2-23-144594/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025. a, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-23-144594

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K. J. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5482,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

11483929), lepinguline esindaja Sigrit Rahkema

(e-post XXX)

Kostja: K. J. (isikukood XXX; e-post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus (lihtmenetluses)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi K. J.-i vastu rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Jätta K. J.-i kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata nende

puudumise tõttu.

4. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi,

peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 3815,63 euro saamiseks. Kohus tegi 09.11.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 24.01.2024

maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Kohus kohustas 27.03.2025 määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda

hagiavaldusele ettenähtud vormis.

2. Hageja esitas 24.04.2024 kohtule hagi kostja K. J. vastu krediidikontolepingust nr XXX

tulenevate nõuete väljamõistmiseks, s.o põhivõlgnevus 2988,66 eurot, intress 287,27 eurot,

sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 961,65 eurot. Lisaks taotleb

hageja kostjalt välja mõista viivised alates 25.04.2024 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 39,99% aastas. Samuti palub hageja välja

mõista kostjalt tasutud riigilõiv 595 euro, maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ja õigusabikulud

507 eurot ning menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja K. J. sõlmisid

01.12.2019 krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas

3000 eurot (dtl 57). Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus

kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis

esialgne võlausaldaja 20.06.2023 kostjale krediidikontolepingu nr XXX ülesütlemise

hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja ei

tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles

öelduks 05.07.2023. Placet Group OÜ loovutas 06.07.2023 kostja vastase nõude OÜ-le

Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest

saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile.

3. Pärnu Maakohus võttis 08.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kohus püüdis kohtudokumente K. J.-ile kätte toimetada kõikidele teadaolevatele aadressidele

ja e-posti aadressile. Kohus küsis sealjuures andmeid ka Politsei- ja Piirivalveametilt. Lisaks

üritas kohus dokumente kätte toimetada kostja tööandja kaudu. Tööandja ei kinnitanud, et

saadetud dokumendid on K. J.-ile kätte toimetanud ega tagastanud väljastusteadet ning muul

moel kostja kohtu poolt saadetud dokumentide kättetoimetamist ei kinnitanud. Sellest

tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse ja menetlusse võtmise määrus kätte avalikult

vastavasisulise teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.04.2025.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 24.04.2025 dokumentide kättetoimetamisega

avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt

02.05.2025. Kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks (02.05.2025).

4. 09.05.2025 teatas kohus pooltele, et ei pea kohus põhjendatuks tagaseljaotsust teha (TsMS

§ 407). Kohus andis hagejale võimaluse esitada nõude ümberarvestused (juhul, kui kohus ei

nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides

järgitud). Samuti teatas kohus lahendi teatavakstegemise aja.

5. 12.05.2025 edastas kostja maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud

20.09.2024 võlgnevuse katteks 3529,86 eurot.

6. 15.05.2025 edastas hageja oma seisukoha, mille kohaselt kostja lepingu alusel krediiti

kokku summas 6532 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 7004,44

eurot. Kostjalt on toimunud hagejale laekumine kohtumenetluse ajal summas 3529,86 eurot.

Hageja leiab, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingu alusel saadud summa.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid ja tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

Käesolevas tsiviilasjas on tegemist varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Seega

tuleb kohtul vastavalt TsMS §-le 405 menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid.

Kohus ei määranud tsiviilasja arutamiseks kohtuistungit, kuna hageja ega kostja ei taotlenud

enda ärakuulamist.

Kuna kohus menetleb tsiviilasja lihtmenetluses, piirdub kohus käesolevas otsuses üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS §

444 lg 2).

8. Kohtule esitatud andmete kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 01.12.2019

krediidikontolepingu nr XXX, mille alusel võimaldati kostjale krediiti summas 3000 eurot (dtl

57). Lepingu ülesütlemise seisuga, s.o 05.07.2023 oli kostjal tagastamata krediit summas

2988,66 eurot (dtl 51, 95). Esitatud andmetest järelduvalt on krediidiandja täitnud

lepingujärgse põhikohustuse ja võimaldanud kostjal kasutada krediiti. Kostja kohustus

lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt esialgse võlausaldaja poolt esitatud

makseteatiste alusel (dtl 95-110). Kostja krediiti ei tagastanud.

