1-24-5526/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mail 2025.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-24-5526 (22230100608)

Kohtukoosseis

eesistuja kohtunik Karin Olentšenko, rahvakohtunikud

Anne-Ly Hussar ja Kristiine Visse

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Kriminaalasi

Robert Ronimoisi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Joonatan Hallik

Süüdistatav

Robert Ronimois - ik 50008055228, emakeeleks xxx

keel, xxx kodanik, xxx haridusega, kannab karistust Viru

Vanglas, elukoht vabaduses: xxx, xxx; kaks kehtivat

kriminaalkaristust: 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega

1-18-10281 KarS §§ 184 lg 2 p 1,2; 199 lg 1 ja 121 lg 1

järgi vangistusega 4 aastat tingimisi KarS § 74 alusel 4-

aastase katseajaga (20.05.2021 kohtumäärusega

pikendatud katseaega 2 kuu võrra); 28.09.2020 Viru

Maakohtu otsusega 1-20-6860 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

rahalise karistusega 1800 eurot, moodustati liitkaristus

eelmise karistusega;

01.03.2023 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele,

kannab karistust Viru vanglas alates 20.04.2023.a;

oli kahtlustatavana kinnipeetud 26.01.2023, tõkendina

vahistamine kuni 26.05.2023

Kaitsja

vandeadvokaat Silver Reinsaar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 315, 318, 319 kohus otsustas

Süüdi tunnistada Robert Ronimois KarS § 184 lg 2 p 2 järgi (narkootilise aine

amfetamiini käitlemises 29.06.2022 ja 26.01.2023) ja mõista talle karistuseks vangistus 3

aastat 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses 26.01.-19.04.2023 viibitud 84

päeva, kandmisele kuulub vangistus 3 aastat 3 kuud 6 päeva.

KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust 27.12.2018 Viru Maakohtu otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga moodustab

1 aasta 9 kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks Robert Ronimoisile vangistus 5

aastat 6 päeva karistuse kandmise algusega 20.05.2025.a.

Konfiskeerimine

KarS § 184 lg 5 p 2, § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo saadud vara ning KarS § 84

alusel välja mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses Robert Ronimoisilt riigituludesse

550 eurot.

KarS § 84 alusel riigituludesse välja mõistetud 550 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK

EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK

EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 3,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Robert Ronimoisilt riigieelarve

tuludesse menetluskulud: ekspertiisitasud kogusummas 1017 eurot ja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda DNA-ekspertiisi nr xxx maksumus 570 eurot.

Menetluskulud kogusummas 3232 eurot võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004,

SWEDBANK EE522200221013264447, LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV

PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber xxx.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Jätta rahuldamata Robert Ronimoisi kaitsja poolt esitatud taotlus süüteomenetluses tekitatud

kahju hüvitamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks.

Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel:

- Ekspertiisist (akt nr xxx) järele jäänud aine pakendist „Robi-1“, s.o pruun pehme ainemass

massiga 48,19 grammi, milles 1,01 grammi puhast amfetamiini, asub hoiul Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (lk 50-51) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja §

191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel

kasutamiseks või hävitamiseks.

- Ekspertiisist (akt nr xxx) järele jäänud ained pakenditest F LO-1, LO-6, LO8 ja LO-12, s.o

beež pulber massiga 441,5 grammi, milles 5,74 grammi puhast amfetamiini; beež pulber

massiga 9,84 grammi, milles 0,17 grammi puhast amfetamiini; pruunikasbeež kokkupressitud

pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini; seente viljakehad

massiga 1,03 grammi ja viljakehad massiga 5,05 grammi, mis sisaldavad

psülotsübiini/psilotsiini, asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas (lk

127) – konfiskeerida KarS § 83 lg 4 ja § 191 alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta

ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks.

- 05.08.2022 ekspertiisiaktiga tagastatud pakend „MUSTANG“ kirjega paberkott, milles

vaakumpakend ja salvrätik (pakend Robi-1) asub hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn (akt nr xxx, lk 234) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1

alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

- Robert Ronimoisi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud 2 tk vaakumpakendit (pakend F

LO-1); Stollar Model BVS500 vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-2);

Beurer GMBH köögikaal (pakend F LO-3); digitaalkaal (pakend F LO-4); Stollar

vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-5); kilepakend ja kilekott (pakend F LO-

6); tühjad kasutamata vaakumpakendid (pakend F LO-7); fooliumnutsakas (pakend F LO-8);

kolm soonkinnisega kilekotti (pakend F LO12); paberileht käsikirjaliste märkmetega (pakend

F LO-13) asuvad hoiul PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6,

Tallinn (akt nr xxx, lk 234) – konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3

p 4 alusel.

- X.V mobiiltelefoni Apple iPhone 12 (A2403) koopiafail, raportfail, töödeldud andmestik ja

jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (lk

142) – kustutada.

- Robert Ronimois mobiiltelefonide Apple iPhone 11 ProMax (A2218) ja Apple iPhone Xs

(A2097) koopiafailid, raportfailid, töödeldud andmestik ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei-

ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas (lk 143-144) – kustutada.

- DVD-R ja CD-R plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

1. Robert Ronimoisi (Ronimois) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on eelnevalt Viru

Maakohtu 27.12.2018. a otsusega nr 1-18-10281 süüdi mõistetud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas taas ebaseaduslikult kohtueelse

menetlusega täpselt tuvastamata ajast alates, kuid vähemalt alates 29.06.2022 kuni tema

kinnipidamiseni 26.01.2023. a, täpselt tuvastamata kohas ja isikutelt suures koguses (s.o

narkootilise aine kogus, milline tekitab joobe vähemalt 10-le isikule) narkootilist ainet

amfetamiini, mida ta valdas ebaseaduslikult ning müüs narkootilist ainet edasi. Samuti on

Robert Ronimois menetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni tema kinnipidamiseni

26.01.2023 omandanud narkootilist ainet psülotsübiini/pslotsiini sisaldavaid seeni.

Osa eelnevalt omandatud narkootilisest ainest – vaakumpakendisse pakendatuna pruun pehme

ainemass massiga 48,19 grammi, mis sisaldab 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini –

müüs Robert Ronimois 29.06.2022. a kella 20.18 paiku läbi Harjumaal Xxx taga võsas asuva

peidiku edasi X.F-ile, saades vastu 550 eurot.

Osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest hoidis tema enda elukohas XXX kuni

27.01.2023. a, mil algusega kell 00.30 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti ära:

• vaakumpakend, milles beež pulber massiga 441,5 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,3%

ehk 5,74 grammi amfetamiini;

• kilepakend, milles beež pulber massiga 9,84 grammi (kuivatatult), mis sisaldab 1,7% ehk

0,17 grammi amfetamiini;

• fooliumnutsakas, milles pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis

sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini;

• soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 1,03 grammi ja kahes

soonsulguriga kilekotis olevad kuivanud seente viljakehad massiga 5,05 grammi sisaldavad

psülotsübiini/

psilotsiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2

p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine,

valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine,

töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu,

tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine

kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Amfetamiin ning psilotsübiin (k.a psilotsübiini sisaldavad seened) kuuluvad NPALS § 31 lõike

1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu

võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil

käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest

piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Psilotsübiini sisaldavate seente puhul piisab

kümnele inimesele joobe tekitamiseks 15 grammist ning 1,3 grammist amfetamiinist.

Nii käitles Robert Ronimois narkootilist ainet amfetamiini koguses, mis tekitaks narkojoovet

77 inimesele ning psilotsiini/ psilotsübiini sisaldavatest seeni koguses, mis tekitaks

narkojoobe 4 inimesele. Seega käitles Robert Ronimois narkootilisi aineid koguses, mis

tekitaks narkojoobe 81 inimesele (77+4), s.o suures koguses.

Seega Robert Ronimois isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos

sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, s.o

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUMENETLUS

2. Kohtuistungil Robert Ronimois ennast süüdi ei tunnistanud.

Kaitsja hinnangul ei ole kummaski episoodis süüdistus põhjendatud ning kaitsja taotleb

õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist.

Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: tunnistaja X.F ja ekspert Mailis

Tõnisson.

Tunnistaja X.V keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, sest see võib kahjustada tema enda

huve seoses kohtuasjaga; süüdistatav on tema elukaaslane alates 2020 detsembrist, ka

praegusel ajal.

Kohus uuris ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda.

Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud

tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole

vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid nendele hinnangu andmisel.

Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused

3. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik

kohtule esitatud tõendid on lubatavad.

29.06.2022 episood

4. Vaidlus puudub selles, et 29.06.2022 Robert Ronimoisile etteheidetavas episoodis

osundatud X.F-i puhul oli tegemist matkijaga.

5. Tunnistaja X.F-i ütluste kohaselt tunneb Robert Ronimoisi, on tema käest ostnud

narkootilist ainet kanepit, politseiga koostööd tehes ka amfetamiini. Hakkas politseiga tegema

koostööd siis, kui politsei ta narkootiliste ainete käitlemise eest kätte sai, võis olla 2022

kevadel. Politseiga koostöö nägi ette seda, et ta suhtleb Robertiga ja proovib tema käest osta

narkootilist ainet kanepit. Ei saanud kanepit, oli viivitus ja siis üks hetk pakkus amfetamiini ja

siis politseiga koostööl tuli otsus, et läheb seda võtma. Kui ta ei eksi, siis ostis 50 grammi

kuskil 500-600 euro eest. Robert tegi pakkumise, tema rääkis politseitöötajaga, sai

politseitöötaja käest raha ja siis läks Robertiga kokku saama. Robert võttis ta kusagilt autoga

peale ja siis läksid lennujaama juurde, kuna sinna oli amfetamiin ära peidetud. Ronimois

näitas talle koha, kuhu see pandud on, Ronimois ise autost välja ei soovinud tulla. Läks võttis

paki ära, pakk oli põõsa alla peidetud. Pani paki väikese kotikese sisse ja Robert viis ta X

keskuse juurde, sealt edasi sai kokku politseitöötajaga, kellele see amfetamiin sai samal

päeval üle antud. Suhtles Robert Ronimoisiga suhtlusplatvormi WickrMe kaudu. Ronimoisi

nimi oli seal G või midagi taolist. Robert Ronimois sõitis musta värvi BMW-ga. Teadis, et

Robert Ronimois tegeleb narkootiliste ainete käitlemisega, täpselt ei mäleta kuidas see oli, aga

läbi suhtlusvõrgustiku kas Snapchat või midagi taolist sai Ronimoisi kontakti, et tema käest

on võimalik saada heade hindadega ja siis sealt see suhtlus pihta hakkas. See teave laekus

talle enne politseiga koostöö tegemise algust. Selle matkimise aja jooksul kuni amfetamiini

saamiseni ei saanud Ronimoisilt ühtegi narkootilist ainet. On õige öelda, et selliseid olukordi

oli korduvalt, kui ta politseiga koostöö tegemise raames küsis Gilt narkootilist ainet, kuid ei

saanud mida küsis. Kohati oli politsei initsiatiiv selleks, et ta suhtleks Giga niivõrd sagedane,

et see häiris pisut tema elu. Kõik suhtlus sai üles pildistatud ja saadetud politseiametnikule.

Teadis Ronimoisi nime ja nägu juba enne seda kui teda ennast kinni peeti. Kui ta ei eksi, nägi

Ronimoisi nägu siis, kui pidi viima raha kanepi eest, mida tema käest sai. Teab nime järgi A

K. On saanud ühe korra sealt F maja lähedusest teetrofina kanepit. Tal kujunes mõte hakata

politseiga koostööd tegema sellepärast, et V. V ütles talle järgmisel hommikul pärast tema

endaga seotud menetluses toimunud ülekuulamist, et tal on reaalne saada 7 aastat vangistust ja

usub, et iga inimene saab aru, et kui selline asi ette pannakse, siis see paneb nii-öelda

võimalusi otsima. Tema karistus oli väiksem kui 7 aastat.

6. Süüdistatava kaitsja hinnangul ei toimunud X.F-iga seonduvas episoodis matkimine

seaduslikult, kuna aset on leidnud lubamatu teoprovokatsioon. Kaitsja osundas, et X.F-ile

tehti õigusvastane soodustus, jättes kriminaalmenetluse toimetamata X.F-i poolt Robert

Ronimoisilt väidetavalt saadud narkootilise aine käitlemise osas, jälitustoimingu teostamiseks

eksitati X.F-i maksvusele pääsenud karistuspraktika suhtes ning sunniti X.F-i otsima Robert

Ronimoisiga kontakti niivõrd sageli, et see hakkas segama nii matkija kui ka Robert

Ronimoisi igapäevaelu.

