3-25-222/15 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-222

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 20. jaanuari 2025. a

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052285439 osaliseks

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Eve

Kikkas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel Y nimi tähemärgiga Y.

4. Eemaldada digitoimikust kaebaja esitatud korduvad dokumendid vastavalt

käesoleva kohtuotsuse põhjenduste p-le 27 (dtl 33-60, 111-124 ja 126-128).

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19. juunil 2025.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 20. jaanuaril 2025 Venemaa Föderatsiooni

kodanik Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052285439. Ettekirjutuse kohaselt viibis

X Eesti Vabariigis seadusliku aluseta. Teda kohustati Eesti Vabariigist lahkuma seitsme päeva

jooksul, kuid mitte hiljem kui 27. jaanuaril 2025. Ettekirjutuses kohaldati Xle Schengeni

3-25-222

sissesõidukeeld kolmeks aastaks. X lahkus Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni 20.

jaanuaril 2025.

PPA tugines ettekirjutuses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg-le 1,

§ 72 lg-tele 11 ja 4, §-le 73, § 74 lg-le 1 ja § 11 lg-le 1, märkides kokkuvõtvalt järgmist.

Isik on ületanud talle väljastatud Schengeni viisa alusel viibimise aega 3 päeva ning talle on

selgitatud, et ta viibib Eestis ebaseaduslikult. Isiku selgituste kohaselt juhtus see

tähelepanematusest ning ta soovib Eestist ja Schengenist lahkuda esimesel võimalusel. Kuna

ei esine lahkumiskohustuse sundtäitmise aluseid, koostas PPA vabatahtliku

lahkumisettekirjutuse tähtajaga 7 päeva ning 3-aastase sissesõidukeelu lahkumisettekirjutuse

täitmise päevast arvates. Menetluse käigus tegi isik koostööd ja edastas ametnikele vajalikku

informatsiooni. Isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja

Schengeni territooriumiga. Ta oli nõus talle 3 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamisega.

2. X (kaebaja) esitas 28. jaanuaril 2025 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles vaidlustab PPA 20. jaanuari 2025. a ettekirjutust nr 1052285439. Kaebaja leiab, et

sissesõidukeelu kohaldamine ei ole proportsionaalne, sest ta ei pannud rikkumist toime

tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Ta ületas Schengeni alal viibimise aega vaid kolme päeva

võrra, olles viibimisaja pikkuse osas eksimuses. X 27. jaanuari 2025. a originaalkaebus

paberkandjal koos lisadega saabus Tartu Halduskohtusse 12. veebruaril 2025.

3. Kohus võttis 12. veebruari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse PPA 7. oktoobri 2024. a

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks nr 1052283152 osalise tühistamise nõudes, asudes

seisukohale, et kaebaja soovib vaidlustada üksnes PPA 7. oktoobri 2024. a ettekirjutuses nr

1052283152 sisalduva sissesõidukeelu kehtestamist.

PPA vastas kaebusele 12. märtsil 2025.

4. Kohus määras 12. märtsi 2025. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses.

4.1. Kaebaja esitas 9. aprillil 2025 vastuväited vastustaja esitatule ning kaebuse täienduse

koos täiendavate tõenditega (dokumentide originaalid saabusid posti teel 23. aprillil 2025.

Menetlusväline isik Y esitas 23. aprillil 2025 kohtule avalduse koos tõenditega.

4.2. Vastustaja esitas 24. aprillil 2025 täiendava kirjaliku seisukoha ja vastuväited kaebaja

esitatule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.

5.1. Kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalselt pikk järgmistel põhjustel.

Kaebaja pani rikkumise toime esmakordselt. Ta ei ole varem rikkunud rände- ega muid

õigusakte. Schengeni viisa on talle varem aastatel 2012-2024 antud neljal korral. Reisides

riiki, mis väljastas Schengeni turismiviisa (Hispaania), ei kavatsenud kaebaja seadust ega

avalikku korda rikkuda, vaid läks puhkusele, et tegeleda veespordiga. Kaebaja kahetseb oma

rikkumist siiralt.