Kuna Placet Group OÜ, kes tegutseb oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale

kui füüsilisele isikule krediiti eelkirjeldatud tingimustel, on pooled sõlminud

tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Placet Group OÜ loovutas 06.07.2023 kostja suhtes olemasoleva nõude OÜ-le Aktiva Finance

Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 70) (VÕS § 164 lg 1). Placet Group OÜ saatis

võlgnikule teatise nõude loovutamisest aadressile Kuuse tänav 29-9 Haapsalu, XXX (dtl 70)

(VÕS § 170). Kohtule esitatud andmete pinnalt saab järeldada, et Placet Group OÜ nõue on

kehtivalt loovutatud Aktiva Finance Group OÜ-le.

9. Kuna käeolevas tsiviilasjas on tegemist tarbijakrediidilepingutega, tuleb kohtul omal

algatusel kontrollida lepingu tühisuse aluseid.

9.1.

Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületa VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määra, s.o

ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm

korda.

Nimelt oli Eesti Panga veebilehe andmetel 01.12.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

XXX sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

19,37% aastas, mis tähendab, et kolmekordseks määraks on 58,11%.

Poolte vahel sõlmitud lepingu nr XXX kohaselt oli intressimäär 39,99% aastas ja krediidi

kulukuse määr 49% aastas. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et krediidi kulukuse määr

sõltub võetud krediidisummast, intressimäärast, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäevast,

maksete tähtpäevadest, laenulepingu sõlmimise tasust ja igakuisest lepingu haldustasust (dtl

47).

Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingutes

märgitud ebaõigesti.

9.2.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Selleks tuleb

krediidiandjal järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034).

Kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud ega tõendanud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1, 2-4, 6) krediidilepingu sõlmimise eelselt. Kohtu hinnangul

kinnitavad esitatud tõendid ja asjaolud, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja

krediidivõime kontroll enne tarbijakrediidilepingu nr XXX sõlmimist oli ebapiisav. Samuti ei

kogunud hageja kontrollimise läbiviimiseks vajalikke andmeid.

9.3.

Hageja on vastutustundliku põhimõtte tõendamiseks esitanud kohtule hagiavalduse

lisad nr 4 ja 5, s.o kostja poolt esitatud taotlus (dtl 71-72), Placet Group OÜ poolt koostatud

krediidianalüüs (dtl 73-74) ja Placet Group OÜ poolt analüüsitud kostja pangakonto väljavõte

(90-94). Kohtu arvates hageja poolt esitatud tõendid ei ole piisavad, hindamaks kostja

krediidivõimelisust.

Krediidiandja on laenutaotluses küsinud kostjalt andmeid sissetulekute ja kohustuste kohta

(dtl 71-72), kuid esitatud andmed ei kinnita, et krediidiandja oleks kostja poolt laenutaotluses

märgitud andmeid mingil viisil kontrollinud, st kogunud täiendavaid andmeid. Näiteks

krediidiandja ei ole teinud päringuid pensioniregistrisse ega Maksu- ja Tolliametisse,

eesmärgiga kontrollida andmeid kostja sissetulekute kohta. Krediidianalüüsist nähtub, et

kostja töötasuks on arvestatud 2798 eurot (dtl 74), kuigi kostja ise on avaldanud enda

sissetulekuks 2500 eurot (dtl 71). Seega ei ole arusaadav, mille pinnalt ja millistel põhjustel

on krediidiandja tuvastanud kostja sissetulekuks suurema summa. Lisaks on krediidianalüüsi

järgi kostjal finantskohustusi summas 687,36 eurot (4 väikelaenu ja muu kohustus),

majapidamiskuludeks arvestati 150 eurot (dtl 74). Andmetest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kostjalt küsinud või muul viisil püüdnud kindlaks teha olemasolevate finantskohustuste sisu ja

seda, milline on olnud kostja maksekäitumine juba olemasolevate lepingute täitmisel. Samuti

ei ole välja selgitatud info muu kohustuse (259 eurot) kohta. Samuti ei ole krediidiandja välja

selgitanud tegelikke majapidamiskulusid. Arusaadav ei ole ka asjaolu, miks

majapidamiskuludeks on arvestatud 150 eurot ja millistel põhjustel oli see krediidiandja

arvates piisav.

