2-24-102563/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-102563

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagi E.E vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1511.82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: OÜ GS Core (RK 16183586; asukoht XXX),

lepinguline esindaja Riho Siil (e-post XXX )

Kostja: E.E (IK XXX, elukoht XXX)

Asja lahendamise viis

kohtuistung 08.04.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ GS Core hagi E.E vastu kostja ja B AS-i vahel 20.05.2020 sõlmitud

laenulepingust nr XX tuleneva võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud OÜ GS Core kanda.

3. Kohus määrab kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist.

4. Kostjal tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri hiljemalt 7 päeva jooksul

käesoleva otsuse jõustumisest. Menetluskulude nimekirja määratud ajaks esitamata

jätmisel kohus loeb, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Veski 32,

50409 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1 (6)

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 19.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult E.E (kostja) 5042.49 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas

Pärnu Maakohus 22.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 06.03.2024 Viru Maakohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1 137.76

eurot, viivise 231.84 eurot ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja B AS-i vahel 20.05.2020 sõlmitud

laenuleping nr XX, mille alusel kostja sai laenu 3555 eurot tähtajaga kuni 16.05.2025,

intressimääraga 33,01% aastas, krediidi kulukuse määraga 50,65%. Lepingu järgi tuli kostjal

tasuda ka haldustasu 4% ja lepingutasu 211.52 eurot aastas. Kostja pangakontole kanti pärast

lepingutasu mahaarvamist 3343.48 eurot. Kostjal tuli laen tagastada maksegraafiku alusel

igakuiste annuiteetmaksetena. Kostja on lepingu alusel tasunud 2205.72 eurot.

Kuna kostja jäi tagasimaksetega viivitusse, saatis B AS kostjale 18.01.2022 lepingu

ülesütlemise hoiatuse ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 17.02.2022. Kuna

kostja ei likvideerinud võlgnevust ja oli osaliselt või täielikult hilinenud maksegraafikujärgsete

maksetega alates 16.11.2021, saatis B AS kostjale 21.02.022 teate lepingu ülesütlemise kohta.

Ülesütlemise teade edastati kostjale tema esitatud e-posti aadressil ja portaali vahendusel.

20.07.2022 B AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta esitatud selgituste kohaselt hindas B AS

kostja maksevõimet kostja taotluses esitatud andmete (igakuine sissetulek 1528 eurot,

kohustused 775 eurot) ja Krediidiinfo päringu (maksehäired puuduvad) põhjal. Hageja

selgituse järgi ei ole hagejal võimalik tõendada, et kostjalt oleks küsitud pangakonto

väljavõtet. Hageja leiab, et B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kuna Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli intressimäära

suuruseks intressi tasumise perioodil 0,0 %, siis ei saa kostjalt intressi välja mõista. Hageja

arvestab seetõttu kostja poolt tasutud 2205.72 eurot põhivõlgnevuse katteks. Kostja võlgneb

hagejale põhivõlana 1137.76 eurot (väljamakse 3343.48 - 2205.72). Hageja nõuab kostjalt ka

viivist 231.84 eurot perioodi 22.02.2022 kuni 06.03.2024 eest ja alates 07.03.2024 lisanduvat

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.

22.04.2024 vastuses kostja ei tunnista hagi. Kostja kinnitab, et sõlmis B AS-ga järgmised

laenulepingud: 29.11.2019 nr XX ja 25.05.2020 nr XX. Kostja nõustub, et laenuandja kandis

kostja kontole 3343.48 eurot. Kostja tasus kuni 26.09.2021 vastavalt maksegraafikule 133.53

eurot, 25.08.2021 kostja kandis võlausaldajale üle 1410 eurot ja 26.08.2021 1673 eurot, täites

seega ennetähtaegselt lepingust nr XX tuleneva kohustuse, milline õigus tulenes talle

lepingust.

4.

10.05.2024 seisukohas hageja selgitab, et kostja ei teavitanud vastavalt kokkuleppele

laenuandjat laenu ennetähtaegsest tagastamisest. Igal B AS-i kliendil on oma konto, kuhu

klient kannab raha ja saab teha ka tagasimakseid oma kontole. Maksegraafiku järgi tasumisel

jaotatakse kliendikontole laekunud raha kõikide lepingute vahel võrdselt nii kaua, kui kõik

võlgnetavad summad on lõplikult tasutud.