7. Hindamaks eespool toodud kaitsja etteheiteid ning ka tunnistaja ütlusi, mille kohaselt oli

politsei initsiatiiv selleks, et ta suhtleks Giga kohati niivõrd sagedane, et see häiris pisut tema

elu, kontrollib kohus nii esmalt matkimise õiguspärasust ning seejärel peatub süüdistatava

ütlustel, kõrvutades neid asjas kogutud tõenditega.

8. KrMS § 1268 lg 1 kohaselt on kuriteo matkimine kohtu loal kuriteotunnustega teo

toimepanemine, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 3 ettenähtud piiranguid.

Kohtule on esitatud 20.03.2023 koostatud jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvalt on

KrMS § 1264 lg 5, 1267 lg 1 ja 1268 lg 1 sätestatud jälitustoimingute teostamiste aluseks

ajavahemikul 01.06.2022-26.01.2023 olnud Harju Maakohtu eeluurimiskohtunike

kohtumäärused kuupäevadega 01.06.2022 (ajavahemik 01.06.2022-31.07.2022), 28.07.2022

(ajavahemik 01.08.2022-30.09.2022), 30.09.2022 (ajavahemik 01.10.2022-30.11.2022) ja

29.11.2022 (ajavahemik 01.12.2022-30.01.2023), kuriteo matkijaks on olnud X.F.

9. Kuna eelviidatud jälitusprotokolli kaitsja ei vaidlustanud ja jälitusprotokollis loetletud

eeluurimiskohtunike kohtumäärusi asja materjalide juurde esitatud ei ole, saabki kohus

lähtuda 20.03.2023 protokollis kajastatust.

Eelviidatud jälitusprotokollist lähtuvalt toimus süüdistuses kirjeldatud teo matkimine

järelikult kohtu loal. Samuti toimus eeluurimiskohtuniku määruse alusel üldkasutatava

elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe

salajane pealtkuulamine või -vaatamine (KrMS § 1267 lg 1).

10. Nii teabe salajaseks pealtkuulamiseks või -vaatamiseks kui ka kuriteo matkimiseks annab

eeluurimiskohtunik loa kuni kaheks kuuks ning nimetatud tähtaja möödumisel võib

eeluurimiskohtunik seda pikendada kuni kahe kuu kaupa (KrMS § 1267 lg 3 ja § 1268 lg 3).

Jälitusprotokollist nähtub, et ka jälitustoimingu tähtaja pikendamine on toimunud õiguslikel

alustel, mistõttu saab kohus võtta jälitustoimingu protokollis kajastatu aluseks süüdistatava

käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmiseks.

11. 20.03.2023 koostatud jälitusprotokollis on kajastatud järgnev:

- 28.06.2022 kell 21:50 kirjutas suhtlusrakenduses WickrMe kasutaja Gi (Robert Ronimois)

matkijale, kes kasutab antud suhtlusrakenduses kasutajanime X, et praegu on speedi pakkuda

50/550 ja 100/850.

- 29.06.2022 kell 18:21 vastab X, et 50 tahaks, et tal semu tahab seda ja tal tunni jooksul vaja.

Gi vastab, et saab ikka, et kus oled. X vastab, et läheb võtab semult raha. Gi vastab, et käime

koos, et võtab ta 5 minuti pärast peale. X küsib, et kas peavad järgi koos minema või mis ning

Gi vastab, et kui kokku saavad, siis ütleb. Edasi ütleb Gi, et sa suht kadunud poiss olnud ning

X vastab, et ta on terve juuni tööl käinud, et sinu võla kõrval muid võlgu ka mida vaja tasuda.

Edasi küsib X, et kaua tal läheks, Gi vastab 10 minutit ning küsib, et kas X tuleb sõbraga koos,

et siis ta näeb, et ei ole ment vähemalt (kell 19:48).

- 29.06.2022 kella 20:00 ajal sai matkija politseiametnikelt sularaha 550 eurot.

- 29.06.2022 Robert Ronimoisi suhtes teostatud varjatud jälgimise käigus tuvastati, et kell

19:19 sisenes R. Ronimois XXX 84a, Tallinn asuvasse maja alla garaaži, käes nutus keeratud

tühja kilekotti meenutav ese ning kell 19:25 sõitis eelnimetatud garaažist välja sõiduk BMW

reg nr xxx, mille roolis oli R. Ronimois ning alustas sõitu Tartu suunas. Kell 19:30 parkis R.

Ronimois sõiduki Mõigus, Xxx taga Kanali tee ääres võsa kõrvale, väljus, läks murdunud puu

alla, kus kummardus, sobras ning istus tagasi sõidukisse ja alustas sõitmist. Peale R.

Ronimoisi lahkumist kontrolliti Xxx tagust võsa murdunud puu juurest ning leiti umbes 50

grammi suurune vaakumkiles pakk, milles valge-kollasesegu värvi tundmatu aine. Kell 20:02

parkis R. Ronimois sõiduki xxx, Tallinn asuvasse parklasse, kus kõrvalistmele istus matkija

X.F, alustati sõitmist Xxx ääres asuva võsani, X.F jalutas murdunud puud juurde, kus kell

19:30 käis R. Ronimois. Oli näha, et X.F kummardus, R. Ronimois ootas juhikohal. Kell

20:19 istus X.F sõidukisse ning BMW sõitis minema. Kell 20:22 peatus BMW xxx, kus X.F

väljus kõrvalistmelt ja R. Ronimois jätkas sõitmist. Kell 20:26 sõitis R. Ronimois XXX,

Tallinn kortermaja maa-alusesse garaaži ning kell 20:27 sisenes maja trepikotta.

Matkija ja R. Ronimoisi vahel on kuriteo matkimise läbiviimise käigus salvestatud

omavaheline vestlus (välja toodud vestluse osad, mis omavad tähtsust kriminaalmenetluses).

Kokkuvõtvalt nähtub matkija ja R. Ronimoisi vahelisest vestlusest, et nad ei ole ammu näinud

ning matkija küsimuse peale, et kuidas Ronimoisil endal läheb, vastab Ronimois, et vaikselt.

