2-24-8052/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Koik ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8052

Kohtuasi

Bigbank AS-i hagi Y.L-i vastu 10 652,6 euro suuruse

laenu tagastamiseks, intressi, viivise ja haldustasu

saamiseks ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2025 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Bigbank AS-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

16 121,87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Bigbank AS (registrikood 10183757),

lepinguline esindaja Leana Land

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Bigbank AS-i 05.05.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 02.04.2025

tagaseljaotsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Rahuldada Bigbank AS-i apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2025 tagaseljaotsus ja saata asi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-24-8052

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Bigbank AS (hageja) esitas 21.05.2024 Harju Maakohtule Y.L-i (kostja) vastu hagi

(täiendatud 13.12.2024), milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja tagastamata

laenusumma 10 652,6 eurot, lepingu haldustasu 10,17 eurot, võla sissenõudmiskulu 10 eurot,

intressi 733,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2590,30 eurot ja alates 22.05.2024

kuni laenusumma tagastamiseni sellelt viivise 19,9% aastas. Hageja palus rahuldada hagi

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 27.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr

CL-EEC-21015179 (leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu 12 260 eurot ning kostja

kohustus tagastama laenu 60 kuu jooksul igakuiste maksetena ja tasuma hagejale tagastamata

krediidisummalt intressi 19,9% aastas. Krediidikulukuse määr oli 23,47%.

Hageja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet, sh omandas kostja krediidivõime

hindamiseks vajaliku teabe. Laenutaotlusel märkis kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu

1100 eurot ning hageja tuvastas kostja kontoväljavõtte alusel, et tema keskmiseks

sissetulekuks on töötasu 1055 eurot kuus. Hageja veendus, et kostjal oli olemas regulaarne

sissetulek. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli kostja töösuhe sama tööandja juures kestnud

enam kui kaks aastat. Kostja märkis laenutaotlusel, et tal on krediidikohustus 400 eurot kuus

PLACET GROUP OÜ ees, mida ta soovib refinantseerida. Hageja tuvastas kostja pangakonto

väljavõtte põhjal, et kostjal on krediidikohustus IPF Digital AS ees 231 eurot kuus, SEB Pank

AS ees 17 eurot kuus, PLACET GROUP OÜ ees 251 eurot kuus (laenujääk 3956,05 eurot)

ning Bondora AS ees 403 eurot kuus (laenujääk 3243,9 eurot). Täiendava täpsustamise käigus

selgus, et kostja soovib refinantseerida kohustusi PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees.

Kuna poolte lepinguga refinantseeriti kostja kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora

AS ees, ei võtnud hageja neid krediidivõimet analüüsides arvesse ning arvestas nende asemel

poolte lepingust tulenevat tulevikukohustust 328,34 eurot kuus. Poolte lepinguga vähenesid

kostja krediidikohustused 325,66 euro võrra kuus, st kostja muutis kohustused jõukohasemaks

ning vältis sellega oma maksejõuetust. Pärast eelnimetatud kohustuste refinantseerimist jäi

kostja igakuiseks krediidikohustuseks 231 eurot IPF Digital AS ees, 17 eurot SEB Pank AS

ees ning hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus 328,34 eurot kuus. Seega

moodustas kostja igakuiste kohustuste summa pärast hagejaga lepingu sõlmimist 576,34 eurot

ning arvestades kostja sissetulekut jäi talle vabaks kasutamiseks 478,66 eurot, mis on piisav ja

mõistlik summa, mis tagas igapäevaste kulutuste ja elamiskulude katmise. Kostja teavitas

hagejat, et tal on üks ülalpeetav ning kostja elab endale kuuluvas korteris. Kostjale jääv raha

oli kostja ja tema ülalpeetava ülalpidamiseks piisav. Arvestades kostja sissetulekute keskmist

suurust (1055 eurot kuus), moodustas kostja igakuiste kohustuse osakaal tema sissetulekutest

ca 54,63% (576,34×100/1055=54,63), mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas

tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Tarbimislaenu puhul on

maksimaalne laenuteenindusmäär 55% sissetulekust, mille tulemusena jääb kliendile

elamiskulude ja muude kulude kandmiseks 45% tema sissetulekust.

