3-25-538/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-538

Haldusasi

OÜ Bettatop kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ameti kohustamiseks kustutama järelevalve infosüsteemist

ebaõiged andmed

Menetlusosalised

Kaebaja OÜ Bettatop, seaduslik esindaja Ljubov Boiko

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada OÜ Bettatop kaebus läbivaatamatult selle esitajale.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203

lg 1, § 121 lg 4). Sekretäril saata määrus kaebajale (esindaja kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Bettatop esitas 11.02.2025 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA)

pöördumise, milles nõudis AIA Elekter OÜ poolt 15.04.2024 TTJA järelevalve infosüsteemi

(edaspidi infosüsteemi) kantud kahe dokumendi eemaldamist ja Magnetic MRO AS-i

kohustamist elektripaigaldise tegelike ehitajatega (OÜ Bettatop ja Aumaint OY) ühendust

võtma dokumentide vormistamise eesmärgil. Dokumendid, mille eemaldamist OÜ Bettatop

soovib, on: 1) AIA Elekter OÜ protokoll nr AIA-24-00117 „Elektripaigaldise

kasutuselevõtule eelnev audit“ (edaspidi auditi protokoll); 2) Eksofix OÜ elektripaigaldise

nõuetekohasuse deklaratsioon nr 110424-1 (edaspidi deklaratsioon).

2. TTJA leidis 26.02.2025 kirjas nr 15-1/25-00048-007, et OÜ-l Bettatop puudub

subjektiivne õigus nõuda auditi protokolli ja deklaratsiooni eemaldamist infosüsteemist. Oma

seisukohti põhjendas TTJA järgmiselt.

OÜ Bettatop on sama teemaga seoses TTJA poole pöördunud 25.04.2024 ja 28.04.2024

avaldustega, millele TTJA vastas 30.05.2024 kirjaga nr 15-3/24-05158-0191. TTJA selgitas,

et auditi protokolliga ei ole rikutud seadme ohutuse seaduse (SeOS) ja selle alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri määruse nr 86 „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning

nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi esitamisele“ (edaspidi määrus nr 86) nõudeid.

3-25-538

Lisaks pöördus OÜ Bettatop TTJA poole samal teemal 01.06.2024 kirjaga, millele TTJA

vastas 01.07.2024 kirjaga nr 15-3/24-02158-022, selgitades, et auditi protokoll on kantud

infosüsteemi ning selle otsuse kohaselt vastab elektripaigaldis kehtestatud ohutusnõuetele ja

seda võib ettenähtud otstarbel kasutada. Lisaks märkis TTJA, et tal puudub pädevus sekkuda

osapoolte vahelistesse ja rahalistesse vaidlustesse.

OÜ Bettatop esitas 08.07.2024 sama teemaga seoses kaebuse Tallinna Halduskohtule.

Tallinna Halduskohtu 27.01.2025 määrusega nr 3-24-1999 tagastati kaebus. Kohus selgitas

kaebajale, et tema subjektiivseid avalikke õigusi ei saa rikkuda infosüsteemi kantud auditi

protokoll, milles märgitud elektripaigaldise ehitaja nimi ei ole kaebaja ärinimi. Kohus selgitas

lisaks, et TTJA järelevalvemenetluse esemeks on tagada, et seadmed oleksid igal ajahetkel

ohutud, mitte sisuline kontrollimine, kas reaalselt ehitustöid tegi isik, kes auditis märgitud on.

Kohus märkis, et halduskohus ei ole pädev lahendama kaebaja ja angaari ehitamise tellinud

Magnetic MRO AS-i vahelisi tsiviilõiguslikke vaidlusi.

Sama teemaga seoses esitas OÜ Bettatop 24.01.2025 valeandmete esitamist puudutava

süüteoteate Politsei- ja Piirivalveametile, mille viimane edastas 28.01.2025 TTJA-le. TTJA

teatas 12.02.2025 kirjaga nr 15-3/25-01525-002 väärteomenetluse algatamata jätmisest ja

väljendas seisukohta, et süüteoteates nimetatud asjaoludel ei ole alust riikliku järelevalve

menetluse läbi viimiseks.

OÜ Bettatop ja A. Boiko esitasid 13.02.2025 kaebuse väärteomenetluse algatamata jätmise

peale. TTJA peadirektor tegi 18.02.2025 kirjaga nr 15-3/25-01525-004 kaebuse lahendamise

määruse, millega jättis kaebuse rahuldamata, leides, et AIA Elekter OÜ ei ole ehitaja

andmetega seoses teadlikult TTJA-le valeandmeid esitanud.