Kuigi hageja väitel on analüüsitud ka kostja pangakonto väljavõtet (dtl 90-93), kogutud

andmeid creditinfo.ee ja taust.ee, ei ole kohtu arvates see tõendatud. Laenutaotlusest nähtub,

et kostja on märkinud oma töötasu suuruseks 2500 eurot (dtl 71), kuid krediidianalüüsis on

igakuiseks sissetulekuks arvestatud 2798 eurot (dtl 74). Andmetest ei nähtu, et kostjalt oleks

täpsustatud sissetuleku suurust puudutavaid asjaolusid (sh võimalikke põhjuseid, miks kostja

sissetuleku väiksema on avaldanud). Samuti ei nähtu, mille pinnalt on krediidiandja

järeldanud, et kostja tegelik sissetulek on 2798 eurot, sh ei ole selge, millised konkreetsed

laekumised on 2798 euro puhul arvesse võetud ja kas nimetatud summa puhul on tegemist

regulaarse sissetulekuga. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks

töötasu kostja kontole laekunud. Kohtule jääb arusaamatuks, millistele andmetele on

krediidiandja tuginenud kostja tulude ja kulude tabeli koostamisel (dtl 73). Esitatud andmetest

ei nähtu, mille põhjal on tuvastatud kostja igakuine sissetulek. Samuti eluliselt ei ole usutav,

et kosta kuludeks on 2019 juunis 0,31 eurot, juulis 0,35 eurot, augustis 0 eurot, septembri

32,14 eurot, oktoobris 0 eurot. Kostja on taotluses majapidamiskuludeks märkinud 0 eurot (dtl

71), kuid krediidiandja on majapidamiskuludeks arvestanud 150 eurot (dtl 74), kuid kostja

konto väljavõttelt nähtub, et kostja kulud ületavad seda summat, lisaks kulud eluasemele jm

kulud. Kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostjal on mitu pangakontot (dtl 90-93), kuid teisi

pangakonto väljavõtteid küsitud ei ole.

Sellest tulenevalt ei ole krediidiandja täitnud nõuet koguda andmeid tarbija

krediidivõimelisuse kohta. Kuna krediidiandja on jätnud vajalikud andmed kogumata, ei ole

olnud adekvaatne ka krediidivõimelisuse kontroll. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku

teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega.

9.4.

Lisaks eeltoodule peab kohus oluliseks märkida, et isegi, kui krediidiandja oleks

kogunud andmeid kostjalt ja riiklikest registritest (nagu on hageja hagiavalduses märkinud), ei

saaks ikkagi käesoleval juhul pidada vastutustundliku laenamise põhimõtet korrektselt

täidetuks. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud kohtupraktikas

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt

pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet või seda mõjutavaid

asjaolusid (sh TlnRnKo 12.07.2023 2-22-147995, p 12.1, TlnRnKo 8.11.2021 2-20-106661, p

55). Hagiavalduse kohaselt krediidiandja on küll kostja pangakonto väljavõtet kontrollinud,

kuid sealt nähtuvate andmetega arvestatud ei ole. Näiteks ilmneb kostja pangakonto

väljavõttest, et kostjal on veel pangakontosid, kuid neid andmeid küsitud ei ole. Seega on

krediidiandja jätnud enne krediidi andmist välja selgitamata olulised kostja

krediidivõimelisust puudutavad asjaolud. Õiged on hageja osundused, et tarbijal tuleb esitada

laenu taotlemisel õigeid andmeid, kuid antud asjaolu ei vabasta krediidiandjat esitatud

andmete kogumisest, nende analüüsimisest ja hindamisest.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet

nõuetekohase hoolsusega.

10. Kuna krediidiandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, on selle tulemusena

sõlmitud tarbijakrediidileping osaliselt tühine, s.o kokkuleppelise intressi osas. VÕS § 4034 lg

7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS §

4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Kuni 31.12.2022 oli VÕS § 94 lg 1 sätestatud intressimäär 0%, alates 01.01.2023–30.06.2023

oli intressmääraks 2,50%.