2-24-8052

Hageja tasaarvestas laenusummaga lepingu sõlmimise tasu 183,9 eurot, tegi kostja palvel

kostja varasemate laenude refinantseerimiseks 3956,05 euro suuruse makse PLACET

GROUP OÜ-le ja 3243,9 euro suuruse makse Bondora AS-le ning kandis ülejäänud raha

kostja pangakontole.

Kostja on alates lepingu sõlmimisest tasunud hagejale kokku 3970 eurot, millest 2317,63

eurot arvestas hageja intressi katteks, 1607,4 eurot laenu katteks, 30 eurot lepingu haldustasu

katteks, 5 eurot sissenõudmiskulude katteks ja 9,97 eurot viivise katteks. Kuna kostja jättis

kolm graafikujärgset osamakset tasumata, hoiatas hageja 27.01.2023 kostjat lepingu

ülesütlemise eest ning kuna kostja ei reageerinud, ütles hageja lepingu 02.03.2023 avaldusega

üles.

1.2. Juhul, kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb kostjal

tagastada hagejale 8106,1 eurot, sh on kostja uuesti määratud maksete kohaselt kohustatud

tasuma hagejale hagi esitamise aja seisuga 2068,05 eurot ning ajavahemikul 27.05.2024–

26.10.2026 iga kuu 201,27 eurot.

Kostja vastuväited

2. Maakohus toimetas hagiavalduse ja selle täienduse kostjale kätte väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 02.04.2025 tagaseljaotsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja tagastamata laenu 2068,05 eurot ja ajavahemikul 27.05.2024–

26.10.2026 iga kuu 201,27 eurot vastavalt maksegraafikule, samuti sissenõudmiskulu 10

eurot. Ülejäänud nõuete osas jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, v.a riigilõiv 980 eurot, mille maakohus jättis kostja kanda

ning mõistis selle kostjalt hageja kasuks välja. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse viivitamata

täidetavaks.

Maakohtu tagaseljaotsuse kohaselt kontrollis maakohus krediidikulukuse määra ja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist ning leidis, et lepingujärgne krediidi kulukuse

määr (23,47%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga ega ole VÕS § 4062 lg 1 järgi tühine,

kuid hinnates hageja esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid, on hageja rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet VÕS § 403⁴ tähenduses, mistõttu tuleb hagi rahuldada

vastavalt hageja esitatud ümberarvutustele. Kostjal oli lepingu sõlmimise ajal võlakohustusi

nelja võlausaldaja ees kokku 884 eurot kuus ning tema sissetulek oli 1055 eurot kuus. Seega

moodustasid ainuüksi nende võlausaldajate kohustused kokku 83,7% kostja sissetulekust

(mitte 54,63%, nagu leiab hageja). Arvestatud ei ole kostja eluks vajalikke kulusid (elukoha

kulud, kulud toidule jms). Asjaolu, et hageja tasus laenu andes väidetavalt teiste

võlausaldajate nõudeid, millega vähenes justkui kostja kohustuste osakaal kuus, ei õigusta

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu tagaseljaotsuse ja teha

uue otsuse, millega rahuldada hagi tervikuna, või saata asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-24-8052

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet, ja jättis otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, sh ei ole

otsus kooskõlas hagis ja selle täienduses esitatud asjaolude ja tõenditega.

Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata asjaolu, et lepingu sõlmimise eesmärk oli mh

kahe varasema kohustuse refinantseerimine ning et need kohustused asendusid uue

kohustusega, mille igakuine osamakse oli oluliselt väiksem. Hageja esitas kohtule

asjakohased tõendid selle kohta, et kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS ees

refinantseeriti lepingu sõlmimise tulemusena ning laen kanti otse nimetatud võlausaldajatele.

Kohtuotsusest ei nähtu, miks kohus esitatud selgitusi ja tõendeid ebausaldusväärseks pidas või

miks otsustas kohus refinantseerituid kohustusi käsitleda endiselt kehtivate kohustustena ka

pärast lepingu sõlmimist. Sellest tulenevalt leidis maakohus vääralt, et kohustused

moodustasid 83,7% kostja sissetulekust.

Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja ei arvestanud kostja eluks vajalikke kulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja

rahuldada, maakohtu tagaseljaotsus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS

§ 646 alusel koosmõjus TsMS § 656 lg 1 p-ga 5 tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab

ringkonnakohus asja TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus

rikkus asja lahendades menetlusõiguse normi viisil, mis toob vältimatult kaasa tagaseljaotsuse

tühistamise ja TsMS § 657 lg 2 järgi asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks.

6. Ringkonnakohus märgib, et kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult; sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Siinses asjas oli hageja

taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, maakohus oli hagiavalduse ja selle täienduse

kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel kätte toimetanud ning kostja ei

vastanud hagile, st tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid iseenesest täidetud. Maakohus eksis

aga vaidlust tagaseljaotsusega lahendades hagi õiguslikku põhjendatust hinnates.

7. Esmalt märgib kolleegium, et tagaseljaotsust tehes ei hinda kohus asjas esitatud tõendeid.

Kohus võtab aluseks üksnes hagiavalduses esile toodud asjaolud ning loeb need TsMS § 407

lg 1 teise lause järgi kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Seetõttu ei

saanud maakohus hageja esitatud tõendeid hinnates tuvastada asjaolusid, mille alusel

järeldada, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti ei ole seetõttu

asjakohased apellatsioonkaebuse väited, millega hageja heidab maakohtule ette tõendite väära

hindamist ja hindamata jätmist. Kohus hindab tõendeid ja tuvastab nende alusel asjaolusid

üksnes juhul, kui hagile vastamata jätmisest hoolimata otsustab kohus lahendada vaidluse

tavapärases korras. Juhul, kui TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud, kuid kohus

kahtleb hagi põhjendatuses, ei ole kohtul kohustust lahendada vaidlust tagaseljaotsusega.

8. Kui kohus otsustab lahendada vaidluse tagaseljaotsusega, peab kohus hagi lahendades

arvestama kõiki hagis esitatud asjaolusid ning hindama, kas esitatud asjaolude õigsust

eeldades on alust hagi rahuldada.

2-24-8052

8.1. Siinsel juhul jättis maakohus tagaseljaotsuses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgmist kontrollides põhjendamatult arvestamata hageja esile toodud asjaolud selle kohta, et

hageja refinantseeris kostjaga sõlmitud lepingu alusel kostja varasemaid kohustusi ning

vähendas seeläbi kostja igakuiste kohustuste mahtu.

Hageja tõi hagiavalduses esile, et ta selgitas välja, et kostjal oli tema pangakonto väljavõttest

nähtuvalt kohustus tasuda IPF Digital AS-le 231 eurot kuus ja SEB Pank AS-le 17 eurot kuus,

PLACET GROUP OÜ-le 251 eurot kuus ning Bondora AS-le 403 eurot kuus (kokku 902

eurot kuus). Lisaks tõi hageja esile, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu eesmärgiks oli

PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS-lt saadud laenude refinantseerimine ning lepingu alusel

saadud raha arvel tuli täita ja täideti kostja kohustused PLACET GROUP OÜ ja Bondora AS

ees. Ühtlasi tõi hageja esile, et laenu andmisega vähenes kostja igakuiste kohustuste maht

325,66 euro võrra, sest seni PLACET GROUP OÜ-le ja Bondora AS-le makstava 654 euro

suuruse igakuise kohustuse (251 eurot + 403 eurot) asemel kohustus kostja tasuma hagejale

328,34 eurot kuus. Koos kohustusega tasuda IPF Digital AS-le 231 eurot kuus ja SEB Pank

AS-le 17 eurot kuus, oli kostja kohustuste igakuine maht hagejaga sõlmitud lepingut

arvestades 576,34 eurot (senise 902 euro asemel), mis oli 54,63% kostja sissetulekust ning

vastas Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas tavapärasele ja mõistlikule kohustuste

osakaalule sissetulekutest.

