2-23-6106/25 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Margit Jäätma, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-6106

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi

AS SKAT-KESKUS vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5334,72 eurot

Kaebuse esitaja ja liik

AS SKAT-KESKUS apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

418,36 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg

29. aprill 2025

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (hageja): AB “Lietuvos

draudimas“ (registrikood Leedu Vabariigi juriidiliste

isikute registris 110051834) AB „Lietuvos draudimas“

Eesti filiaal (registrikood 12831829) kaudu, lepinguline

esindaja Arvi Luhakooder

Apellant II / vastustaja I (kostja): AS SKAT-

KESKUS (registrikood 10611957), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Valeria Arsjuta

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 27. detsembri 2024 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi

osaliselt rahuldamata ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 6202,70

eurost väiksema rahasumma, samuti viivise alates 25. aprillist 2023 6202,70 eurost

väiksemalt rahasummalt ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista AS-lt SKAT-

KESKUS välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks kahjuhüvitisena 6202,70 eurot ja

viivis alates 25. aprillist 2023 kuni põhinõude 6202,70 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jätta AS SKAT-KESKUS kanda.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.

3. Kohtuotsuse terviktekst sõnastada järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Välja mõista AS-lt SKAT-KESKUS AB “Lietuvos draudimas“ kasuks

kahjuhüvitisena 6202,70 eurot; perioodi 30. aprill 2022 – 24. aprill 2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 537, 58 eurot; viivis alates 25. aprillist 2023 kuni

põhinõude 6202,70 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras; sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis sissenõudmiskuludelt alates 24.

aprillist 2023 kuni 40 euro tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

4. AB “Lietuvos draudimas“ apellatsioonkaebus rahuldada.

5. AS SKAT-KESKUS apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AS SKAT-KESKUS kanda.

7. Välja mõista AS-lt SKAT-KESKUS AB

“Lietuvos draudimas“ kasuks

menetluskuluna maakohtus 1971 eurot ja ringkonnakohtus 1449 eurot, samuti viivis

tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 24. aprillil 2023 Harju Maakohtule

hagi AS SKAT-KESKUS (varasem ärinimi Osaühing SKAT-KESKUS, kostja) vastu kahju

hüvitamise nõudes. Harju Maakohus saatis 16. mai 2023 määrusega hagi kohtualluvusel

lahendamiseks Viru Maakohtule.

Hageja palus mõista kostjalt välja kahjuhüvitise 6202,70 eurot (põhinõue), viivise põhinõudelt

24. aprilli 2023 seisuga 537,58 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 25. aprillist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni,

võla sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

võla sissenõudmiskuludelt alates 24. aprillist 2023 kuni võla sissenõudmiskulude täieliku

tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandjana kindlustuslepinguga nr 3819130825

kindlustanud TYCOON OÜ-le (edaspidi kindlustusvõtja) kuuluva vara (müümata korterite

siseviimistlus, inventar ja seadmed aadressil Tallinn, Võistluse tn 6). Veeavarii omavastutuse

suurus on 319 eurot iga kindlustusjuhtumi kohta.

TYCOON OÜ ja kostja sõlmisid 24. aprillil 2019 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja

hankima ja paigaldama Võistluse tn 6, Kalevi Panorama elamukvartali hoonete 6/1, 6/2 ja 6/3

konditsioneerid. 29. juunil 2021 sai hageja TYCOON OÜ-lt kahjuteate, mille kohaselt toimus

24. juuni 2021 paiku (täpne päev ei ole teada) Tallinn, Võistluse tn 6/1-24 korteris veekahju.

Katki oli konditsioneeri pump, millest tekkis veekahju. TYCOON OÜ esitas hagejale

selgituse kahju põhjuse kohta ja fotod kahjustada saanud korterist.

Kostja avariiakti kohaselt lekkis Tallinn, Võistluse 6/1-24 korteris konditsioneer, põhjuseks

konditsioneeri tootmisdefekt. Rikke kõrvaldamiseks oli vaja asendada kondensaadipump

uuega.

