1-24-5382/39 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

20. mai 2025. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-5382

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Marju Persidskaja

Merili Riga

Regiina Laiapea

Kriminaalasi

Gheorghe Sinigur süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi

lühimenetluses

Prokurör

Alar Häidberg

Süüdistatav

Gheorghe Sinigur, isikukood: 38112040064; XXX;

emakeel: XXX, XXX; XXX; töökoht: XXX, XXX; e-

post: XXX; telefon: XXX; Kriminaal- ja väärteokorras

karistamata. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Gheorghe Sinigur KarS § 422 lg 1 järgi ning karistuseks

mõista 3 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Gheorghe Sinigurile mõistetud karistust 1/3 võrra,

s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõista Gheorghe Sinigurile karistuseks 2 aastat

vangistust.

KrMS § 414 lg 1 alusel saata Gheorge Sinigurile kohtuotsuse jõustumisel teatis, mis

ajaks ja millisesse vanglasse peab ta karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel arvestada vangistuse kandmise algust Gheorghe Siniguri

kinnipidamiskohta saabumisest.

2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta pool menetluskuludest riigi kanda, s.o

ekspertiisikuludest 466,50 eurot, kaitsjatasust 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Gheorghe

Sinigurilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikuludest 466,50 eurot,

kaitsjatasust 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Gheorghe Siniguril on õigus

tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 1749,54 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 145,79 eurot ja

viimasel 12. kuul 145,85 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99925700015517 ning selgituse “Gheorghe Sinigur, otsus

nr 1-24-5382, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta DVD ja CD plaadid (kokku 2 tükki) neile salvestatuga

kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb

esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse

kuulutamisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus

Gheorghe Siniguri süüdistatakse selles, et tema 02.12.2021.a kella 21.30 paiku Tartu

maakonnas, Tartu linnas, Vorbuse külas, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 171-km-l juhtis

veoautot Scania reg nr XXX koos haagisega Schmitz reg XXX, ületades suurimat lubatud

sõidukiirust (sõites 70 km/h, lubatud 50km/h mõjualas) ja ei arvestanud ilmastikutingimusi

ega teeolusid (pime aeg, lumesadu-ja tuisk, lumine ning jäätunud tee). Selle tagajärjel kaotas

veoauto haagis haarduvuse sõiduteega ja sattus külglibisemisse ning paiskus koos veoautoga

paremale küljele vastassuuna vööndisse, kus põrkas kokku sõiduautoga Volvo XC90 reg nr

XXX, mida juhtis L. J. Z..

Kokkupõrke tagajärjel sai sõiduauto tagaistmel istunud C. M.-C. B. järgmised vigastused: aju

difuusne vigastus, lülisamba kaelaosa kinnine hulgimurd (5, 6, 7 kaelalüli ristijätkete murd ja

7 kaelalüli ogajätke murd); 1, 2, 3 rinnalüli ogajätkete murd; paremal 1-6 roide kinnine murd;

paremal kinnine rangluumurd; parema 1. kämblaluu ja vasaku lodiluu murd; parema käe 2.

sõrm traumaatiline amputatsioon; alumise õõnesveeni tromboos (ultraheli); traumaatiline

mõlemapoolne õhkrind; mõlemapoolne kopsupõrutus; haav parema silma välisnurgas.

Vigastuste tüsistusena tekkisid mõlemapoolne kopsupõletik ja äge põiepõletik s.o

tervisekahjustuse, mis on eluohtlik.

Sõiduauto kõrvalistmel istunud T. S. sai järgmised vigastused: peaaju osaline purustus

ajupõhimikuarterite ning kõvakelme rebenditega, ämblikuvõrkkestaalused verevalumid,

koljupõhimiku killunenud murrud mõlemal pool eesmises ja keskmises koljuaugus, joonmurd

tagumises koljuaugus, killunenud sisserõhutusmurd paremal pool otsmiku-oimuluupiirkonnas,

joonmurrud paremal oimuluul, kiiruluudel ja kuklaluul, sagitaalõmbluse lahtiminek;

verevalumid oimulihastes ja kõõlustanul; parema silmakoopa seinte, ninaluude ja vasaku

sarnakaare murrud, üla- ja alalõualuu lahtised murrud rebimishaavadega suuõõne limaskestal

murdude piirkonnas; nahamarrastused-kriimustused, nahaalused verevalumid ja

põrutushaavad peapiirkonnas; verevalumid kopsukelmel ja -koes ja südamepaunal, maksa

parema sagara rebendid; parema II-V roide murrud ning parema abaluu õlanuki murd

verevalumitega murde ümbritsevates pehmetes kudedes; parema põlvekedra lahtine murd

põrutus_rebimishaavaga samas piirkonnas, põlvekedrasideme osaline rebend,

nahakriimustused paremal puusal; nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal

ülajäsemel, milliste vigastuste tagajärjel ta suri.