8.2. Ühtlasi ei ole õige maakohtu järeldus, et need asjaolud ei mõjuta kohtu hinnangut

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Kolleegium märgib, et krediidiandja võib VÕS § 403⁴ lg 6 järgi sõlmida tarbijaga

tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate

andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja VÕS § 403⁴ lg 2 teise lause järgi

arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sh tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju,

kehtestades selleks vastavalt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) §-le 49 sise-

eeskirjaga tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika,

sh KAVS § 49 lg 2 1 järgi krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhte.

Kuigi KAVS § 49 lg 8 järgi võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega

krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhtele miinimumnõuded, ei ole seda

seni tehtud.

Eeltoodust ei tulene täpsemalt, kuidas peab krediidiandja hindama tarbija kohustuste ja

sissetulekute vahekorda. Finantsinspektsiooni juhiste kohaselt tuleb lähtuda krediidi põhiosa

ja intressimaksete ning tarbija sissetuleku suhtest, võttes seejuures arvesse nii tarbijale

väljastatava kui ka juba varem võetud kohustuste summa. Tarbijale ei tohi krediiti väljastada,

kui on ilmselge, et tarbija sissetulekutest ei jätku kõikide olemasolevate ja taotletavate

kohutuste kandmiseks. Seejuures peab krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija

sissetuleku suhe vastama krediidiandja poolt sise-eeskirjades kehtestatud piirmääradele.

Tarbija jaoks on ebamõistlikult koormav, kui tema kõigi finantskohustuste igakuised põhiosa-

ja intressimaksed kokku moodustavad 80–100% tema sissetulekutest ning ettevaatlikkusega

tuleks suhtuda ka suhtarvudesse, mis jäävad vahemikku 50–80% (vt Finantsinspektsiooni

käsiraamat vastutustundliku krediidi väljastamise protsessile. 17.10.2024. Kättesaadav:

fi.ee/juhendid).

2-24-8052

Kuigi ülaltoodu kohaselt peab krediidiandja võtma tarbija krediidivõimet hinnates arvesse

kõik tema finantskohustused, ei tähenda see seda, et laenuandja peaks krediidivõimet hinnates

arvestama ka neid kohustusi, mis laenu andmise tulemusel lõppevad. Kui pooled lepivad

kokku, et laenulepinguga refinantseeritakse tarbija varasemaid kohustusi ja need lõppevad

laenusumma väljamaksmisega, siis saab krediidiandja arvestada refinantseerimise tõttu varem

võetud kohustuste asemele tekkiva uue kohustusega ega pea arvestama kohustusi, mida

tarbijal ei tule enam uue kohustuse võtmise järel täita.

Siinsel juhul leidis maakohus, et hageja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet sellega,

et kostja oli laenutaotlust esitades olukorras, kus tema kõigi finantskohustuste ja sissetuleku

suhet (83,7%) arvestades ei oleks ükski krediidiandja võinud talle laenu anda. Maakohus jättis

aga arvestamata hageja väited selle kohta, et poolte lepingu tulemusena kostja igakuiste

kohustuste maht vähenes oluliselt, mitte ei suurenenud. Eeldades hageja väidete õigsust jättis

maakohus hindamata, kas kostja muutunud kohustuste summa ja sissetuleku suhe (54,63%)

vastas hageja sise-eeskirjale ning võimaldas kostjal kanda ülejäänud sissetuleku arvel

elamiseks vajalikke kulusid.

9. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu tagaseljaotsuse ja saadab asja

maakohtule menetluse jätkamiseks, sest ringkonnakohtul ei ole TsMS § 657 lg 2 järgi

võimalik teha asjas ise uut tagaseljaotsust, millega ringkonnakohus rahuldaks hagi täielikult

hageja esile toodud esmasel alusel (vt TsMS III komm (2018), § 657, p 3.3). Ühtlasi juhib

ringkonnakohus tähelepanu sellele, et tarbijakrediidivaidlustes ei ole üldjuhul põhjendatud

lahendada vaidlust tagaseljaotsusega, sest maakohus peab omal algatusel kontrollima

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, aga ka muid asjaolusid, mis mõjutavad

hageja nõude rahuldamist sisuliselt, mitte pelgalt hagis esitatud asjaolude kohaselt.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja tühistatud

osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude

jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173

lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude

suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi

kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)