3-21-2198/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

20.05.2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-2198

Haldusasi

A.I.i kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 26.05.2021. a otsuse nr

17-6/21/112 ja 26.08.2021. a vaideotsuse nr

17-24.2/21/789-4 osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.06.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.I.i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja A.I.

Volitatud esindaja v.adv.abi Sergei Tšurkin

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 26.06.2024. a otsus

muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 19.06.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus esitas 28.03.2019 Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametile (PRIA) toetustaotluse nr 833019600811 maaeluministri 25.11.2015. a

määruse nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamine“ (määrus nr 19)

alusel projektitoetuse saamiseks. Toetust taotleti kalakeskuse hoone projekteerimiseks ja

ehitamiseks summas 399 990,75 eurot.

2. PRIA rahuldas 10.06.2019. a otsusega nr 17-6/19/426 toetustaotluse.

3. Toetuse saaja esitas 30.03.2020 esimese maksetaotluse (parandatud versioon 17.04.2020),

milles taotles toetuse väljamaksmist summas 109 902,52 eurot. PRIA maksis 20.04.2020. a

otsusega nr 17-6/20/157 välja 109 902.52 eurot. Toetuse saaja esitas 06.02.2021 teise

maksetaotluse, millest ta loobus 22.01.2021. a kirjaga. Toetuse saaja esitas 05. ja 08.03.2021

muudatustaotluse.

4. PRIA tuvastas 18.03.2021 paikvaatlusel, et kalakeskuse hoone ehitamisega ei ole alustatud

ning teavitas 19.04.2021. a kirjaga nr 17-24.2/21/333-15 toetuse saajat kavandatavast

otsusest.

5. PRIA jättis 26.05.2021. a otsusega nr 17-6/21/112 TÜ-le Narva-Jõesuu Kalakeskus välja

maksmata toetuse summas 166 253,40 eurot (p 1); jättis rahuldamata muudatustaotluse (p 2);

tunnistas kehtetuks PRIA 11.06.2019. a (muudes dokumentides on otsuse kuupäevaks

märgitud 10.06.2019) otsuse nr 17-6/19/426 (p 3); nõudis solidaarselt TÜ-lt Narva-Jõesuu

Kalakeskus ja A.I.ilt tagasi väljamakstud toetuse summas 109 902,52 eurot (p 4); kohustas

toetuse saajat maksma tagasinõutava toetusraha tagasi 60 kalendripäeva jooksul alates otsuse

tegemise päevast (p 5), toetuse tagasi maksmata jätmisel arvestama viivist 0,1% iga viivitatud

kalendripäeva eest (p 6) ja andma toetusraha tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele (p 7);

kohaldas toetuse saaja suhtes EL määruse nr 2015/288 art 5 p-st 1 tulenevat sanktsiooni (p 8).

PRIA võttis aluseks kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 27 lg 2 p 7, § 30 lg 9 p-d 1

ja 3, § 31 lg 3 p 2, § 32 lg 3 p-d 1 ja 4, § 33 lg-d 2 ja 4, § 53 lg-d 1 ja 4, määruse nr 19 § 4 lg

3, § 24 lg 1 p 2, § 32 lg 2 ja § 33 lg 1. Otsuse põhjendused:

TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus esitas teostamata tööde deklareerimisega toetuse saamiseks

PRIA-le valeandmeid. Toetuse saaja käitumine näitab tahtlikku või äärmiselt hooletut

suhtumist. Isegi hooletuse tõttu kohustuste mittetäitmine on süüline käitumine. Kuna toetuse

saaja 6-st liikmest 3 liiget ei ole kalandussektori mikroettevõtjad, siis ei vasta toetuse saaja

määruse nr 19 § 24 lg 1 p 2 nõudele. Kuna TÜ Narva-Jõesuu Kalakekus juhatuse liikmeks on

A.I., kes on ka PRIA-le toetustaotluste esitamisel märgitud toetuse saaja esindajaks, luges

PRIA antava haldusakti adressaadiks ka A.I.i.

6. PRIA jättis 26.08.2021. a vaideotsusega nr 17-24.2/21/789-4 TÜ Narva-Jõesuu

Kalakeskus ja A.I.i vaide PRIA 26.05.2021. a otsuse peale rahuldamata.

7. TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus ja A.I. esitasid 27.09.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse.

Pärast kaebuse täiendamist menetles halduskohus kaebust nõudes PRIA 26.05.2021. a otsuse

(p-d 3 ja 4) ja 26.08.2021. a vaideotsuse osaliseks tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:

1) TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus vastas algselt toetuse saamise tingimustele. Projekti

realiseerimise ajal muutus äriühingu koosseis ning juhtkonnal ei õnnestunud õigeaegselt

kaasata liikmeteks kalandussektori mikroettevõtja tunnustele vastavaid liikmeid. PRIA ei

tõendanud, et A.I. esitas ekslikud andmed tahtlikult.

2) Kogu toetuse tagasinõudmine ei ole proportsionaalne. Ettemaks moodustas kogukuludest

39 449,28 eurot ja ainult selles ulatuses on tagasinõue põhjendatud.

3) A.I.i ei saa kaasata solidaarvastutusele koos äriühinguga.

4) PRIA-le on tagastatud 20 000 eurot. Seega peaks kaebajal lasuva kohustuse suurus

piirduma summaga 19 449,28 eurot (39 449,28-20 000).

8. PRIA palus 13.12.2021. a vastuses jätta kaebus rahuldamata.

9. Tartu Halduskohus lõpetas 16.04.2024. a määrusega menetluse TÜ Narva-Jõesuu

Kalakeskus suhtes.

10. A.I. esitas 11.06.2024. a

avalduses

vastuväited PRIA väidetele seoses

kompromissiettepanekut ja viivist puudutavate asjaoludega. Kaebaja palus PRIA 31.05.2024.

a seisukohtadest lähtuvalt võtta kaebuse lahendamisel seisukoht viivise ja selle määrade

õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta.