Oma tegevusega rikkus Gheorghe Sinigur liiklusseaduse

§ 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid,

olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju

tekitamist;

§ 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda;

§ 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tuleb sõita sõiduteel sõiduraja piirides;

§ 50 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust;

§ 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma

sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi,

liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse

nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;

§ 50 lg 3 p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma

jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb.

Sellise tegevusega pani Gheorghe Sinigur toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

s.o. mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega tekitati ettevaatamatusest

inimesele raske tervisekahjustus ja inimese surm.

2. Prokurör pidas süüdistust tõendatuks ja palus G. Siniguri KarS § 422 lg 1 järgi süüdi

tunnistada, karistades teda 3-aastase vangistusega. Sellest arvata maha 1/3 ning jätta

kandmisele kuuluv 2-aastane vangistus KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi täitmisele pööramata 4-

aastase katseajaga. Menetluskulud mõista välja süüdistatavalt, võimaldades tal neid ositi

tasuda 1 aasta jooksul.

3. Kaitsja asus kokkuvõtlikult seisukohale, et nii G. Sinigur kui ka Volvo juht ületasid

lubatud sõidukiirust ega arvestanud piisavalt ilmastiku- ega teeoludega. Lisaks tegi Volvo juht

valearvestuse rekka liikumise osas, kuivõrd arvas, et see pöörab. Saades aru, et see nii ei ole,

oli juba hilja. Kui mõlemad juhid oleksid liiklusnõudeid järginud, oleks olnud ilmselt

võimalik sellist õnnetust vältida või oleksid tagajärjed olnud väiksemad. Seega on põhjust

kahelda, kas G. Siniguri käitumise tagajärjel sai üks inimene surma ja teine sai eluohtlikke

vigastusi. Juhul, kui kohus kaitsjaga ei nõustu ja leiab, et G. Sinigur pani toime KarS § 422 lg-

le 1 vastava teo, võiks karistuseks olla tingimisi vangistus. Lisakaristuse kohaldamine ei ole

põhjendatud – G. Sinigur ei ole enne ega pärast sündmust liiklusrikkumisi toime pannud.

Menetluskuludest võiks osa jätta riigi kanda ning anda ülejäänud osas G. Sinigurile võimaluse

tasuda neid ositi aasta jooksul.

4. G. Sinigurile oli süüdistus arusaadav. Ta ei tunnista end inimese surmas süüdi. Ta

ületas kiirust, aga ei tunnetanud seda siis.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus hindab G. Sinigurile esitatud süüdistuse põhjendatust (I), mõistab talle karistuse

(II), otsustab menetluskulude hüvitamise ning asitõendite suhtes tarvitusele võetavad

meetmed (III).

I

6. KarS § 422 lg 1 objektiivse koosseisu täidab muude alternatiivide kõrval, kui

mootorsõiduki juht rikub liiklus- või käitumisnõudeid, tekitades sellega ettevaatamatusest

inimesele raske tervisekahjustuse või põhjustades inimese surma.

7. Nagu nähtus, oli süüdistatav kohtulikul uurimisel seisukohal, et ta ei saa end inimese

surmas süüdi tunnistada. Sellisel seisukohal oli ta ka kohtueelses menetluses. Lisaks

ülekuulamistel õnnetuse toimumise kirjeldamisele (I kd, tl 140-144, 145-149) avaldas ta (I kd,

tl 145-149), et jäätunud tee oli süüdi, et õnnetus juhtus. Teab, et see õnnetus oli väga suur

tragöödia, inimese surm on kohutav, kuid see ei olnud tema süü. Õnnetus ei juhtunud tema

juhtimisstiili tõttu. Kohus on, erinevalt süüdistatavast, seisukohal, et kohtu käsutuses olev

tõendikogum kinnitab G. Siniguri süüdistuse põhjendatust.