Matkija küsib, et kas üldse ei liigu midagi, vastab Ronimois, et ei. Matkija küsib, et kas on

hea asi ning Ronimois vastab, et ta ei tea, ta ise ei tee, aga arvab küll. Edasi võib vestlusest

aru saada, et Ronimoisil on kokkupuude politseiga ning ta küsib matkijalt, et ega tal saba taga

ei olnud, matkija vastab, et ta ei tea, ei ole jälginud. Edasi räägib matkija, et tal mõned kuud

tagasi joosti mingid inimesed järjest maha ja siis ta hakkas ise mõtlema, et millal tema ukse

taga ollakse. Ronimois küsib, et kas matkija ei ole kunagi vahele jäänud ning matkija vastab,

et tänava smokemisel. Edasi ütleb Ronimois, et mine võta sealt kus need kaks puud hargnevad

niimoodi, maa sees. Matkija küsib, et mis sellest võla asjast sai ning Ronimois küsib, et

millisest, kas sellest, mis matkija pärast tekkis ning matkija vastas jaatavalt. Ronimois vastas,

et sai selle makstud.

12. Jälitustoimingu protokollis kajastatu on kooskõlas tunnistaja X.F-i (matkija) ütlustega

osas, mis puudutavad R. Ronimoisilt amfetamiini ostmist (suhtlus suhtlusplatvormi WickrMe

kaudu, kokkusaamine, lennujaama juurde sõitmine R. Ronimoisi autos, Ronimois näitas talle

koha, kuhu amfetamiin pandud oli – põõsa alla, Ronimois ise sõidukist ei väljunud, koos

tagasi sõitmine).

Süüdistatav Robert Ronimois ega tema kaitsja ei ole eelmärgitud tegevusele ka vastuväiteid

esitanud, mistõttu loeb kohus sellekohase tegevuse tõendatuks.

13. Kuigi süüdistatava R. Ronimoisi ütluste kohaselt oli X.F-i kirjutamine üpris pidev,

iganädalane umbes, küsis, kas narkootilisi aineid on saadaval ja kas on võimalik, ei leia

kohus, et matkimise läbiviimisel oleks toimunud kaitsja poolt osundatud teoprovokatsioon.

Riigikohtu praktikas on kuriteo matkimise lubatud piiride käsitlemisel leitud, et mitmed

süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist

n-ö passiivse menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see

varem vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku

kuritegeliku käitumise kohta. Arvesse tuleb samuti võtta kahtlustatava teovalmidust ja tema

enda initsiatiivil ettevõetud käitumisakte ehk teisisõnu, tema individuaalse osalemise ulatust

(Riigikohtu lahend 1-16-1036 p 14.1).

14. Kohus lähtub eespool viidatud jälitusprotokollis kajastatud R. Ronimoisi ja matkija

omavahelisest vestlusest suhtlusrakenduses WickrMe, kus 29.06.2022 kell 19:34 kirjutab R.

Ronimois (Gi) X.F-ile (X), et sa suht kadunud poiss olnud. Juba ainuüksi selline küsimus ei

kinnita kuidagi R. Ronimoisi väidet X.F-i pideva kirjutamise vms kontakti otsimise kohta, mis

oleks R. Ronimoisi tüüdanud ning mis oli väidetavalt põhjuseks X.F-iga kokku saamiseks.

Samuti ei ole kuidagi usutav, et R. Ronimoisi oleks häirinud isik, kes talle võlgu on. Nimelt

nähtub nendevahelisest vestlusest seegi, kuidas vastuseks R. Ronimoisi lausele, et sa suht

kadunud poiss olnud, vastab X.F, et ta on käinud terve juuni tööl, et sinu võla kõrval muid

võlgu ka mida vaja tasuda. Ka nende omavahelises vestluses pärast kokku saamist nähtub, et

nad ei ole ammu näinud. Nii alustab matkija vestlust lausega, et no you, polegi ammu näinud

ning R. Ronimois ei räägi vastuseks midagi sellist, et miks sa kogu aeg helistad vms. Toimub

tavapärane vestlus isikute vahel, kes tõesti ei ole ammu suhelnud (nt R. Ronimois küsib, kus

matkija töötab ning matkija küsib, kuidas endal siis?). Sellised vestlused kinnitavad kohtule,

et mingit omavahelist tihedat suhtlust juunis 2022 süüdistatava ja matkija vahel ei toimunud

ning seega ei saanud matkija poolt toimuda ka R. Ronimoisis süüteo toimepanemise tahtluse

tekitamist.

15. Usutavad ei ole R. Ronimoisi ütlused ka osas, et tema teada ei sisaldanud matkijale

müüdud pulber amfetamiini, et tahtis petta X.F-i. Kohtu hinnangul juhul, kui R. Ronimois ei

oleks teadnud müüdava aine sisaldust, ei oleks ta matkijaga kohtudes muretsenud sellepärast,

et keegi neid jälitab (nt küsis R. Ronimois matkijalt, et tra saba taga ei ole vist?, matkija

vastab, et ma küll ei näe, ma ei tea sa jälgid, ma ei ole jälginud nii) või mõelnud välja

keeruka plaani matkijale müüdava aine üle andmiseks (kohtumisele eelnev aine peitmine

kodust eemale puu alla, siis matkijaga peidukohta tagasi sõitmine, ise autost mitte välja

tulemine). Kohus nõustub prokuröriga, et ei ole eluliselt usutav, et kui R. Ronimoisi ainus

soov oleks olnud tülikast matkijast vabaneda, oleks ta valinud keerulise ja riskantse skeemi

valeaine müügiga, oluliselt lihtsam ja loogilisem käitumine oleks olnud matkijaga suhtlemise

lõpetamine – nt blokeerimine, kontaktide kustutamine või lihtsalt edasine ignoreerimine.

16. Tõendatud on seegi, et 29.06.2022 R. Ronimoisi poolt matkijale müüdud aine sisaldas

2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini.

Vastavalt 29.06.2022 koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või lähteaine üleandmise-

vastuvõtmise aktile andis X.F PPA Põhja prefektuuri vanemuurijale üle puna-valget värvi

paberkoti „Mustang“ kirjega, mille see üks läbipaistev vaakumpakend, mille sees tundmatu

kollakas-valget värvi pasta laadne aine (kogukaaluga 56,5 grammi). Üleandmise asjaoludena

on märgitud kuriteo matkimisega üle antud aine, mis on saadud 29.06.2022 kella 20:15 paiku

aadressil Xxxa, Tallinn asuva puu juurest, kuhu toimetas R. Ronimoisi saadud juhised. Puna-

valget värvi paberkott koos selle sees oleva vaakumpakendiga tundmatu ainega pakendatud

paberkotti ning markeeritud kui „Robi-1“. Aktile on lisatud ka fototabel paberkotist,

vaakumpakendist ja vaakumpakendi sees olevast kollakat värvi pastelsest ainest.