11. Tartu Halduskohus jättis 26.06.2024. a otsusega kaebaja 11.06.2024. a taotluse kaebuse

muutmiseks rahuldamata ning taotluses esitatud täiendavad seisukohad tähelepanuta

(resolutsiooni p 1); tagastas kaebajale 11.06.2024. a taotluse lisaks olevad dokumendid

(resolutsiooni p 2); jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3); jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused:

1) Kaebaja 11.06.2024. a taotluses kajastatud vastuväited jättis kohus tähelepanuta, sest need

on esitatud tähtaega rikkudes ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg-s 4

sätestatud eeldused ei ole täidetud. Viivisega seonduv ei ole vaidluse esemega seotud, sest

viiviste väljanõudmine ja nende suurus puudutab hilisemat täitemenetlust.

2) Kaebuse muutmine ei ole otstarbekas, sest põhjustaks olulisel määral menetluse

pikenemise. Seetõttu jättis kohus kaebuse muutmise taotluse rahuldamata.

3) Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 63¹ ei välista solidaarkohustuse kohaldamist kolmanda

isiku nõude alusel ühistu juhatuse liikmele, kui õiguslik alus sellise nõude esitamiseks on

teises seaduses või otsekohalduvas Euroopa liidu õigusaktis sätestatud. Praegusel juhul

siseriiklikus õiguses sarnast alust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse ja KTKS-i alusel määratud toetuste puhul solidaarnõude esitamiseks sätestatud ei ole,

kuid otsekohalduvate määruste nr 508/2014 ja 1303/2013 kaudu on määruses nr 2998/95

sätestatud alus rakendatav.

4) Asjakohane on lähtuda määruse nr 2988/95 art-tes 4 ja 7 sätestatud põhimõtetest. KTKS-i

alusel määratud toetuse kehtetuks tunnistamine ja tagasinõude tegemine on määruse nr

2988/95 märgitud eesmärki (võitlus pettuste ja valeandmete esitamise vastu) arvestades

lubatud (art 4 p 3). Eeskirjade eiramise mõiste (art 1 lg 2) hõlmab ka toetuse saamiseks

valeandmete esitamist.

5) A.I.i tegevuse ulatust ja süü vormi on otsuses analüüsitud üldsõnaliselt. Siiski on ilmne, et

A.I. tegeles aktiivselt toetustaotlusega ja projekti realiseerimise ning väljamaksetaotluste

esitamisega, s.h nendega seotud dokumentide esitamisega. Tegemist oli äriühingu seadusliku

esindajaga PRIA menetluses ning tal lasus kohustus hoiduda sarnaselt äriühinguga

valeandmete esitamisest ja tingimuste kunstlikust täitmisest. A.I. vastab määruse nr 2988/95

art-s 7 sätestatud tingimustele (isik, kes osales toetuse saaja toime pandud eiramises) ning

talle on määruse nr 1303/2013 art 143 alusel koostoimes määruse nr 508/2014 art-ga 99 ning

lähtudes KTKS § 53 lg-st 1 ning Euroopa Kohtu otsuses asjas nr C-473/22 kajastatud

põhimõtetest ja tõlgendustest lubatud seada väljamakstud toetussumma tagasimaksmise

kohustus.

6) Paikvaatlus kinnitas, et kalakeskuse hoonet ja selle trasside ehitamist tegelikult ei

toimunud. Asjaolu, et ehitustegevusega seonduvad takistused võisid olla osaliselt tingitud

kohaliku omavalitsuse üksuse haldusmenetluses esinenud piirangutest ei oma määravat

tähtsust, sest toetuse saajal oli olemas kehtiv ehitusluba, mida ta sai realiseerida.

7) Ehitusmaterjali ning muude ehitusteenuse saamise ja seadmete soetamisega seotud kulude

osakaalul ei ole tagasinõude tegemisel määravat tähtsust, sest väljamakse taotluses märgitud

kulutuste tegemise seos ja ulatus hoone ning sellega seotud vee- ja kanalisatsioonitrasside

sihipärase rajamisega jäi ebamääraseks. Väljamaksetaotlustes esitati valeandmeid ja tegemist

oli kunstliku tingimuste täitmisega, sest toetuse saaja ei ole täitnud nõudeid, mida toetuse

andja on seadnud toetuse saamise eelduseks. Kuna hoone ja trasside ehitamiseni ei jõutud, siis

ei saa ainuüksi juba ettemaksuks olevat summat pidada abikõlblikuks.

8) A.I.i käitumine ei vasta üksnes kergele eksimusele projekti realiseerimises, vaid teadlikult

valeandmete esitamise kaudu sooviti saada eelis väljamaksete saamiseks tegevuses, mis ei

olnud lõpetatud ehk realiseeritud. Ka on sellisel tegevusel kunstlik tingimuse täitmise

iseloom. Need rikkumised on omistatavad ka A.I.ile.

9) PRIA viitas põhjendatult määruse nr 19 § 24 lg 1 p 2 kriteeriumi rikkumisele. Kaebaja ei

esitanud kohtus ühtegi sellist argumenti, mis PRIA otsuse seisukohad ümber lükkaks või

olulisel määral nende õigsuse kahtluse alla seaks.

10) Kaebajale tehtud tagasinõue on lubatav ja proportsionaalne.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. A.I. esitas 26.07.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu

26.06.2024. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 3. Kaebaja märgib, et ta ei vaidlusta kohtuotsust

menetluskulude osas. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) PRIA-l ei ole õiguslikku alust nõuda kaebajalt rohkem kui 39 449,28 eurot. PRIA ei

tõendanud, et ettemaksu tasumine oli tahtlik petmine. Hooletu käitumine on, kuid ei ole

tahtlikku petmist ja toetuse saamiseks tingimuste kunstlikult loomist. Ka kriminaalmenetluses

ei tuvastatud, et tegemist on tahtliku petmisega või muu süülise teoga. Tegemist ei ole

pettusega, mille eest vastutab füüsiline isik, kes ei ole juhatuse liige toetuse väljamaksmisel ja

kes üksnes osales dokumentide PRIA-le esitamises. Tõendamata on PRIA ja kohtu järeldused,

et A.I. esitas tahtlikult kunstlikult loodud valeandmed toetuse saamiseks.

