1-25-1126/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-1126

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-1126

Kohtukoosseis

kohtunik Aulike Salo

rahvakohtunikud Marika Noormets ja Oksana Remsel

Kohtuistungi sekretär

Hanne-Liia Toomeoja

Kriminaalasi

Raigo Olu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 lg 1

järgi üldmenetluses

Prokurör

Jakob Juksaar

Süüdistatav

Raigo Olu, is.kood 39205161510, Eesti kodanik,

xxxharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxx, viibib

XXX, töökoht XXX, tõkend: vahistamine

Kaitsja

Margus Viira

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 306, § 309 lg-st 3, §-dest 311-313 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Raigo Olu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 8 aastat

vangistust.

2. Süüdi tunnistada Raigo Olu KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta

vangistust.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mitme kuriteo eest üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel ning mõista Raigo Olule liitkaristuseks vangistus 9 aastat.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse

kandmist lugeda alates Raigo Olu kinnipidamisest, s.o 28. septembrist 2024.

5. Raigo Olu suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse

jõustumiseni muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

1-25-1126

6. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Raigo Olult

riigituludesse menetluskuluna narkootilise aine ekspertiisi kulu 670 eurot, joobe

tuvastamisega tekkinud kulu 124 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 7140 eurot ja esimese

astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, kokku 10 149 eurot.

7. KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 845,75 eurot. Menetluskulud tuleb

tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank,

EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse

tegemisel märkida viitenumber 99925700015478. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

8. Narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja §

191 alusel ning jätta NPALS § 7 lg 3 kohaselt ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks,

õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

9. Narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi paberkott,

klaaspudel kirjega „Diazepam suukaudsed tilgad“, kaks plastikkarpi kaanega,

kilepakendid, pruuni teibiga ületõmmatud kilepakendid, musta värvi spordikott, milles

1 paar halli värvi Tamrex töökindaid, 1 paar musta värvi sokke, kilepakend

paberkäteräti lehtedega, vaibanuga, vaakumpakendaja koos juhtmega, digitaalkaalud,

kaanega plastkarp, pruuni värvi teibi rull, pappkarp vaakumkiledega, käärid,

kaalupomm, lusikas, musta värvi markerid, pastakas, soonkinnisega kilekott, punase

käepidemega tööriist, paberräti lehed, kummid, pappkarp (asuvad PPA Põhja

Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse

jõustumisel.

10. K.Ki myTU Mobile Banking pangakaart nr xxxxxxx ja R.Ti N26 pangakaart nr

xxxxxxx (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

11. Raigo Olu mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro failid (koopia- ja raportfailid,

andmestik, fotod) asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutamise teel pärast kohtuotsuse

jõustumist.

12. DVD- ja CD-plaadid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide

juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada

apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

1-25-1126

1. Raigo Olut süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on toime pannud karistusseadustiku

12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, omandas ebaseaduslikult kohtueelses menetluses

tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks mõeldud koguses) narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis ta enda juures kuni

25.05.2024 kellani 19.31, mil Tallinnas Nõmme tee 2 juures tema läbivaatuse käigus leiti ja

võeti tema pükste taskus olevast rahakotist ära soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine

massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis tema enda kasutuses

olevas sõiduautos Audi A6 registreerimismärgiga XXX kuni 25.05.2024 kellani 19.33, mil

Tallinnas Nõmme tee 2 juures sõiduautos teostatud vallasasja läbivaatuse käigus leiti ja võeti

vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine

kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini.

Samuti hoidis Raigo Olu taas ebaseaduslikult enda valduses kohtueelse menetluse käigus

täpselt tuvastamata ajast alates, kuid enne 28.09.2024 suures koguses narkootilist ja

psühhotroopset ainet.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud psühhotroopset ainest hoidis Raigo Olu enda juures

kuni 28.09.2024 kellani 13.37, mil tema kinnipidamise käigus leiti tema valdusest klaaspudel

kirjaga „Diazepam suukaudsed tilgad“, milles vedelik massiga 4,34 grammi, mis sisaldab

1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami.

Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest hoidis Raigo Olu Tallinnas

aadressil Sõjakooli 3 asuvas Dunten Hotelli toas nr 4 kuni 28.09.2024 kellani 14.38, mil

sündmuskoha vaatluse käigus leiti ja võeti ära pakendid, milles pulbriline aine massiga kokku

1350,21 grammi, mis sisaldab 84% ehk 1134,40 grammi kokaiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“

(terviseministri 18.12.2024 määruse nr 60 sõnastuses) lisa 1 järgi kuulub kokaiin II nimekirja

ja diasepaam IV nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg-le 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele tavalisele

inimesele narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt 0,65 grammist ainest ja diasepaami

1-25-1126

puhul 0,21 grammist ainest. Seega käitles Raigo Olu narkootilisi ja psühhotroopseid aineid

koguses, millest saaks joobe keskmiselt 17 514 inimest

Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime narkootilise ja psühhotroopse aine

ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Raigo Olut selles, et tema juhtis tahtlikult 25.05.2024 kella 19.07 ajal

Tallinnas Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi A6

registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (EKEI joobeseisundi tuvastamise saatekirja

ja hinnangu nr 24T-TXT02591/24T-AOT00359 kohaselt tuvastati isikul narkojoove: kokaiin,

diasepaam, nordasepaam), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36

lg 1 nõudeid.

Liiklusseaduse § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva

paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses

sätestatud korras.

Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

Seega pani Raigo Olu oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Süüdistatav tunnistas end talle etteheidetavas teos süüdi ja kahetses. Kohtuvaidlustes taotles

prokurör R. Olu süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist 9 aasta

pikkuse vangistusega, KarS § 424 lg 1 järgi süüdi tunnistamist ning karistamist 1 aasta

pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kaitsja

palus süüdistatavat karistada kuritegude kogumi eest vangistusega 4 aastat, kuid pöörata see

täitmisele osaliselt. Koheselt ärakantava karistuse pikkus on 7 kuud ja ülejäänud 3 aasta 5

kuu pikkune vangistus jätta KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 5-aastase katseajaga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. R. Olule heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o narkootilise

aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine isiku poolt, kes on varem toime pannud

karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. NPALS § 2 p 3 kohaselt on

käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja

psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks

või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

4. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatava R. Olu rahakotist leiti ja võeti ära 25.

mail 2024 soonkinnisega kilekott, milles tükiline aine massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75%

ehk 0,43 grammi kokaiini. Samuti võeti tema sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX

vasakpoolse esiistme all olevast laekast ära viis soonkinnisega kilekotti, milles tükiline aine

kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74% ehk 3,46 grammi kokaiini.

1-25-1126

5. Süüdistatava R. Olu süü temale inkrimineeritud 25. mai 2024 episoodis on tõendatud

eelkõige tema enda ütlustega, millega ta tunnistab end süüdi. Süüdistatav andis ristküsitlusel

ütlusi, et narkootilise aine omandas enda tarbeks. Tarvitab aineid juba 7 aastat. Viimasel ajal

tarvitab mitu korda nädalas, vahest isegi igapäevaselt kuni 2 grammi kokaiini päevas ja pisut

diasepaami (tl 210 pöördel – 218 pöördel).

6. Lisaks süüdistatava ütlustele tõendavad teo toimepanemist tunnistaja politseiametnik K.V

ütlused, kes on kohtueelses menetluses üle kuulatud ja kelle ütlused võttis kohus KrMS § 2911

alusel vastu. Tunnistaja ütluste kohaselt täitis ta tööülesandeid koos T.Higa. Nõmme tee 2

juures toimus joobes juhtide kontroll. Operatsiooni käigus peeti kinni sõiduk Audi A6

registreerimismärgiga XXX. Sõiduk tuli Kristiine keskuse poolt mööda Nõmme teed Tihase

tänava poole. Sõidukis oli vaid juht, kelleks osutus R. Olu. Tunnistaja palus sõidukijuhil

sõita tee pealt ära natuke eemale. Paariline T vaatas isiku läbi ja samuti teostati autos

vallasasja läbivaatus. Autot vaatas läbi T, K.V tegi märkmeid. Tunnistaja küsimusele, kas juht

on tarvitanud keelatud aineid, vastas juht eitavalt. Paariline T küsis, kas tal on keelatud aineid

või kas autos on keelatud aineid, juht ütles, et ei ole. Siis hakkas neid narkopakendeid välja

tulema. Sündmuse kohta on olemas vormikaamera salvestis (tl 15-17).

7. Politseinike tegevus ja R. Olu juurest ja tema sõidukist narkootilise aine leidmise asjaolud

nähtuvad politseiametnike vormikaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud ka asitõendi

vaatlusprotokoll. Salvestistelt nähtuvalt tuvastatakse sõiduki Audi juhina R. Olu. Isiku

läbivaatuse käigus leiab meespolitseinik juhi rahakotist minigrip kilekoti valge pulbriga, mille

kohta R. Olu ütleb, et tegemist on kokaiiniga ja see kuulub temale ja on enda tarbeks.