5. Hageja 24.04.2025 lõplikus seisukohas märgib, et kostja esitatud S Panga ja S väljavõtete

järgi tegi kostja B AS-le erinevate laenude tagasimakseid kogusummas 9774.83 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-24-102568, milles kostja esitas samad tõendid tagasimaksete kohta B AS-le,

kohus tuvastas, et kostja on teinud lepingust nr XX tulenevate kohustuste katteks

tagasimakseid kogusummas 6576.76 eurot. Seega tuleb arvestada laenulepingust XX

tulenevate kohustuste katteks tasutuks kokku 3198.07 eurot (9774.83 – 6576.76 = 3198.07).

Kostjal on seega tasumata põhivõlg 145.41 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks

võla põhiosa 145.41 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt 145.41 eurot VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates 07.03.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub kohtul

2 (6)

tagastada enammakstud riigilõiv 215 eurot hagejale.

KOHTU SEISUKOHT

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 1511.82 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulepingut (dtl 44-53) sõlmides tegutses B AS

krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Poolte vahel puudub vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja andis

kostjale laenu 3555 eurot, millest maksti kostjale välja 3343.48 eurot.

8. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule igakuiste

osamaksetega (esimene makse 118.90 eurot, järgmised 133.53 või 133.52 eurot) 60 kuu

jooksul. Hagiavalduse põhjal on kostja tasunud 2205.72 eurot, lõppseisukohas esitatud

arvestuse järgi loeb hageja tasutuks 3198.07 eurot, s.o kostja pangakontode väljavõtete põhjal

tasutud summa ja tsiviilasjas nr 2-24-102568 samade poolte vahel sõlmitud lepingu nr XX

alusel täidetuks loetu vahena. Kostja väitel on leping täidetud tervikuna ja ennetähtaegselt.

9. Kostja selgituse järgi tegi ta B AS-le makseid kahe erineva laenulepingu alusel

kokkulepitud maksegraafikute alusel, s.o lisaks käesoleva haginõude aluseks oleva lepingu nr

XX alusel ka 16.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr XX (dtl 195-204) täitmisena (leping

tähtajaga kuni 16.11.2022, esimene makse 130.08 eurot ja järgmised 152.09 eurot või 152.10

eurot (dtl 216-217)).

Kohtul puudub alus kahelda kostja väites, et B AS-lt saadud juhendi järgi piisas maksete

tegemisel vaid kostja kliendikoodi 189691 äramärkimisega ja kostja võis tasuda

maksegraafikujärgsed maksed ühe summana.

Kohus leiab kostja esitatud S AS-i (dtl 144) ja S Pank (dtl 145-146) arvelduskonto

väljavõtetest nähtuva põhjal ning arvestades kostjal lepingute nr XX ja XX maksegraafikute

järgi tasumisele kuuluvaid summasid ja kostja selgitusi, et kostja on lepingu nr XX täitmisena

teinud järgmised maksed (paari makse puhul esinevad 1-sendised vahed võrreldes

graafikujärgsete maksetega):

1) 11.06.2020 – 118.90 eurot (esimene graafikujärgne makse);

2) 15.07.2020 – 133.53 eurot;

3) 14.08.2020 – 133.53 eurot;

4) 14.-17.09.2020 – 133.53 eurot (kokku 285.62 eurot, s.h lepingu XX maksena 152.09

eurot);

5) 20.-23.10.2020 - 133.52 eurot + viivisemakse arvestuslikult 2.69 eurot (kokku 291

3 (6)

eurot, s.h 152.09 eurot ja võimalik viivis kokku 5.39 eurot);

6) 12.11.2020 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, sh 152.09 eurot);

7) 16.12.2020 – 133.53 eurot (kokku 285.63 eurot, s.h 152.10 eurot);

8) 15.01.2021 – 133.53 eurot (kokku 285.62 eurot, s.h 152.09 eurot);

9) 13.02.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

10) 15.03.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

11) 15.04.2021 – 133.53 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

12) 14.05.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, 152.09 eurot);

13) 13.06.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

14) 08.07.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

15) 10.08.2021 – 133.52 eurot (kokku 285.61 eurot, s.h 152.09 eurot);

16) 25.08.2021 – 1410 eurot (kaks eraldi makset, viide lepingule nr XX);

17) 26.08.2021 – 1673 eurot (viide lepingule nr XX).