Kahjustatud põranda ja seinte parandamiseks esitas RVO Ehituse Osaühing hinnapakkumise

hinnaga 6521,70 eurot. See sisaldas kahjustatud parketi eemaldamist ja uue parketi

paigaldamist koridoris, elutoas ja eraldi toas, mis asub koridorist paremal, samuti seinte

värvimist, sest põrandaliistude eemaldamisel said seinad kahjustada.

Hageja hüvitas TYCOON OÜ-le kindlustuslepingu alusel kahju summas 6202,70 eurot

(6521,70-319). Omavastutus 319 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.

Kuna lekkis kostja poolt tarnitud ja paigaldatud konditsioneer ning lekkinud vesi kahjustas

korteri nr 24 põranda, esitas hageja kostjale 12. aprillil 2022 kohtuvälise kahjunõude

(tagasinõude) ning palus kahju hüvitada hiljemalt 29. aprillil 2022. Kostja kahjunõudega ei

nõustunud ja hagejale kahju ei hüvitanud. Hagejal on kostja vastu kahju hüvitamise nõue

summas 6202,70 eurot (põhinõue), võla sissenõudmise kulu hüvitamise nõue summas 40

eurot ja viivise nõue.

2. Kostja hagi ei tunnistanud.

2.1. Hageja on tasunud kindlustushüvitise ebaõigele isikule ega oma seetõttu kostja vastu

nõuet. Kindlustusvõtja esitas hagejale kahjuteate 9. juulil 2021, vara ülevaatuse akti kohaselt

vaatas hageja kindlustatud eseme üle 9. detsembril 2021 ehk 5 kuud pärast kahjuteate

esitamist ja selleks ajaks ei olnud korteris siseviimistluse väidetavaid kahjustusi veel

kõrvaldatud. Kindlustusvõtja sõlmis 15. detsembril 2021 kindlustatud eseme võõrandamiseks

müügi- ja asjaõiguslepingu ja 17. detsembril 2021 kanti kinnistusraamatusse korteriomandi

uus omanik. Hageja maksis esialgsele kindlustusvõtjale hüvitise välja alles 16. veebruaril

2022 ehk pea kaks kuud hiljem. Sellest tulenevalt on kindlustushüvitis tasutud ebaõigele

isikule.

2.2. Kostja ei ole kindlustusvõtjaga sõlmitud töövõtulepingut rikkunud. Kindlustusvõtja ja

kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu kohaselt oli lepingu objektiks konditsioneeride

tarnimine ja paigaldustööd. Kostja täitis oma kohustused nõuetekohaselt – kostja tarnis

konditsioneerid ning teostas nende paigaldamise. Hageja ei ole hagis tuginenud väitele, et

kostja oleks paigaldanud konditsioneeri ebaõigesti ning kondensaat hakkas lekkima

konditsioneeri ebaõige paigaldamise tõttu. Kostja ei ole üheski menetlusdokumendis võtnud

omaks ega muul viisil kinnitanud, et kondensaadipump oli algusest peale puudusega. Vahetult

enne tööde üleandmist viis kostja läbi pumpade testimise ja tellijale üleandmise ajal oli

kondensaadipump töökorras.

2.3. Kahju tekkimine ja väidetava kahju suurus on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, et

tekkinud intsident oleks vähendanud korteri väärtust. Põhjendamatu oli parketi välja

vahetamine kogu korteris, kui veekahjustusi võis hageja poolt kahjustuse tõendamiseks

esitatud piltidelt näha vaid koridoris. Põhjendamatu oli ka põrandaliistude eemaldamise tõttu

kogu korteri seinte üle värvimine.

2.4. Alternatiivselt oli kostja seisukohal, et väidetav kahju ei kuulu hüvitamisele, sest VÕS §

127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus

tekkis. Kostja on asendanud kondensaadipumba ja sellega puuduse kõrvaldanud, seetõttu ei

saanud kindlustusvõtjal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõuet. Kostja kondensaadipumpade

tarnimise kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta tellijat muu võimaliku kaudse kahju eest, mis

kondensaadipumba läbipõlemise tagajärjel tellija muule varale tekkida võib.