5.2. Kaebaja pani rikkumise toime ettevaatamatusest, mitte tahtlikult. Seda on märgitud ka

ettekirjutuses. Kuna varem väljastatud viisad sisaldasid vaid kehtivusaega ilma päevade arvu

täpsustamata, ei pööranud kaebaja 65-päevasele piirangule tähelepanu, vaid arvas, et viisa

2(9)

3-25-222

kehtib kuni 29. jaanuarini 2025. Viisa väljastanud Hispaania saatkond ei teavitanud kaebajat

piirangutest.

5.3. Kaebaja on viibimisaega ületanud vaid 3 päeva. See ei ole jäme ega süstemaatiline

rikkumine ning ei ohusta avalikku korda. Nii pika sisenemiskeeluga (aasta või rohkem)

karistatakse tavaliselt pahatahtlikke rikkujaid.

5.4. Kolmeaastane sissesõidukeeld on kaebaja jaoks väga karm tagajärg, kuna mõjutab

kaebaja tulevast perekondlikku olukorda. Kaebaja on kihlatud Saksa kodanikuga, nad on

vormistanud dokumendid abielu registreerimiseks ning tahavad abielluda augustis ja elada

Saksamaal. Kaebaja on sooritanud A2 taseme saksa keele eksami ja loodab Saksamaal tööle

asuda. Schengeni viisaruumi sisenemise takistamise korral on oht, et pulmi ei toimu. Kaebaja

on juba aastaid püüelnud pere loomise poole.

5.5. Ajal, mil piirivalvurid selgitasid juhtumi asjaolusid, oli kaebaja suures stressis, pea

valutas ja surve tõusis. Enne seda oli kaebaja pidanud 3,5 tundi väljas külmas ootama

järjekorras piiripunkti lubamist. Ta muretses, kas tal on aega piiri ületamiseks ja koju

jõudmiseks – menetluse lõppedes oli piiripunkti sulgemiseni jäänud vähem kui 7 minutit.

Seega oli ta sunnitud nõustuma kõigi esitatud nõuetega, sealhulgas pika sissesõidukeeluga.

5.6. Kaebajal ei ole majanduslikke ega perekondlikke sidemeid Eesti Vabariigiga, ta ei

kavatse Eestit külastada ega tekitada Eesti Vabariigile kahju ega ebamugavusi.

5.7. Kaebaja tegi koostööd ametnikega, nagu märgitud ka ettekirjutuses, ning andis kogu

vajaliku teabe.

5.8. Alternatiivselt palub kaebaja juhtumi asjaolusid ja proportsionaalsuse põhimõtet

arvestades lühendada sisenemiskeelu tähtaega miinimumperioodini.

5.9. Vastuväidetes vastustaja vastusele märgib kaebaja järgmist. Ta viibis Eesti territooriumil

alla 1 kalendripäeva transiidi eesmärgil. Ta naases Venemaale koos oma kihlatu Y-ga ,

ületades koos piiri. Kaebaja märkis küsimustikus, et on faktilises abielus, kuna staatust

„kihlatu“ ei olnud võimalik märkida. Tal puudus igasugune võimalus tõendada oma kihlumist

ning Y-l , kes soovis täiendavaid selgitusi anda, ei lastud seda teha. Võimalust taotleda

sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist või kehtivusaja lühendamist selgitas kaebajale alles

kohus, kuid mitte politseiametnikud.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ning

esitab järgmised seisukohad.

6.1. Välismaalasel on välismaalaste seadusega (VMS) pandud kohustus kontrollida nii enda

seaduslikku viibimist kui ka töötamist Eesti Vabariigi territooriumil. Vastavalt VSS § 2 lg-le

1 peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalasel on keelatud

viibida Eestis seadusliku aluseta.

6.2. Kohustus kontrollida enda Schengenis seadusliku viibimist on seadusega pandud

välismaalasele endale. Seega pani kaebaja ise oma hoolimatu käitumisega ennast olukorda,

kus PPA pidi talle koostama ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ja kohaldama tema suhtes

sissesõidukeeldu.

6.2. VSS § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärgiks on vältida ebasoovitava

välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. Arvestades kõiki menetluse käigus

3(9)

3-25-222

kogutud kaebajaga seotud asjaolusid kogumis, oli kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamine

õiguspärane ja proportsionaalne ning selle tühistamiseks puudub alus.