17. Vastavalt 19.07.2022 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx saadi vaakumpakendilt (milles oli

aine ja mis oli paberkotis, pakend Robi-1) võetud esimesest proovist (proov xxx) DNA-

analüüsil osaline profiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemusi andnud lookuste alusel

ei saa kindlalt välistada Robert Ronimoisilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles

segaproovis.

Vastavalt 05.04.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx eelnevalt määratud DNA-ekspertiisi

(akt xxx) käigus analüüsitud proovist A222272 saadud DNA-segaprofiili alusel arvutati

tõepärasuhe ning arvamuse kohaselt on 108 korda tõenäosem see, et proovis A222272 leiduva

bioloogilise materjali allikaks on Robert Ronimois ja üks tundmatu isik võrreldes sellega, kui

bioloogilise materjali allikaks on kaks juhuslikult valitud tundmatut isikut.

18. Vastavalt 05.08.2022 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx sisaldab ekspertiisiks esitatud

pruun pehme ainemass massiga 48,19 g (pakend Robi-1) 2,1% amfetamiini, ainemassis

sisaldub 1,01 g amfetamiini.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1

kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 on vastu võetud

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ ning nimetatud määruse lisa ühes on toodud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ja ainerühmade nimekirjad. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

19. Seega on tõendamist leidnud, et 29.06.2022 müüs Robert Ronimois tasu eest X.F-ile

narkootilist ainet.

20. Samuti ei leia kohus, et kaitsja poolt toodud väited menetleja tegevuse kohta kohtueelses

menetluses (jätta matkimise eesmärgi saavutamiseks kriminaalmenetlus toimetamata matkija

poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise osas ning jälitustoimingu teostamise

saavutamiseks matkija eksitamist maksvusele pääsenud karistuspraktika suhtes, nö

hirmutamine 7-aastase vangistusega) tooksid kaasa jälitustoimingu käigus saadud tõendite

lubamatuks tunnistamise ja mõjutaksid kuidagi R. Ronimoisi vastutust tema enda poolt

sooritatud teo eest.

21. X.F-i ütluste kohaselt nõustus ta matkijaks olemisega, et saada väiksem karistus tema

enda poolt sooritatud süüteo eest

Harju Maakohtu 18.01.2023 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-22-6735 tunnistati X.F

kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati mais 2022 aset

leidnud teo eest 3 aasta ja 2-kuulise vangistusega, mis KarS § 73 lg 1,3 alusel jäeti tingimisi

täitmisele pööramata, kui X.F ei pane 3 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 184 lg 2 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Seega on

asjakohatu rõhuda kaitsja poolt sellele, justkui oleks menetleja poolt toimunud X.F-i

hirmutamine 7-aastase vangistusega, kuna 7-aastane vangistus ei ole KarS § 184 lg 2

koosseisu täitmisel isegi mitte keskmääras kohaldatav karistus.

22. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et süüdistuses märgitu, mille kohaselt Robert Ronimois

müüs 29.06.2022. a kella 20.18 paiku läbi Harjumaal Xxx taga võsas asuva peidiku edasi X.F-

ile ainemassi massiga 48,19 grammi, mis sisaldab 2,1% ehk 1,01 grammi puhast amfetamiini,

saades vastu 550 eurot, on tõendatud.

27.01.2023 episood

23. Antud episoodi juures on olulisemaks tõendiks läbiotsimisprotokoll.

Vastavalt 27.01.2023 koostatud läbiotsimisprotokollile oli läbiotsimise kohaks kahtlustatavate

Robert Ronimoisi ja X.V elukoht aadressil XXX. Enne läbiotsimist tehti Robert Ronimoisile

ja X.V-le ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed või muud

ebaseaduslikud esemed.

R. Ronimoisi vastus ettepanekule: „Annan vabatahtlikult välja kraanikausi alt sahtlist ühe

tühja vaakumpakendi ja käitlemisvahendeid, laua pealt vaakumpakend, mille sees on

amfetamiini ja kreatiini segu, millest ca 290 grammi on amfetamiin“.

X.V vastus ettepanekule: „Mul ei ole midagi ebaseaduslikku välja anda“.

Läbiotsimise ajal viibis korteris X.V X.V.

24. Läbiotsimisel R. Roinimoisi poolt vabatahtlikult välja antud esemed:

- Köögilaua pealt vaakumpakend valget värvi pulbrilise ainega. Kaal koos pakendiga 519

grammi (pakend F LO-1);

- Kraanikausi alt kapist Stollar Model BVS500 vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend

F LO-2);

- Vasakpoolsest köögikapi ülemiselt riiulilt Beurer GMBH köögikaal (pakend F LO-3);

- Köögi tasapinnalt aine jääkidega digitaalkaal (pakend F LO-4);

- Köögi tasapinnalt Stollar vaakumpakendaja koos toitejuhtmega (pakend F LO-5);

- Köögi prügikastist aine jääkidega vaakumpakend (pakend F LO-6);

- Köögi kraanikausi alt kapist tühjad kasutamata vaakumpakendid (pakend F LO-7).

Läbiotsimisega leitud ja ära võetud esemed:

- Köögi laualt fooliumnutsakas valge pulbrilise ainega (pakend F LO-8);

- Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist nukiraud (pakend F LO-9);

- Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist viis „Myphone“ mobiiltelefoni (pakend F

LO-10);

- Köögi kraanikausi alt kapist musta värvi kastist üks Elisa kõnekaart, kaks kõnekaardi

ümbrist (Elisa), kas Zen kõnekaarti ja üks Zen kõnekaardi ümbris (pakend F LO-11);

- Elutoa põrandalt musta värvi seljakotist kolm soonkinnitusega kilekotti kuivanud seentega

(pakend F LO-12);

- Magamistoast voodi kõrvalt öökapi sahtlist üks paberileht käsikirjaliste märkmetega (pakend

F LO-13);

- Magamistoast voodi pealt pihuarvuti Iphone 12 (märgistatud kirjega 6217509).

Nii X.V kui ka Robert Ronimois on läbiotsimisprotokollis enda allkirjaga kinnitanud, et on

protokolliga tutvunud, arusaadav ja märkused puuduvad.

25. Läbiotsimisprotokollile on lisatud ka fototabel Robert Ronimoisi ja X.V elukohast

aadressil XXX ning sealt leitud esemetest ja ainetest.