2) Kaebaja ei olnud 2020. a tulundusühistu juhatuse liige. Juhatuse liikmena esitas ta PRIA-le

taotluse 18.03.2021, millega nõustus tagastama 39 449,28 eurot, mis näitab, et juhatuse

liikmena hakkas ta raamatupidamist korda tegema.

3) Projekti elluviimise käigus muutusid tulundusühistu koosseis ja juhtkonnal ei õnnestunud

õigeaegselt kaasata liikmeks kalandussektori mikroettevõtja tunnustele vastavaid liikmeid,

kuid ei ole esitatud valeandmeid toetuse taotlemisel. Seega oli tegemist ajutise olukorra

muutumisega, mitte tahtliku pettusega.

4) Väär on kohtu järeldus, et osaline toetuse tagasinõudmine ei ole põhjendatud. PRIA nõuab

kaebajalt makstud toetuselt intressi ja viivist, mis olulisel määral ületavad saadud toetuse

summat. Õigustatud on nõuda tagasi üksnes ekslikult saadud toetuse osa. Antud juhul on

võimalik rakendada leebemat sanktsiooni.

5) Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaebaja 11.06.2024. a taotluse osas, mis on

seotud viivise nõudmisega, sest see oleks oluline kaebuse õiguspäraseks lahendamiseks ja

kohtupraktika kujundamiseks. Sellist halduskaristust ei ole ette nähtud Nõukogu määrusega

(EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta. Kohus ei aidanud

menetlusosalistel kompromissi saavutada, sest oluline asjaolu viiviste osas jäi lahendamata.

13. Tartu Ringkonnakohus peatas 13.08.2024. a määrusega PRIA 26.05.2021. a otsuse

täitmise kaebaja vaidlustatud osas ning keelas eelmärgitud ulatuses PRIA-l otsuse

sundtäitmise kuni asjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

14. PRIA palus 18.09.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse

põhjendused:

1) Valeandmete esitamine leidis kinnitust. Euroopa Liidu õigusest tulenevalt ei oma tähtsust,

kas tegemist oli tahtlikult või hooletusest valeandmete esitamisega. Ei oma tähtsust kaebaja

viide, et algatatud kriminaalmenetluses ei leidnud kinnitust, et tegemist on tahtliku petmisega

või muu süülise teoga. Kaebaja vastutus tuleneb tema aktiivsest osalemisest toetustaotluste ja

maksetaotluste esitamisel, mille tõttu on põhjendatud solidaarkohustuse seadmine.

2) Äriregistri kohaselt on kaebaja olnud ainus toetuse saaja tegelik kasusaaja. Toetustaotluse

esitamise hetkel oli toetuse saaja esindajaks kaebaja. Kõik PRIA-le toetuse saamiseks esitatud

dokumendid on kaebaja koostatud ja suhtluses PRIA-ga on toetuse saaja poolseks kontaktiks

olnud kaebaja. Sel põhjusel ei ole määrav, et kaebaja ei olnud 08.09.2019-10.03.2021 toetuse

saaja juhatuse liige.

3) Isegi hooletuse tõttu kohustuste mittetäitmine on süüline käitumine ning KTKS § 53 lg-le 1

tuleneb õigus toetuse tagasinõudmiseks taotleja süülise käitumise korral, täpsustamata süü

vormi. Ka osaline rikkumine toob kaasa toetuse täieliku tagasinõudmise.

4) Kohus ei käsitlenud viiviste küsimust, kuna kaebaja ei vaidlustanud algselt PRIA otsust

selles osas, mis puudutas viiviseid. PRIA nõustus kohtuga.

5) Toetuse tagasinõudmise näol on tegemist haldusmeetmega määruse nr 2988/95 art 4

tähenduses. Viivise eesmärk ei ole karistuslik, vaid kompenseeriv. Viivise arvestamine on

õiguspärane ja seda ei saa võrdsustada määruse nr 2988/95 art 5 kohaste halduskaristustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

16. Halduskohtumenetluses vaidlustas kaebaja PRIA 26.05.2021. a otsuse resolutsiooni

punkti 4 ja 26.08.2021. a vaideotsuse, millega otsustati temalt TÜ-le Narva-Jõesuu

Kalakeskus 20.04.2020 makstud toetus solidaarselt äriühinguga välja nõuda, ning taotles

otsuste tühistamist osaliselt, 70 453,24 euro ulatuses. Halduskohtumenetluse käigus taotles

kaebaja 11.06.2024 kaebuse täiendamist. Halduskohus jättis kohtuotsusega rahuldamata nii

kaebaja taotluse kaebuse täiendamiseks kui ka kaebuse enda. Ringkonnakohus määratleb

esmalt kaebuse lahendamise piirid halduskohtumenetluses (I); uurib seejärel, kas PRIA-l oli

õigus TÜ-le Narva-Jõesuu Kalakeskus makstud toetust tagasi nõuda (II); kas PRIA-l oli õigus

toetust tagasi nõuda TÜ-ga Narva-Jõesuu Kalakeskus solidaarselt ka kaebajalt (III) ning

lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (IV).

I

17. Kaebaja leiab, et halduskohus jättis kaebaja 11.06.2024. a taotluse osas, mis oli seotud

viivise nõudmisega tagastamisele kuuluvalt toetuselt, põhjendamatult lahendamata. Kaebaja

taotles, et halduskohus võtaks kaebuse lahendamisel eraldi seisukoha ka viivise määramise

ning selle määrade õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta (II kd, tl 44). Ringkonnakohus

kaebaja seisukohaga ei nõustu.