Hagiavaldusest ja poolte vahel sõlmitud lepingust järelduvalt lepingu nr XXX osas muid

tasusid ei ole arvestatud.

11. Kohus andis 09.05.2025 kohtunõudega hagejale võimaluse esitada nõude

ümberarvestused (juhul, kui kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on lepingut sõlmides järgitud) (dtl 157). Kostja esitas 12.05.2025

kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on hagejale tasunud 3529,86 eurot

võlgnevuse katteks (dtl 158). Hageja esitas vastavad ümberarvestused VÕS § 4034 lg 7 järgi

(dtl 163-164).

Hageja selgitas, et kostja sai lepingu alusel krediiti kokku summas 6532 eurot ning kostja on

teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 7004,44 eurot (lisa 1 – dtl 165-175). Kostjalt on

toimunud hagejale laekumine kohtumenetluse ajal summas 3529,86 eurot. Seda on ka kostja

kinnitanud 12.05.2025 kohtule saadetud maksekorraldusega (dtl 158-160). Hageja on

seisukohal, et juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis kostja on tagastanud lepingute alusel saadud summa (163-164).

Kuna kohus tuvastas käesoleva otsusega, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet (vt otsuse p 9.2-9.4), ei olnud kostja kolme üksteisele järgneva

tagasimaksega viivituses (nagu hageja poolt hagis välja toodud – dtl 48), samuti ei olnud

krediidiandjal VÕS § 416 lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda. Sellest tulenevalt ei ole

leping kehtivalt üles öeldud. Seega tuleb kostjal tagastada üksnes saadud krediit. Kuna kostja

on tagastanud lepingu alusel saadud summa, on poolte vaheline võlasuhe käesolevaks ajaks

lõppenud (VÕS § 186 p 1 järgi kohase täitmisega). Sellega seoses ei ole hagejal õigust nõuda

ka intressi (VÕS § 187 lg 1).

Tsiviilasjas esitatud asjaoludest ja tõenditest järeldub, et kostja on hagejale tasunud

kohustuste täitmisena oluliselt rohkem kui on põhinõude suurus (7004,44-6532= 472,44 ning

kohtumenetluse ajal 20.09.2024 tasutud summa 3529,86 eurot). Sellest tulenevalt on kostjal

õigus alusetult tagastatu tagamist (VÕS § 1028).

12. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude nõude VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

Hagiavalduse kohaselt on hageja edastanud kostjale 07.07.2023 tasulise kirja (25 eurot),

01.08.2023 tasulise kirja (5 eurot) ja 25.08.2023 tasulise kirja (5 eurot) (dtl 52-53, 111-119).

Lisaks on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kokku on hageja saatnud

tasulisi meeldetuletuskirju 40 euro eest.

Kuigi hageja nõuab sissenõudekulude hüvitamist 50 euro ulatuses, on hagiavalduses

põhjendatud nõude kujunemist 40 euro ulatuses. Seega hageja ei ole põhjendanud kogu

sissenõudmiskulude kujunemist nõuetekohaselt.

Kohus on eelnevalt leidnud, et laenuleping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega ei saa hageja

nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel. Küll aga saaks hageja

nõuda kulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib lepingu

kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla

sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid

ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta

meeldetuletuse.

Hageja ei ole praegusel juhul tuginenud sellele, et ta on enne nimetatud kirjade saatmist

saatnud kostjale tasuta meeldetuletusi. Hageja ei ole ka vastavaid tasuta meeldetuletusi

kohtule esitanud. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt

sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 alusel.

Isegi, kui hagejal oleks õigus nõuda tasu meeldetuletuste saatmise eest, ei ole kohtule esitatud

tõendid piisavad selleks, et tuvastada kirjade edastamist kostjale. Hageja on edastanud kohtule

kellegi poolt eraldi koostatud dokumendi, mitte kostjale edastatud kirjad (dtl 111-119).

13. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja

oleks menetluskulusid kandnud, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja, jätab

kohus kostjale hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende puudumise

tõttu.

16. TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raina Pärn

kohtunik