummast (st. 1600/60 = 26,66 eurot).

Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 5443,63 eurot, millest on arvestatud

põhiosa katteks 3872,76 eurot, intressi katteks 1390,18 eurot, kaardimakse tehingutasu 16,50

eurot, kiire väljamakse tasu katteks 159,20 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot.

Kostjat hoiatati 19.07.2024 iseteeninduse kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-

posti aadressile saadetud teatega lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu täiendava

kahenädalase tähtaja, 29.07.2024, jooksul võlgnetavaid summasid. Kostja täiendava tähtaja

jooksul võlgnevust ei tasunud ning kuivõrd viimane makse nõude katteks teostati mais 2024, siis

oli kostja alates juunist 2024 viivituses täielikult vähemalt kolme - 15.06.2024, 15.07.2024,

15.08.2024, osamaksete tasumisega. Kostja ei reageerinud lepingust tulenevate kohustuste

täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku

lepitud tingimustel. Krediidiandja andis veelkordse täiendava tähtaja 30.07.2024 kirjaga, milles

viimase täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.08.2024. Kostjat teavitati, et E AS

käsitleb teadet lepingu ülesütlemise tahteavaldusena, mistõttu täiendavalt antud tähtajaks

kohustuste täitmata jätmise korral loetakse leping ühepoolselt üles öelduks ning lepingu

ülesütlemisel muutuvad kõik lepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks. Samuti teavitati teates, et

krediidiandjal on võimalik nõue loovutada inkassofirmale või alustada kohtumenetlust. Kostja ei

reageerinud krediidiandja teavitustele, mistõttu ütles krediidiandja 13.08.2024 lepingu ühepoolselt

üles ja edastas kostjale 14.08.2024 lepingu lõpetamise teate ja ütles ülesütlemisavaldusega lepingu

VÕS § 416 ja teenusetingimuste punkti VII alapunkti 4.2 alusel üles, edastades sellekohase teatise

kostja e-mailile, ning nõudis kostjalt lepingu raames sissenõutavaks muutunud summade tasumist.

Kostjale edastati 02.09.2024 nõude loovutamise teade, milles teavitati kostjat tema ja E vahel

sõlmitud lepingust tulenevate nõuete loovutamisest OK Incure OÜ-le.

Kostja lepingust tulenev põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga on 3737,24 eurot

(väljastatud krediit 7610 eurot – tagasimaksed põhiosa katteks kokku summas 3872,76 eurot),

mis tuleb hageja kasuks välja mõista.

Lepingu põhitingimuste kohaselt on kostja kohustatud maksma intressi 42% aastas tagastamata

krediidisummalt. Hageja palub välja mõista kostjalt alates viimasele maksele järgnevast päevast so

31.05.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 13.08.2024 kogunenud intress 321,65 eurot alljärgneva

arvestuse alusel:

Arvestuse algus

Arvestuse lõpp

Intressimäär (aastas)

Krediidijääk

Intress

31.05.2024

13.08.2024

42%

3737,24 eurot

321,65 eurot

Vastavalt teenusetingimuste lepingu punktile VI 4. kohustub kostja tasuma viivist, kui ta ei täida

krediidilepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Viivisemääraks on kliendilepingus fikseeritud

intressimäär, seega on ka viivisemäär 42% aastas ja 0,12% päevas. Hageja palub kostjalt välja

mõista viivis põhinõudelt 3737,24 eurolt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast so 14.08.2024

kuni hagiavalduse esitamiseni 10.01.2025 kokku summas 643,41 eurot (vt hagiavalduse p 3.3).

Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 11.01.2025

seadusjärgses viivisemääras, so 11,15% aastas.

Tarbijakrediidi teabelehe punktist 3 (krediidiga seotud kulud/maksete hilinemisega kaasnevad

kulud) tulenevalt on osamaksete tasumisega viivitamise korral krediidiandjal õigus nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitist. Peale poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist ning nõude

loovutamist on kõik lepingust tulenevad õigused läinud üle hagejale (VÕS § 167 lg 1).

Sissenõudmiskulude hüvitise piirmäärad sätestab VÕS § 1132 lg 2. Tulenevalt eeltoodust, palub

hageja VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-posti- kui

ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 02.09.2024 (25 eurot) (dtl 167 – 169), 9.10.2024 (5 eurot) (dtl

175), 16.10.2024 (5 eurot) (dtl 176) ja 31.10.2024 hagihoiatus (dtl 170 - 174), millega seoses on

hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel,

kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles

makseviivituses.