Minigrip kilekott pakendatakse paberkotti ja tähistatakse tähisega 1. Salvestiselt nähtuvalt

leitakse autost selle läbivaatuse käigus juhiistme juurest paberkott, mille sees 5 minigrip

kilekotti valge pulbrilise ainega. R. Olu sõnul on tegemist kokaiiniga ja see kuulub temale.

Minigrip kilekotid pakendatakse paberkotti ja tähistatakse tähisega 2 (tl 18-24).

8. R. Olu ja tema sõiduki läbivaatuste kohta on 25. mail 2024 koostatud isiku ja vallasasja

läbivaatuse protokollid. Isiku läbivaatus teostati samal päeval kell 19.31 korrakaitseseaduse

(KorS) § 48 lg 1 p 1 alusel, kuna mootorsõiduki juhil olid narkootilise aine tarvitamise

tundemärgid ja oli alust arvata, et tema valduses võib olla ohtlikke või keelatud esemeid.

Läbivaatuse käigus leiti rahakoti vahelt minigrip kott valge pulbrilise tahke ainega. Leitu

pakendati paberkotti 1 (tl 25).

9. Sõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX läbivaatuse aluseks 25. mail 2024 kell 19.33

on korrakaitseseaduse (KorS) § 49 lg 1 p 4, kuna mootorsõiduki juhil olid narkootilise aine

tarvitamise tundemärgid ja oli alust arvata, et tema valduses võib olla ohtlikke või keelatud

esemeid. Läbivaatuse käigus leiti sõiduki vasakpoolse esiistme all laekast valge paberkott,

milles viis minigrip kotti valge pulbrilise tahke ainega. Leitu pakendati paberkotti 2 (tl 26).

10. Seda, et leitud aine puhul oli tegemist just narkootilise aine ehk kokaiiniga, tõendab

narkootilise aine ekspertiisiakt nr 24E-AN00847-01, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud

kuues minigrip kilekotis oli kokaiin. Rahakotist ära võetud minigrip kotis oli tükiline pulber

massiga 0,57 grammi, mis sisaldab 75% ehk 0,43 grammi kokaiini. Sõidukist leitud viies

soonkinnisega kilekotist tuvastati tükiline aine kogumassiga 4,68 grammi, mis sisaldab 74%

ehk 3,46 grammi kokaiini (tl 28).

1-25-1126

11. Süüdistatav R. Olu tunnistab ennast ka 28. septembri 2024 episoodis süüdi. Narkootilise

aine omandas enda tarbeks. Müügiga ei ole tegelenud. Aineid hangib Telegrami grupist.

Dunten hotelli toast leitud narkootilise aine kohta selgitas, et Sütiste tee metsast sai

kokkulepitud kohast kätte tellitud koguse kokaiini, kuid kuna teab, kuidas näevad välja kohad,

kuhu on peidetud ained, siis leidis ka suurema koguse kokaiini. See ei olnud tema poolt

tellitud aine, leidis selle juhuslikult. Hotelli mineku eesmärgiks oligi kokaiini pakendamine

enda tarbeks väiksemateks kogusteks. Enne hotelli minekut käis kodust läbi ja võttis kaasa

pakendamiseks vajalikud esemed. Hotellitoa broneeris elukaaslane (tl 210 pöördel – 218

pöördel).

12. Lisaks tõendavad teo toimepanemist tunnistaja A.R ütlused, kes on kohtueelses

menetluses üle kuulatud ja kelle ütlused võttis kohus KrMS § 2911 alusel vastu. Tunnistaja

kirjeldas üksikasjalikult hotellitoast narkootilise aine leidmist. Tema ütluste kohaselt töötab ta

hotellis Dunten koristajana. 28. septembril 2024 kella 11.13 - 11.15 ajal avas numbritoa

number neli. Kell 11 on hotellist lahkumise kellaaeg, pärast seda on luba avada kõik toad

koristamiseks. Toas oli kõige kõrgema riiuli peal spordikott Nike logoga. Kuna maha

unustatud asjadest tuleb pilt teha ja hotelli direktorit M.K informeerida, siis nii tunnistaja ka

tegi. Ta avas koti ja leidis sealt kilekottides ja mahukarpides olevad pulbrid. Kotis olid ka

kaal, metallist supilusikas, hotelli käterätik ja padjapüür. Suhtles hotelli juhatajaga korduvalt,

sest talle tundus, et kotis on narkootikumid. Osad pulbrid olid padjapüüri sees. Juhataja palus

tal mitte muretseda, sest politsei oli juba välja kutsutud. Tunnistaja jättis asjad tuppa, sulges

ukse ja jäi politseid ootama (tl 41-42).