Kostja on lepingu nr XX täitmisena tasunud seega kokku 5073.93 eurot.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

11. Kohus tuvastas, et 20.05.2020 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 50,65%

aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli 01.01.2020 20,52%, kolmekordne

määr seega 61,56%).

12. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus

esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning

krediidiandjate- ja vahendajate seaduse § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades

kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21,

RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

13. Hageja on hagis avaldanud, et B AS ei ole laenu väljastamisel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei saa asuda seisukohale, et krediidiandja on kostjale

laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd on laenu andmisel

lähtunud üksnes kostja taotluses esitatud andmetest, ilma neid isegi mõistlikul määral

kontrollimata. Samuti ei anna maksehäireregistrist nähtuvad andmed mingit teavet tarbijast

4 (6)

krediidivõtjal juba olemasolevate kohustuste olemasolu ja suuruse kohta. Krediidiandjat ei

vabasta kliendi maksevõime kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele

tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole hageja ka väitnud, et kostja oleks esitanud

krediidiandjale laenu taotlemisel ebaõigeid andmeid.

Kohtu hinnangul oli seega krediidiandja poolt laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud

kostja krediidivõime kontrollimine ebapiisav ja toimunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkudes.

14. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Samas ka vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral tuleb

VÕS § 396 kohaselt laenuks saadud rahasumma tagastada.

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates lepingute sõlmimisest kuni

31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kostja

hagejale lepingu alusel intressi ei võlgne.

Kostja on lepingu alusel saanud krediiti 3343.48 eurot ja teinud tagasimakseid summas

5073.93 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks. Kostjal puudub seega võlgnevus hageja ees

ja siittulenevalt ka alus hagis taotletud viivise väljamõistmiseks. Pooltevaheline laenulepingust

tulenev õigussuhe lõppes kostja poolt lepingu kohase täitmise, mitte krediidiandja poolse

ülesütlemisega.

15. Seoses lepingust tulenevate kohustuste ennetähtaegse täitmisega kohus selgitab, et VÕS §

411 lg 1 esimese lause järgi võib tarbija tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt

või täielikult täita ennetähtaegselt. Käesoleval juhul on pooled ka laenulepingu p-s 12.1. kokku

leppinud vastavas õiguses, nähes seejuures ette laenusaaja kohustuse teavitada laenuandjat

ülekandest. Hageja väitel kostja B AS-i laenu ennetähtaegsest tagastamisest ei teavitanud.

Kostja sellele vastu ei ole vaielnud, samuti ei nähtu vastavat selgitust ka kostja tehtud maksete

selgitustest. Selle kohustuse rikkumine võib olla hõlmatud krediidiandja õigusega nõuda

tarbijalt (tagasimaksmisel fikseeritud intressimääraga perioodil) hüvitist kahju eest, mis on

otseselt seotud krediidi ennetähtaegse tagasimaksmisega (VÕS § 411 lg 11). Nimetatud

hüvitise nõudeõigus on samas välistatud VÕS § 4034 lg-s 6 mittejärgimisel, s.o seega ka antud

juhul. Muid tagajärgi seoses laenu ennetähtaegse tagastamisega (ja sellest mitteteatamisega)

seadusest tulenevalt kostjale ei kaasne.

16. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata.

24.4.2025

lõplikes seisukohtades esitatud vähendatud nõude kohta kohus selgitab, et samast

lepingust tuleneva rahalise nõude väiksemas summas kostjalt väljamõistmise nõue ei ole

käsitatav alternatiivse nõudena TsMS § 370 lg 2 tähenduses, kuivõrd nõude ese on sama ja

hageja on sisuliselt esitanud ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude

rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei ole ka esile

toonud, et ta algsest nõudest loobuks. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus hagejale

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

5 (6)

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Toimiku põhjal on kostjat 22.04.2024 vastuse esitamisel esindanud kohtus lepinguline

esindaja. Kohtule ei ole toimiku juurde esitatud kostja menetluskulude nimekirja.

Eeltoodust tulenevalt kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja

jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Kostjal tuleb menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitada kohtule (olemasolul)

oma menetluskulude nimekiri hiljemalt 7 päeva jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Menetluskulude nimekirja nimetatud tähtajaks esitamata jätmisel kohus loeb, et kostjal

menetluskulud puuduvad ja kohus kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

6 (6)