6.3. Kaebaja ei esitanud küsitluse käigus PPA-le kaebuses toodud asjaolusid Saksa

kodanikuga kihlumise, augustis Saksmaal abiellumise ja Saksamaale tööle asumise kohta.

Kaebaja nõustus kolmeaastase sissesõidukeeluga ja tunnistas, et rikkumine juhtus kaebaja

enda tähelepanematuse tõttu. PPA sai sissesõidukeelu kohaldamisel arvestada nende

asjaoludega, mida kaebaja menetluse käigus PPA-le ise esitas. Kaebaja on isikuandmete

ankeedil (lk 2) märkinud, et on vabaabielus ja perekonnaliikmeid tal ei ole.

6.4. PPA tuvastas menetluse käigus kõik menetluses tähtsust omavad asjaolud ja arvestas

kaebajale sissesõidukeelu määramisel, et kaebaja saabus Schengeni liikmesriikide

territooriumile ühekordse viisaga turismi eesmärgil, et õppida surfama. Viisaga viibimisaja

lõppedes ei lahkunud kaebaja õigeaegselt Schengeni liikmesriikide territooriumilt ja viibis

Schengenis seadusliku aluseta. Kaebaja ei esitanud menetluse käigus PPA-le vastuväiteid

tema suhtes kolmeaastase sissesõidukeelu kohaldamise kohta.

6.5. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kaebaja kasutanud võimalust taotleda

Siseministeeriumile vastavat taotlust esitades sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist

tuginedes VSS § 32 lg-le 12.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja on vaidlustanud PPA ettekirjutuse (dtl 6-7) osas, millega talle kohaldati kolme

aasta pikkune sissesõidukeeld Schengeni viisaruumi.

Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud, et palub alternatiivselt sisenemiskeelu kehtivuse

lühendamist, ei ole kohus käsitanud seda kaebuse alternatiivse nõudena HKMS § 37 lg 3 ls 2

tähenduses ning on seda kaebajale 12. veebruari 2025. a määruses ka selgitanud. Halduskohtul

ei oleks volitust sellise nõude lahendamiseks (HKMS § 5 lg 1). Sissesõidukeelu kohaldamine

ning selle pikkuse määramine ning seejuures otsustamisel aluseks võetavate asjaolude

väljaselgitamine ning hindamine on PPA pädevuses (VSS § 74) ning kohus ei saa asuda

haldusorgani asemel vastavat kaalutlusotsust ise tegema ega sissesõidukeelu tähtaega muutma.

Halduskohus saab vaid tühistamiskaebuse alusel kontrollida vaidlustatud haldusakti

õiguspärasust ning vastavate aluste ilmnemisel otsustada haldusakti (praegusel juhul

sissesõidukeeldu kehtestav ettekirjutus) tühistamise.

Kohus on kaebajale juba 12. veebruari 2025. a kohtumääruse põhjenduste p-s 3 selgitanud ka

võimalust taotleda sissesõidukeelu kehtivuse muutmist VSS §-de 75 ja 32 järgi.

8. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, kellele oli väljastatud

Schengeni viisaruumis viibimiseks Hispaania Kuningriigi poolt C-liiki lühiajaline ühekordne

viisa nr ESP022847762 kehtivusega 11. novembrist 2024 kuni 29. jaanuarini 2024,

viibimisajaga 65 päeva (dtl 8).

9. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks

viibimiseks olema seaduslik alus. Kui viibimisaluseks on viisa, võib välismaalane Eestis

viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1).

10. Kaebaja oli sisenenud Schengeni viisaruumi ja soovis sealt lahkuda Venemaa

Föderatsiooni Narva piiripunkti kaudu 20. jaanuaril 2025. Tema dokumentide ja piiriületuse

asjaolude kontrollimisel ilmnes, et ta oli viibinud Schengeni riikides juba kokku 68 päeva (sh

4(9)

3-25-222

1 päev Eesti Vabariigis), st 3 päeva kauem kui talle väljastatud viisaga lubatud 65 päeva, ning

juba alates 18. jaanuarist 2025 puudus tal seega seaduslik alus Schengeni viisaruumis

viibimiseks. Siinjuures ei ole määrav kaebaja selgitus, et ta viibis viisaga lubatud

ajavahemikust kauem Eestis alla ühe kalendripäeva. Schengeni viisaga lubatud viibimisaja

ületamise puhul ei ole oluline eristada, millistes riikides ja kui kaua see täpsemalt toimus,

kuna viisa oli väljastatud viibimiseks Schengeni lepingu riikides üldiselt.

11. Viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks

(VSS § 7 lg 1). Vaidlust pole, et kaebaja on täitnud ettekirjutusega määratud

lahkumiskohustuse vabatahtlikult ja tähtaegselt.

12. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates.

Sissesõidukeeld on tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse

saabumist ja Eestis viibimist (VSS § 6 lg 1). Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse

välismaalasel siseneda Eesti ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi

territooriumile ja seal viibida (VSS § 6 lg 2). Sissesõidukeelu võib vastavalt VSS § 74 lg-le 4

jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata ning kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on

kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses

kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks (§ 74 lg 3). Seega tuleb igal üksikjuhtumil

kaaluda, kas sissesõidukeeldu kohaldada ja milline sissesõidukeelu pikkus on asjaolusid

arvestades proportsionaalne.

13. Kaebaja heidab vastustajale ette, et kohaldatud sissesõidukeeld on ebaproportsionaalselt

pikaajaline, võttes arvesse kaebaja rikkumise olemust ja seonduvaid asjaolusid. Kaebaja ei

eita talle etteheidetava rikkumise olemasolu, kuid väidab, et rikkumine polnud tahtlik, vaid ta

ületas viisa alusel lubatud viibimise aega tähelepanematuse tõttu ning esmakordselt.

14. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta

ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud, mh tuleb

märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Ka sissesõidukeeldu kehtestava

kaalutlusõigusel põhineva haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest

haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (lg 3).

15. Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldanud piirpunktis aset leidnud sündmust

ning toonud välja kontrollimisel tuvastatud asjaolud, eelkõige õigusliku aluseta Eestis

viibimisega seoses. Ettekirjutusest ilmneb, et vastustaja on selgitanud kaebajale

sissesõidukeelu kehtestamist ning kaasaaitamis- ja tõendamiskohustust (küsitluse protokoll dtl

80-82). Läbiviidud küsitluse käigus on antud talle võimalus selgitada Eestisse ja Schengeni

viisaruumi sisenemise asjaolusid ning enda seoseid (majanduslikke, perekondlikke, muid

sotsiaalseid) Eesti ja Schengeni ühtse viisaruumiga üldisemalt. Kaebaja selgitused on

põhjalikumalt kajastatud kohtule tõendina esitatud küsitluse protokollis (dtl 80-82), millele

vastustaja küll ettekirjutuses otsesõnu ei viita, kuid tugineb küsitluse käigus selgunud

asjaoludele.

Eelnevast ilmneb, et vastustaja on tegelenud piisavalt asjaolude väljaselgitamisega ning

realiseerinud uurimispõhimõtet, viies läbi küsitluse. Vaidlustatud ettekirjutus kajastab juhtumi

asjaolusid, kaebaja selgitusi ja neist tehtud järeldusi ning sisaldab asjakohaseid viiteid

kohaldatavale õigusele. Vastustaja on ettekirjutuses välja toonud, et Xl puuduvad

5(9)

3-25-222

majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumiga. Seega

on põhjendamiskohustus vähemalt vormiliselt minimaalselt vajalikul määral täidetud.

Ettekirjutuses ja küsitluse protokollis kajastatu põhjal saab ka teha järelduse, et vastustaja on

järginud uurimis- ja selgitamiskohustust.

16. Ettekirjutusest nähtub ka, et vastustaja on eelnevalt teavitanud kaebajat kolmeaastase

sissesõidukeelu kohaldamisest ning andnud talle võimaluse esitada selle kohta vastuväiteid.