13. Kohtule on esitatud KrMS § 2911 korras ka tunnistaja politseiametniku A.Õ ütlused.

Tunnistaja selgitas, et olles koos R.Kga patrullis 28. septembril 2024, said nad kell 11.40

väljakutse aadressile Sõjakooli 3, Tallinn. Väljakutse tegi hotelli juhataja, kelle sõnul leidis

ukrainlannast hotelli koristaja hotellitoast kahtlase ainega koti. Hotelli jõudes näitas koti

leidnud koristaja A, mis ruumis kott koos kahtlase ainega on. Tuba oli number neli. A tegi

ukse lahti ja näitas, et kott asub uksest sisse minnes seal läheduses oleval pingil/riiulil. A oli

spordikoti juba lahti teinud ja seal oli näha karpe ja pakendeid koos valge pulbriga. Kotis olid

ka pakendamiseks vajalikud tarvikud. Hotelli juhatajalt Mlt saadi info, et naine, kes toa oli

broneerinud, tahab kotti kätte saada. Juhataja sõnul püüab broneeringu teinud naine saada

kontakti isikuga, kes seal tegelikult ööbis. Mõne aja pärast tuli juhtajalt info, et meesterahvas

tuleb ise kotile järele. Umbes kell 13.35 tuli kõnealune mees kotile järgi, isik peeti kinni ning

selgus, et tegemist on R. Oluga, kelle sõnul pidi kotis olema kokaiin (tl 39-40).

14. R. Olu kinnipidamine hotellis 28. septembril 2024 kell 13.37 on fikseeritud tema

kinnipidamise protokollis. Kinnipidamisel võeti temalt ära mobiiltelefon Iphone 14 Pro ja

Diazepami suukaudsed tilgad (1 tk), mis pakendati pakendisse 217-1 (tl 43).

15. Hotelli Dunten toas number neli viidi 28. septembril 2024 ajavahemikul 14.38 - 15.53 läbi

sündmuskoha vaatlus ning sealt leitud esemed pakendati ning pakendite numbrid fikseeriti

sündmuskoha vaatlusprotokollis. Pakendeid oli 16, neist pakendid 2-14 sisaldasid toast leitud

valget pulbrit. Protokollile on lisatud fototabel (tl 44-69).

16. Ekspertiisiakti nr 24E-AN01518-01 kohaselt esitati ekspertiisiks värvusetu läbipaistev

vedelik klaaspudelis etiketiga Valocordin Diazepam, 10 mg/ml, 25 ml (pakend 217-1) ning

1-25-1126

valge pulber (pakendid 2-14). Uurimistulemusena selgus, et klaaspudel sisaldab vedelikku

massiga 4,34 grammi, mis sisaldab 1,1% ehk 0,048 grammi diasepaami. Valge pulbriline aine

massiga kokku 1320 grammi sisaldab 84% kokaiini, pulbris sisaldub kokku 1109 grammi

kokaiini (tl 88-101).

17. Ekspertiisiakti nr 24E-GE00926-01 kohaselt on R. Olu DNA-profiil seostatav hotelli

Dunten toast number neli leitud ja ära võetud objektidega, s.t narkootilise aine pakenditega ja

käitlemisvahenditega (tl 91-99).

18. Kuna DNA-ekspertiisi käigus avastati spordikotist soonkinnisega kilekott valget värvi

tükkis ainega, millel olid R. Olu DNA-profiilid, kuid millele oli jäänud ekslikult teostamata

narkootilise aine ekspertiis, siis määrati ka sellele ainele ekspertiis (tl 100-101).

Ekspertiisiakti nr 25E-AN00102-01 kohaselt ekspertiisiks esitatud valge tükiline pulber

massiga 30,21 grammi sisaldab 84% kokaiini, milles omakorda kokaiini sisaldus 25,4 grammi

(tl 102-104).

19. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse

(NPALS) § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega

nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete II nimekirja ja diasepaam IV nimekirja. Seega on R. Olult 25. mail ja

28. septembril 2024 ära võetud ainete puhul tegemist narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega.

20. NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Seda, et R. Olu rahakotist, sõidukist ja

hotellitoast leitud narkootilise aine koguse puhul oli tegemist narkootilise ainega suures

koguses, tõendab EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus teabenõudele (tl 141-143). Vastusest

nähtub, et kokaiini keskmine annus ühele inimesele on 0,065 grammi ja 10 inimesele seega

0,65 grammi. Diasepaami puhul on keskmine ühekordne kogus 0,021 grammi ja keskmine

kogus kümnele inimesele 0,21 grammi. Seega käitles R. Olu narkootilisi ja psühhotroopseid

aineid koguses, millest saaks joobe keskmiselt 17 514 inimest. Seega on R. Olu poolt

ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine kogus suur ehk see ületab suure koguse piiri KarS

§ 184 lg 1 tähenduses.