18. Tartu Halduskohtu 01.11.2021. a määrusest kaebaja kaebuse menetlusse võtmise kohta

(II kd, tl 6-7) nähtub, et kaebaja ei vaidlustanud PRIA otsust ja vaideotsust viivist puudutavas

osas. Halduskohtumenetluses vaidlustas kaebaja PRIA 26.05.2021. a otsuse resolutsiooni

punkti 4 ja 26.08.2021. a vaideotsust osas, millega otsustati temalt TÜ-le Narva-Jõesuu

Kalakeskus 20.04.2020 makstud toetus solidaarselt äriühinguga välja nõuda, ning taotles

otsuste tühistamist osaliselt, 70 453,24 euro ulatuses. Vastavas osas võttis halduskohus

kaebuse ka menetlusse. Seetõttu tõlgendas halduskohus kaebaja 11.06.2024. a taotlust (II kd,

tl 44), võtta kaebuse lahendamisel seisukoht ka viivise määramise ja selle määrade

õiguspärasuse ja proportsionaalsuse kohta, õigesti HKMS § 49 kohaseks kaebuse muutmise

taotluseks.

19. Halduskohus otsustas 16.04.2024. a määruses vaadata haldusasi läbi kirjalikus

menetluses, andis menetlusosalistele õiguse esitada täiendavaid menetlusdokumente hiljemalt

10.05.2024 ja vastuväiteid täiendavatele menetlusdokumentidele hiljemalt 31.05.2024 ning

teha kohtuotsus avalikult teatavaks 21.06.2024 (II kd, tl 35). Seega oli kaebaja 11.06.2024. a

taotlus esitatud pärast kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumist. HKMS §

49 lg 1 annab õiguse kaebuse nõuet või alust muuta kuni kirjalikus menetluses taotluste

esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi

saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks seadustiku kohaselt lubatav.

Halduskohtu hinnangul põhjustanuks kaebuse muutmine menetluse uuendamise vajaduse, mis

ei oleks menetluse senist kestust arvestades põhjendatud ning tooks kaasa menetluse olulisel

määral pikenemise (halduskohtu otsuse p 17). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga. Halduskohus ei rikkunud kaebaja 11.06.2024. a taotluse otsuse resolutsiooni p-

ga 1 rahuldamata jätmisel kohtumenetluse reegleid.

II

20. Pooled ei vaidle selle üle, et PRIA tegi TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus toetustaotluse alusel

viimasele 20.04.2020 väljamakse summas 109 902.52 eurot, mis oli mõeldud kalakeskuse

hoone ehitamiseks ning ehitusprojekti ja taotlusdokumentide koostamiseks (I kd, tl 81-82).

Toetuse andmist, taotlejale esitatavaid nõudeid ning toetuse maksmise tingimusi ja korda

reguleerib maaeluministri 25.11.2015. a määrus nr 19 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu

strateegia rakendamine“. Määruse nr 19 § 32 lg 2 sätestab, et töö, mille kulude hüvitamiseks

taotletakse toetuse maksmist, peab olema lõpetatud ning toetuse saaja peab olema selle vastu

võtnud ja selle eest tasunud. Määruse nr 19 § 33 lõikest 1 tuleneb, et toetuse saaja esitab

maksetaotluse koos sättes loetletud dokumentidega PRIA e-teenuse keskkonna kaudu pärast

tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist. PRIA

10.06.2019. a otsuse nr 17-6/19/426, millega toetustaotlus rahuldati, punkt 3 nägi ette, et töö

ja teenus, mille kulude hüvitamiseks taotletakse toetuse maksmist, peavad olema lõpetatud

ning toetuse saaja peab olema need vastu võtnud ja nende eest tasunud. Sama otsuse p 18 järgi

pidi toetatav tegevus olema ellu viidud ja PRIA-le esitatud tegevuse elluviimist tõendavad

kuludokumendid 2 aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30.06.2023 (I kd, tl 24-25).

21. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et õiguspärane oli väljastatud

toetusest vaid 39 449,28 euro tagasinõudmine, sest vaid nimetatud summa tasuti OÜ-le Geoks

Ehitus aktis nr 1/0320 (I kd, tl 33) nimetatud tööde eest ettemaksuna, ülejäänud summa

ulatuses ehitustööd olid teostatud ja ehitusmaterjalid tarnitud. Ühtlasi märgib kaebaja, et

tehtud ehitustööde eest oli tasutud. Kaebaja leiab, et tegemist ei olnud tahtliku pettuse, vaid

pigem arusaamatuse või eksimusega. Projekti rahastamisele kulutati kokku 245 800 eurot,

millest PRIA toetuse suurus ei ületa poolt sellest summast. Kaebaja väitel oli nii tema enda

kui tulundusühistu tegevus suunatud projekti elluviimisele. Ringkonnakohus kaebaja

seisukohaga tagasinõutava summa suuruse osas ei nõustu.

22. PRIA on vaidlustatud otsuses tuvastanud, et Narva-Jõesuu Linnavalitsus andis

29.10.2018 TÜ-le Narva-Jõesuu Kalakeskus ehitusloa veetorustiku, kanalisatsioonitorustiku

ning Fish Club hoone ehitamiseks. 18.03.2021 teostas PRIA kohapealse paikvaatluse, mille

käigus selgus, et hoone ning vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamisega ei ole alustatud (vt

paikvaatluse protokoll KTB.PV833, I kd, tl 191-194p). Paikvaatluse protokollile lisatud fotod

kinnitavad, et kuigi ehitusplats on piirdeaiaga ümbritsetud, ei ole OÜ Geoks Ehitus aktis

märgitud ehitustöid (hoonealune süvend, kaeved maa-alal, maa-ala pinnakatted, hoonevälised

ehitised, rostvärgid ja taldmikud, vundamendid, vaiad ja tugevustarindid, kandetarindid,

trepielemendid) teostatud ning fotodelt ei nähtu ka ehitusmaterjalide ladustamist. PRIA on

otsuses märkinud, et ka 11.05.2021 seisuga puudusid viited ehitustöödega alustamise kohta.