2.5. Kostja teise alternatiivse seisukoha järgi saaks väidetava kahju suurus olla maksimaalselt

1374,90 eurot. See summa sisaldab kõik hinnapakkumises märgitud koridoriga seotud tööd,

mida on kokku 1249,90 eurot, lisaks transpordikulu 80 eurot ning ¼ koristamise ja prügi

utiliseerimise maksumusest ehk 45 eurot.

2.6. Lisaks esitas kostja alternatiivse taotluse kahju vähendamiseks VÕS § 140 lg 1 alusel

juhuks, kui kohus ühegi kostja poolt esitatud argumendiga ei nõustu ning peaks asuma

seisukohale, et kostja on töövõtulepingust tulenevat kohustust rikkunud ja väidetav kahju

kuulub hüvitamisele. Kostja paigaldatud kondensaadipumba maksumus on umbes 200 eurot,

mistõttu ei ole mõeldav, et kostjal tuleks hüvitada väidetav kaudne kahju, mis ületab

kondensaadipumba maksumust pea 33 kordselt. Kostja ei pidanud ka ette nägema, et

kondensaadipumba rikke tagajärjel tuleks kogu korteri põrand ära vahetada ja kõik seinad üle

värvida ehk siis kogu korteri siseviimistlus uuesti teostada.

VÕS § 140 kohaldamisel tuleb arvestada ka kindlustuse olemasolu. Antud juhul on

kindlustusvõtjale väidetav kahju hüvitatud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. detsembri 2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja

kahjuhüvitise (põhivõla) 1374,90 eurot, perioodi 30. aprill 2022 kuni 24. aprill 2023 eest

sissenõutavaks muutunud viivise 537,58 eurot, viivise alates 25. aprillist 2023 kuni põhinõude

(1374,90 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sissenõudmiskulud

40 eurot ja viivise sissenõudmiskuludelt alates 24. aprillist 2023 kuni 40 euro tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et hageja on esitanud kostja vastu kindlustusvõtjale kuuluva kahju

hüvitamise nõude hageja poolt hüvitatud kahju ulatuses (VÕS § 492 lg 1). Maakohus leidis, et

täidetud on kindlustusandjale kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõude ülemineku järgmised

eeldused:

-

Kehtiva kindlustuslepingu olemasolu – hageja ja TYCOON OÜ vahel oli sõlmitud

kindlustusleping nr 3819130825, kindlustusperiood oli 19. veebruar 2021 kuni 18.

märts 2022, kindlustatud ese oli müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed

aadressil Tallinn, Võistluse tn 6, veeavarii omavastutuse suurus oli 319 eurot.

-

Kindlustusjuhtumi toimumine – tehnilise seadme (konditsioneeri) rikke tulemusena

tekkis kindlustusvõtja varale veekahjustus ehk tegemist oli veeavariiga, mis

kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusjuhtum. Tegemist ei olnud kondensaadi kui

pikaajalise loodusliku protsessi tõttu tekkinud kahjuga, mis ei oleks olnud

kindlustusjuhtumiks.

-

Kahju hüvitamine õigustatud isikule – hageja maksis kindlustushüvitise õigesti välja

algsele kindlustusvõtjale TYCOON OÜ-le, mitte isikule, kes oli korteri omanik

väljamakse tegemise ajal, sest kindlustusjuhtum leidis aset enne korteriomandi

võõrandamist.

-

Kostja on töövõtulepingut rikkunud – kostja poolt paigaldatud konditsioneer lekkis ja

konditsioneerist jooksis välja vesi, seega ei vastanud kostja tehtud töö

lepingutingimustele, sest sellel ei olnud kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1).

-

Kostja vastutab rikkumise eest – töövõtja vastutab töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda (VÕS § 642 lg

1).