21. Eelnevast tulenevalt on tuvastatud, et R. Olu käitles narkootilisi aineid kaks korda ehk

tema tegu vastab KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivse süüteokoosseisu tunnustele.

22. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

kavatsetusega. Tuvastatud puhta aine kogusest piisanuks 17 514 inimesele narkootilise joobe

tekitamiseks. Kohtu hinnangul on välistatud, et isik, kes on eelnevalt 7 aastat narkootilisi

aineid tarvitanud, ei tea, et käitleb suures koguses narkootilist ainet. Õigusvastasust ja süüd

välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus R. Olu

süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

23. R. Olule heidetakse ette ka KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o

mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis. Objektiivsest küljest eeldab seega süüteokoosseis

1-25-1126

tegu – mootorsõiduki juhtimist ja isikult erilist isikutunnust, s.o joobeseisundit.

KorS § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg

1 järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis.

24. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et R. Olu juhtis 25. mail 2024 kella

19.07 ajal Tallinnas, Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase tänava poole mootorsõidukit Audi

A6 registreerimismärgiga XXX.

25. R. Olu ei eita sõiduki juhtimist. Tema ütluste kohaselt oli ta narkootikume tarvitanud

eelneval õhtul, ööl. Hommikupoole läks magama, magas päris pikalt ja seetõttu arvas, et on

kaine (tl 210 pöördel – 218 pöördel).

26. KrMS § 2911 kohaselt võttis kohus vastu tunnistaja politseiametniku K.V ütlused. Tema

ütluste kohaselt oli ta tööl koos T.Hga. Nõmme tee 2 juures toimus joobes juhtide kontroll,

tavapärases järjekorras puhutati kõiki sõidukijuhte, kes sealt läbi sõitsid. Operatsiooni käigus

peeti kinni sõiduk Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Sõiduk tuli Kristiine keskuse poolt

mööda Nõmme teed Tihase tänava poole. Sõidukis oli vaid juht, kelleks osutus R. Olu.

Tunnistaja palus sõidukijuhil sõita tee pealt ära natuke eemale. Tunnistaja küsimusele, kas

juht on tarvitanud keelatud aineid, vastas juht eitavalt. Pärast isiku ja sõiduki läbivaatust viidi

juht ITK-sse ekspertiisi uriiniproovi andma. Sündmuse kohta on olemas vormikaamera

salvestis (tl 15-17).

27. Politseinike tegevus ja R. Olu poolt sõiduki juhtimine nähtuvad politseiametnike

vormikaamerate salvestistelt, mille kohta on koostatud ka asitõendi vaatlusprotokoll.

Salvestistelt on tuvastatav, et kontrolliks peatatud sõidukit Audi A6 juhib R. Olu. Tal

palutakse puhuda alkomeetrisse, joobeseisundi kontrolliks palutakse teha erinevaid harjutusi

ning talle tehakse ka narkotest. Kiirtest näitab positiivset tulemust kokaiinile ja

bensodiasepaamile. Isik viiakse ITK-sse uriiniproovi võtmiseks ja terviseseisundi

kontrollimiseks. R. Olu teeb haiglatöötajate juhendamisel harjutusi terviseseisundi

tuvastamiseks ning joobeseisundi dokumentide vormistamiseks (tl 18-24).

28. Seega on süüdistatava ja tunnistaja ütlustega ning salvestiselt nähtuga kinnitust leidnud,

et R. Olu juhtis 25. mail 2024 kella 19.07 ajal Tallinnas, Nõmme tee 2 juures suunaga Tihase

tänava poole mootorsõidukit.

29. Samuti on tuvastatud, et R. Olu oli süüdistuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit

juhtides narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitult

joobeseisundis.

30. Vastava seisundi esinemist tõendavad kohtu arvates järgmised tõendid. Indikaatorvahendi

kasutamise protokolli kohaselt kontrolliti esmalt narkootilise, psühhotroopse või muu

joovastava aine esinemist süüdistatava organismis 25. mail 2024 kell 19.12

indikaatorvahendiga, millest nähtub, et see andis positiivse tulemuse, reageerides kokaiinile ja

bensodiasepiinile. Samuti on menetleja joobeseisundile viitavate tunnustena välja toonud

tasakaaluhäired, värisemise, suu kuivuse, suurenenud uudishimu ja jutukuse. Silmad olid

märjad ja läikivad, sidekestad punetasid, pupillid olid ahenenud (tl 30).