Küsitluse protokolli kohaselt selgitas menetleja kaebajale, et arvestades kõiki temaga

seonduvaid asjaolusid (ebaseaduslikult viibitud 3 päeva, humaansete kaalutluste puudumine,

samuti isiku suulisi ja kirjalikke selgitusi) on PPA seisukohal, et põhjendatud on kohaldada

sissesõidukeeldu pikkusega 3 aastat. Xle anti võimalus esitada oma arvamused ja vastuväited

Schengeni alale 3 aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Kaebaja on vastanud

vastuseks selgitustele, et on sellega nõus ning et tal puuduvad vastuväited (protokoll dtl 80-83,

tõlge dtl 84). Seeläbi on vastustaja taganud kaebajale ka õiguse olla haldusmenetluses ära

kuulatud ja oma selgitusi ning seisukohti esitada.

Kaebaja on ettekirjutust kätte saades ja omakäeliselt allkirjastades kinnitanud, et ettekirjutuse

sisu ja selle tagajärgi on talle arusaadavas keeles selgitatud (dtl 7).

17. Edaspidi on kaebaja aga kohtule esitatud kaebuses märkinud, et olukord, milles talle

vaidlustatud sissesõidukeeldu sisaldav ettekirjutus tehti, oli stressirohke ning põhjustas talle

peavalu. Kaebaja on kirjeldanud, et piiriületust tuli külma ilmaga väljas 3,5 tundi oodata ning

kuna piiripunkti sulgemiseni oli väidetavalt 7 minutit, muretses kaebaja, kas ta jõuab piiri

ületada, mistõttu nõustus ta kõige esitatuga, sh pika sissesõidukeeluga.

18. Kohus peab oluliseks rõhutada, et nii lahkumisettekirjutuse tegemise kui ka

sissesõidukeelu kohaldamise menetlus piiripunktis dokumentide kontrollimisel avastatud

viibimisaluse puudumise korral on toimunud ajaliselt piiratud olukorras, kus kaebaja ise on

avaldanud soovi koheselt vabatahtlikult riigist lahkuda. Sellises menetluses tuleb napi

ajaressursiga tagada tõendite kogumine ja selgituste andmine ning isik ära kuulata, kuid samas

ka anda kogutud tõenditele ja teabele hinnang ning otsustada kohaldatava tagajärje üle.

Toimunud menetluse kiireloomulisust arvestades ei esinenud kohtu hinnangul vastustaja

tegevuses menetlus- ega vorminõuete rikkumisi, mis võiks tingida vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamise sissesõidukeelu osas. Küsitluse protokollist nähtuvalt kulus sellele

menetlustoimingule 36 minutit, mida ei saa pidada piiripunktis toimuva menetluse iseärasusi

arvestades ebamõistlikult lühikeseks ning küsitluse ülesehitusest ilmneb et kaebajal oli piisav

võimalus selgitada nii viisaga lubatud tähtaja ületamise asjaolusid kui ka enda seoseid nii

Eestiga kui ka Schengeni alaga üldisemalt (protokolli lk 2; dtl 81).

19. Kaebaja väitel on vastustaja jätnud otsustamisel arvestamata tema poolt esitatud asjaolud

ning ta peab sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks.

20. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride,

kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning

kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb

märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).

Vastustaja kaalutlused nähtuvad vaidlustatud otsusest ja protokollist koosmõjus, millest

ilmneb, et vastustaja on kaebaja enda vastustele tuginedes arvesse võtnud, et tal puuduvad

majanduslikud, perekondlikud ja muud sotsiaalsed seosed Eestiga ning Schengeni

viisaruumiga üldisemalt. Kaebaja on selliste seoste olemasolu küsitluse käigus antud vastustes

eitanud.

6(9)

3-25-222

21. Kohus möönab, et vastustaja kaalutlused on napid, kuid menetluse ajaraami ning kaebaja

poolt välja toodud asjaolusid ja tõendid silmas pidades ei ole tõenäoline, et ka põhjalikum

kaalutluste esitamine ettekirjutuses oleks viinuks vastustaja leebemale järeldusele.

Sissesõidukeelu kui tõkendi eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist

ja Eestis viibimist ning Schengeni sissesõidukeeluga keelatakse välismaalasel siseneda Eesti

ning teise Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumile ja seal

viibida (VSS § 6). Seega peavad sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks või lühema tähtaja

kohaldamiseks isikuga seotud asjaolud ja huvid olema ülekaalukad võrreldes Eesti ning teiste

Euroopa Liidu ja Schengeni konventsiooni liikmesriikide huviga tagada neis riikides julgeolek

ja turvalisus.