-

Kindlustusvõtjale on kostja kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju – konditsioneeri

lekkimise tõttu sai kahjustada korteri põrand.

-

Kahju tekkimine oli kostja jaoks ettenähtav – kostja pidi ette nägema, et puudusega

konditsioneeri paigaldamise tõttu võib tal tekkida kohustus hüvitada kindlustusvõtja

korterile tekkinud veekahjustus. See kohustus tulenes ka töövõtulepingust.

-

Kostja kohustuse rikkumise ja kindlustusvõtjale kahju tekkimise vahel on põhjuslik

seos – kui kostja paigaldatud konditsioneer ei oleks olnud puudusega, ei oleks

eelduslikult see ka lekkinud ning kahjustusi korteri siseviimistlusele põhjustanud.

Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole põhjendatud kogu väljamakstud kindlustushüvitise

ulatuses. Veelekke tõttu tekkinud kahjustused ei olnud sedavõrd suured, et vajanuks kogu

korteri siseviimistluse vahetamist/korrigeerimist ja sellega kaasnevate kulude hüvitamist.

Veekahjustused olid esikus ning toa ukse ümbruses, seetõttu oli põhjendamatu kogu korteri

siseviimistluse uuendamine. Puudub alus nõuda hüvitist nende tööde eest, mis ei ole seotud

24. juuni 2021 paiku korteris kondensaadirikkest tuleneva kahjujuhtumiga.

Maakohtu hinnangul olid esikus remonditööd põhjendatud 1249,90 euro ulatuses, millele

lisandub transpordikulu 80 eurot ja koristamine/prahi utiliseerimine 45 eurot – kokku 1374,90

eurot.

Maakohus mõistis kostjalt välja hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

hagiavalduses märgitud suuruses ehk 537,58 eurot, samuti edasiulatuva viivise.

Kuna maakohus rahuldas hageja viivise nõude, luges maakohus põhjendatuks ka

sissenõudmiskulu 40 eurot, mis on VÕS § 1131 lg-s 1 ette nähtud sissenõudmiskulu määr,

samuti seonduva edasiulatuva viivise.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas 27. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda. Hageja palub hagi kogu ulatuses rahuldada ja jätta menetluskulud kostja

kanda.

Maakohus on valesti kohaldanud materiaal- ning menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid

kogumis valesti ja see võis lahendit oluliselt mõjutada.

Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt, leides sisuliselt, et veekahjustuse on saanud vaid

koridor ning elutuba ja tuba ning seinad ei ole kahjustada saanud. Maakohtu hinnangul ei ole

hageja esitanud arusaadavat ja mõistlikku põhjendust kogu korteri seinte värvimise vajaduse

osas, samuti ei ole hageja tõendanud kogu korteri põrandaparketi vahetamise vajadust, kui

veekahjustus oli üksnes esikus.

Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et kahjustada sai koridor ja sellest paremale jääv tuba

ning et koridoril ja elutoal (koridorist otse) on parkett ühes tükis. Veekahjustuse tõttu oli vaja

vahetada parkett, parketi vahetamiseks tuli eemaldada põrandaliistud, põrandaliistude

eemaldamisega tekkis seintele osaline värvikahjustus. Seega oli kahjustuste täielikuks

kõrvaldamiseks vajalik ka seinte värvimine.

Parkett tuli vahetada nii esikus kui ka elutoas, sest see oli nendes ruumides ühes tükis.

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Maakohus

asus õigesti seisukohale, et esikus tekkinud veekahju tagajärgede kõrvaldamiseks ei olnud

terve korteri remontimine põhjendatud. Kostja nõustub nende põhjendustega ja seetõttu ei

anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu lahendist erinevale seisukohale

asumiseks.

Hageja ei ole tõendanud, et põrandaliistude eemaldamisel seina kahjustamine oli vältimatu.