1-25-1126

31. Ka kohtuekspert-arst-toksikoloogi hinnangul esines R. Olul 25. mail 2024 narkootilise,

psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove tulenevalt kliinilisest

leiust ja uriinist leitud ainetest. Muu hulgas nähtub sellest, et süüdistatava uriinist leiti

kokaiini, diasepaami, nordasepaami; samuti esinesid isikul joobe kliinilised sümptomid -

tasakaaluhäired, värisemine, suu kuivus, suurenenud uudishimu ja jutukus (tl 30-36).

32. Süüdistatav R. Olu tunnistas kohtus, et viimasel ajal tarvitab kokaiini koos diasepaamiga.

Varem tarvitas kokaiini koos alkoholiga pidudel, kuid alkoholi joomise lõpetas juba kaks ja

pool aastat tagasi ära. Kuna kokaiin tekitab ärevust, siis kasutab diasepaami ärevuse

leevendamiseks. Viimasel ajal tarvitab mitu korda nädalas, vahest isegi igapäevaselt kuni 2

grammi kokaiini päevas ja pisut diasepaami. Arsti ettekirjutust narkootiliste või

psühhotroopsete ainete tarvitamiseks ei ole, aineid hangib Telegrami grupist (tl 210 pöördel –

218 pöördel).

33. Kokaiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 (Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase

arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjad) II nimekirja, diasepaam, nordasepaam IV nimekirja.

34. R. Olule omistatud süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisutunnusena ette tahtluse

kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või

vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ning vähemalt möönma

seda. R. Olu tarvitas teadlikult narkootilisi, psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid

ja juhtis ka pärast seda mootorsõidukit. Seda, et ta teadlikult tarvitas keelatud aineid, nähtub

tema poolt kohtus antud ütlustest, mida kohus on otsuses juba käsitlenud. Süüdistatava sõnul

tarvitas ta kokaiini esimest korda 7 aastat tagasi ja viimasel ajal tarvitab ta seda isegi

igapäevaselt. Seega ei olnud narkootiliste ainete tarvitamine ja nende toime R. Olule võõras.

Kohus leiab, et erinevate keelatud ainete tarvitamisel pidi isik vähemalt möönma, et võib

viibida jätkuvalt nende mõju all. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud tahtlikult, s.o

vähemalt kaudse tahtlusega. Seega vastab tegu KarS § 424 lg 1 süüteokoosseisu tunnustele.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

35. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et R. Olu poolt toimepandud kuritegu on täielikku

tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud ning R. Olu tuleb süüdi mõista KarS § 424 lg 1

järgi.

Karistus

36. KarS § 184 lg 2 p 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

37. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et narkootilise aine kogus, mida süüdistatav

süüdistuse kohaselt käitles, s.o vähemalt 1138,29 grammi puhast kokaiini ja 0,048 grammi

1-25-1126

diasepaami, oli väga suur kogus KarS § 184 süüteokoosseisu tähenduses, ning seetõttu võib

seda pidada koguseks, mis kahjustaks tervikuna rahvatervist suures ulatuses – sellest

piisanuks 17 514 inimesele joobe tekitamiseks. Kergendava asjaoluna arvestab kohus

süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.

38. Erinevalt kaitsjast nõustub kohus prokuröriga, et R. Olu käitumises esineb karistust

raskendava asjaoluna omakasu motiiv KarS § 58 p 1 tähenduses. Kaitsja seisukohalt ei saa

karistuse mõistmisel arvestada raskendava asjaoluna omakasu motiivi, kuivõrd tõendeid

narkootilise aine müümises R. Olu poolt kohtule esitatud ei ole.

39. Riigikohus selgitas asjas nr 3-1-1-114-13 (kus samuti süüdistust narkootilise aine

edasiandmises süüdistatavale esitatud ei olnud), et omakasu motiivi arvestamine oleks KarS

§-s 59 sätestatud karistust kergendava ja raskendava asjaolu korduva arvestamise keelu

kohaselt välistatud juhul, kui seda oleks seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnusena.

Praegusel juhul see nii ei ole – R. Olule inkrimineeritud süüteokoosseis omakasu motiivi ei

hõlma, mistõttu ei ole takistusi selle arvestamiseks karistuse mõistmisel. Riigikohus on

osundatud lahendis veel leidnud, et omakasu motiiv iseloomustab toimepanija soovi saada

mistahes ainelist kasu. Seega tuleb kohtul omakasu motiivi kui karistust raskendava asjaolu

arvestamiseks tuvastada, et süüdistatava tegevuse ajendiks (sõltumata sellest, kas see

tegelikkuses ka realiseerus) oli ainelise kasu saamine.