8. Kannatanu C. M.-C. B. (I kd, tl 74-78) ja tunnistaja L. J. Z. (I kd, tl 93-97) ütlustest

selgub, et nad sõitsid sõidukiga Volvo XC90 Tartust Tallinnasse. Sõidukit juhtis L., paremal

kõrvalistmel oli T. ja C. M.-C. B. oli tagaistmel. Erinevalt kannatanust C. M.-C. B., kelle

sõnul toimus õnnetus maanteel ja ta mäletab üksnes punast värvi ja kiirust, kirjeldas Volvo

XC90 roolis olnud L. J. Z., et 02.12.2021 oli teel ehitus ja ta pidurdas, kui nägi kiiruse

alandamist nõudvat liiklusmärki. Järgmisena pööras veok tema sõiduritta ja ta arvas, et see

jõuab pöörde lõpetada. Siis sai aru, et veok ei pööra, vaid libises nende suunas diagonaalselt.

See oli kõik millisekundi jooksul. Kokkupõrke toimumisel oli veoauto üle tee risti ja ta arvab,

et sõitis otsa selle taga olnud haagisele – veoauto oli teelt libisenud, haagis oli jäänud teele ja

ta sõitis sinna otsa. Kokkupõrge oli haagise tagaosaga. Ta pidurdas kogu aja.

9. Süüdistatav G. Sinigur hakkas 02.12.2021 kella 19 ajal sõitma Tallinnast Tartusse.

Umbes 10 kilomeetrit enne Tartut läbis ta tee-ehituse ala ja kui väljus sealt, jõudis sirgele

teelõigule, sai ta aru, et on sattunud kiilasjääga alale. Tundes, et ta hakkab auto juhtimise üle

kontrolli kaotama, hakkas ta pidurdama, kuid libises üle vastassuuna vasakule poole kraavi.

Auto paiskus paremale küljele kraavi. Pärast nägi ta paremal pool tee ääres Volvot ja arvab, et

see sõitis vastu haagise tagaosa. Ta ei oska öelda, millal see vastu haagist sõitis – ta ei näinud

ega tundnud midagi. Ei oska öelda, kas tema auto läks ümber Volvo otsasõidu tõttu või mitte,

aga arvab, et auto paiskus ümber, kuna tee oli libe (I kd, tl 140-144). Kui ta oleks ka teisi

liiklejaid näinud, ei oleks ta suutnud midagi muuta (I kd, tl 145-149).

10. Tunnistajad J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) jõudsid 02.12.2021

sündmuspaika pärast õnnetuse toimumist. J. K. nägi Tallinnast Tartusse sõites ümbersõiduteel

tulesid, mis võisid olla reka omad ja pärast seda, eeldab, et nägi reka vasakule minevaid

tulesid. Teetööde risti jõudes nägi ta enda ees ohutulesid ja kui keeras teele, rekat ja Volvo

maasturit. K. L. aga hakkas kella 21 paiku Laeva Alexela tanklast sõitma. Võis sõita 10-14

kilomeetrit teetööde alani, läbis selle ja sai sõita võib-olla 200 meetrit, kui nägi kaugtulesid

põlema panema hakates enda ees asfaldil musta stanget. Ta mahtus sellest mööda ja sai vähe

maad sõita, kui nägi ees paremal pool valge teeääre joone juures Volvo maasturit. Tal on

meeles, et helistas kell 21.29 häirekeskusesse ja ütles, et Tartust 5-10 kilomeetrit Tallinna

poole on toimunud suur avarii. Ta ütles tema juurde tulnud mehele, et see läheks vaataks

õnnetuses osalenud rekajuhti.

11. Nii L. J. Z., J. K. kui ka G. Sinigur joonistasid õnnetuse toimumise kirjeldamiseks

skeemi (vastavalt I kd, tl 95,105, 143). Skeemidelt nähtuv on kooskõlas L. J. Z. kui ka G.

Siniguri kirjeldusega, kuidas õnnetus toimus, ning samuti J. K. ja K. L. ütlustega

sündmuskoha olustiku kohta. Lisaks on kohtu käsutuses ka sündmuskoha vaatlusprotokoll

koos skeemiga (I kd, tl 1-13). Ka sellest nähtuv on eelnevaga kooskõlas. Protokollist ja sellele

lisatud skeemist nähtuvalt algas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 171. kilomeetril vaatlus

kell 21.50 ja vaadatuna Tallinna poolt Tartu suunas on vasakul pool sõidutee ääres veoki teelt

välja lohisemise jälgede algus ja nende lõpus vasakul pool teelt väljas parema külje peal veok

Scania reg.nr. XXX koos haagisega Schmitz reg.nr. XXX. Scania esiosast 1.0 meetrit Tallinna

poole on lumevallil Volvo XXX esistange koos reg. numbriga. Haagisest edasi 2.8 meetrit

Tartu poole on näha paremal pool osaliselt kraavis ja esiosaga sõidutee poole sõiduk Volvo

reg. nr. XXX. Volvo esiosa on 0.8 meetri kaugusel sõidutee äärt tähistavast pidevjoonest ja

tagaosa 0.3 meetri võrra nihkunud Tartu poole. Sündmuskohal on lubatud sõidukiiruseks 50

km/h ning Volvost edasi Tartu poole 16.6 meetri kaugusel on liiklusmärk 351, kiiruse piirang

90 km/h.