Põrandaliistud eemaldas kindlustusvõtja ise, mitte ehitaja. Seega oli tegemist ebaõigest

töövõttest tekkinud kahjuga, mille eest kostja ei vastuta. RVO Ehituse Osaühingu esialgne

hinnapakkumine oli 4820,70 eurot ja ei sisaldanud seinte värvimist. Võib järeldada, et seinte

värvimise kulu 1701 eurot lisati hinnapakkumisele hageja palvel ja selle välja mõistmine

kostjalt on põhjendamatu.

Põhjendamatu on ka koridori seinaääre hallitustõrje kulu 80 eurot. Hallitus sai tekkida üksnes

seetõttu, et kindlustusvõtja ei kõrvaldanud veekahjustusi mõistliku aja jooksul.

Kindlustusjuhtum toimus enne 24. juunit 2021, samas toimus korteri ülevaatus 9. detsembril

2021 ning sel ajal oli kahju veel kõrvaldamata. Seega ei olnud hallitustõrje vajadus tingitud

mitte kostja, vaid kindlustusvõtja tegevusest ja kindlustusvõtjal puudus antud kulu osas kostja

vastu nõue, mis oleks saanud hagejale üle minna.

Maakohus on otsuses viidanud VÕS § 140 lg-le 1 kui kahjuhüvitise vähendamise võimalikule

alusele, kuid otsusest ei selgu, kas maakohus on seda sätet kohaldanud. Kostja jääb oma

taotluse juurde vähendada kahjuhüvitist VÕS § 140 lg 1 alusel 1374,90 euroni, kui

ringkonnakohus peaks leidma, et hagejale on üle läinud kindlustusvõtja kahju hüvitamise

nõue ja tekkinud kahju suurus ületab maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud 1374,90 eurot.

6. Kostja esitas 30. jaanuaril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks alusetult välja

viivisena 418,36 eurot.

Maakohus rahuldas hageja kahjuhüvitise nõude osaliselt, st 1374,90 euro ulatuses, kuid

hagiavalduse esitamise hetke seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude rahuldas

maakohus kogu ulatuses ja mõistis kostjalt välja 537,58 eurot. Põhinõudelt 1374,90 eurot on

hagejal õigus saada viivist 119,22 eurot, seega mõistis maakohus kostjalt alusetult välja

418,36 eurot (537,58 – 119,22).

7. Vastuses kostja apellatsioonkaebusele hageja nõustus, et arvestades maakohtu otsusega

rahuldatud haginõude ulatust, on viivis maakohtu otsuses valesti arvutatud. Hageja hinnangul

tuleb hagi kogu ulatuses rahuldada, mistõttu tuleb kostja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusnormi olulise rikkumise

ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu osas, milles maakohus jättis hagi osaliselt

rahuldamata, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 6202,70 eurost väiksema

rahasumma ja alates 25. aprillist 2023 viivise 6202,70 eurost väiksemalt rahasummalt ning

jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel teha asjas ise uue otsuse, millega rahuldab

hagi ja mõistab AS-lt SKAT-KESKUS välja AB “Lietuvos draudimas“ kasuks

kahjuhüvitisena 6202,70 eurot ja viivise alates 25. aprillist 2023 kuni põhinõude 6202,70

eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud tuleb jätta AS

SKAT-KESKUS kanda. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kostja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

9. Maakohtu otsuse on vaidlustanud mõlemad pooled. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud

ulatuses, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitisena 1374,90 eurot

(ja sellelt summalt viivise), samuti sissenõudmiskulu 40 eurot (ja sellelt summalt viivise) välja

mõistmise osas. Maakohtu otsus on selles osas jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles jäeti tema hagi rahuldamata. Kostja

vaidlustab maakohtu otsuse ajavahemiku 30. aprill 2022 – 24. aprill 2023 eest välja mõistetud

viivise suuruse osas põhjendusega, et hagi osalise rahuldamise korral ei ole hagejal õigus

saada sellel ajavahemikul 119,22 eurost suuremas summas viivist. Kostja on vaidlustanud

maakohtu otsuse enam väljamõistetud viivise 418,36 eurot osas.