40. Kohtu hinnangul on tõendatud et R. Olult leiti ja võeti ära narkootilist ainet väga suures

koguses. Tegemist on kogusega, mis ületab narkootilise aine suure koguse piirmäära enam kui

1750-kordselt, sellest piisanuks 17 514 inimesele joobe tekitamiseks. Ilmselgelt ei ole taoliste

koguste ning erinevate ainete käitlemine seletatav nende hankimisega enda tarbeks. Sellele

viitavad ka hotellitoast leitud narkootiliste ainete käitlemisvahendid, nt vaakumpakendaja,

digitaalkaalud, minigrip kilekotid, kuid ka juba väiksemateks kogusteks pakendatud

kokaiinipakid.

41. Lisaks sellele märgib kohus, et kuigi kinnipidamise hetkel R. Olu töötas, siis töötamise

registri andmetel ei töötanud R. Olu alates 2023. a juulist kuni 2024. a augustini ehk üle aasta

(tl 138-149). Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli 2022. aastal R. Olu deklareeritud tulu

pärast tulumaksu mahaarvamist 43 482 eurot, 2023. aastal 22 168 eurot ja 2024. aastal 8078

eurot (tl 137). Seega näitavad esitatud andmed, et tema legaalne sissetulek on aasta-aastalt

kahanenud. Lähtudes R. Olu käideldud narkootilise aine kogusest ning tema ametliku

sissetuleku suurusest, MTA 2024. aasta andmete järgi on ca 673 eurot kuus, ei ole usutav, et

R. Olul endal oleksid olemas olnud sellised rahalised vahendid, et muretseda sellises koguses

narkootilist ainet edasimüügiks (tl 146).

42. Kohtu hinnangul ei ole usutavad R. Olu selgitused selle kohta, et ta leidis sellises suures

koguses narkootilise aine juhuslikult metsast. Eluliselt ei ole usutav, et sellises väärtuses (1

kilo kokaiini keskmine hulgihind on 60 000 eurot, tl 146) narkootilist ainet peidetakse metsa

moel, et sellele on ligipääs igal möödujal.

43. Hinnates tuvastatud asjaolusid kogumis on kohus veendunud, et just läbi narkootiliste

ainete käitlemise ongi R. Olu endale lisasissetulekut teeninud ja seetõttu peab kohus

põhjendatuks ka omakasu motiivi esinemist karistust raskendava asjaoluna.

1-25-1126

44. Kuigi süüdistatavat ei ole varem karistatud narkootilise aine käitlemise eest, siis praegu on

esitatud talle süüdistus korduvas narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus

käitlemises. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

R. Olu näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud

toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale vangistuse 8 aastat.

45. Kaitsja poolt kohtuvaidlustes märgitule, et samalaadsetes kuritegudes on prokuratuur

pidanud võimalikuks karistada isikud oluliselt leebemalt või menetlus üldse lõpetada, märgib

kohus, et sõltumata prokuratuuri seisukohtadest, on karistusliigi ja -määra valik konkreetse

süüasja raames kohtu diskretsiooniõigus. Kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst

KarS § 56 lg 1 ls 1 tähenduses eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul

kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Varem tehtud kohtulahendid

karistuspraktika kohta ei ole üks-ühele kohaldatavad, liiatigi ei ole teised lahendid kohtu jaoks

karistuse mõistmisel siduvad. Kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele

tuginedes, hinnates üheaegselt nii konkreetse kriminaalasja asjaolusid, isiku süüd, samuti

pidades silmas karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke.

46. KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise

karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. R. Olu süü suurust hinnates võtab kohus

arvesse, et ta pani teo toime õhtusel ajal, s.o ajal, mil liiklustihedus on väiksem ja seega

võimalik oht kaasliiklejatele väiksem. Samas sõideti Nõmme teel, kus liiklus on ka õhtusel

ajal tihedam kui mõnel väiksel kõrvalteel. Seega ei ole tegemist asjaoludega, mis mõistetava

karistuse määra oluliselt ühele või teisele poole kallutaks. Isik, teades, et ta on eelnevalt

narkootikume tarvitanud ja asub siis sõidukit juhtima, näitab see selgelt isiku ohtlikku

käitumist ja enesekriitika puudumist, kuivõrd ta ei ole suuteline oma seisundit ja käitumist

objektiivselt hindama.

47. Kohtuliku uurimisega ei ole tuvastatud ühtegi süüdistatava karistust raskendavat asjaolu.

Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.

Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus R. Olule karistuse alla sanktsiooni keskmise määra, s.o

vangistuse pikkusega 1 aasta.