12. Asjas teostati ka liiklustehniline ekspertiis (I kd, tl 26-30), mille teostamiseks anti muu

hulgas eksperdi käsutusse ka liiklusvahendi vaatluse protokollid (I kd, tl 14-22). Viimasest

nähtuvad õnnetuses osalenud sõidukite vigastused ning märkimist väärivalt seegi, et haagise

tagaosa vahel on kinni kiilunud Volvo küljepleki osa. 23.09.2022. a ekspertiisiaktis eksperdi

poolt sedastatu tõendab lisaks juba käsitletule, et veoauto Scania reg.nr. XXX koos haagisega

Scmitz reg.nr. XXX ja sõiduauto Volvo XC90 reg.nr. XXX kokkupõrge toimus Volvo

suunavööndis, kus sõiduauto Volvo reg.nr. XXX liikus kere parema poolega külglibisemises

oleva autorongi haagise Schmitz reg.nr. XXX tagaosa alla. Seejuures asus ekspert

seisukohale, et toimunud kokkupõrge näitab iseenesest, et sõiduauto Volvo XC90 reg.nr.

XXX juhil puudus võimalus kokkupõrke vältimiseks.

13. Juba käsitletuga on kooskõlas V. S. ütlused (I kd, tl 44-46), kinnitades kaude

süüdistust. Neist tuleneb, et 02.12.2021 teatas talle koju tulnud politsei, et Tartumaal

toimunud liiklusõnnetuses, kus veoauto kaotas juhitavuse, hukkus XXX T. Volvo roolis oli L.

J. Z. Ta teatab, et nad sõitsid Elvas toimunud esinemiselt koju Tallinna.

14. Ka L. J. Z. kinnitas ütlustes (I kd, tl 93-97), et sai õnnetuse järgselt autos istudes aru, et

T. on surnud ning taha vaadates ütles ta mitu korda C. nime, kuid ei saanud vastust.

Tunnistajad J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) kinnitasid samuti, et juht oli

õnnetuse järgselt teadvusel, kuid J. K. ütlustest tulenevalt oli eesistmel olev kaasreisija sellises

seisundis, et ta arvas, et ta oli hetkega surnud, tagaistmel olnud reisija oli vigastatud. K. L.

ütles enda sõnul aga kiirabile, et juht on teadvusel, kuid teised kaks on surnud. Süüdistatavale

öeldi tema autost väljasaamisel, et tema haagise vastu sõitnud autos sai inimene surma (I kd, tl

140-144).

15. Lisanduvalt eelnevale nimetas kannatanu C. M.-C B. enda ülekuulamisel (I kd, tl 74-

78) talle õnnetuse järgselt tekkinud vigastustena need, mis on kirjeldatud süüdistuses. Samuti

on näha, et ta toimetati sündmuse järgselt Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus tehti kindlaks tema

vigastused (I kd, tl 47-55). Tema suhtes toimetatud ekspertiisi tulemusena vormistatud aktis (I

kd, tl 58-68) on märgitud tal 02.12.2021 liiklusõnnetuse järgselt tuvastatud vigastustena aju

difuusne vigastus, lülisamba kaelaosa kinnine hulgimurd (5, 6, 7 kaelalüli ristijätkete murd ja

7 kaelalüli ogajätke murd); 1, 2, 3 rinnalüli ogajätkete murd; paremal 1-6 roide kinnine murd;

paremal kinnine rangluumurd; parema 1. kämblaluu ja vasaku lodiluu murd; parema käe 2.

sõrm traumaatiline amputatsioon; alumise õõnesveeni tromboos (ultraheli); traumaatiline

mõlemapoolne õhkrind; mõlemapoolne kopsupõrutus; haav parema silma välisnurgas.

Vigastuste tüsistusena tekkisid mõlemapoolne kopsupõletik ja äge põiepõletik. Eksperdi

hinnangul põhjustavad eeltoodud vigastused eluohtliku tervisekahjustuse.