Ringkonnakohus lähtub maakohtu otsuse põhjendatuse kontrollimisel apellatsioonkaebuste

ulatusest (TsMS § 651 lg 1).

10. Praeguses asjas on tegemist kindlustusvõtjale kahju hüvitanud hagejale üle läinud kahju

hüvitamise nõudega kostja kui kahju tekitanud isiku vastu.

Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selles, et kindlustusvõtja ja kostja sõlmisid 24. aprillil

2019 töövõtulepingu nr 14/2019, mille kohaselt pidi kostja tarnima ja paigaldama Võistluse 6,

Kalevi panoraam elamukvartali hoonete 6/1, 6/2 ja 6/3 konditsioneerid (lepingu p 2.1).

Kindlustusvõtja sõlmis hagejaga kindlustuslepingu nr 3819130825. Kindlustatud oli mh

müümata korterite siseviimistlus, inventar ja seadmed veeavarii puhul omavastutusega 319

eurot. Kindlustusvõtja edastas hagejale 29. juunil 2021 kahjuteate veekahju kohta korteris

asukohaga Võistluse 6-24. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale 6202,70 eurot.

11. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selles, et veekahju põhjustas korterisse kostja

paigaldatud konditsioneerist lekkinud kondensaat. Maakohus tuvastas kostja vastutuse

töövõtulepingu rikkumisega tekitatud kahju eest ja leidis, et tekkinud kahju peab hüvitama

konditsioneeri paigaldanud isik, st kostja. Kostja pidi VÕS § 127 lg 3 mõttes ette nägema, et

töövõtulepingut rikkudes toimunud konditsioneeri paigaldamine võib tekitada korterile

veekahjustusi.

Seega vaidlevad pooled ringkonnakohtus üksnes kahjuhüvitise suuruse üle.

12. Hagi kohaselt põhjustas veeleke kindlustusvõtjale kahju 6521,70 eurot. Hageja nõuab

kostjalt kindlustusvõtja omavastutust 319 eurot arvestades 6202,70 euro tasumist. Maakohus

rahuldas kahjunõude RVO Ehituse OÜ hinnapakkumise (dtl 21-22) alusel üksnes 1374 euro

ulatuses, mis hõlmab korteri esiku/koridori remonditöid 1249,90 eurot, transpordikuluga 80

eurot ja prahi utiliseerimise kulu 45 eurot.

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus ei vasta osas, milles maakohus ei nõustunud

nõutava kahju suurusega (otsuse p 17.4.5. viimane lõik) seadusliku ja põhjendatud

kohtuotsuse nõuetele (TsMS § 436 lg 1). Seejuures on maakohus rikkunud tõendite igakülgse,

täieliku ja objektiivse hindamise kohustust (TsMS § 232 lg 1). Ringkonnakohus hindab

seetõttu kohtule esitatud tõendeid uuesti (TsMS § 653).

14. Maakohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust, et konditsioneeri leke kahjustas korteri

siseviimistlust. Samuti märkis maakohus põhjendatult, et VÕS § 132 lg 3 järgi hõlmab

kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Kahju suurust ja põhjuslikku seost

kohustuse rikkumisega peab tõendama hageja.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud lisaks esikule

põrandaparketi vahetamise vajadust ka elutoas ja magamistoas, samuti samades ruumides

seinte ülevärvimise vajalikkust ning tehtud tööde põhjuslikku seost konditsioneeri lekkega.

Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et tegemist oli kahetoalise korteriga, kusjuures

konditsioneer oli paigaldatud esikusse, väiksema toa (magamistuba) ukse kohale. Esiku ja

elutoa parkett oli paigaldatud ühes tükis (moodustab ühtse pinna elutoaga). Kostja neid hageja

väiteid ringkonnakohtu istungil ei vaidlustanud. Samuti ei vaidlustanud kostja, et kohtule

esitatud fotodel on kujutatud kahjustatud korterit. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kohtule

esitatud fotodelt, et veekahjustusi oli saanud ka väiksema toa parkett (dtl 9). Maakohus

tuvastaski, et „põrandal on veekahjustusi ka toa ukse ümbruses“. Kostja ei vaidlustanud

ringkonnakohtu istungil, et veekahjustusi oli ka üle lävepaku magamistoa põrandal. Seega ei

ole õige kostja esialgne väide, et veekahjustusi sai üksnes 7,6 m2 suuruse esiku põrand. Asjas

on tõendatud, et veekahjustusi sai ka magamistoa põrand. Kostja ei ole tõendanud, et ühtsena

paigaldatud esiku ja elutoa põrandat ei pidanud kahju hüvitamise eesmärgi saavutamiseks

asendama tervikuna, tagamaks põranda ühtset väljanägemist.

15. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põrandakatte vahetamiseks tuli esmalt eemaldada

ka põrandaliistud. Hageja selgituste kohaselt olid põrandaliistud seinale liimitud ja liiste ei ole

võimalik kätte saada ilma seina rikkumata, mistõttu tulid ka seinad nendes ruumides, kus

põrand vahetati, kõigepealt üle värvida, samuti panna uued liistud (dtl 158, 159). Kostja ei ole

tõendanud, et remonditööde teostamisel ja põrandaliistude eemaldamisel kasutati valet

tehnoloogiat. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et RVO Ehituse OÜ vara ülevaatuse akti ja

selgitusega (dtl 140, 141) on tõendatud liistude ebaõige eemaldamine. Sellist järeldust nendest

tõenditest teha ei saa. RVO Ehitus OÜ üksnes konstateerib, et „põrandaliistud on eemaldatud

nii, et kohati on ka seina kahjustatud, liimiga kinnituskohad on lahti tõmmanud värvi (kas sel

juhul on seinte värvimine põhjendatud).“ Tegemist ei ole hinnanguga töö (põrandaliistude

eemaldamine) kvaliteedile. Ringkonnakohus märgib, et osad põrandaliistud olid saanud ka

veekahjustusi, mis on tõendatud fotodega (dtl 10, 15, 17). Fotoga nr 9 (dtl 17) on tõendatud, et

kohati oli seinavärv kahjustatud ka ilma liistu eemaldamata.

Kahju hüvitamiseks tehtavate tööde ja materjalide kulu on tõendatud RVO Ehitus OÜ vara

ülevaatuse akti ja hinnapakkumisega (dtl 21–22). Kostja ei ole tõendanud, et veekahju

likvideerimiseks vajalikke töid saaks teha odavamalt. Ringkonnakohus hindab vajalikuks ka

hallitustõrje kulu 80 eurot, mis on tõendatud samuti RVO Ehituse OÜ hinnapakkumisega.

Hageja on selgitanud, et korteri seinad olid kipsplaadist, mida mõjutab niiskus, mistõttu oli

hallitustõrje vajalik. Kostja ei ole menetluses vastupidist tõendanud.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hageja on tõendanud kindlustusvõtjale tekitatud kahju

suurusena 6521,70 eurot (sh koristamine, prahi utiliseerimine ja transpordikulu), millest 319

eurot jäi omavastutusena kindlustusvõtja kanda. Kahju suuruse hindamisel on oluline

arvestada kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1), milleks on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuivõrd veekahjustusi sai

uusarenduse veel müümata korter, on praegusel juhul kahju hüvitamise eesmärk taastada

korteri esialgne seisund täiel määral.

16. Kostja leiab, et esinevad VÕS §-s 140 sätestatud asjaolud ning kahjuhüvitist tuleb

vähendada. Hüvitis on võrreldes kahju põhjustanud konditsioneeri pumba maksumusega liiga

suur, pump maksis ca 200 eurot. Tegemist oli varjatud puudusega, millest kostja ei olnud

teadlik.