23. Kaebaja kui TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus juhatuse liige põhjendas ehitustööde

edasilükkumist PRIA-le 27.04.2021 antud selgituses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse

ebakompetentsete lahenduste ja viivitustega ehitusprojekti hindamisel ja kalakeskuse asukoha

nihutamisel. Seetõttu ei saanud taotleja võimalust alustada kalakeskuse hoone ehitamist, kuigi

vajalikud ehitusmaterjalid olid ostetud ja kohale tarnitud (I kd, tl 200). TÜ Narva-Jõesuu

Kalakeskus esitas 05.03.2021 PRIA-le ka taotluse, määrata investeeringu tegemise uueks

tähtajaks 10.06.2022, mida põhjendas Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõudmisega kalakeskuse

hoone asukoha nihutamiseks teisele kohale, mistõttu tuli põhiprojekt ümber teha, samuti

asjaoluga, et projekt õnnestus linnavalitsusega kooskõlastada alles 2020. a septembris. Lisaks

põhjendas tulundusühistu ehitamise edasilükkumist ka Keskkonnaameti 11.11.2020. a kirjaga,

milles nõuti taas kord hoone asukoha muutmist - selle nihutamist väljapoole veekaitsevööndit,

mille tõttu muudeti taas kord hoone põhiprojekti ning esitati see ehitusloa saamiseks

linnavalitsusele. Taotleja lootis, et saab uue ehitusloa kätte 2021. a märtsikuu jooksul (I kd, tl

130).

24. Ringkonnakohus ei pea TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus selgituses ja taotluses esitatud

väiteid usaldusväärseks. Avalik ehitisregister kinnitab PRIA otsuses toodud andmeid.

Ehitisregistrist nähtub, et ainus ehitusloa taotlus rajatiste ja hoone püstitamiseks esitati

25.10.2018 ning ehitusluba väljastati 29.10.2018. Hilisemate ehitusloa taotluste esitamist ja

ehituslubade väljastamist ehitisregistri andmed ei kinnita. Hilisemate ehituslubade esitamine

ja andmine, sh linnavalitsuse nõue hoone asukoha ja/või projekti muutmiseks ei nähtu ka

Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 18.02.2021. a toetuskirjast, milles selgitatakse, et linn on

jätkuvalt huvitatud kalakeskuse ehitusprojekti lõpuni viimisest ning on pikendanud selle

ehitustähtaega kuni 28.10.2021 (I kd, tl 178).

25. PRIA toetuse määramise 10.06.2019. a otsuse nr 17-6/19/426 p-st 18 tulenes, et toetatav

tegevus pidi olema ellu viidud ja PRIAle esitatud tegevuse elluviimist tõendavad

kuludokumendid 2 aasta jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid

hiljemalt 30.06.2023 (I kd, tl 24-25). Kaks aastat möödus 10.06.2021. Kaebaja esitas esimese

maksetaotluse 30.03.2020, selle parandatud versiooni 17.04.2020. Eeltoodud tõendid

koosmõjus kinnitavad, et isegi kui TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus jaoks oli ehitustegevuse

läbiviimine seoses Narva-Jõesuu Linnavalitsuse nõudmiste või ehitiste asukohaga takistatud,

oli 2020. a aprillist alates veel enam kui aasta aega hoone ja sellega seotud rajatiste

püstitamiseks ning PRIA-le kuludokumentide esitamiseks. Seega ei saanud maksetaotluse

esitamise näol tegemist olla kiirustamisest tuleneva eksimusega, vaid tahtlikult valeandmete

esitamisega. Sellele viitab ka asjaolu, et TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus esitas 06.02.2021

PRIA-le järgmisegi maksetaotluse 166 253,40 euro väljamaksmiseks (I kd, tl 83-84), millest

pärast PRIA 16.02.2021. a järelepärimist (I kd, tl 127-127p) loobus (I kd, tl 128).

26. Ringkonnakohus on seisukohal, et TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus pidi maksetaotlusi

esitades olema teadlik määruses nr 19 ning toetuse andmise otsuses toodud nõuetest, mille

kohaselt saab kulude hüvitamist taotleda alles pärast tööde lõpetamist, vastuvõtmist ja nende

eest tasumist. PRIA 18.03.2021 a. paikvaatlusel tuvastati, et hoone ega ka vee- ja

kanalisatsioonitorustiku ehitamisega ei ole alustatud. Ringkonnakohus nõustub seetõttu

halduskohtu seisukohaga, et maksetaotluses esitas TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus PRIA-le

valeandmeid (halduskohtu otsuse p 31).

27. Halduskohus pidas oluliseks, et haldusmenetluses ei esitanud kaebaja PRIA-le ka

korrektseid ehituspäevikuid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ehituspäevikute

esitamata jätmine viitab sellele, et TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus kas ei soovinud

ehitusteenuse saamist iseloomustavat teavet jagada või tal ei olnudki asjakohast teavet

olemas. Kuna hoone ja trasside ehitamiseni ei jõutud, ei olnud toetuse saaja toetuse saamiseks

ettenähtud nõudeid täitnud ning PRIA rahuldas TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus maksetoetuse

taotluse alusetult. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tähtsust, millise summa ulatuses OÜ-le

Geoks Ehitus ettemakseid tehti. Oluline on see, et töö või teenus, mille eest väidetavaid

makseid tehti, ei olnud reaalselt lõpetatud, st tulemus oli saavutamata. Kaebaja poolt

apellatsioonkaebuses esitatud väide, et 39 449,28 eurot ületavas osas olid ehitustööd reaalselt

teostatud, on paljasõnaline. Haldusasja materjalide hulgas puuduvad tõendid, mis seda

kinnitaksid. Ka ei vaielnud kaebaja tulundusühistu esindajana vastu PRIA paikvaatluse

protokollile, mille ta allkirjastas ning milles on selgelt märgitud, et „[i]nvesteeringuobjekti

(kalakeskuse hoonet) ei ole“ ning et „[e]hitamisega ei ole alustatud“ (I kd, tl 191-192).