TTJA jääb oma varasemate seisukohtade juurde ja ühineb Tallinna Halduskohtu poolt OÜ-le

Bettatop antud selgitustega. SeOS § 12 lg 6 kohaselt on infosüsteemi kantud andmetel

informatiivne tähendus ning vaid auditi ja gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on

õiguslik tähendus. Määruse nr 86 § 9 lg 2 küll kohustab auditi tegijat kasutusele võtmisele

eelneva auditi protokollis märkima elektripaigaldist ehitanud isikuandmed, kuid need ei oma

õiguslikku tähendust. Tegemist on informatiivse teabega, et vajadusel oleks võimalik

ühendust võtta isikuga, kes on võtnud vastutuse elektripaigaldise valmis ehitamise eest. Kui

elektripaigaldist on ehitanud mitu ehitajat, on õigustatud infosüsteemi lisada viimasena

ehitustöid teinud isiku andmed, kuna tema saab anda hinnangu ka varasemalt tehtud

ehitustöödele ja vajadusel teha parandustöid.

TTJA märgib, et OÜ Bettatop proovib temale Magnetic MRO AS-i poolt väidetavalt tekitatud

ülekohut lahendada avalik-õiguslike õiguskaitsevahenditega, mis ei ole asjakohased. Avalik-

õiguslike vahenditega ei ole võimalik sundida Magnetic MRO AS-i hüvitama OÜ-le Bettatop

lepingu ülesütlemisest tekkinud saamata jäänud tulu.

OÜ-l Bettatop ei ole subjektiivset õigust nõuda auditi protokolli ja deklaratsiooni eemaldamist

infosüsteemist. Samuti ei ole OÜ-l Bettatop subjektiivset õigust nõuda, et TTJA oma pädevust

ületades kohustaks Magnetic MRO AS-i tellima OÜ-lt Bettatop elektripaigaldamise

dokumentide vormistamise teenust.

3. OÜ Bettatop esitas 05.03.2025 Tallinna Halduskohtusse kaebuse nõudega kohustada

TTJA-d kustutama andmebaasist ebaõiged andmed. Kaebaja leiab, et OÜ-l Bettatop on

õigustatud ootus, et TTJA andmebaas sisaldab õigeid andmeid (vt 19.03.2020 määrus nr 5

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus“ (edaspidi

määrus nr 5) § 7 lg 1, § 10 lg 2; karistusseadustik (KarS) § 280 lg 1; väärteomenetluse

seadustiku (VTMS) § 52 lg 10). Seadusandja nõuab andmete õigsust. Juhtudel, kui

2(6)

3-25-538

avastatakse, et andmebaasis olevad andmed on valed, siis tuleb need andmed kas

vabatahtlikult või sunniviisiliselt parandada. Andmeid tuleb igal juhul parandada, olenemata

sellest, kas andmed toovad kellelegi kahju või mitte.

OÜ Bettatop on elektripaigaldusteenust pakkunud juba pikka aega ja järgib alati seadusi.

Väike-Sõjamäe tn 1a lennuki remondiangaari objektil teostas kaebaja olulise osas

elektripaigaldustöödest. Sellel objektil alustas töid firma Aumaint OY ning kaebaja jätkas.

Just kaebaja teostas töid, tänu millele omandas angaar võimaluse ühenduda välise

toitevõrguga ning angaaris sai võimalikuks lennukite remondiks kasutada elektriseadmeid.

Angaari ehitus lõpetati 30.05.2023, misjärel hakati angaari sihtotstarbeliselt kasutama. Alates

2024. a märtsist on angaari omanik Magnetic MRO AS palganud Eksofix OÜ

elektrisüsteemide hooldajaks kolmes angaaris. Eeltoodust järeldub, et Eksofix OÜ-l ei saa

mingil juhul nimetada angaari elektrisüsteemide ehitajaks.

Määruse nr 91 „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise

kord“ § 9 lg 1 kohaselt tõendab tootja vastavusdeklaratsiooniga madalpingeseadme vastavust

nõuetele ja võtab vastutuse madalpingeseadme nõuetele vastavuse eest. TTJA andmebaasis on

käesoleval hetkel Eksofix OÜ koostatud dokument „Vastavusdeklaratsioon nr 110424-1“ ja

selles deklaratsioonis väidab Eksofix OÜ, et ehitas kogu elektrisüsteemi algusest lõpuni

angaaris. Nimetatud dokumenti ei koostanud õige isik ja selles on kirjas faktid, mida

tegelikkuses ei eksisteerinud. Seega on TTJA andmebaasis ebaõiged andmed – vale

deklaratsioon nr 110424-1. Selle deklaratsiooni alusel viidi läbi angaari elektrisüsteemi

käivitamiseelne audit ja vormistati protokoll, millest nähtub, et protokoll on koostatud

„Ehitaja deklaratsiooni“ alusel. Protokollil on juriidiline tähendus, kuivõrd see annab õiguse

ühendada elektrisüsteem välise elektrivõrguga ja õiguse käitada elektrisüsteemi

sihtotstarbeliselt. Lisaks on protokollis nimetatud isik, kes objekti ehitas ja vastutab

ehitamisel tehtud vigadest tekkinud probleemide eest. Auditiakt sisaldab ebaõigeid andmeid

elektrisüsteemi ehitaja kohta ja paneb põhjendamatult ehitajate tegevuse eest vastutuse

isikule, kellel pole ehitusega mingit pistmist. On märkimisväärne, et asjaolu, et audiitor ei

teadnud, et deklaratsioon on vale, ei muuda auditiaruannet usaldusväärseks. Seega on TTJA

andmebaasis juriidiliselt oluline dokument, mis paneb Eksofixile põhjendamatult kohustusi ja

varjab samas elektrisüsteemi tegelike ehitajate nimesid. TTJA kohustus on astuda samme, et

tagada ebaõigete andmete parandamine. TTJA on kohustatud ebaõigete andmete

parandamiseks võtma ühendust omanikuga. Magnetik MRO AS kui angaari omanik ja ehituse

tellija teab, kellele ta ehituse eest raha maksis. Seega on Magnetik MRO AS kohustatud

võtma ühendust tõeliste ehitajatega ja leppima nendega kokku dokumentide seadusliku

vormistamise osas. Magnetik MRO AS-l on probleemi lahendamiseks erinevaid võimalusi, nt

osta OÜ-st Bettatop õigused või vormistada uus deklaratsioon ja viia läbi kordusaudit.

OÜ Bettatop kaitseb halduskohtusse pöördumisega oma õigustatud ootusi ja huve, samuti

avalikke huve. Ühiskond on huvitatud kõigi valitsusorganite korralikust tööst.

TTJA on kohustatud astuma samme, et sundida Magnetik MRO AS-i andmebaasis olevaid

andmeid parandama. Magnetik MRO AS ja kaebaja suhe on tsiviilõiguslik. OÜ Bettatop

palub halduskohtul kohustada TTJA-d parandama TTJA andmebaasis olevad ebaõiged

andmed. Asjaolu, et kaebaja edasine eesmärk võib olla olukorra saavutamine, kus Magnetik

MRO AS pöördub kaebaja poole palvega vormistada dokumentatsioon ja tasuda selle teenuse

eest, ei saa pidada halduskohtus vaidlustatavaks ega mõjuta halduskohtu pädevust.

4. OÜ Bettatop esitas 18.05.2025 kaebuse täienduse, milles selgitab järgmist. Eksofix OÜ

võttis vastavusdeklaratsiooni koostamisel endale vastutuse ehitustulemuste eest, teades, et ta

3(6)

3-25-538

ei kanna mingit vastutust. Sel viisil salvestab TTJA oma andmebaasi „prügi“ ja varjab

pettureid. Kaebaja on võimeline ise oma tegude eest vastutama. TTJA ei kaitse seadust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kaebaja on pöördunud kohtusse kohustamisnõudega, eesmärgiga, et TTJA hallatavas

andmebaasis muudetakse väidetavalt ebaõiged andmed ära.

6. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab halduskohtusse kaebusega pöörduda isik oma õiguste

kaitseks. See tähendab, et hinnangu andmine vaidlustatud toimingule aitab piisaval määral

kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Käesolevalt väidab kaebaja, et on kohtusse pöördunud nii oma

subjektiivsete õiguste kaitseks kui ka avalikes huvides. Kaebaja eesmärgiks on, et TTJA

eemaldaks TTJA järelevalve infosüsteemist järgmised dokumendid: 1) AIA Elekter OÜ

protokoll nr AIA-24-00117 „Elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit“ (edaspidi auditi

protokoll) ning 2) Eksofix OÜ elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioon nr 110424-1

(edaspidi deklaratsioon).

7. Tallinna Ringkonnakohus on oma 20.11.2024 määruse nr 3-24-2066 põhjenduste punktis 9

märkinud seoses registri andmete parandamiseks kohustamisnõudega järgmist. „Isegi kui jätta

kõrvale asjaolud, et kaebaja ei ole enne halduskohtusse pöördumist taotlenud registriandmete

parandamist ja väidetavad valeandmetega dokumendid ei ole vähemasti ilma ehitisregistrisse

sisselogimata kättesaadavad, ei ole ringkonnakohtule äratuntav, kuidas saaksid väidetavad

ebaõiged andmed rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi, st kahjustada tema ärialast mainet.

Selline õiguste rikkumine oleks võimalik näiteks juhul, kui kaebaja oleks ehitisregistris

märgitud selliste tööde teostajaks, mida ta ei ole tegelikult teinud, ja seda eriti juhul, kui tööd

olid tehtud ebaseaduslikult. Mõistetav oleks ettevõtja soov, et teda ei seostataks ebaseadusliku

ehitamisega, sest see võiks kahjustada tema ärialast mainet. Siinsel juhul ei kajasta

ehitisregistri andmed kaebaja seotust ebaseadusliku ehitustegevusega, mistõttu ei ole tema

maine kahjustamine võimalik. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada

seda, et kaebaja arvates tuleks teda ehitisregistris (ehitusloa taotluse lisades) kajastada teatud

tööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-ö referentsina tugineda.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb siinkohal arvestada, et ehitisregistri sedalaadi andmetel ei

ole õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja poolt tööde tegemist.

Elektritööde teostamise kogemust vaidlusalusel objektil oleks asjakohane tõendada eeskätt

töövõtulepingu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.“

8. Ka käesoleval juhul on kohus seisukohal, et TTJA järelevalve infosüsteemis olevad

kõnesolevad andmed ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Vastavalt SeOS § 12 lg-le 1

on TTJA järelevalve infosüsteem (edaspidi andmekogu) andmekogu, mille pidamise eesmärk

on TTJA õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja

menetlustega seotud andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine, asjaomaste

asutuste vahel vahetamine, nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete

koostamine, lubade ja tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside

ohutuse tagamine. Andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus (SeOS § 12 lg

6). Auditi ja gaasipaigaldise kontrolli järeldusotsustel on õiguslik tähendus (SeOS § 12 lg 6

lause 2). Seega ei oma andmed, mille eemaldamist kaebaja TTJA-lt taotleb, õiguslikku

tähendust, vaid on informatiivse iseloomuga.

9. Määruse nr 5 § 3 lõike 1 kohaselt on andmekogu pidamise eesmärk seadmete ja nendega

seotud protsesside ohutuse tagamine, tarbijate vaidluste lahendamine ning TTJA-le

õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisega seonduvate toimingute ja menetlustega seotud

andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine ja asjaomaste asututse vahel

4(6)

3-25-538

vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine ja ülevaadete koostamine.

Andmekogu täidab TTJA dokumendiregistri ülesandeid (määruse nr 5 § 3 lg 2). Seaduses

sätestatud juhul on andmekogus töödeldavatel andmetel õiguslik tähendus, muul juhul on

andmekogus töödeldavatel andmetel informatiivne ja statistiline tähendus (määrus nr 5 § 5).

Andmete esitaja vastutab tema esitatud andmete õigsuse eest (määrus nr 5 § 6 lg 13). Kui

andmekogu vastutav töötleja avastab andmekogus ebaõigeid andmeid või kui õigustatud isik

on esitanud avalduse ebaõigete andmete muutmiseks andmekogus, teeb vastutav töötleja või

andmete esitaja andmekogus paranduse ühe tööpäeva jooksul (määrus nr 5 § 7 lg 1). Eelnev

aga ei tähenda, et igaüks võib pöörduda kohustamisnõudega halduskohtusse väidetavate

ebaõigete andmete muutmiseks TTJA järelevalve infosüsteemis, vaid sellise

kohustamiskaebuse esitamise esmaseks eelduseks on subjektiivsete õiguste riive.

10. Tallinna Halduskohus on oma 27.01.2025 määruse nr 3-24-1999 punktis 17 selgitanud

järgmist: „Samuti ei ole TTJA ülesandeks kontrollida, kas elektripaigaldise auditis märgitud

elektripaigaldise ehitaja on ikka tegelik ehitaja, kui elektripaigaldise on auditeerinud vastavat

õigust omav isik ning kinnitanud, et elektripaigaldis vastab nõuetele. Olukorras, kus

ehitustööd, sh elektripaigaldise ehitustööd on toimunud ebaseaduslikult, ei ole TTJA hinnata,

kas ebaseadusliku ehitustegevuse eest vastutuse võtnud isik ka tegelikult ehitustööd teostas.

Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisena ei saa käsitada seda, et kaebaja arvates tuleks teda

kajastada ebaseaduslike ehitustööde teostajana, mis võimaldaks tal sellele oma äritegevuses n-

ö referentsina tugineda. Tegemist on tsiviilõigusliku vaidlusega, millesse halduskohus ja

TTJA ei sekku.“ Need seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul. Kaebaja võimalikku

tsiviilõiguslikku vaidlust elektritööde teostajaga või angaari omanikuga, ei saa lahendada

avaliku õiguse alusel halduskohtus. Seda on kaebaja ka ise möönnud, kui on kaebuses

selgitanud, et asjaolu, et kaebaja edasine eesmärk võib olla olukorra saavutamine, kus

Magnetik MRO AS pöördub kaebaja poole palvega vormistada dokumentatsioon ja tasuda

selle teenuse eest, ei saa pidada halduskohtus vaidlustatavaks ega mõjuta halduskohtu

pädevust.

11. Vaidlustatud keeldumises on TTJA selgitanud, et määruse nr 86 § 9 lg 2 küll kohustab

auditi tegijat kasutusele võtmisele eelneva auditi protokollis märkima elektripaigaldist

ehitanud isikuandmed, kuid need ei oma õiguslikku tähendust. See tähendab, et ka juhul, kui

eeldada kaebaja väite õigsust, et viimne teostas ka elektritöid kinnistul Väike-Sõjamäe 1a ning

vaidlusaluses protokollis ega deklaratsioonis kaebaja andmed ei kajastu, ei ole äratuntav,

kuidas see riivab kaebaja kui juriidilise isiku subjektiivseid õigusi. Sarnaselt haldusasjaga nr

3-24-2066 ei saaks olla tegemist maine kahjustamisega, kuivõrd sedalaadi andmetel ei ole

õiguslikku tähendust, mistõttu ei saa need tõendada kaebaja poolt tööde tegemist.

12. Kohus selgitab, et avalikes huvides kohtusse pöördumiseks peab seadusest tulenema õigus

vaidlustada TTJA järelevalve infosüsteemi kandeid avalikes huvides. Kaebaja on viidanud

määruse nr 5 § 7 lg-le 1 ja § 10 lg-le 2. Viidatud normidest ei tulene õigust pöörduda

halduskohtusse kaebusega avalikes huvides, vaid nimetatud normid reguleerivad andmete

töötlemist ning järelevalve teostamist. Ühtlasi ei tulene sellist õiguslikku alust SeOS-st ega

määruse nr 5 mõnest muust normist. Sellest johtuvalt ei ole kaebajal õigust esitada

kohustamisnõuet TTJA järelevalve infosüsteemis olevate andmete parandamiseks avalikes

huvides ning see kuulub kaebajale tagastamisele (HKMS § 121 lg 2 p 1). Vastavalt HKMS §

121 lg 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal

puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

13. Kaebajal on küll õigus õiguspärasele menetlusele, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole

kaebaja nimetatud subjektiivset õigust riivatud. Nimelt on kaebaja 11.02.2025 taotlusele

andmete parandamiseks vastatud 26.02.2025 (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 50).

5(6)

3-25-538

Märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30

kalendripäeva jooksul selle registreerimisest (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

seadus (MSVS) § 6). Kui haldusmenetluses ei ole kehtestatud konkreetset tähtaega, tuleb

asutusel reageerida isiku pöördumisele mõistliku aja jooksul (SeOS § 2 lg 7; haldusmenetluse

seadus (HMS) § 5). Praegusel juhul ei ole vaidlust, et TTJA on kaebaja avaldusele vastanud

enne 30-päevase tähtaja möödumist. Seetõttu oleks ebatõenäoline, et kaebus kuuluks

rahuldamisele. Ühtlasi on tegemist väheintensiivse riivega, kuivõrd väidetavad ebaõiged

andmed, mis sisalduvad TTJA järelevalve infosüsteemis olevates protokollis ja auditis ei saa

kaebaja subjektiivseid õigusi riivata. Eelnev tähendab, et isegi juhul, kui kaebeõigust jaatada,

kuuluks kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 punkti 21 alusel tagastamisele. HKMS § 121

lg 2 p 21 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava

õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine

ebatõenäoline.

14. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kuulub selle esitajale tagastamisele.

15. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 20 eurot. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 punktist 2 tasutud

riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see

toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2

punktide 1 ja 21 alusel, mistõttu riigilõiv tagastamisele ei kuulu.

16. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)