16. T. S. toimetati kohtuarstlikule lahangule (I kd, tl 31- 31 pöördel) ning tema suhtes

toimetati samuti ekspertiis (I kd, tl 33-43). Selle tulemusena sedastas ekspert, et tal esinesid

peaaju osaline purustus ajupõhimikuarterite ning kõvakelme rebenditega,

ämblikuvõrkkestaalused verevalumid, koljupõhimiku killunenud murrud mõlemal pool

eesmises ja keskmises koljuaugus, joonmurd tagumises koljuaugus, killunenud

sisserõhutusmurd paremal pool otsmiku-oimuluupiirkonnas, joonmurrud paremal oimuluul,

kiiruluudel ja kuklaluul, sagitaalõmbluse lahtiminek; verevalumid oimulihastes ja

kõõlustanul; parema silmakoopa seinte, ninaluude ja vasaku sarnakaare murrud, üla- ja

alalõualuu lahtised murrud rebimishaavadega suuõõne limaskestal murdude piirkonnas;

nahamarrastused-kriimustused, nahaalused verevalumid ja põrutushaavad peapiirkonnas;

verevalumid kopsukelmel ja -koes ja südamepaunal, maksa parema sagara rebendid; parema

II-V roide murrud ning parema abaluu õlanuki murd verevalumitega murde ümbritsevates

pehmetes kudedes; parema põlvekedra lahtine murd põrutus-rebimishaavaga samas

piirkonnas, põlvekedrasideme osaline rebend, nahakriimustused paremal puusal;

nahamarrastused ja nahaalused verevalumid mõlemal ülajäsemel. Need vigastused põhjustasid

eksperdi hinnangul T. S. eluohtliku tervisekahjustuse ning tema surma.

17. Erinevalt eelnevalt käsitletust, milles vaidlust ei olnud, on vaidlus, kas G. Sinigur

vastutab toimunud liiklusõnnetuse ja selle tagajärgede eest. Nimelt, nagu juba selgus, on G.

Sinigur seisukohal, et õnnestus ei olnud tema süü, ja tema kaitsja leiab, et see toimus segasüül

– lisaks G. Sinigurile rikkus liiklusnõudeid ka Volvot juhtinud L. J. Z., kes valis vale

sõidukiiruse, mis ei vastanud ilmastiku- ja teeoludele. Kohus nende seisukohtadega ei nõustu,

kuivõrd eelnevast nähtuvalt oli Volvo õnnetuse toimumisel enda suunavööndis ning lisaks

puudub alus jaatamaks, et L. J. Z. oleks liiklusõnnetuse eel ületanud suurimat lubatud

sõidukiirust. G. Siniguri osas on aga suurima sõidukiiruse ületamine tõendatud.

18. Nii oli sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisaks oleva skeemi kohaselt

liiklusõnnetuse toimumise kohas lubatud kiiruseks 50 km/h. Seejuures nähtub sündmuskoha

vaatlusprotokollis sisalduvatelt fotodelt, et sündmuskohas olid teekate ja teeääred lumised.

Viimast tõendavad ka 27.12.2021. a (I kd, tl 125) ja 03.01.2022. a vastused (I kd, tl 126-130).

Neist selgub, et Kärevere teekaamera ei edastada ega salvesta videopilti, vaid teeb teepinnast -

teeoludest ühe foto iga 10 minuti tagant. Seejuures on teisele vastusele lisatud 02.12.2021 kell

20.55 kuni 21.35 tehtud pildid. Fotodelt on näha, et sadas ja teekate oli lumine.

19. Lisanduvalt eelnevale tuleneb ka kannatanu C. M.-C. B. (I kd, tl 74-78), tunnistaja L.

J. Z. (I kd, tl 93-97), J. K. (I kd, tl 101-105) ja K. L. (I kd, tl 109-111) ütlustest, et ilmastiku-

ja teeolud olid 02.12.2021 väga rasked. Nii selgitas kannatanu, et sadas kõvasti lund ja väljas

oli pime. Ta teab, et maas oli lumi ja ei olnud ohutud sõidutingimused. L. J. Z. ütluste

kohaselt oli samuti väljas pime ja temperatuur oli väga külm. J. K. sõnutsi oli teel kiilasjää,

lund tuiskas, aga metsavahel oli tuisku vähem. Kuna tee oli tohutult libe, sõitis ta suhteliselt

aeglaselt. Ka K. L. kirjeldas, kuidas teel oli kiilasjää – ta tegi õnnetusse sattunud Volvost

möödumiseks äkkliigutuse ja tema auto hakkas n-ö ujuma. Ta sai enda auto pidama Volvost

alles umbes 500 meetri kaugusel. Ta peatas auto ja kui autost väljus, tundis asfaldile astudes

väga suurt libedust, tee oli täiesti jääs ja oli näha, et maas on paks jääkiht. Teetööde alal sõitis

ta umbes 40-50 km/h, suuremates kurvides isegi 20 km/h.