28. Vaidlustatud otsuses heitis PRIA ette ka seda, et toetuse saaja kuuest liikmest kolm liiget

ei ole kalandussektori mikroettevõtjad, mistõttu ei vasta toetuse saaja määruse nr 19 § 24 lg 1

p 2 nõudele, mille kohaselt peab kalandussektori liikmeteks olema vähemalt viis ajaloolist

püügiõigust kalapüügiseaduse (KPS) § 51 lõike 1 tähenduses omavat kalandussektori

mikroettevõtjat. Apellatsioonkaebuse väitel vastasid TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus kõik

liikmed taotluse esitamisel kalandussektori mikroettevõtja tunnustele. Tulundusühistu

koosseis muutus projekti elluviimise käigus ning tulundusühistu juhtkonnal ei õnnestunud

õigeaegselt kaasata liikmeks kalandussektori mikroettevõtja tunnustele vastavaid liikmeid,

seega on tegemist olukorra ajutise muutumisega, mitte tahtliku pettusega. Ringkonnakohus

leiab, et ka see, et tulundusühistu liikmed algselt vastasid ja hiljem enam ei vastanud määruse

nõuetele, ei mõjuta asjaolu, et TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus ei tohtinuks liikmete vahetumisel

maksetaotlust esitada. KTKS (kuni 31.12.2022 kehtinud redaktsioonis) § 31 lg 3 p 2 järgi on

toetuse saaja kohustatud tagama tegevuse elluviimise jooksul vastavuse meetme tingimustes

toetuse taotleja kohta sätestatud nõuetele. Tegemist on toetuskõlblikkuse kriteeriumiga. Õige

on halduskohtu seisukoht, et toetuse saaja peab vastama toetuskõlblikkuse kriteeriumile ka

väljamaksete tegemise ajal (vt halduskohtu otsuse p 33). Käesoleval juhul esitas TÜ

Narva-Jõesuu Kalakeskus PRIA-le maksetaotlused teades, et tulundusühistu toetuskõlblikkuse

kriteeriumile ei vasta. Seda saab pidada vaid tahtlikuks tegevuseks.

29. Samas ei ole toetuse tagasinõudmise aluseks asjaolu, kas eeskirju rikuti süüliselt tahtlikult

või hooletusest. KTKS § 53 lg 1 sätestab, et kui pärast fondi toetuse väljamaksmist selgub, et

toetus on eeskirjade eiramise tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud

sihipäraselt, nõutakse toetus toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 ning teistes Euroopa Liidu

asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel. Ringkonnakohus nõustub PRIA ja

halduskohtuga, et PRIA maksis TÜ-le Narva-Jõesuu Kalakeskus toetuse summas 109 902,52

eurot välja alusetult. Seega oli PRIA-l õigus alusetult makstud toetus tagasi nõuda. KTKS

eelnõu seletuskirjast (RT I, 05.12.2014, 1 – jõust. 01.01.2015) selgub, et toetuse osaline

tagasinõudmine on põhjendatud, kui toetuse saaja ei ole kõiki toetuse saamisega võetud

kohustusi teatud põhjustel täita saanud, kuid on täitnud enamiku toetuse saamisega seotud

eesmärkidest. Nii tuleneb määruse nr 1303/2013 artiklist 71, et kui toetuse saaja rikub

kohustust kasutada investeeringuobjekti eesmärgipäraselt, nõutakse toetusraha tagasi

proportsionaalselt selle aja eest, mil nõuet ei täidetud. Käesoleval juhul ei olnud toetuse

saamise eesmärk ka osaliselt täidetud, mistõttu puudus PRIA-l alus toetuse osaliseks

tagasinõudmiseks.

III

30. Kaebaja leiab, et PRIA kohaldas alusetult solidaarvastutust ning oleks saanud toetust

tagasi nõuda vaid äriühingult. Kaebaja väitel ei saa toetuse tagasimaksmise eest vastutada

füüsiline isik, kes ei olnud toetuse väljamaksmisel juhatuse liige ja kes üksnes osales PRIA-le

dokumentide esitamises. Kaebaja ei olnud 2020. aastal tulundusühistu juhatuse liige. Juhatuse

liikmena esitas ta PRIA-le taotluse 18.03.2021, millega nõustus tagastama 39 449,28 eurot,

mis näitab, et juhatuse liikmena hakkas ta raamatupidamist korda tegema. Ringkonnakohus

kaebaja seisukohaga ei nõustu.

31. Pooled ei vaidle selle üle, et Eesti siseriiklikus õiguses puuduvad sätted, mis annaksid

PRIA-le õigusliku aluse kaebajalt TÜ-ga Narva-Jõesuu Kalakasvatus solidaarselt toetuse

tagasinõudmiseks. Sellisel juhul tuleb kontrollida, kas PRIA sai kaebajalt solidaarselt

toetussumma tagasi nõuda Euroopa Liidu otsekohalduva õiguse alusel. Ringkonnakohus

selgitas eelnevalt (otsuse p-s 29), et KTKS § 53 lg 1 järgi tekkis PRIA-l õigus alusetult

väljamakstud toetuse tagasinõudmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr

1303/2013 ja (EL) nr 508/2014 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud

alustel ja tähtaegadel. Kumbki eelnimetatud määrustest kaebajalt toetuse solidaarselt

tagasinõudmise alust PRIA-le expressis verbis ei anna, kuid need kehtestavad üldised

raampõhimõtted, millest tuleneb liikmesriikide kohustus eeskirjade eiramise korral

finantskorrektsioone rakendada ja liidu eelarve kahjustamise korral põhjendamatult saadud

toetus koos viivistega sisse nõuda1. Ühtlasi määratleb määruse nr 1303/2013 art 2 p 10

toetusesaajat tegevuse algatamise või algatamise ja rakendamise eest vastutava

avalik-õigusliku või eraõigusliku juriidilise isikuna ning ainult EAFRD määruse ja EMKF

määruse puhul ka füüsilise isikuna.

