2-24-141912/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedB2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.
Legislator headnote
AI generated2-24-141912/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.05.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-141912
Kohtuasi
B2 Impact OÜ hagi C.D vastu 2534,83 euro, intressi
ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.04.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
B2 Impact OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),
lepinguline esindaja Marie Tsine
Kostja C.D (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada B2 Impact OÜ määruskaebus.
2. Tühistada Pärnu Maakohtu 04.04.2025 määrus ja saata asi samale maakohtule
hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale
maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.D-lt (kostja) põhivõla 2499,83 euro, intressi 495,85
euro, sissenõudmiskulu 55 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 314,02 euro ning alates
20.11.2024 kuni põhivõla tasumiseni sellelt 0,06575 %-lise päevamääraga viivise saamiseks.
Avalduse kohaselt loovutas Multitude Bank p.l.c (endine ärinimi Ferratum Bank p.l.c)
hagejale 29.12.2023 tarbijakrediidilepingust nr CLS-EE-24011 tulenevad nõuded kostja vastu.
2-24-141912
Multitude Bank p.l.c andis selle lepinguga võlgnikule laenu. Hageja on palunud kostjal
nõuded tasuda, kuid kostja ei ole seda teinud.
2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 25.02.2025 määrusega maksekäsu
kiirmenetluse, sest kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte
toimetada, ning andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Pärnu Maakohus kohustas hagejat 26.02.2025 määrusega esitama oma nõude ja
põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, samuti põhjendama kohtualluvust,
tasuma täiendavat riigilõivu ja esitama riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed.
Maakohus hoiatas, et kui hageja ei esita nõude põhjendust ega tasu riigilõivu õigel ajal,
keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest.
4. Hageja esitas 31.03.2025 Pärnu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt
enda kasuks välja põhivõla 2499,83 eurot, intressi 451,88 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja
sissenõutavaks muutunud viivise 743,48 eurot.
Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 24.10.2023 Multitude Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas
laenulimiidi saamise taotluse. Multitude Bank p.l.c edastas samal päeval kostja meilile
lepingu üldtingimused ja eritingimused koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi
standardinfo teabelehega. Multitude Bank p.l.c võimaldas kostjale laenulimiiti kuni 2500
eurot ning kostja kinnitas laenulimiidi, millega sai lugeda krediidilepingu poolte vahel
24.10.2023 sõlmituks. Kostja võttis krediidilepingu alusel kokku kasutusele 2616 eurot ning
kohustus laenu iga kuu arvete alusel tagastama. Kostja jättis osamaksed valdavas osas
tagastamata ega tasunud neid ka pärast talle saadetud meeldetuletust, mistõttu ütles Multitude
Bank p.l.c krediidilepingu alates 11.07.2024 üles. Multitude Bank p.l.c loovutas
krediidilepingust tulenevad nõuded hagejale, millest teavitati ka kostjat. Hagejal ei
õnnestunud kostjalt võlga kohtuväliselt kätte saada.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Pärnu Maakohus keeldus 04.04.2025 määrusega maksekäsuosakonnale esitatud avalduses
ja hagiavalduses esitatud nõuete menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest
tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2, § 371 lg 2 p 2 ja § 487 lg 3 alusel
keelduda, sest hageja ei esitanud hagiavalduses kohtule mitte 19.11.2024 maksekäsu
kiirmenetluse avalduses esitatud nõuet ja selle põhjendusi, nagu maakohus hagejat 26.02.2025
määrusega kohustas, vaid täiesti uue nõude. Hagiavalduse järgi ei tulene hageja nõue mitte
maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud 29.12.2023 lepingust nr CLS-EE-24011, vaid
24.10.2023 krediidilepingust. Kohus saab aga TsMS §-des 486 ja 487 sätestatut arvestades
talle hagimenetlusse üle antud asjas jätkata maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude
menetlemist, mistõttu ei ole hageja soovitud eesmärki võimalik siinse asja raames saavutada.
Hagejal on võimalik esitada oma nõue uuesti, eraldiseisva tsiviilasjana.
Määruskaebus
6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asja tagasi
maakohtule selle lahendamiseks.
Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus alusetult ja ennatlikult hagi menetlusse
võtmisest keeldunud, leides, et hageja esitas hagis uue nõude. Nii maksekäsu kiirmenetluse
2-24-141912
avalduse kui ka hagi aluseks on krediidileping, millega võimaldati kostjale limiiti kuni 2500
eurot. Hageja märkis maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingu sõlmimise kuupäevana
ekslikult kostjale tehtud viimase väljamakse kuupäeva ehk 29.12.2023, kuid tegu on siiski ühe
ja sama lepinguga. Kohtule esitatud krediidilepingus ei nähtu küll viidet lepingu nr-le CLS-
EE-24011, kuid seda kasutavad oma andmebaasides nii krediidiandja kui ka hageja ning see
nähtub ka krediidiandja koostatud lepingu ülesütlemise teatiselt.
Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb
TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa otsustada hagi maakohtu
menetlusse võtmise üle, tuleb hagi saata samale maakohtule menetlusse võtmise uueks
otsustamiseks.
9. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hagi ekslikult TsMS § 3401 lg 2, § 371 lg 2 p 2
ja § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata.
Kuigi maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks kohustab asja hagimenetluse
korras menetlev kohus TsMS § 487 lg 1 esimese lause järgi avaldajat esitama oma nõude ja
põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning keeldub TsMS § 487 lg 3 järgi hagi
menetlusse võtmast, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, ei jätnud hageja siinses
asjas hagi põhjendusi, sh hagi aluseks olevaid asjaolusid esitamata. Seega ei olnud maakohtul
alust jätta hagi sel põhjusel menetlusse võtmata. Seejuures ei ole maakohtul alust keelduda
hagi menetlusse võtmast ka siis, kui hageja muudab haginõudeid või hagi aluseks olevaid
asjaolusid (TsMS III komm (2018), § 487, p 3.1.1.c).
Lisaks leidis maakohus vääralt, et hageja esitas hagis täiesti uue nõude. Maakohus tegi sellise
järelduse asjaolust, et kui hageja tugines maksekäsu kiirmenetluse avalduses 29.12.2023
lepingule nr CLS-EE-24011, siis hagis tugines ta 24.10.2023 krediidilepingule. Kuivõrd hagis
esitatud põhivõla suurus kattus maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud põhivõla
suurusega ja ka kõrvalnõuded jäid sarnasesse suurusjärku, pidanuks maakohtul tekkima
kahtlus, et hageja võib olla asjaolude avalduses või hagis märkimisel eksinud. Juhul, kui
maakohtu hinnangul esitas hageja hagiavalduses maksekäsu kiirmenetluse avaldusega
võrreldes vastuolulisi asjaolusid, mis takistasid hagi menetlusse võtmist, tulnuks maakohtul
anda hagejale kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaeg täpsustamaks, kas hagis esitatud nõuded
on esitatud sama lepingu alusel kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõuded. Kuna
maakohus seda ei teinud, ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest eespool
märgitud sätete alusel keelduda.
10. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab asja
maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.
11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule hagi
menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 järgi
alama astme kohtu otsustada.
2-24-141912
12. Arvestades seda, et ringkonnakohus ei keeldu hagi menetlusse võtmisest ega tee TsMS §
372 lg 5 esimese lause tähenduses lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule
määruskaebuse, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt RKTKm 05.04.2017, 3-2-1-
12-17, p 18).
(allkirjastatud digitaalselt)