Kahjuhüvitise vähendamise õiguse kasutamise eeldus on, et kahju hüvitamine täies ulatuses

oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muul põhjusel mõistlikult

vastuvõtmatu. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsus on VÕS § 140 kohaldamise osas

vastuoluline. Kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole nõutava kahju suurust täielikult

tõendanud, ei ole maakohtu otsusest võimalik aru saada, kas üldse ja kui jah, siis millises

ulatuses on maakohus kahjuhüvitist VÕS §-le 140 tuginedes vähendanud.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei kuulu kostjalt välja mõistetav kahjuhüvitis

suurusega 6202,70 eurot VÕS § 140 alusel vähendamisele. Põhjendatud ei ole võrrelda

kahjuhüvitise suurust üksnes ühe konditsioneeri pumba maksumusega. Kostja poolt

töövõtulepingu alusel teostatavate tööde hind oli lepingu p 3.1 järgi 338 428 eurot, mistõttu ei

ole kahjuhüvitis võrreldes lepingu alusel teostatavate tööde maksumusega liiga suur.

Kahjuhüvitist ei muuda ebaõiglaseks ka asjaolu, et tegemist oli varjatud puudusega, mida ei

tundnud töö vastuvõtmisel ära kumbki töövõtulepingu pooltest. Kindlustusvõtja kasutas

konditsioneeri ettenähtud otstarbel ning ta sai eeldada, et paigaldatud konditsioneer on

töökorras ning selle kasutamine ei tekita kahju korteri siseviimistlusele. Kostja olukorda

tasakaalustab ka see, et kostjal on võimalik esitada tagasinõue konditsioneeri tarninud isiku

või konditsioneeri tootja vastu. Halvale majanduslikule olukorrale ei ole kostja kahjuhüvitise

vähendamist nõudes tuginenud.

Kostja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et kindlustusvõtja (arendaja) ei ole midagi valesti

teinud (ringkonnakohtu istungi protokoll 00:42:22) ja ei ole asja arutamise käigus esile toonud

kindlustusvõtja sellist tegevust või tegevusetust, mis annaks kohtule aluse vähendada

kindlustushüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel.

17. Seega tuleb hagi rahuldada täielikult ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 6202,70

eurot ja viivis põhinõudelt. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus

mõistis kostjalt perioodil 30. aprill 2022 – 24. aprill 2023 välja viivisena 537,58 eurot. Kostja

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Maakohtu otsuse muutmise tõttu muudab ringkonnakohus maakohtu otsust

menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Hagi ja hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamise tõttu tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta TsMS §

162 lg 1 alusel kostja kanda.

19. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud

(TsMS § 175 lg 1).

Ringkonnakohus määrab kindlaks ka kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate

menetluskulude rahalise suuruse.

Menetluskulude nimekirjade (dtl 207, 286) kohaselt on hageja menetluskulu suuruseks

maakohtus 1971 eurot, sh riigilõiv 665 eurot ja ringkonnakohtus 1449 eurot, sh riigilõiv 595

eurot ja sõidukulu kohtuistungile 118 eurot. Hagejale on osutatud õigusabi maakohtus

hinnaga 120 eurot/h ja ringkonnakohtus 150 eurot/h, hind ei sisalda käibemaksu.

Ringkonnakohus leiab, et hageja kulutused õigusabile on kooskõlas vaidluse sisu ja asja

keerukusega, koostatud menetlusdokumentide mahuga, seega põhjendatud ja vajalikud (TsMS

§ 175 lg 1). Õigusabi on osutatud keskmise tunnitasu määraga. Kuigi hageja esindaja ei ole

advokaat, on tema sõidukulu välja mõistmisel arvestades Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr

2-22-3963 põhjendatud lähtuda Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude

hüvitamise korra § 17 lg-st 2, mille kohaselt sõiduki kasutamise kulud hüvitatakse advokaadi

taotluse alusel summas 0,30 eurot läbitud kilomeetri kohta. Seega on hageja esindaja

sõidukulud põhjendatud kulu.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus 1971 eurot ja

ringkonnakohtus 1449 eurot, samuti viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

menetluskuludelt.

(allkirjastatud digitaalselt)