32. Ringkonnakohus on seisukohal, et lisaks eelviidatud määrustele oli PRIA-l toetuse

väljanõudmisel õigus tugineda ka Nõukogu määrusele (EÜ, EURATOM) nr 2988/95 Euroopa

ühenduste finantshuvide kaitse kohta, eriti kui valdkondlikud või siseriiklikud määrused

konkreetsemaid vastutuse aluseid ei sätesta(nud). Määruse nr 2988/95 art 1 lõike 2 järgi

tähendab „eeskirjade eiramine“ ühenduse õiguse mis tahes sätte rikkumist ettevõtjate tegevuse

või tegevusetuse kaudu, mis kahjustab või kahjustaks ühenduste üldeelarvet või nende

juhitavaid eelarveid kas otse ühenduste nimel kogutud omavahenditest laekunud tulu

vähenemise või kaotamise või põhjendamatu kuluartikli kaudu. Art 4 lõike 1 kohaselt järgneb

tavaliselt mis tahes eiramisele põhjendamatult saadud soodustuse äravõtmine: - kohustusena

maksta või tagasi maksta maksmisele kuuluvad või põhjendamatult saadud summad, - saadud

soodustuse taotlemisel selle toetuseks või ettemakse saamise ajal antud tagatise täieliku või

osalise kaotamisena. Art 4 lg 3 näeb ette, et kui tehakse kindlaks, et taotletakse soodustusi,

mis ei vasta kohaldatava ühenduse õiguse eesmärkidele, luues kunstlikult selle soodustuse

saamiseks nõutavad tingimused, siis vastavalt juhtudele soodustust kas ei anta või võetakse

see ära. Art 7 järgi võib ühenduse haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldada artiklis 1

nimetatud ettevõtjate suhtes, nimelt füüsiliste ja juriidiliste isikute ning muude siseriikliku

õiguse alusel õigus- ja teovõimeliste üksuste suhtes, kui nad on toime pannud eiramise.

Samuti võib neid kohaldada isikute suhtes, kes eiramises osalesid ning nende isikute suhtes,

kes vastutavad eiramise eest või kes peavad tagama, et eiramisi ei toimuks.

33. Euroopa Kohus on selgitanud, et määruse nr 2988/95 art 4 lõike 1 kohaselt toob iga

eeskirjade eiramine üldjuhul kaasa kohustuse toetus tagasi maksta, kui see on saadud

alusetult. Selle määruse artikkel 7 näeb ette, et sellist haldusmeedet võib kohaldada ka isikute

suhtes, kes eiramises osalesid, ning nende isikute suhtes, kes vastutavad vaidlusaluse eiramise

eest või peavad tagama, et eiramisi ei toimuks. Euroopa Kohtu praktikast nähtub siiski, et

määrus nr 2988/95 piirdub liidu finantshuve kaitstes kontrolli ja karistusi käsitlevate

üldnormide kehtestamisega. Vääralt kasutatud vahendid tuleb tagasi nõuda muude sätete,

vajaduse korral valdkondlike sätete alusel (26. mai 2016. aasta kohtuotsus Judeţul Neamţ ja

Judeţul Bacău, C-260/14 ja C-261/14, EU:C:2016:360, punkt 32 ning seal viidatud

1 Vt määruse nr 1303/2013 art 2 p 36, art 74, art 72 p h), art 122 lg 2, art 143; määruse nr 508/2014 art 99 ning

määruse nr 2015/288 art 5.

kohtupraktika)2. Olukorras, kus konkreetsemad valdkondlikud sätted füüsilise isiku

solidaarvastutuse kohta puuduvad, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda määruses nr

2988/95 toodud üldreeglitest ning Euroopa Kohtu poolt neile antud tõlgendustest.

34. Samas lahendis leiab Euroopa Kohus, et võimalus nõuda alusetult saadud toetus tagasi

mitte ainult toetusesaajalt, vaid vastavalt määruse nr 2988/95 artiklile 7 ka „isikute[lt], kes

eiramises osalesid, ning nende[lt] isikute[lt], kes vastutavad eiramise eest või kes peavad

tagama, et eiramisi ei toimuks“, võib ilmselgelt kaasa aidata liidu finantshuvide kaitsmise

eesmärgi saavutamisele, eelkõige juhul, kui toetusesaaja on juriidiline isik, keda enam ei

eksisteeri või kellel ei ole toetuse tagasimaksmiseks piisavalt vahendeid (p 53).

Toetusesaajaks mitte olevate isikute kohustus vaidlusalune toetus tagasi maksta on eraldi

kohustus, mis lisandub toetusesaajal lasuvale tagasimaksmise kohustusele (p 59). Viidatud

otsuses asus Euroopa Kohus seisukohale, et isikud, kes on EAFRDst rahastatava toetuse

saamiseks tahtlikult valeandmeid esitanud, peavad arvestama sellega, et neilt võidakse nõuda

toetuse tagasimaksmist, mistõttu ei riku neilt toetuse tagasinõudmine õiguskindluse põhimõtet

(p 62). Ka leidis Euroopa Kohus, et kui juriidiline isik sai põllumajandustoetust tema

esindajatele süüks pandavate pettuste tagajärjel, võivad needsamad esindajad olla kohustatud

toetuse tagasi maksma, kuigi neid ei saa pidada toetusesaajateks (p 67). Euroopa Kohtu

eelviidatud otsusele tuginedes asus samale seisukohale ka eelotsust küsinud Riigikohus

(RKKrKo 26.04.2024, 1-20-1599, p 17).

35. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et nõukogu määruse nr 2988/95 art

7 on käesolevas haldusasjas otsekohalduv ning eelnevalt viidatud Euroopa Kohtu lahend ka

käesolevas vaidluses asjakohane. Seega oli PRIA-l eeskirjade eiramise korral võimalik

määruse nr 2988/95 sätetele tugineda ilma, et siseriiklik õigus näeks ette konkreetsemaid

kriteeriume eeskirjade eiramises osalenud isiku solidaarvastutuse kohta.

36. TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus registreeriti äriregistris 13.09.2018 ning kustutati sealt

25.01.2023 pankrotiavalduse alusel pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pooled ei

vaidle selle üle, et toetuse saaja kanti äriregistrisse nimelt vaidlusaluse projekti elluviimise

eesmärgil. Kaebaja oli tulundusühistu juhatuse liige alates 13.09.2018 kuni 08.04.2019 ning

30.03.2021 kuni 02.12.2022. Perioodil 08.04.2019 kuni 30.03.2021 oli tulundusühistu

juhatuse liige L. Popova, kes on PRIA-le teadaolevalt kaebaja tädi. Ühtlasi ei ole kaebaja

vastu vaielnud PRIA väitele, et ta on olnud ainus toetuse saaja tegelik kasusaaja. Asjaolu, et

kaebaja on olnud alates 31.10.2018 kuni 25.01.2023 tulundusühistu ainus tegelik kasusaaja

nähtub ka ringkonnakohtu poolt haldusasja materjalide juurde võetud e-äriregistri väljatrükist.

Pärast tulundusühistu äriregistrist kustutamist 25.01.2023 on kaebaja määratud dokumentide

hoidjaks.

37. Kohtuasjas kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja oli TÜ Narva-Jõesuu Kalakeskus

juhatuse liige vaidlusaluste rajatiste ja hoone püstitamiseks 25.10.2018 ehitusloa taotluse

esitamise ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt 29.10.2018 ehitusloa väljastamise ajal, samuti

PRIA-le EMKF rakenduskava 2014-2020 meetme 3.3 „Kalanduspiirkonna kohaliku arengu

strateegia rakendamine“ raames 28.03.2019 toetustaotluse esitamise ajal. Kaebaja ei olnud

tulundusühistu juhatuse liige kummagi maksetaotluse esitamise (30.03.2020, 17.04.2020 ning

06.02.2021), viimasest maksetaotlusest loobumise (22.02.2021) ega ka PRIA poolt

tulundusühistule väljamakse summas 109 902.52 eurot tegemise ajal 20.04.2020. Küll aga on

PRIA suhelnud maksetaotlusega seoses tulundusühistuga selle e-posti aadressi kaudu, mille

kaebaja märkis kontaktaadressiks ka toetuse taotlemisel.

2 Euroopa Kohtu 29.02.2024. a otsus kohtuasjas C-437/22, (p-d 42-43)

38. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja osales tulundusühistu esindajana 26.05.2021

paikvaatlusel ning esitas 27.04.2021 PRIA-le kirjaliku selgituse seoses PRIA kavandatava

otsusega. Vastustaja on kaebaja kui tulundusühistu juhatuse liikme vahepealset asendamist L.

Popovaga selgitanud sellega, et PRIA-le teadaolevalt sai kaebaja projekti ettevalmistamise

käigus teadmise, et ei saa toetuse saamise tingimustest lähtuvalt olla samaaegselt toetuse saaja

ja toetust taotlenud tulundusühistu liikme juhatuse liige. Kuivõrd kaebaja oli ühe

tulundusühistu liikme juhatuse liige, vormistati toetuse saaja juhatuse liikmeks tema tädi L.

Popova. PRIA väitel puudub vaidlus ka selles, et toetustaotlusega seotud projekti eestvedajaks

jäi ka vaatamata juhatuse liikme vahetumisele kaebaja ning L. Popova sellest osa ei võtnud,

ka olid PRIA-le teadaolevalt L. Popova ID-kaart ja paroolid kaebaja valduses, mis võimaldas

tal aktiivselt projekti eestvedamisega edasi tegeleda (vt PRIA 18.09.2024. a seletuse p 14).

Kaebaja PRIA väidetele vastu ei vaielnud. Ringkonnakohtul puudub alus PRIA-le teada

olevates andmetes kahelda. E-äriregistri väljavõttelt nähtub, et tulundusühistu elektronposti

aadress on alates 13.09.2018 kuni 25.01.2023 olnud anatolitextile@gmail.com, mis on

kaebaja e-posti aadress, ka on alates 10.09.2018 kuni äriregistrist kustutamiseni jäänud

muutumatuks tulundusühistu kontakttelefon. Mõlemad esitas kaebaja ka toetustaotluses enda

kui juhatuse liikme kontaktandmeteks.

39. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kuigi kaebaja ei olnud formaalselt

maksetaotluste esitamise ajal tulundusühistu juhatuse liige, saab järeldada, et nimelt kaebaja

oli isikuks, kes PRIA-le valeandmetega maksetaotluste esitamist korraldas. Seetõttu nõustub

ringkonnakohus PRIA ja halduskohtu seisukohaga selles, et PRIA-l oli õigus toetust tagasi

nõuda TÜ-ga Narva-Jõesuu Kalakeskus solidaarselt ka kaebajalt. Kaebaja vastab määruse nr

2988/95 art-s 7 sätestatud tingimustele (isik, kes osales toetuse saaja toime pandud eiramises).

IV

40. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus

muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)