Kaebaja ise jäi küsitluse käigus napisõnaliseks. Kaebajaga saab küll nõustuda, et piiriületuse

ootamine ning sellest võrsunud menetluses osalemine võis tekitada stressi. Küll aga ei ilmne,

et kaebajat oleks koheldud menetluses viisil, mis oleks takistanud tal tema endaga seonduvaid

asjaolusid tõeselt ja põhjalikult esitada. Vastuväidetes vastustaja esitatule on kaebaja

märkinud, et temaga koos piiri ületanud kihlatul ei võimaldatud anda kaebajaga seonduvaid

täiendavaid selgitusi. Samas ilmneb, et kaebaja ise on saanud vastata suuliselt nii talle esitatud

küsimustele (dtl 80-82) kui ka allkirjastanud tema kohta täidetud isikuandmete ankeedi (dtl

76-79). Ankeet on paralleelselt tõlgitud ka vene keelde ning võimaldas kaebajal andmeid

esitada talle hästi arusaadavas keeles.

Ankeedis on küll kaebaja perekonnaseisu tähistavas lahtris tehtud märge „vabaabielus“, kuid

samas on vastuseks küsimusele “Kas teil on perekonnaliikmeid?“ tehtud rist lahtrisse „ei“.

Asjaolu, et ankeedis puudus lahter „kihlatud“, ei välistanud võimalust väidetava kihlatu kohta

andmeid esitada ega välja tuua enda seost Y-ga . Ka oli seda võimalik teha küsitluse käigus

menetleja küsimustele vastates.

22. Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajale ei saanud ettekirjutuse hetkel olla teada

asjaolud ega teave, mida kaebaja polnud vastustajale esitanud. Kohus peab hindama üldjuhul

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kaebaja on alles

kohtule kaebust esitades loetlenud täiendavaid asjaolusid, mis peaksid tema arvates õigustama

kaebuse rahuldamist ja sissesõidukeelu tühistamist: soov luua pere ja abielluda Saksamaal

elava isikuga ning et sissesõidukeeld takistab käesoleva aasta augustikuuks planeeritud

pulmade toimumist.

Sellise teabe tagantjärele esitamine ei saa muuta vastustaja tegevust sissesõidukeelu

kohaldamisel õigusvastaseks. Piiriületusel märkis kaebaja vaid, et viibis Hispaanias puhkuse

ja spordi (surfi õppimine) eesmärgil. Jääb arusaamatuks, miks kaebaja ei toonud samas välja

talle olulisi perekondlikke asjaolusid ega oma seost Saksamaal elava isikuga. Kohtule esitatud

lennuki- ja bussipiletitest ning kaebaja selgitustest ilmneb, et kaebaja reisis 20. jaanuaril 2025

koos Y-ga , kellega ta väidetavalt kavatseb abielluda, kuid ei pidanud seda küsimustele

vastates oluliseks öelda.

Kaebaja ei ole esitanud ei PPA-le haldusmenetluses ega ka hiljem kohtumenetluse ühtegi

tõendit, mis kinnitaks kavandatavat abiellumist Saksamaal elava isikuga. Üksnes kohtule

esitatud sõidupiletid (dtl 105-107), fotod (dtl 125, 135) ega Y selgitus (dtl 129) ei saa

tõendada isikute tegelikku tahet abielluda ning veelgi vähem kavatsust pidada pulmi juba

augustikuus. Ka kaebaja keeleoskuse tunnistus koos selle tõlgetega (dtl 13-19) tõendab küll

keeletaseme omandamist Saksamaal, kuid mitte perekondlikke ega muid isiklikke suhteid, mis

tinginuks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Samuti ei ole selliseks tõendiks haldusakti

7(9)

3-25-222

õiguspärasuse hindamise seisukohast Peterburi Admiralteiski rajooni Perekonnaseisuaktide

registreerimise osakonna tõend kaebaja abielu puudumise kohta (dtl 20-23). Vastustaja ei

saanud 20. jaanuaril 2025 kuidagi sissesõidukeelu kohaldamist ega selle pikkust otsustades

sellisele teabele tugineda ega seda kaalumisel arvestada.