26. Kahtlusteta on tõendatud läbiotsimise käigus ära võetud pulbrilise aine ja kuivanud seente

koostis.

Vastavalt 09.03.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx sisaldab ekspertiisiks esitatud:

- beež pulber massiga 441,5 g (pakend F LO-1) 1,3% amfetamiini, pulbris sisaldub 5,74 g

amfetamiini;

- beež pulber massiga 9,84 g kilepakendi seintel (pakend F LO-6) 1,7% amfetamiini, pulbris

sisaldub 0,17 g amfetamiini;

- pruunikasbeež kokkupressitud pulber massiga 3,19 g fooliumvoldikus (pakend F LO-8)

sisaldab jälgedena (alla 1%) amfetamiini.

Kuivanud pruunikashallid seente viljakehad massiga 1,03 g väiksemas soonsulguriga kilekotis

ning kuivanud pruunikashallid seente viljakehad massiga kokku 5,05 g kahes suuremas

soonsulguriga kilekotis (pakend F LO-12) sisaldavad psilotsübiini/psilotsiini, mille

protsentuaalset sisaldust ei määratud, kuna EKEI-l puudub vastav metoodika.

27. Seega sisaldas R. Ronimoisi ja tema elukaaslase elukohast leitud ja ära võetud pulbriline

aine amfetamiini (kokku vähemalt 5,91 grammi). Nagu kohus juba eespool punktis 29 märkis,

kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

28. Süüdistatava Robert Ronimoisi ütluste kohaselt oli korterist leitud pakend X.V oma.

Vastuseks küsimusele, et läbiotsimisprotokolli kohaselt on ta läbiotsimisel avaldanud, et

kõnealune pakend sisaldab 290g amfetamiini, et kust selline info talle teada oli, vastas

süüdistatav, et enne kui ta kinni peeti, siis X.V oli vahetult enne seda talle öelnud, enne kui

X.V seda pakendas. Ta elas seal, paratamatult nägi, kus need asjad on. Need ei olnud otseselt

nagu kuskile peidetud. Tema ise ei teinud selle aine või pakendiga midagi.

29. Kohus asub seisukohale, et amfetamiini käitlemist antud episoodis saab ette heita Robert

Ronimoisile ning seda vaatamata R. Ronimoisi vastupidistele ütlustele ning tema kaitsja poolt

osundatule, mille kohaselt läbiotsimise käigus äravõetud pakendi sees asunud

vaakumpakendis, milles omakorda oli aine, sisaldus X.V DNA. Sellekohase väite

tõendamiseks on kohtule esitatud kaks ekspertiisiakti.

30. Vastavalt 14.02.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx saadi vaakumpakendilt (milles oli

aine ja mis oli vaakumpakendis, pakend F LO-1) võetud esimesest proovist (proov A230420)

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa

kindlalt välistada X.V-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Robert

Ronimoisi DNA-profiil ei ole seostatav sellest proovist saadud DNA-segaprofiiliga.

31. Vastavalt 20.03.2023 koostatud ekspertiisiaktile nr xxx eelnevalt määratud DNA-

ekspertiisi (akt xxx) käigus analüüsitud proovist A230420 saadud DNA-segaprofiili alusel

arvutati tõepärasuhe ning arvamuse kohaselt on 1016 korda tõenäosem see, et proovis

A230420 leiduva bioloogilise materjali allikaks on X.V ja kaks tundmatut isikut võrreldes

sellega, kui bioloogilise materjali allikaks on kolm juhuslikult valitud tundmatut isikut.

32. Eelviidatud ekspertiisiaktid küll ei toeta Robert Ronimoisi otsest kokkupuudet konkreetse

aine või pakendiga, kuid nimetatu ei välista kuidagi Robert Ronimoisi seost tema elukohast

leitud ja ära võetud amfetamiiniga.

Olukorras, kus Robert Ronimois näitab menetlejale ise pulbrilise ainega vaakumpakendi

asukohad ning nimetab ka pakendi sisu koostisained ja täpse koguse, ei saanud ta olla lihtsalt

nö kõrvalseisja, vaid amfetamiini käitleja.

Kuna süüdistus ei hõlma aga R. Ronimoisi elukaaslasele etteheidetavat tegu, ei hakka kohus

ka analüüsima, mis rolli antud episoodis täitis R. Ronimoisi X.V, kes ütluste andmisest

keeldus. Kaitsja poolt osundatu, et tunnistaja X.V keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, sest

see võib kahjustada tema enda huve seoses kohtuasjaga, ei saa samuti olla määravaks R.

Ronimoisile etteheidetava teo analüüsimisel.

33. Kohtu hinnangul kui R. Ronimois on kursis enda elukohas oleva narkootilise ainega ning

lisaks osundab ka käitlemisvahenditele (vaakumpakendaja koos toitejuhtmega), on ta pannud

toime talle etteheidetava teo. Siinjuures ei ole vähetähtis ka 29.06.2022 aset leidnud episood,

kus R. Ronimois müüs matkijale just amfetamiini, püüdes enda osalust varjata ettevaatliku ja

läbimõeldud tegevuse läbi. Kohus nõustub prokuröriga, et narkokuritegudele iseloomulikule

varjatud tegutsemisele viitavad ka Robert Ronimoisi elukohast leitud viis mobiiltelefoni ning

mitmed erinevad kõnekaardid, mille kasutamine on omaksvõetud just narkokuritegude

toimepanijate seas, sest need võimaldavad vältida jälitamist ja siduda suhtlust konkreetse

isikuga.

34. Eelnevat arvestades ei ole loogiline, et pelgalt R. Ronimoisi DNA puudumine pakendil

või tema elukaaslase tunnistajana ütluste andmisest keeldumine seoses tema enda huvide

võimaliku kahjustamisega, saaks välistada R. Ronimoisi osaluse antud episoodis. Siinjuures

tuleb arvestada sedagi, et R. Ronimoisi on varem narkootikumidega seotud süüteo eest

karistatud ning ei ole usutav, et R. Ronimois laseks rahumeelselt enda elukaaslasel nende

ühises elukohas narkootilise aineid käidelda, teades ise sellise tegevuse keelatusest ja

tagajärgedest. Samuti on R. Ronimois enda allkirjaga läbiotsimisprotokollis kinnitanud, et on

protokolliga tutvunud, arusaadav ja märkused puuduvad, st nõustus protokolli kantud

sõnastusega. Kohus ei kahtle, et juhul, kui R. Ronimoisil oleks puutumus narkootilise ainega

puudunud, oleks see kajastunud ka läbiotsimisprotokollis.