Lähtudes VÕS § 1132 ja teabelehe punktist 3 on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt

sissenõudmiskulude hüvitamist (eelkõige meeldetuletuskirja saatmise eest, teabelehe esitamise

seisuga 5 eurot). Kostjale on edastatud kokku 9 meeldetuletuskirja, millest 6 on tasuta ja 3

tasulised (dtl 143 – 166), sh. 17.05.2024 (tasuta) ja 17.06.2024 (tasuline, 5 eurot); 05.07.2024

(tasuta) ja 11.07.2024 (tasuline, 5 eurot); 19.07.2024 (tasuta) ja 05.08.2024 (tasuline, 5 eurot).

Eeltoodust tulenevalt moodustab meeldetuletuskirjade võlgnevus 15 eurot, mis tuleb lepingu ja

seaduse kohaselt kostjalt välja mõista.

28.04.2025 kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde.

Kostja vastuväited

5. 28.01.2025, 25.02.2025 ja 24.03.2025 vastustes märgib kostja, et ta ei tunnista hagi. Kostja

soovib, et kohus vaataks üle, kas kõik summad ja viivised on seadusega kooskõlastatud. Ei ole

kindel, et intressid ja muud nõuded on õiged. Kostja kinnitab, et tal on igakuised laekumised,

milleks on lasterahad, elatis, puudetoetused lastele, tema töövõimetoetus ja mingid väiksemad

summad, mida ta saab kui mingeid asju maha müüb internet teel. Kostja ei käi tööl, tal on mitmed

psüühikahäired ehk siis impulsiivsus (kus ta ei analüüsi asju nii nagu peaks) ärevushäired,

pikaajaline depressioon, ebastabiilne isiksushäire. Need on digiloos ametlikult olemas, lisaks on tal

kaks alaealist last, kes üks keskmise puude ja teine raske puudega.

E pakkus kostjale krediiti ja andis pidevalt positiivseid vastuseid järelmaksu taotlustele. Lisaks

saatis pidevalt uusi pakkumisi ja lasi ka krediidilimiidi veel kõrgemaks. Alguses suutis

kuidagimoodi midagigi maksta, aga lõpuks läksid kõik laenumaksed kuus juba nii suurteks, et

igakuised maksed olid umbes 800 eurot. Igakuised maksed pidid olema E , B , C pangale, T

pangale. Kostja märgib, et oli oma impulsiivsusega ja mõtlematusega kukkunud auku ja ei osanud

enam midagi teha. Isegi siis kui tal olid juba makseraskused, E jätkuvalt saatis pakkumisi ja

krediidilimiiti. Kostja ei olnud võimeline maksma kõiki summasi kokku iga kuu, sest tal ei jäänud

lõpuks ei söögiraha ega laste peale raha. Oleksid jäänud lõpuks ilma üürikorterist ja lapsed kõigest

vajalikust. Kostja rahaline seis ei võimalda tasumist.

09.04.2025 ja 28.04.2025 kohtuistungitele kostja ei ilmunud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt

määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus

hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

7. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub

rahuldamisele osaliselt.

8. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. OK Incure OÜ (praegune B2 Impact OÜ) on teatanud 02.09.2024 kostjale, et vastavalt E

AS ja OK Incure OÜ vahel sõlmitud nõudeloovutuse lepingule, on nad omandanud nõude kostja

vastu (dtl 167).

9. Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja J M on E AS-ga

sõlminud 05.10.2022 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX , krediidilimiidiga 2000 eurot, krediidi

kulukuse määraga 48,63% aastas (dtl 43 – 56). Lisaks sõlmis kostja 28.07.2023 tähtajatu

krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 1, krediidilimiidiga 4000 eurot ja krediidi kulukuse määraga

49,22% aastas (dtl 57 – 71) ning 10.01.2024 tähtajatu krediidiliini lepingu nr XXX lisa nr 2,

krediidilimiidi muutmisega 1600 eurole, intressimääraga 42% aastas ning krediidi kulukuse

määraga 51,11% aastas (dtl 72-86). Lepingu(te) ülesütlemisel arvestab hageja viivis määraga 42%

aastas. Laenuandja on lepingud üles öelnud 14.08.2024.

10. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt

tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal

(RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes

ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

11. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993

direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti

õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus

hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse

küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul

kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada

ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus

ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb

tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi

93/13/EMÜ mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus

võlausaldajal.

12. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele

kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel

ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu

alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-

32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on

väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist,

eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija

täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS §

406 lg 1).

13. 05.10.2022 krediidikonto lepingu nr XXX sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude

kulukuse

määr

16,3%

(vt

Eesti

Panga

kodulehelt

https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks

olema krediidi kulukuse määr üle 48,9% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 48,63%

aastas eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa.

28.07.2023 krediidikonto lepingu lisa 1 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 16,72%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 50,16% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 49,22% aastas

seda määra ei ületa.

10.01.2024 krediidikonto lepingu lisa 2 sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud

tarbimislaenude kulukuse määr 17,36%, seega peaks VÕS § 4062 lg 1 kohaldumiseks olema

krediidi kulukuse määr üle 52,08% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 51,11% aastas

seda määra ei ületa.

Seega lepingud ei ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidikulukuse määra suuruse tõttu.

14. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 1 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (teabe saamise kohustus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust.

15. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise

kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral

küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija

kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des

1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

16. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija

võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse

täitmisel saadud teave) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija

esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi

(VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse

sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja

sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis

on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg

3 p 3).

17. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida

laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave

on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks.

18. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti

üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Sealjuures ei

saa võlgnevuse tekkimisest iseenesest järeldada, nagu oleks krediidiandja andnud laenu

krediidivõimetule tarbijale, sest teatud asjaolusid ei saa krediidiandja kontrollida ega ette näha, nt

tarbija töötasu vähenemine või kaotus, samuti see, kui tarbija võtab pärast krediidilepingu

sõlmimist uusi finantskohustusi.

19. Kohtul on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimise kohustus sõltumata

sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud. Krediidiandja peab oma

kohustuste täitmist tõendama igal juhul, kui ta nõuab tarbijalt intressi, mille määr on kõrgem

seadusjärgsest intressimäärast, või muid kulusid, mis ei ole tarbijale antud laenusumma.

Krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja vastu on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades

selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (Riigikohtu

31.01.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-14-21710 p 25.3, 19.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-13, p

21).

20. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis selgitanud, et kontrollis

kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete,

arvelduskonto väljavõtte ja avalike andmebaaside põhjal. Kostja märkis taotlustes oma

sissetulekuks 1800 eurot, kuid hageja lähtus EMTA infost, mille kohaselt oli võlgniku 4 kuu

keskmine sissetulek 769,88 eurot. Finantskohustustena võeti arvesse kostja märgitud 100 eurot

ning majapidamiskuludena 350 eurot. Ülalpeetavate arvu ei küsitud. Kostja esitatud andmed on

esitatud süsteemiväljavõttena ning viidatud arvelduskonto väljavõtet hagile lisatud ei ole. Hagis

toodud taust.ee väljavõtte kohaselt on kostjal 05.10.2022 lepingu sõlmimise hetkel kolm lõpetatud

krediidikohustust.

21. Hagile lisatud süsteemiväljavõttel (dtl 177 – 182) märgitud daatum 19.10.2022, on kostjale

tehtud esimese krediidiväljamakse kuupäev, mistõttu võib eeldada, päring Maksu- ja Tolliameti

süsteemi on tehtud üksnes enne esimest väljamakset. Hagile lisatud tõenditest ei nähtu, et E AS

oleks hilisemate lepingu muudatustega seoses (eelkõige limiidi suurendamisel) kostja

krediidivõimelisust hinnanud. Esitatud materjalidest ei nähtu, et lepingute muutmisel 28.07.2023

ja 10.01.2024 oleks kostja esitanud uusi andmeid oma finantsseisundi kohta. Vaatamata kostja

vastuväidetele, seoses tema makseraskustega ja laenuandja jätkuvate krediidipakkumistega, ei ole

hageja pidanud vajalikuks eeltoodut ümber lükata või oma nõude tõendamiseks täiendavaid

tõendeid esitada – nt. kostja arvelduskonto väljavõtet ja selle analüüsi. Samuti ei ole hageja

esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel

kontrollinud kostja avaldatud igapäevaste kohustuste tegelikkusele vastavust või ülalpeetavate

olemasolu. Kohtu hinnangul on kostja finantskäitumise kontroll piirdunud üksnes maksehäirete

kontrollimisega, kuid tuleb arvestada, et finantskäitumist ei iseloomusta üksnes

maksehäireregistrisse jõudnud võlad. Senise maksekäitumise, sissetulekuallika olemuse ning

olemasolevate finantskohustuste, sh nende suuruse ja igakuiste maksete, samuti nende võimaliku

suurenemise mõju arvestamise eesmärk on hinnata, kas laenutaotleja ka oma isikuomadustest

tingituna suudab laene tagasi maksta, st kas tal on selleks vajalik vastutustunne ja järjepidevus, sh

sissetuleku teenimisel. Selleks tuleb krediidiandjal küsida laenutaotlejalt andmeid ja dokumente.

Kohtu hinnangul on laenuandja jätnud kontrollimata kostja tegelike igakuiste sissetulekute ja

kohustuste suuruse, mis oleks võimaldanud tuvastada ka võimalikud vastuolud laenutaotluse ja

tegelike andmete vahel. Hagist ei nähtu, milliseid andmeid krediidiandja ise kostja arvelduskonto

väljavõttelt tuvastas. Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 otsuse nr 2-20-106661, p 55 järgi on

ringkonnakohtu praktikas vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Samuti leidis Tallinna Ringkonnakohus

13.10.2020 otsuses nr 2-18-9977, p-s 12, et ainuüksi kostja täidetud küsimustik, millest nähtus

üksnes üldiselt kostja sissetuleku ja väljamineku suurus, kusjuures täpsustatud ei olnud, milliseid

väljaminekuid küsitakse, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõimelisuse

hindamiseks. Kohtu hinnangul on krediidiandja hinnanud kostja krediidivõimelisust üksnes

esialgse lepingu sõlmimisel, sedagi osaliselt, lähtudes peamiselt kostja enda poolt esitatud

andmetest, mis ei ole aga piisav vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Tuvastatud

asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud

vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel ning kohus on

seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vastutustundliku laenamise kohustuse täitmist

selliselt, nagu Riigikohus on selgitanud.

22. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et krediidiandja on eiranud VÕS § 4034 lg-s 6

sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et krediidiandja oleks

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

23. Kohus selgitab kostjale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa

krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Samuti ei tähenda

vastutustundliku laenamise põhimõtte võimalik rikkumine automaatselt kahju tekkimist

laenusaajale ning võimalust laenu tagasimaksmist vältida nõuete tasaarvestuse teel.

Privaatautonoomia ehk iseotsustamise õiguse ja lepinguvabaduse põhimõttest tuleneb

vaieldamatult ka see, et isik vastutab oma valikutega kaasnevate tagajärgede eest. Laenusaaja

vastutab oma valikutest tulenevate tagajärgede eest ka juhul, kui pärast laenu võtmist tema

majanduslikud ootused ei realiseeru ja laenu võtmisega kaasnevad laenusaajale negatiivsed

tagajärjed. Vastutustundliku laenamise regulatsiooni mõtteks on vähendada selliste olukordade

tekkimise tõenäosust, samas ei ole regulatsiooni eesmärgiks laenusaaja vastutusvõime

vähendamine.

24. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid (nt.

lepingutasusid) tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on

suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest

tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte

kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui kogu

laenusumma on sissenõutavaks muutunud. Kohus nõustub hagejaga, et esialgne võlausaldaja on

kehtivalt lepingud 14.08.2024 üles öelnud, kuivõrd kostja ei ole alates 31.05.2024 tagasimakseid

teinud ning tasumata oli ka osa vahepealseid makseid, mistõttu oli võlausaldajal õigus leping üles

öelda. Seega on kogu väljastatud krediidisumma sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole

ülesütlemist vaidlustanud.

25. Käesoleval juhul olid 05.10.2022 lepingus kokkulepitud intressimääraks 39,9% aastas,

28.07.2023 lepingus 40,7% aastas ja 10.01.2024 lepingus 42% aastas ehk määrad olid suuremad

kui VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Seadusjärgne intressimäär oli Eesti Panga andmetel alates

esimese lepingu sõlmimisest 05.10.2022 kuni 31.12.2022 0% aastas, 01.01.2023 – 30.06.2023

2,5% aastas, 01.07.2023 - 31.12.2023 4% aastas, 01.01.2024 – 30.06.2024 4,5% aastas ning

01.07.2024 kuni lepingu lõppemiseni 14.08.2024 4,25% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista

intress kuni 13.08.2024.