23. Kaebaja on rõhutanud haldusmenetluses, et tema rikkumine polnud tahtlik, vaid

tähelepanematusest, kuna kaebaja ei pannud tähele viisal märgitud päevade arvu, vaid lähtus

kehtivuse lõppkuupäevast. Kohtu hinnangul ei saa ka tahtluse puudumine kaebaja käitumises

õigustada viisaga lubatud ajavahemikku ületades välisriigis viibimist.

Kohus nõustub vastustajaga, et välismaalase enda kohustus on järgida talle antud

viibimisaluse kehtivust ning viibimisõiguse lõppemisel korraldada õigeaegselt enda

lahkumine. Seega on asjakohatu kaebaja etteheide viisa väljastanud Hispaania saatkonnale,

kes väidetavalt ei teavitanud kaebajat viisa kehtivuse üksikasjadest. Kohtul puudub võimalus

kontrollida, kas ja mil määral kaebajale viisat väljastades selgitusi jagati, kuid see pole ka

eeltoodut silmas pidades praeguse vaidluse lahendamisel määrav. Kaebajal endal lasus

kohustus jälgida viisa kehtivust.

24. VSS § 32 kohaselt võib Siseministeerium või selleks volitatud Siseministeeriumi

valitsemisala valitsusasutus tunnistada kehtetuks või lühendada sissesõidukeelu kehtivusaega

välismaalase põhjendatud taotluse alusel, kui sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad

asjaolud on muutunud või ära langenud, samuti humaansetel kaalutlustel, kui sellega ei

ohustata riigi julgeolekut ega avalikku korda (lg 1) või kui välismaalane tõendab, et ta on

lahkunud Schengeni konventsiooni ja Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt

lahkumisettekirjutuses määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (lg

12). Nagu ülal juba märgitud, on kaebaja täitnud lahkumisettekirjutuse vabatahtlikult ning

tähtaegselt. Kaebajal on võimalik esitada Siseministeeriumile või tema volitatud

valitsusasutusele sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks või lühendamiseks põhjendatud

taotlus koos asjakohaste selgituste ja tõenditega. Lisaks sätestab VSS § 321 sissesõidukeelu

peatamise võimaluse, mille otsustamine on samuti Siseministeeriumi või tema valitsemisala

asutuse pädevuses.

Kohus on sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise võimalust Siseministeeriumile esitatava

avalduse alusel kaebajale juba ka 12. veebruari 2025. a kohtumääruses selgitanud.

25. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et puuduvad alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks

ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED

26. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud, mis seisnevad kaebuse

esitamisel tasutud riigilõivus ja postikuludes dokumentide saatmiseks, tema enda kanda.

Vastustaja kulud, kui need on tekkinud, jäävad samuti tema enda kanda vastavalt HKMS §

109 lg 1 ls-le 4.

27. Kaebaja on esitanud kohtule samu dokumente nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt.

Lisaks kaebaja 28. jaanuaril 2025 e-posti teel esitatud kaebusele koos lisadega (dtl 1-28) on

saabunud samad dokumendid ka 12. veebruaril 2025 posti teel (skaneeritult dtl 33-60, koos

ümbrikuga). Kaebaja 9. aprilli 2025. a kaebuse täiendus ja vastuväited PPA-le on saabunud e-

posti teel (dtl 95-110) ning samad dokumendid 23.aprillil 2025 postiga (skaneeritult dtl 111-

128, koos ümbrikuga), välja arvatud fotod dtl 125, mida e-postiga ei ole saadetud. Tegemist

8(9)

3-25-222

on korduvate avalduste ja tõenditega HKMS § 55 62 lg 2 ls 2 ja § 55 lg 3 tähenduses. Kohus

eemaldab digitaalsest kohtutoimikust dokumendid, mis on esitatud nii paberkandjal kui ka

elektrooniliselt (dtl 33-60, 111-124 ja 126-128) ning digitoimikus jäävad nähtavaks kohtule

esimesena saabunud dokumendid.

28. Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus Y nime otsuses tähemärgiga Y

(HKMS § 175 lg 3).

allkirjastatud digitaalselt

Sirje Kaljumäe

kohtunik

9(9)