3-24-311/11 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-311

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

Esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2024. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 9. oktoobril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise

taotluse seoses 27. aprillil 2020 saates „Ringvaade“ tema pildi avaldamise ja öelduga, et ta „on

seotud Martavoidega“. Kaebaja hinnangul oli tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega

ning talle tekitati seeläbi mittevaralist kahju 15 000 eurot.

2. PPA 20. novembri 2023. a otsusega nr 1.2-3/121-3 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus

kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu läbi vaatamata. PPA märkis, et kaebaja ei ole tähtaja

ennistamist taotlenud ning kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu ka ühtegi mõjuvat põhjust

tähtaja ennistamiseks PPA enda algatusel.

3. Kaebaja esitas 21. detsembril 2023 PPA-le vaide nõudega lahendada kaebaja 9. oktoobri

2023. a taotlus sisuliselt. PPA jättis 2. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.2-3/121-12 vaide

rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 1. veebruaril 2024 halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks lahendada

kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt. Kaebaja oli seisukohal, et PPA

on ebaõigesti leidnud, et taotluse esitamise tähtaega on ületatud ja ebaõigesti keeldunud

kaebaja taotluse sisuliselt lahendamisest. Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu ei jälgi ka

eestikeelseid saateid – mh saadet, kus vaidlusalune vastustaja avaldus tehti. Kaebuse kohaselt

sai kaebaja enda

pöördumisele antud õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastusest teada, et rikutud on süütuse

presumptsiooni ja et kaebajal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Alates sellest hetkest

hakkas kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.

5. Tartu Halduskohus lõpetas 31. detsembri 2024. a määrusega menetluse. Halduskohtu

põhjendused olid järgmised.

5.1. Halduskohtu 9. detsembri 2024. a määruse tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja praeguses

asjas PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on

16. detsembri 2024. a avalduses väljendanud seisukohta, et algses kaebuses sõnastatud

kohustamiskaebus oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane. Kohus selle seisukohaga ei

nõustunud. Kohtule esitatud kaebus on kantud eesmärgist saavutada kahju hüvitamise taotluse

rahuldamine. Kui isik leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on haldusorgani poolt jäetud

ebaõigesti läbi vaatamata, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada otse kohtule. Kaebajal ei ole

kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamisnõudega.

Kuna kaebust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, jääb kohus tõlgenduse juurde, et tegemist

on hüvitamiskaebusega.

5.2. Kohus peab esmalt kontrollima, kas kaebaja esitas PPA-le kahju hüvitamise taotluse

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. Kaebaja

esitas kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse PPA-le 9. oktoobril 2023.

Kaebetähtaega ei saa lugema hakata hetkest, kui kaebaja sai teada õiguskantsleri 5. novembri

2020. a vastuskirja sisust. Õiguskantsleri vastuskirjast nähtub, et kaebaja oli õiguskantslerile

pöördumise esitamise hetkel ehk 7. oktoobril 2020 teadlik, et Keskkriminaalpolitsei

organiseeritud kuritegevuse büroo juht nimetas saates „Ringvaade“ tema pilti näidates teda

kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seega olid kaebajale talle kahju tekitanud isik ja kahju

asjaolud teada hiljemalt 7. oktoobril 2020, mil tema pöördumine õiguskantslerile esitati. Väide,

et kaebaja ei oska eesti keelt ega jälgi eestikeelseid saateid ja sai saate täpsest sisust teada alles

õiguskantsleri vastusest, ei ole praegusel juhul asjakohane. Õiguskantsleri 5. novembri 2020. a

vastuskiri ei sisaldanud saate sisu kohta kirjeldusi enam, kui kaebajale oli juba teada.

Õiguskantsler andis vastuskirjas üksnes õigusliku hinnangu olukorrale. Kahju tekkimisest

arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani

tegevust õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotluse

RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega rikkudes. Kuna kolmeaastane nõude

esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus

esitatud kaebetähtaega ületades.

5.3. Kaebaja on olnud läbivalt seisukohal, et kaebetähtaega tuli hakata arvestama alates hetkest,

kui talle said teatavaks õiguskantsleri seisukohad. Kaebaja seisukohta ei saa pidada mõjuvaks

põhjuseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole olnud ise

piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks

esitamiseks.

5.4. Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele,

lõpetatakse menetlus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse

võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 31. detsembri 2024. a

määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.

6.1. Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse saab esitada peale kahju hüvitamise taotluse

esitamist otse kohtule üksnes juhul, kui taotlus lahendatakse sisuliselt, mitte siis kui see

jäetakse läbi vaatamata. Põhjendatud on esitada kohustamisnõue.

6.2. Tähtajaga seoses on oluline, millal kaebaja kui kannatanu sai teada talle kahju tekitamisest.

Kaebaja kui eesti keelt mitte oskavalt inimeselt ei saa eeldada, et ta pidi juba enne

õiguskantsleri poole pöördumist olema teadlik, et esitatud eestikeelsed avaldused eestikeelses

meedias rikuvad süütuse presumtsiooni printsiipi ja tekitavad talle kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2

kohaldamise eeldused, seega lõpetas halduskohus õigustatult käesoleva haldusasja menetluse.

Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust

erinevale seisukohale. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud ühtegi sisulist

põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu määruse tühistamiseks.

9. Halduskohus selgitas, et kaebajal ei ole kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a otsuse

iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamiskaebusega ja kaebust tuleb tõlgendada

hüvitamiskaebusena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega.

HKMS § 37 lg 2 sätestab, mida võib kaebusega nõuda. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui

haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui

kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui pädev

haldusorgan on kahju hüvitamisest keeldunud või jätnud selle alusetult läbi vaatamata või kui

hüvitis on isiku arvates liiga väike, tuleb HKMS § 37 lg-t 2 kohaldada koostoimes olukorda

reguleeriva eriregulatsiooniga. Sellises situatsioonis ei vasta kohustamiskaebus HKMS § 37 lg-

le 2 koostoimes RVastS § 18 lg-ga 2. Neil juhtudel on võimalik vaid hüvitamiskaebus. Muud

kaebused või nõuded tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada (RKHKm nr 3-3-1-86-12, p

15). Kuna PPA on jätnud kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, millega

kaebaja ei nõustunud, siis tuli kaebajal pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole.

Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja eesmärgiks on lõppkokkuvõttes talle tekitatud kahju

hüvitamine ning sellest lähtuvalt tuli kaebajal esitada halduskohtule hüvitamiskaebus, millena

halduskohus esitatud kaebust ka tõlgendas.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane

tähtaeg oli PPA-le kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal 9. oktoobril 2023 möödunud. Kuna

kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg on möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise

ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

11. Kaebaja ei ole asjas taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuigi halduskohus on

9. detsembri 2024. a määruses kandnud kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Küll

aga on kaebaja selgitanud, millest tulenevalt kaebaja ei saanud varem kahjust teada,

põhjendades seda eestikeele oskamatusega ja õiguskantslerilt seisukoha saamisega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes.

Kuna kaebaja kasutas vandeadvokaadi abi juba õiguskantseleri poole 7. oktoobril 2020

pöördudes, ei ole kaebetähtaja möödalaskmist võimalik põhjendada ka õigusliku

kogenematusega.

12. Eeltoodust lähtuvalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)