26. Maksekorralduste kohaselt on krediidiandja teinud kostjale 05.10.2022 – 31.12.2022 tegelikke

väljamakseid kokku 3343,30 eurot (798,40 + 548,90 + 998 + 998 ) (dtl 88 - 94), millelt intressi

tasumise kohustust ei ole. Kostja tasus nimetatud perioodil laekumiste aruande (dtl 135 – 142)

kohaselt 1450,56 eurot (20,28 + 1350 + 13,70 + 33,25 + 33,33). Nimetatud summad tuleb

arvestada kõik põhiosa katteks, seega 01.01.2023 seisuga oli tasumata põhiosa suuruseks 1892,74

eurot.

27. Perioodil 01.01.2023 – 30.06.2023 on krediidiandja teinud kostjale tegelikke väljamakseid

kokku 1350 eurot (1150 + 200) (dtl 96 - 98) ning kostja on tasunud laekumiste aruande kohaselt

kokku 2225,66 eurot, s.h. 06.01.2023 100,53 eurot, 08.02.2023 97,86 eurot, 08.03.2023 91,51

eurot, 18.03.2023 1905,46 eurot ning 08.06.2023 30,30 eurot. Nimetatud perioodil kuulus

tasumisele intress 11,01 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest) ning tasumata

intressi jääk 30.06.2023 seisuga oli 1,36 eurot (11,01 – 9,65) järgmise arvestuse kohaselt:

Arvestuse periood

Uus

väljamakse

Tagastamata

krediidisumma

Intress

2,5%

aastas

Arvestatud

laekumisel

põhiosa

katteks

Arvestatud

laekumisel

intressi

katteks

01.01. – 05.01.2023

1892,74 eurot

0,65 eurot

99,88 eurot

0,65 eurot

06.01. – 07.02.2023

1792,86 eurot

4,05 eurot

93,81 eurot

4,05 eurot

08.02. – 07.03.2023

1699,05 eurot

3,26 eurot

88,25 eurot

3,26 eurot

08.03. – 17.03.2023

1610,80 eurot

1,10 eurot

1904,36 eurot

1,10 eurot

18.03. – 28.05.2023

-293,56 eurot

0 eurot

29.05. – 07.06.2023

1150 eurot

856,44 eurot

0,59 eurot

29,71 eurot

0,59 eurot

08.06. – 26.06.2023

826,73 eurot

1,08 eurot

27.06. – 30.06.2023

200 eurot

1026,73 eurot

0,28 eurot

Kokku

11,01 eurot

9,65 eurot

28. Perioodil 01.07.2023 - 31.12.2023 on krediidiandja teinud kostjale tegelikke väljamakseid

kokku 2910 eurot (180 + 100 + 100 + 90 + 200 + 300 + 500 + 150 + 300 + 150 + 50 + 300 + 100

+ 100 + 50 + 50 + 50 + 140) (dtl 100 - 134) ning kostja on tasunud laekumiste aruande kohaselt

kokku 1041,33 eurot, s.h. 07.07.2023 78,46 eurot, 08.08.2023 161,44 eurot, 08.09.2023 171,84

eurot, 06.10.2023 209,75 eurot, 08.11.2023 221,25 eurot ning 16.12.2023 198,59 eurot. Nimetatud

perioodil kuulus tasumisele intress 52,83 eurot ning tasumata intressi jääk 31.12.2023 seisuga oli

5,16 eurot (jääk eelmisest perioodist 1,36 + 52,83 – 49,03) järgmise arvestuse kohaselt:

Arvestuse periood

Uus

väljamakse

Tagastamata

krediidisumma

Intress 4%

aastas

Arvestatud

laekumisel

põhiosa katteks

Arvestatud

laekumisel

intressi katteks

01.07. – 02.07.2023

1026,73 eurot

0,23 eurot

03.07. – 06.07.2023

180 eurot

1206,73 eurot

0,45 eurot

76,42 eurot

2,04 eurot

07.07. – 25.07.2023

1130,31 eurot

2,35 eurot

26.07. – 27.07.2023

100 eurot

1230,31 eurot

0,27 eurot

28.07. – 29.07.2023

100 eurot

1330,31 eurot

0,29 eurot

30.07. – 31.07.2023

90 eurot

1420,31 eurot

0,31 eurot

01.08. – 07.08.2023

200 eurot

1620,31 eurot

1,24 eurot

156,98 eurot

4,46 eurot

08.08. – 10.08.2023

300 eurot

1763,33 eurot

0,58 eurot

11.08. – 17.08.2023

500 eurot

2263,33 eurot

1,74 eurot

18.08. – 20.08.2023

150 eurot

2413,33 eurot

0,79 eurot

21.08 – 29.08.2023

300 eurot

2713,33 eurot

2,68 eurot

30.08. – 31.08.2023

150 eurot

2863,33 eurot

0,63 eurot

01.09 – 07.09.2023

50 eurot

2913,33 eurot

2,23 eurot

163,19 eurot

8,65 eurot

08.09 – 10.09.2023

2750,14 eurot

0,90 eurot

11.09. – 11.09.2023

300 eurot

3050,14 eurot

0,33 eurot

12.09. – 20.09.2023

100 eurot

3150,14 eurot

3,11 eurot

21.09. – 28.09.2023

100 eurot

3250,14 eurot

2,85 eurot

29.09. – 05.10.2023

50 eurot

3300,14 eurot

2,53 eurot

200,03 eurot

9,72 eurot

06.10. – 15.10.2023

3100,11 eurot

3,40 eurot

16.10. – 19.10.2023

50 eurot

3150,11 eurot

1,38 eurot

20.10. – 07.11.2023

50 eurot

3200,11 eurot

6,66 eurot

209,81 eurot

11,44 eurot

08.11. – 27.11.2023

2990,30 eurot

6,55 eurot

28.11. – 15.12.2023

140 eurot

3130,30 eurot

6,17 eurot

185,87 eurot

12,72 eurot

16.12. – 31.12.2023

2944,43 eurot

5,16 eurot

Kokku

52,83 eurot

49,03 eurot

29. Perioodil 01.01.2024 - 30.06.2024 ei ole krediidiandja kostjale väljamakseid teinud ning kostja

on tasunud laekumiste aruande kohaselt kokku 721,08 eurot, s.h. 08.03.2024 252,50 eurot,

08.04.2024 111,79 eurot, 08.05.2024 206,79 eurot ning 30.05.2024 150 eurot. Nimetatud perioodil

kuulus tasumisele intress 59,81 eurot ning tasumata intressi jääk 30.06.2024 seisuga oli 8,97 eurot

(jääk eelmisest perioodist 5,16 + 59,81 – 56) järgmise arvestuse kohaselt:

Arvestuse periood

Tagastamata

krediidisumma

Intress 4,5%

aastas

Arvestatud

laekumisel

põhiosa katteks

Arvestatud

laekumisel intressi

katteks

01.01. – 07.03.2024

2944,43 eurot

24,26 eurot

223,08 eurot

29,42 eurot

08.03. – 07.04.2024

2721,35 eurot

10,37 eurot

101,42 eurot

10,37 eurot

08.04. – 07.05.2024

2619,93 eurot

9,66 eurot

197,13 eurot

9,66 eurot

08.05. – 29.05.2024

2422,80 eurot

6,55 eurot

143,45 eurot

6,55 eurot

30.05. – 30.06.2024

2279,35 eurot

8,97 eurot

Kokku

2279,35 eurot

59,81 eurot

56 eurot

30. Perioodil 01.07.2024 - 13.08.2024 ei ole krediidiandja teinud väljamakseid ning kostja ei ole

ka ühtegi tagasimakset teinud, seega arvestades sel perioodil intressi 4,25% aastas tagastamata

krediidisummalt 2279,35 eurolt, kuulub tasumisele intress 11,65 eurot (vt

https://viivisekalkulaator.ee/calculator/interest).

Kokkuvõttes on kostja poolt tagastamata krediidisumma/põhivõlgnevus 2279,35 eurot ning

tasumata intress 20,62 eurot (8,97 + 11,65), mis kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Kohus jätab

rahuldamata hageja põhinõude summas 1457,89 eurot ja intressinõude summas 301,03 eurot.

31. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg-st 7 tulenevalt ei võlgne kostja krediidiandjale muid

krediidiga seotud tasusid (nt lepingu sõlmimise tasu, kiire väljamakse tasu, teenustasu), kuid kostja

ei vabane nt makseviivitusest tekkinud viivise tasumise kohustusest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivist põhivõlalt alates lepingu ülesütlemise päevast 14.08.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni

10.01.2025 määraga 42% aastas summas 643,41 eurot ning alates 11.01.2025 kuni põhinõude

tasumiseni seadusjärgses viivisemääras (vt. hagi p 3.3 ja 3.4).

32. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral ei

saa säilida õigus nõuda lepingujärgset viivist. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas regulatsiooni

mõttega. Regulatsiooni mõte on olnud vähendada krediidiandja krediidi tulusust ja võlgniku

koormust olukorras, kus krediidiandja ei ole laenanud vastutustundlikult. Kohus peab vajalikuks

selgitada, et kui tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivisemäär on seotud lepingujärgse

intressimääraga ning viimane asendub vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral

seadusjärgse intressimääraga, muutub sellest tulenevalt ka viivisemäär (sel juhul on viivisemäär

samuti seadusjärgne). Seega kuulub hageja nõue rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 kohases

seadusjärgses viivisemääras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Seaduses sätestatud viivisemäär oli 01.07.2024 – 31.12.2024 12,25% aastas ning

alates 01.01.2025 on see 11,15% aastas.

33. Kohus pidas põhjendatuks hageja põhinõuet summas 2279,35 eurot, millelt arvestatavat

sissenõutavaks muutunud seadusjärgne viivis alates 14.08.2024 kuni hagi esitamiseni 10.01.2025

ehk 150 päeva eest on 113,77 eurot (v.t. viivisekalkulaator.ee). Seega kohus jätab rahuldamata

hageja 10.01.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude summas 529,64 eurot (643,41 –

113,77).

Kuivõrd TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana

kuni otsuse tegemiseni, arvestab kohus edaspidise sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise

tasumata põhinõudelt 2279,35 eurolt alates 11.01.2025 kuni otsuse tegemiseni 20.05.2025 (k.a)

130 päeva eest, mis moodustab 90,52 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub

kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised 20.05.2025 seisuga kokku summas

204,29 eurot (113,77 + 90,52).

34. Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka

edasiulatuv seadusjärgne viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõude jäägilt alates 21.05.2025 kuni põhinõude 2279,35 euro tasumiseni. Lähtudes

kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse 2279,35 euro suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 2075,06

eurot (2279,35 – 204,29).

35. Hageja palub kostjalt välja mõista viitega VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 punktile 3

sissenõudmiskulude hüvitised edastatud meeldetuletuskirjade eest enne lepingu lõpetamist

summas 15 eurot ja peale lepingu lõpetamist summas 35 eurot. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole

krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud

hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot,

kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot.

Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulud on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kokku summas

50 eurot.

Esialgne krediidiandja on edastanud kostjale järgmised meeldetuletuskirjad: 17.05.2024 (tasuta) ja

17.06.2024 (tasuline, 5 eurot); 05.07.2024 (tasuta) ja 11.07.2024 (tasuline, 5 eurot); 19.07.2024

(tasuta) ja 05.08.2024 (tasuline, 5 eurot). Hageja on edastanud kostjale peale lepingute lõppemist

02.09.2024 nõudekirja (25 eurot), 09.10.2024 meeldetuletuse (5 eurot) ning 16.10.2024

meeldetuletuse (5 eurot).

36. Tõendid, mida kohus eelnevas osas eraldi nimetanud ei ole, on küll kohtu poolt loetud vastu

võetuks, kuid asja lahendamist nad ei mõjuta.

Menetluskulud

37. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

38. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 4752,30

eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõuded summas 2288,56 eurot ehk

48%

⁓

nõuetest. Eeltoodut arvestades peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta

menetluskulud 52% ulatuses kostja ja 48% ulatuses hageja kanda.

39. Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 595 eurot, mis on riigilõivu

seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol

on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega avalduse esitamisel, mistõttu tuleb see

kostja poolt hagejale hüvitada vastavalt menetluskulude jaotusele 52% ulatuses ehk summas

309,40 eurot (595 x 52%).

40. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

41. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

42. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik