Legislator Case Law & Legislation
2-24-141912/7 AI generated

2-24-141912/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-24-141912/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.

Legislator headnote

AI generated

2-24-141912/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.

Keywords

AI generated
Brussels I bis Regulation introduction of new restrictions compensation for inconvenience new application trade measures new facts and evidence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-141912

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi C.D vastu 2534,83 euro, intressi

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 04.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

B2 Impact OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja C.D (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Impact OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.04.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule

hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale

maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.D-lt (kostja) põhivõla 2499,83 euro, intressi 495,85

euro, sissenõudmiskulu 55 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 314,02 euro ning alates

20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.

Avalduse kohaselt loovutas Multitude Bank p.l.c (endine ärinimi Ferratum Bank p.l.c)

hagejale 29.12.2023 tarbijakrediidilepingust nr CLS-EE-24011 tulenevad nõuded kostja vastu.

2-24-141912

Multitude Bank p.l.c andis selle lepinguga võlgnikule laenu. Hageja on palunud kostjal

nõuded tasuda, kuid kostja ei ole seda teinud.

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 25.02.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 26.02.2025 määrusega esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti põhjendama kohtualluvust,

tasuma täiendavat riigilõivu ja esitama riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.

Maakohus hoiatas, et kui hageja ei esita nõude põhjendust ega tasu riigilõivu õigel ajal,

keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.

4. Hageja esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 2499,83 eurot, intressi 451,88 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivise 743,48 eurot.

Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 24.10.2023 Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas

laenulimiidi saamise taotluse. Multitude Bank p.l.c edastas samal päeval kostja meilile

lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehega. Multitude Bank p.l.c võimaldas kostjale laenulimiiti kuni 2500

eurot ning kostja kinnitas laenulimiidi, millega sai lugeda krediidilepingu poolte vahel

24.10.2023 sõlmituks. Kostja võttis krediidilepingu alusel kokku kasutusele 2616 eurot ning

kohustus laenu iga kuu arvete alusel tagastama. Kostja jättis osamaksed valdavas osas

tagastamata ega tasunud neid ka pärast talle saadetud meeldetuletust, mistõttu ütles Multitude

Bank p.l.c krediidilepingu alates 11.07.2024 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas

krediidilepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hagejal ei

õnnestunud kostjalt võlga kohtuväliselt kätte saada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Pärnu Maakohus keeldus 04.04.2025 määrusega maksekäsuosakonnale esitatud avalduses

ja hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2, § 371 lg 2 p 2 ja § 487 lg 3 alusel

keelduda, sest hageja ei esitanud hagiavalduses kohtule mitte 19.11.2024 maksekäsu

kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet ja selle põhjendusi, nagu maakohus hagejat 26.02.2025

määrusega kohustas, vaid täiesti uue nõude. Hagiavalduse järgi ei tulene hageja nõue mitte

maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud 29.12.2023 lepingust nr CLS-EE-24011, vaid

24.10.2023 krediidilepingust. Kohus saab aga TsMS §-des 486 ja 487 sätestatut arvestades

talle hagimenetlusse üle antud asjas jätkata maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude

menetlemist, mistõttu ei ole hageja soovitud eesmärki võimalik siinse asja raames saavutada.

Hagejal on võimalik esitada oma nõue uuesti, eraldiseisva tsiviilasjana.

Määruskaebus

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi

maakohtule selle lahendamiseks.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus alusetult ja ennatlikult hagi menetlusse

võtmisest keeldunud, leides, et hageja esitas hagis uue nõude. Nii maksekäsu kiirmenetluse

2-24-141912

avalduse kui ka hagi aluseks on krediidileping, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2500

eurot. Hageja märkis maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingu sõlmimise kuupäevana

ekslikult kostjale tehtud viimase väljamakse kuupäeva ehk 29.12.2023, kuid tegu on siiski ühe

ja sama lepinguga. Kohtule esitatud krediidilepingus ei nähtu küll viidet lepingu nr-le CLS-

EE-24011, kuid seda kasutavad oma andmebaasides nii krediidiandja kui ka hageja ning see

nähtub ka krediidiandja koostatud lepingu ülesütlemise teatiselt.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu

menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ekslikult TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 2 p 2

ja § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata.

Kuigi maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks kohustab asja hagimenetluse

korras menetlev kohus TsMS § 487 lg 1 esimese lause järgi avaldajat esitama oma nõude ja

põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning keeldub TsMS § 487 lg 3 järgi hagi

menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, ei jätnud hageja siinses

asjas hagi põhjendusi, sh hagi aluseks olevaid asjaolusid esitamata. Seega ei olnud maakohtul

alust jätta hagi sel põhjusel menetlusse võtmata. Seejuures ei ole maakohtul alust keelduda

hagi menetlusse võtmast ka siis, kui hageja muudab haginõudeid või hagi aluseks olevaid

asjaolusid (TsMS III komm (2018), § 487, p 3.1.1.c).

Lisaks leidis maakohus vääralt, et hageja esitas hagis täiesti uue nõude. Maakohus tegi sellise

järelduse asjaolust, et kui hageja tugines maksekäsu kiirmenetluse avalduses 29.12.2023

lepingule nr CLS-EE-24011, siis hagis tugines ta 24.10.2023 krediidilepingule. Kuivõrd hagis

esitatud põhivõla suurus kattus maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud põhivõla

suurusega ja ka kõrvalnõuded jäid sarnasesse suurusjärku, pidanuks maakohtul tekkima

kahtlus, et hageja võib olla asjaolude avalduses või hagis märkimisel eksinud. Juhul, kui

maakohtu hinnangul esitas hageja hagiavalduses maksekäsu kiirmenetluse avaldusega

võrreldes vastuolulisi asjaolusid, mis takistasid hagi menetlusse võtmist, tulnuks maakohtul

anda hagejale kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaeg täpsustamaks, kas hagis esitatud nõuded

on esitatud sama lepingu alusel kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuded. Kuna

maakohus seda ei teinud, ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest eespool

märgitud sätete alusel keelduda.

10. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi

alama astme kohtu otsustada.

2-24-141912

12. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee TsMS §

372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule

määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt RKTKm 05.04.2017, 3-2-1-

12-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)