20. Tõepoolest, nagu kaitsja ka kohtuvaidluses välja tõi, on nii kannatanu (I kd, tl 74-78)

kui ka tunnistaja J. K. (I kd, tl 101-105) viidanud sellele, et Volvo juht ületas, hoolimata

eelkirjeldatud ilmastiku- ja teeoludest, kiirust. Kannatanu sõnutsi sõitis L. liiga kiiresti. Ohutu

kiirusega selliseid kahjustusi ei teki. L. on ka varem roolis olles sõitnud liiga kiiresti. Ta ka

ütles L., et ta aeglustaks, võtaks kiirust maha, aga L. sõitis samamoodi edasi. J. K. aga arvas,

et Volvo kiirus pidi olema suurem (60-70 km/h), kuna vigastused olid suured, kuid Volvo on

kõrgklassi maastur ja üliturvaline. Erinevalt kaitsjast ei pea kohus aga võimalikuks asuda

nende eeltoodud ütluste alusel seisukohale, et Volvot juhtinud L. J. Z. ületas kiirust. Nimelt

tuleb L. J. Z. enda ütlustest (I kd, tl 93-97) välja, et ta küll ei mäleta, mis kiirusega ta enne

õnnetuspaika jõudmist sõitis või mis kiirus maanteel lubatud oli, kuid tavaliselt sõidab ta

maanteel vastavalt kiiruse piirangule ja vastavalt teetingimustele. Ta juhib autot vastavalt

seadusele. Samuti ei ole asjas ühtegi teist tõendit, mis kinnitaks L. J. Z. poolt kiiruse ületamist

– sh nähtub liiklusekspertiisi (I kd, tl 26-30) tulemusest, et sõidukite liikumiskiirusi

kokkupõrke hetkel ei olnud võimalik arvutuslikult määrata.

21. Vaadates G. Siniguri ütlusi, tuleb aga esimesest ülekuulamisest välja (I kd, tl 140-

144), et väljas oli pime, teeolud olid talvised, tee ei olnud kuiv. Talle ei meenu, et ta oleks

ületanud kiiruse piiranguid. Kui auto juhitavuse kaotas ja libisemisse läks, oli kiiruspiirang 50

km/h. Seejuures, kuigi ta kirjeldab ka auto üle kontrolli kaotamist ning libisemisse minemist,

ei rääkinud ta esimesel ülekuulamisel midagi sellest, et ta oleks sellele eelnevalt ületanud

kiirust või just enne juhitavuse kaotamist kiirendanud. Teisel ülekuulamisel (I kd, tl 145-149),

kui tema liikumiskiirus oli juba teada, on ta aga selgitanud, lisaks sellele, et oli talvine ja

teeolud lumised, et kui kitsas tee lõppes ja oli väljasõit laiale teele, võis ta kiirust ületada. Ta

pani siis, kui nägi, et edasi tuleb 90 km/h piirang, kiirust juurde. Hakkas vaikselt kiirust

lisama ja siis juhtus õnnetus. Kui on libe tee, siis auto iseenesest lisab kiirust juurde, kui ta

kaotab kontrolli. Lisaks on kohtu käsutuses andmed G. Siniguri liikumiskiiruse kohta (I kd, tl

131-138, 139) – G. Siniguri kiirus oli liiklusõnnetuse toimumisel 70 km/h. Võttes eelnevat

arvesse, on kohus seisukohal, et kahtlusteta on selge, et kuigi ilmastikuolud olid keerulised

ning tee oli tõepoolest libe, kaotas G. Siniguri juhitud sõiduk juhitavuse mitte ainuüksi

seetõttu, et teekate oli libe, vaid seetõttu, et ta otsustas, hoolimata tee- ja ilmastikuoludest,

kiirendada, kuna ees oli teelõik, kus oli lubatud kiirus 90 km/h. Tema poolt sõiduki

kiirendamine, antud teelõigul lubatud sõidukiiruse ületamine, põhjustas aga tee- ja

ilmastikuolude tõttu tal auto üle kontrolli kaotamise ning tema autorongi külglibisemisse

sattumise. Külglibisemisse sattunud autorong liikus seeläbi vastassuunavööndisse, kus

autorongi haagisega põrkas kokku seal liikunud Volvo maastur.

22. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eelpool käsitletud tõenditega on leidnud täielikult

kinnitust G. Siniguri poolt mootorsõiduki juhina süüdistuses nimetatud liiklusnõuete (LS § 14

lg 2, 16 lg 1, 45 lg 1, 50 lg 3 ja lg 3 p-de 1, 2) rikkumine. Tõendatud on, et G. Sinigur juhtis

02.12.2021 kella 21.30 paiku Tartu maakonnas Tartu linnas Vorbuse külas Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa 171. kilomeetril veoautot Scania reg.nr. XXX koos haagisega Schmitz reg.nr.

XXX ning, arvestamata raskeid ilmastiku- ja teeolusid, ületas lubatud suurimat sõidukiirust 50

km/h, sõites 70 km/h. Seetõttu kaotas tema juhitud sõiduk juhitavuse ning sattus

külglibisemisse. G. Siniguri poolt juhitud ja külglibisemisse läinud sõiduk liikus

vastassuunavööndisse, kus selle haagise Schmitz tagumise osaga põrkas kokku sõiduauto

Volvo. Kohtu hinnangul puudub kahtlus selleski, et kui G. Sinigur oleks järginud

liiklusnõudeid, s.o arvestanud õnnetuse hetkel esinenud raskeid ilmastiku- ja teeolusid ning

mitte ületanud lubatud suurimat sõidukiirust, poleks tema juhitud autorong külglibisemisse

läinud ja vastassuunavööndisse liikunud, mistõttu ei oleks saanud enda suunavööndis liikunud

Volvo selle haagisega Schmitz kokku põrgata. Ilma autorongi haagisega kokku põrkamata ei

oleks aga T. S. saanud surma ega C. M.-C. B. rasket tervisekahjustust. Seega esineb G.

Siniguri liiklusnõuete rikkumise ja tagajärje vahel põhjuslik seos ning ta realiseeris KarS §

422 lg 1 objektiivse koosseisu.

23. Kuivõrd G. Sinigur avaldas eelnevalt nähtuvast, et ta võis liiklusõnnetuse toimumise

eel kiirust ületada, tuleb asuda seisukohale, et ta rikkus liiklusnõudeid vähemalt kaudse

tahtlusega (KarS § 16 lg 4). Seejuures kohtu hinnangul oleks ta pidanud ette nägema, et ta

võib kaotada sõiduki üle kontrolli ning põhjustada liiklusõnnetuse, mis võib tuua kaasa kas

kellegi surma ja/või raskelt vigastada saamise. Ehk siis tegutses G. Sinigur koosseisulise

tagajärje suhtes kohtu hinnangul vähemalt hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes.

24. Kohus ei tuvastanud G. Sinigurile etteheidetava teo puhul õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid ning seega tuleb ta KarS § 422 lg 1 järgi süüdi tunnistada ja teda

karistada.

II

25. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 422 lg 1

sanktsiooniks on kuni viieaastane vangistus.

26. Hinnates G. Siniguri süü suurust võtab kohus arvesse, et G. Sinigur ületas, hoolimata

äärmiselt kehvadest ilmastiku- ja teeoludest, mis tingisid teiste liiklejate aeglaselt sõitmise (J.

K., K. L.), autorongi juhtides oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust – sõitis 50 km/h

ettenägevas alas 70 km/h. Seetõttu sai võimalikuks liiklusõnnetuse toimumine, milles üks

inimene sai eluohtliku tervisekahjustuse ning teine noor inimene kaotas elu. Seejuures ei ole

tuvastatav, et Volvot juhtinud L. J. Z. oleks liiklusnõudeid rikkunud. Kohtu hinnangul ei esine

ei karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid

asjaolusid KarS § 58 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja

raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus G. Siniguri süü keskmisest mõnevõrra

suuremaks.

27. Kohus mõistab G. Sinigurile KarS § 422 lg 1 järgi karistuseks 3 aastat vangistust.

Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendada 1/3, s.o 1 aasta vangistuse võrra ning mõista G. Sinigurile karistuseks 2 aastat

vangistust. Kohtu käsutuses olevate andmete alusel ei ole G. Siniguri karistusregistrisse

kantud (I kd, tl 150) ja ta ei ole enne ega ka pärast 02.12.2021 sündmust õigusrikkumisi toime

pannud. Sellest hoolimata ei pea kohus võimalikuks, kasvõi osaliselt, karistust tema suhtes

tingimisi täitmisele mitte pöörata, arvestades tagajärje raskust - üks noor inimene suri ning

teine sai eluohtlikke vigastusi, mis oluliselt mõjutavad tema elukvaliteeti. Kohus ei ole

tuvastanud toimepandud rikkumise ega ka G. Siniguri isiku puhul ka erandlikke asjaolusid1,

mis annaksid aluse KarS § 73 või § 74 kohaldamiseks. Sellisteks asjaoludeks ei saa kohtu

hinnangul pidada kuriteo toimepanemisest küllaltki pika aja möödumist või seda, et G.

Siniguril XXX ja XXX. Seega tuleb G. Siniguril 2-aastane vangistus kanda reaalselt ära

kinnipidamiskohas ja vastavalt KrMS § 414 lg-s 2 sätestatule tuleb lugeda karistuse kandmise

algust alates päevast, mil ta saabub vastavalt kohtust edastatud teatisele kinnipidamisasutusse

karistust kandma.

28. Kohus ei pea põhjendatuks võtta G. Sinigurilt ära temal olemasolevat juhtimisõigust (I

kd, tl 152). Esiteks ei ole juhtimisõiguse äravõtmine KarS § 422 lg 1 järgi süüdimõistmisel

obligatoorne. Teiseks ei ole G. Sinigur eelnevast nähtuvalt ei enne ega pärast etteheidetavat

liiklusõnnetuse põhjustamist uusi õigusrikkumisi toime pannud ning kolmandaks, kui ta ka

oleks vahepeal rikkumisi toime pannud, peab ta käesoleva otsuse alusel kandma reaalset

vangistust, mistõttu puudub oht, et ta võiks lähiajal uuesti mootorsõidukit juhtima asuda.

Viimasena tuleb märkida sedagi, et juhtimisõiguse äravõtmisel ei vastaks G. Siniguri karistus

kohtu hinnangul enam tuvastatud süü suurusele.

III

29. Käesolevas asjas on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel menetluskuluks liiklusekspertiisi (I

kd, tl 26-30) maksumus 457 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi (I kd, tl 33-43)

maksumus 415 eurot ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (I kd, tl 58-68) maksumus 61 eurot, s.o

kokku 933 eurot. Sellele lisandub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses

menetluses makstud tasu 658,80 eurot (IV kd, tl 55-56) ja kohtumenetluses makstud tasu

578,28 eurot, s.o kokku 1237,08 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva

kohtuotsusega sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks

1,5 kuupalga alammäära, s.o 1329 eurot (alates 1. jaanuarist 2025. a on kuupalga alammäär

886 eurot). Seega on menetluskulud kokku 3499,08 eurot.

30. Süüdistatava kaitsja avaldas, et G. Sinigur XXX, XXX. Seega võiks osa

menetluskulusid jätta riigi kanda ning võimaldada G. Siniguri kanda jäävaid menetluskulusid

tasuda ositi 1 aasta jooksul. Ka süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel avaldatu on kaitsja

selgitusega kooskõlas. Süüdistatava sõnul XXX, XXX. Ta saab palka XXX eurot kuus ja tal

ei ole XXX, XXX.

31. Lisaks on kohtu käsutuses andmed süüdistatava sissetuleku kohta. Nii nähtub (I kd, tl

155-156), et aastal 2020 oli G. Siniguri deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist

XXX eurot. Ehk siis oli tema keskmiseks päevasissetulekuks XXX eurot. G. Siniguri XXX

(IV kd, tl 52) ja G. Sinigur XXX (IV kd, tl 53, 54).

32. Kohus on, arvestades menetluskulude suurust ning eelnevalt käsitletut seisukohal, et

G. Sinigurile käib menetluskulude täies mahus ja korraga tasumine ilmselgelt üle jõu. Seda

enam, et käesoleva otsuse alusel peab ta kandma reaalset vangistust ja ta ei pruugi vangistuses

tööle saada, et menetluskulude tasumiseks sissetulekut teenida. Seega on põhjendatud KrMS §

180 lg 3 alusel jätta tema menetluskuludest pool riigi kanda, s.o ekspertiisikuludest 466,50

1 Riigikohtu 20.03.2025. a otsus nr 1-23-52, p-d 22-24

eurot, kaitsjatasudest 618,54 eurot ja sundrahast 664,50 eurot. Kohus mõistab KrMS § 175 lg

1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel temalt menetluskuluna

riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 466,50 eurot, kaitsjatasu 618,54 eurot ja sundraha 664,50

eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus tal menetluskulud 1749,54 eurot ära tasuda 12

kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

33. Käesolevas kriminaalasjas on DVD plaadile salvestatud kannatanu C. M.-C. B.

ülekuulamine ja lisaks CD plaadile sündmuskohal tehtud fotod. Kohus on seisukohal, et

kohtuotsuse jõustumisel tuleb eelnimetatud 2 plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

Kohtunik

Kohtuotsus jõustus osaliselt 11.11.2025.a Tartu Ringkonnakohtu otsusega.