13. KarS § 63 lg 2 sätestab, et kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri

kuriteokoosseisule ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi

karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Narkootilise aine suures koguses

ebaseaduslik käitlemine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mootorsõiduki juhtimine KarS § 424 lg 1

järgi moodustavad antud juhul kuritegude reaalkogumi. Kuna eelpool märgitud kuritegude

puhul on rünnatud erinevaid õigushüvesid, siis ei pea kohus põhjendatuks kohaldada

süüdistatavale soodsaimat karistuse liitmise viisi, s.o lugeda kergem karistus kaetuks

raskemaga, vaid kohus kohaldab raskemat karistuse liitmise viisi, s.o raskema üksikkaristuse

suurendamist. Seega suurendab kohus KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskemat ning

mõistab R. Olule liitkaristuseks 9 aasta pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata

karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmist lugeda alates R. Olu

kahtlustatavana kinnipidamisest 28. septembril 2024.

Menetluskulud

1-25-1126

48. Kriminaalmenetluses tekkinud kulud on narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00847-01

tegemise kulu 268 eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN01518-01 tegemise kulu 268

eurot, narkootilise aine ekspertiisi nr 25E-AN00102-01 tegemise kulu 134 eurot, DNA-

ekspertiisi nr 24E-GE00926-01 tegemise kulu 7140 eurot, R. Olul joobeseisundi tuvastamise

kulu 124 eurot. Esimese astme kuriteoga kaasnev sundraha on 2215 eurot.

49. Vastuseks kaitsja taotlusele jätta pool DNA-ekspertiisi tasust riigi kanda, kuna

süüdistatav tunnistas narkootilise aine omamist ja seetõttu puudus vajadus kõigilt äravõetud

esemetelt DNA jälgede tuvastamiseks, märgib kohus järgmist. KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis tõendamisvajaduses lähtudes menetleja määruse alusel. Seega

määratakse ekspertiis üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude

kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja

uurimisasutusel on kuriteoasjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud,

on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent

süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis

tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa

süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKo 07.12.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-

1-120-12).

50. Kohus on seisukohal, et teostatud DNA-ekspertiisi läbiviimine oli tingitud süüdistatava

süülisest tegevusest. Samuti oli ekspertiis kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle

tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid. Kuna DNA-ekspertiisi tulemused

toetavad R. Olu süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnevalt nimetatud

ekspertiisi kulud jätta täies ulatuses süüdistatava kanda.

51. Kohus leiab, et süüdistatavalt tuleb KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg

1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha, joobeseisundi tuvastamise kulu, DNA-ekspertiisi

ning narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu, s.o kokku 10 149 eurot. Võttes

arvesse süüdistatava varasemat sissetulekut (Maksu- ja Tolliameti teatis tl 137) ja

vangistusega seotud võimalikke majanduslikke raskusi, määrab kohus KrMS § 180 lg 3

alusel, et R. Olu peab tasuma menetluskulud 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt

845,75 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

Asitõendid

1-25-1126

52. Ekspertiisist järele jäänud narkootiline aine (asub EKEI keemiaosakonnas) tuleb

konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel, sest tegemist on keelatud ainega, mille

konfiskeerimine on seaduse kohaselt kohustuslik ning jätta see NPALS § 7 lg 3 kohaselt

ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

53. Narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi paberkott,

klaaspudel kirjega „Diazepam suukaudsed tilgad“, kaks plastikkarpi kaanega, kilepakendid,

pruuni teibiga ületõmmatud kilepakendid, musta värvi spordikott, milles 1 paar halli värvi

Tamrex töökindaid, 1 paar musta värvi sokke, kilepakend paberkäteräti lehtedega, vaibanuga,

vaakumpakendaja koos juhtmega, digitaalkaalud, kaanega plastkarp, pruuni värvi teibi rull,

pappkarp vaakumkiledega, käärid, kaalupomm, lusikas, musta värvi markerid, pastakas,

soonkinnisega kilekott, punase käepidemega tööriist, paberräti lehed, kummid, pappkarp

(asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel. Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende

säilitamine pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas.

14. K.Ki myTU Mobile Banking pangakaart nr xxxxxxx ja R.Ti N26 pangakaart nr xxxxxxx

(asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel

kohtuotsuse jõustumisel.

54. Raigo Olu mobiiltelefoni Apple iPhone 14 Pro failid (koopia- ja raportfailid, andmestik,

fotod) asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hävitada KrMS

§ 126 lg 3 p 4 alusel kustutamise teel pärast kohtuotsuse jõustumist.

55. DVD- ja CD-plaadid tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide

juurde.

Aulike Salo

Marika Noormets

Oksana Remsel

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik