2-16-17758/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMitte vabastada D.S-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning lõpetada D.S-i kohustustest vabastamise menetlus.
Legislator headnote
AI generated2-16-17758/121 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Mitte vabastada D.S-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast ning lõpetada D.S-i kohustustest vabastamise menetlus.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Siiri Malmberg
Määruse tegemise aeg ja koht
19. mai 2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-17758
Tsiviilasi
Füüsilisest isikust võlgniku D.S-i kohustustest vabastamise
menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Võlgnik D.S (isikukood XXX)
Võlausaldajad
1. A.H.W (registrikood XXX)
2. S.M.T (registrikood XXX)
3. K.Z (isikukood XXX)
4. Z.S (isikukood XXX)
5. H.G.B
6. Z.H.F (endine ärinimi X OÜ) (registrikood XXX)
7. D.P.G (registrikood XXX)
8. B.U.H
Menetlustoiming
Kohtuistungi toimumise aeg
Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
04.06.2024
RESOLUTSIOON
1. Mitte vabastada D.S-i (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud
kohustustest vabastamast ning lõpetada D.S-i kohustustest vabastamise menetlus.
2. Vabastada K.Z D.S-i usaldusisiku kohustustest.
3. Käesolev määrus toimetada kätte võlgnikule ja võlausaldajatele.
4. Avaldada teade D.S-i kohustustest vabastamata jätmise ning kohustustest
vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord
Määruse peale, millega kohus on keeldunud võlgniku kohustustest vabastamisest, võivad
võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud
Harju Maakohtu 02.11.2020 määrusega algatati füüsilisest isikust võlgniku kohustustest
vabastamise menetlus. Kohus määras usaldusisikuks K.Z.
Võlgnik on esitanud usaldusisiku aruanded kohtule 29.11.2021 (täpsustatud 14.02.2022),
26.11.2022 ja 05.12.2023. Aruannetest lähtuvalt on võlgnikule kohustustest vabastamise
perioodi vältel laekunud sissetulekud järgmised: 2021.a – 19 807,91 eurot; 2022.a – 23 704,90
eurot ja 2023.a – 24 456,57 eurot. Võlgniku sissetulekuks on töötasu. Võlgniku kanda on
eluasemekulud (üür ja kommunaalkulud), toidukulud, transpordikulud ja laste
ülalpidamiskulud. Võlgnikul on kaks last. Võlgnik on teinud väljamakseid võlausaldajatele
2021. aastal 1796,64 euro ulatuses, 2022. aastal 773,12 euro ulatuses ja 2023. aastal 484,05
eurot.
Kohus küsis võlgniku kohustustest vabastamise kohta võlausaldajate seisukohta.
Võlausaldajad A.H.W ja S.M.T OÜ ei toetanud võlgniku kohustustest vabastamist. Võlgnik
on käesoleval juhul rikkunud PankrS § 173 lg 4 tulenevat kohustust ning võlgnikul ei ole
mõjuvat põhjust, miks antud kohustust on rikutud. Võlausaldajad Z.S ja Z.H.F palusid
kohustustest vabastamise menetlust jätkata kuni 02.11.2025, mil möödub 5 aastat võlgniku
kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlausaldaja H.G.B teatas, et jätab
võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja K.Z T K.Z teatas, et nõustub
võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldajad D.P.G ja B.U.H kohtule oma seisukohta
ei esitanud.
04.06.2024 toimunud ärakuulamisel osalesid D.S ja võlausaldaja Z.S-i esindaja
vandeadvokaat Tanel Küün. Võlgnik selgitas, et seoses elukalliduse tõusuga ei ole ta suutnud
raha koguda ega võlausaldajatele seaduses ettenähtud ulatuses väljamakseid teha.
Võlausaldaja märkis, et jääb oma kirjalikult esitatud seisukoha juurde.
Maakohtu seisukoht
Kohus, tutvunud kohtutoimikuga, leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada
ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) 1933 lg 1 kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne
2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise
otsustamiseni on käesoleva seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat,
vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.
Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS jõustumist, s.o
01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade
ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse
redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30. juunini. Käesoleval juhul algatas kohus D.S-i kohustustest vabastamise menetluse
02.11.2020. Järelikult kohaldub asjas kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioon.
PankrS § 172 lg 2 sätestab, et usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast
eraldi ja meed vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas
võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema
mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS §
173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja
tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja
usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest
saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.
Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg-de
5 ja 6 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei
saa pöörata sissenõuet ning pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole
usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku
kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on
rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega
võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule
teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna,
keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise
menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et
menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses ning
täidab PankrS § 173 lg 3 - 5 sätestatud kohustust loovutada teenitud tulu usaldusisikule, et
viimane saaks selle arvelt teha võlausaldajatele väljamakseid. Kohus on võlgnikule korduvalt
(s.o 01.12.2022 ja 07.12.2023 e-kirjades) teatanud, et võlausaldajatele on tehtud väljamakseid
seaduses sätestatust oluliselt väiksemas määras ja selgitanud, et väljamakseid ei pea tegema
sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui
võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta;
lisaks jääb võlgnikule 25% töötasust, mis jääb üle pärast miinimumtasu mahaarvamist (75%
kuulub väljamaksmisele võlausaldajatele). Kohus on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule,
et 2022. aastal on võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid nõutust 7330,67 euro võrra
vähem ja 2023. aastal 8104,54 euro võrra nõutust vähem. Kohus on palunud võlgnikul
selgitada, mis põhjusel on võlausaldajatele seaduses sätestatust väiksemas mahus
väljamakseid tehtud ning millal kavatseb võlgnik puudujäägi korrigeerida. Võlgniku
selgituste kohaselt on tal olnud ettenägematuid kulusid (küttesüsteemi remont, auto remont,
uue külmiku soetamine jms), samuti on tõusnud eluasemekulud ja transpordikulud.
Puudujäägi korrigeerimise kavatsusest võlgnik kohut informeerinud ei ole. 04.06.2024
ärakuulamisel öeldust võib järeldada, et võlgnikul ei ole kavatsust varasemate aastate
väljamaksete puudujääki võlausaldajatele kompenseerida, kuna nõutud ulatuses kohustuste
täitmata jätmist on võlgnik selgitanud üleüldise hindade tõusuga ja asjaoluga, et ta pole
suutnud raha koguda. Kohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul nimetatud asjaolusid lugeda
mõjuvateks põhjusteks. Kohtule esitatud usaldusisiku aruannetest (dtl 840 - 843, 1002 – 1005
ja 1026 – 1029) nähtuvalt on võlgniku sissetulek igal aastal kasvanud (2021.a – 19 807,91
eurot, 2022.a – 23 704,90 eurot ja 2023.a – 24 456,57 eurot), samas kui väljamakseid on
võlausaldajatele tehtud igal aastal aina väiksemas ulatuses (2021 - 1796,64 eurot, 2022 -
773,12 eurot ja 2023 - 484,05 eurot). Seadus ei võimalda võlausaldajatele ettenähtust
väiksemas ulatuses väljamaksete tegemist seoses ettenägematute kulude tekkimisega ja/või
elukalliduse tõusuga. Juhul, kui võlgniku sissetulekust ei piisa tema kohustuste täitmiseks ja
kulude katmiseks, siis on võlgnikul võimalus oma sissetulekuid suurendada või kulusid
vähendada. Seega ei ole võlgnik kohaselt täitnud PankrS § 173 lg 3-5 tulenevaid kohustusi.
04.06.2024 toimunud ärakuulamise ajaks oli kohustustest vabastamise menetlus kestnud enam
kui 3,5 aastat. Kuivõrd võlgnik on väitnud, et seoses elukalliduse tõusuga ei ole tal raha
kogumine õnnestunud, siis ei pea kohus tõenäoliseks, et võlgnik on edaspidi suuteline
ettenähtud ulatuses võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks raha kõrvale panema. Sellest
tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks pikendada kohustustest vabastamise menetlust viie
aastani, s.o kuni 02.11.2025.
Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise
võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske.
Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue
võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab
võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate
nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist
tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Olukord, kus kohustustest vabastamise
menetluses on võlgnik pidevalt teinud makseid ettenähtust oluliselt väiksemas määras, ei
mahu käesolevatel asjaoludel viidatud Riigikohtu lahendis märgitud kriteeriumite alla. Seega
on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole
suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Arvestades, et PankrS § 173 lg-s 3-5
sätestatud kohustuse rikkumine ning vara varjamine saab olla põhimõtteliselt ainult tahtlik, on
sellega täidetud PankrS § 175 lg 5 kohaldamise eeldused: võlgnik on rikkunud süüliselt
pankrotiseaduses §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
Pankrotiseaduse § 175 lg 2 p 2 alusel tuleb keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast ning
kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada PankrS § 175 lg 8 alusel. Usaldusisik tuleb
kohustustest vabastada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Malmberg
kohtunik