35. Kuigi puudub vaidlus, et läbiotsimise ajal viibis korteris ka R. Ronimoisi elukaaslase

X.V, ei saa antud episoodi raame narkootikumide käitlemist ette heita ka xxxle. Siinjuures

arvestab kohus juba eespool märgitut, s.o R. Ronimoisi teadlikkust nii amfetamiini asukohast

kui ka käitlemisvahenditest. Ei ole ka eluliselt usutav, et M. X.V looks ja R. Ronimoisi

korteris ulatuslikud võimalused narkootiliste ainete käitlemiseks, s.o viiks sinna narkootilise

aine, vaakumpakendid, käitlemisvahendid, mitmed telefonid jms ning nii R. Ronimois kui ka

X laseks sellel kõigel lihtsalt juhtuda.

36. Seega kokkuvõtvalt leiab kohus, et on piisavalt tõendatud süüdistuses märgitu, mille

kohaselt hoidis R. Ronimois osa eelnevalt omandatud narkootilistest ainetest tema enda

elukohas XXX kuni 27.01.2023, mil algusega kell 00.30 teostatud läbiotsimisega leiti ja võeti

ära: vaakumpakend, milles beež pulber massiga 441,5 grammi (kuivatatult), mis sisaldab

1,3% ehk 5,74 grammi amfetamiini; kilepakend, milles beež pulber massiga 9,84 grammi

(kuivatatult), mis sisaldab 1,7% ehk 0,17 grammi amfetamiini; fooliumnutsakas, milles

pruunikasbeež kokku pressitud pulber massiga 3,19 grammi, mis sisaldab jälgedena (alla 1%)

amfetamiini.

37. Küll aga leiab kohus, et puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et R. Ronimois oleks

süüdistuses näidatud ajal ja kohal hoidnud kuivanud seente viljakehasid massiga 1,03 grammi

ja kahes soonsulguriga kilekotis olevaid kuivanud seente viljakehasid massiga 5,05 grammi,

mis sisaldavaid psülotsübiini/ psilotsiini.

38. Kohus arvestab, et vastavalt läbiotsimisprotokollile leiti kolm soonkinnitusega kilekotti

kuivanud seentega elutoa põrandalt musta värvi seljakotist (pakend F LO-12).

Robert Ronimoisi ütluste kohaselt kuulub musta värvi seljakott X.V xxxle X.V-le, kes viibis

läbiotsimise ajal korteris.

39. Kohus nõustub siinkohal kaitsjaga, et kohtueelses menetluses on täielikult jäänud välja

selgitamata nende seente korterisse jõudmise asjaolud. Ei ole ümberlükatud, et seljakott

kuulus tõesti M. X.V-le, kes sellega seened ka korterisse tõi.

Siinjuures arvestab kohus sedagi, et antud menetluse raames on tuvastatav R. Ronimoisi

seotus läbivalt amfetamiiniga ning seente käitlemine pigem väljub tema tavapärasest

käitumisrutiinist seoses narkootikumidega.

Olukorras, kus puuduvad tõsikindlad tõendid nii seljakoti päritolu kohta (seega ka selle sisu

kohta) ning kriminaalasja kohtulikul uurimisel tekkinud kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada,

tuleb need kahtluste püsimajäämisel tõlgendada KrMS § 7 lg 3 kohaselt süüdistatava kasuks.

In dubio pro reo põhimõttel tuleb langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha

kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel.

Psülotsübiini/ psilotsiini sisaldavate seente käitlemise osas, mis asusid korteris seljakotis, ei

ole Ronimoisi süü tuvastatud ega tõendatud, kohus vähendab selles osas süüdistuse mahtu.

40. Samuti jätab kohus tähelepanuta Robert Ronimoisi kohta koostatud varalist seisundit

kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli, kuna see näitab üksnes Robert Ronimoisi rahalisi

vahendeid. Puudub vaidlus selles, et R. Ronimois elas koos elukaaslasega ning ei ole

välistatud, et nad jagasid nii sissetulekuid kui ka rahalisi kohustusi, mistõttu üksnes R.

Ronimoisi varalist seisundit kajastav protokoll ei pruugi näidata nende tegelikku

varanduslikku olukorda ning varalist seisundit kajastava vaatlusprotokolli alusel ei ole

prokurör kohtule taotlusi esitanud.

41. NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene

kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Arst-kohtutoksikoloogiaekspert M T poolt 04.02.2021 PPA Põhja prefektuurile edastatud

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete suurte koguste tabelist nähtub, et amfetamiini

keskmine kogus kümnele inimesele on 1300 mg (1,3 g).

42. Kohus luges tõendatuks, et Robert Ronimois käitles 6,92 grammi amfetamiini: 29.06.2022

episoodis 1,01 grammi puhast amfetamiini ning 27.01.2023 episoodis kokku 5,91 grammi

amfetamiini (5,74 grammi + 0,17 grammi). Kohtu hinnangul ei saa arvestada jääke, mis

sisaldavad alla 1% amfetamiini. Amfetamiini koguses 6,92 grammi käitlemine on suures

koguses, sest sellest kogusest piisanuks vähemalt 53 inimesele (6,92 : 0,13).

43. NPALS § 3 lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud,

välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete

ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas

seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Kuna Robert Ronimoisil puudus narkootiliste ainete käitlemiseks õiguslik alus, leiab kohus, et

Robert Ronimois käitles süüdistuses näidatud ajal ja kohas suures koguses narkootilist ainet

ebaseaduslikult.

44. Kohtu hinnangul pani Robert Ronimois teo toime otsese tahtlusega: amfetamiini sisaldus

pulbris oli suhteliselt madal, mis kinnitab Ronimoisi ütlusi, et elukaaslase ettepanekul oli

kokku segatud mingi pulber. Samas oli amfetamiini sisaldus siiski piisav selleks, et nn

petutehingut teostada. Ekspertiisiakti kohaselt amfetamiini sisaldus 1,3-1,7% on piisav joobe

tekitamiseks.

Seega Robert Ronimois, kes on ka varasemalt analoogse teo toime pannud, pidi piisavalt hästi

olema teadlik sellestki, millistel tingimustel ja korras on narkootilise aine käitlemine lubatud

ning millal mitte.

45. Kuna Robert Ronimoisi on varem Viru Maakohtu otsusega 1-18-10281 karistatud

muuhulgas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, on tema tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg

2 p 2 järgi, s.o isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo,

pani Robert Ronimois toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise.

Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistus

46. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17).

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja näinud

ainsa karistusliigina ette vangistuse 3-15 aastat. Karistuse keskmiseks määraks on seega 9

aastat.

47. Kohus arvestab karistuse määramisel eelkõige süü suurust ehk narkootilise aine kogust,

mis on võrdlemisi vähene ja madala aine sisaldusega. Teisalt arvestab kohus, et tegemist on

isikuga, kes 01.03.2023 kohtumääruse kohaselt on narkosõltlane juba 14. eluaastast ja on

tarvitanud väga erinevaid narkootilisi aineid. Kahe inkrimineeritud episoodi vahel on

tuvastatud Ronimoisi poolt kokaiini tarvitamine 10.10.2022 ning kogu see tegevus kestis

kohtu poolt narkootiliste ainete käitlemise eest 27.12.2018 kohtuotsusega määratud katseaja

jooksul.

Samuti tuleb arvestada ka seda, et Ronimoisile määratud katseaega on pikendatud

(20.05.2021 kohtumäärusega), teda on korduvalt (tulemusteta) suunatud ravile ja katseajal

toimepandud teo eest on teda juba vahepeal karistatud rahalise karistusega, st vangistust ei

pööratud täitmisele.

Kohus asub seisukohale, et on süü suurust siiski võimalik Ronimoisile mõista karistuse, mis

on alamäära lähedane, arvestades asjaolu, et ta juba alates 01.03.2023 kannab vangistust 3

aastat 10 kuud.

48. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses

viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka.

Vastavalt isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollile peeti Robert Ronimois kinni

26.01.2023 ning vahistati Harju Maakohtu 27.01.2023 kohtumääruse alusel. Harju Maakohtu

23.03.2023 määrusega pikendati Robert Ronimoisi vahi all pidamise tähtaega kuni

26.05.2023.

01.03.2023 kohtumäärus jõustus 20.04.2023, st sellest ajast kannab Ronimois karistust.

Vanglateenistuse e-kirjast nähtub, et Robert Ronimois kannab kriminaalasjas 1-18-10281

vangistust (3a 10 k) alates 20.04.2023 kuni 20.02.2027.

KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka ajavahemikul 26.01.2023 kuni 19.04.2023

vahi all eelvangistuses viibitud aeg.

49. Kuivõrd kohus mõistab karistuse katseajal toimepandud kuriteo eest, tuleb Ronimoisile

mõista liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust ärakandmata

karistuse osa võrra. Alates 20.04.2023 on Ronimois ära kandnud 2 aastat 1 kuu vangistust,

seega kandmata osa kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on 1 aasta 9 kuud vangistust.

Kohus mõistab Ronimoisile karistuseks vangistuse 3 aastat 6 kuud, millest tuleb maha arvata

eelvangistuses 26.01.-19.04.2023 viibitud 84 päeva, kandmisele jääb vangistus 3 aastat 3

kuud 6 päeva, mida tuleb suurendada ära kandmata karistuse 1 aasta 9 kuud võrra,

liitkaristuseks on vangistus 5 aastat 6 päeva, ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmise

alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

50. Kuivõrd matkimise käigus on Ronimoisile üle antud narkootilise aine eest 550 eurot

(matkija sai 29.06.2022 kella 20.00 ajal politseiametnikelt 550 eurot, tl 19), tuleb KarS § 184

lg 5 p 2, § 831 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteoga saadud vara ning KarS § 84 alusel välja

mõista konfiskeerimisele kuuluva vara väärtuses Robert Ronimoisilt riigituludesse 550 eurot,

sest seda raha ei ole leitud, ei ole arestitud, st kuriteoga saadud raha on ära tarvitatud.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

50. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1,2 kohaselt kui

isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse

seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see

tekitati vahistamisega ja kahtlustatavana kinnipidamisega.

Robert Ronimoisi kaitsja taotleb SKHS § 5 lg 1 p 1,2 alusel hüvitada Robert Ronimoisile

5485,20 eurot aja eest, mil R. Ronimois oli kahtlustatavana kinni peetud ja viibis vahi all

(kokku 84 päeva).

Kuna antud kriminaalasjas mõistis kohus Robert Ronimoisi süüdi ning arvestas KarS § 68 lg

1 alusel eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka, puudub R. Ronimoisil seaduslik alus

nõuda kahju hüvitamist ning kohus jätab vastava taotluse rahuldamata.

Menetluskulud

51. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3, 9 kohaselt

ekspertiisitasud ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha esimese astme kuriteo

toimepanemise eest.

Käesolevas kriminaalasjas on 29.06.2022 episoodiga seoses teostatud:

narkootilise aine ekspertiis nr xxx maksumusega 84 eurot;

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 456 eurot;

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 57 eurot.

27.01.2023 episoodiga seoses on teostatud:

narkootilise aine ekspertiis nr xxx maksumusega 420 eurot;

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 570 eurot (kaitsja esitatud);

DNA-ekspertiis nr xxx maksumusega 57 eurot (jäetud juba riigi kanda)

Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavalt välja mõista ekspertiiside maksumus kogusummas 1017

eurot (84+456+57+420). Kohus ei nõustu prokuröriga, et süüdistatavalt tuleb välja mõista ka

DNA-ekspertiisi nr xxx maksumus 570 eurot, kuna tegemist ei ole R. Ronimoisi süüstava

tõendiga. Selle ekspertiisiakti esitas kohtule kaitsja kui süüdistatavat õigustava tõendi,

mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta nimetatud ekspertiisi tasu riigi kanda.

Lisaks tuleb süüdistatavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista

riigituludesse esimese astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas

2215 eurot.

Arvestades menetluskulude kogusumma suurust ning Robert Ronimoisi vangistuses viibimist,

seega püsiva sissetuleku puudumist, leiab kohus, et menetluskulud kogusummas 3232 eurot

võib KrMS 180 lg 3 alusel tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtu

määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue

suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Asitõendid

52. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida

asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate

muude objektidega.

Narkootiline aine, mis oli ekspertiisiks esitatud, tuleb konfiskeerida ja jätta

ekspertiisiasutusse. Narkootiliste ainete käitlemisvahendid – pakendid, kaalud jm tuleb

konfiskeerida ja hävitada. Mobiiltelefonide koopiafailid tuleb kustutada. Salvestused jäävad

kriminaaltoimikusse.

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Rahvakohtunikud