3-25-1421/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1421

Haldusasi

X. X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 25.04.2025 otsuse

nr 2-15/25/105 peale

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Võtta asjale juurde X. X vanglasisese isikukonto väljavõte perioodi 16.01.-

15.05.2025 kohta.

3. Rahuldada X. X menetlusabi taotlus ja vabastada ta esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest.

4. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7). Muus osas ei

saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1, § 203 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. X. X (kaebaja) esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse riigi õigusabi korras määratud

kaitsja vandeadvokaadi abi H. H peale. Kaebaja hinnangul ei olnud kaitsja õigustatud

kriminaalasjas nr x-xx-xxxx esitama Riigikohtule kassatsioonkaebust, sest seadusest sellist

pädevust vandeadvokaadi abile ei tulene. Seega ei ole riigi õigusabi määratud seaduses

sätestatud pädevuses ja see on raskendatud kaebaja olukorda.

2. Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 25.04.20251 otsusega H. H tegevuse suhtes

aukohtumenetlust mitte algatada, sest vandeadvokaadi abi tegevuses puuduvad distsipli-

naarsüüteo tunnused. Aukohus selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku § 344 lg-st 3

nähtuvalt on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsjal. Seega saab kassatsiooni esitada

nii vandeadvokaat kui ka vandeadvokaadi abi. Riigikohus jättis 23.10.2024 määrusega kassat-

1 Otsusel on asja läbivaatamise ajana märgitud 10.04.2025.

3-25-1421

sioonkaebuse menetlusse võtmata, mitte ei jäetud seda läbi vaatamata kassatsiooni esitanud

isiku pädevuse puudumise tõttu. Kaebaja ei ole esile toonud, et ta ei soovinud kassatsioon-

kaebuse esitamist. Seega oli kassatsiooni esitamine vastavuses advokaadi riigi õigusabi korras

õigusteenuse osutamise kohustustega ja advokaat tegutses kaebaja huvidest lähtudes.

3. Kaebaja esitas 13.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu

25.04.2025 otsuse peale. Aukohtul tuleb välja tuua õiguslikud põhjendused. Pelgalt õigus-

normidele viitamine ei põhjenda arusaadavalt, kas ja kuidas see reguleerib rikkumisi, millele

kaebaja on kaebuses tähelepanu juhtinud advokaadi tegevuses. Kaebaja taotles esialgset

õiguskaitset.

4. Kohus küsis 13.05.2025 kohtunõudega Eesti Advokatuurilt kaebaja viidatud aukohtu

otsust.

5. Eesti Advokatuur edastas aukohtu otsuse 14.05.2025 ja selgitas, et aukohtu otsus ei piirdu

üksnes õigusnormidele viitamisega. Aukohus võttis vaidlustatud otsuses seisukoha kõikide

kaebuses esile toodud etteheidete osas, tõi välja asjakohased õigusnormid ja tegi faktilisi

asjaolusid arvestades põhjendatud otsuse, miks ei ole aukohtu menetluse algatamiseks alust.

6. Kohus jättis 13.05.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja andis

kaebajale 3-tööpäevase tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli taotlust

põhjendada ja tuua välja soovitav esialgse õiguskaitse abinõu. Samuti tuli kaebajal tasuda

riigilõivu 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus.

7. Kaebaja esitas 16.05.2025 menetlusabi taotluse. Tal puudub töökoht ning raha ja vara

riigilõivu tasumiseks.

8. Kaebaja täiendas 17.05.2025 esialgse õiguskaitse taotlust, paludes algatada distsip-

linaarmenetluse, et tagada kaebaja õiguste seaduslik kaitse.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebuse tagastamine

9. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

10. Halduskohtumenetluse praktikas on korduvalt leitud, et advokatuuriseaduse (AdvS) § 16

lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse

algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale

kaebuse halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib halduskohtusse pöördumise õigust

omavaks huvitatud isikuks olla isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas

eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab

rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Tallinna

Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt selgitanud, et tulenevalt AdvS § 16 lg-st 1 ja § 18

lg-st 1 saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt

27.12.2019 määrus asjas nr 3-19-2050; 14.02.2019 määrus asjas nr 3-19-93; 21.12.2016

määrus asjas nr 3-16-1148; 24.09.2015 otsus asjas nr 3-14-50174; 03.12.2014 määrus asjas nr

3-14-52251; 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432; 31.12.2013 määrus asjas nr 3-13-1538;

20.03.2013 otsus asjas nr 3-12-1016). Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse

õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu

halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline

otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt

2(4)

3-25-1421

vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle

tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja

subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

11. Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja

lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja

koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale

poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste

seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne

distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste ilmselge puudumise tõttu ei

pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud

arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Samuti ei nõustu

kohus kaebaja väitega, et aukohus sisaldab vaid õigusnorme, mitte aga põhjendusi menetluse

algatamata jätmise kohta. Sellised põhjendused on otsuses toodud – advokaat ei ole kaebaja

õigusi rikkunud, advokaat oli pädev kaebaja eest kassatsiooni esitama ja seda ei tagastatud

põhjusel, et advokaadil puudus pädevus kassatsiooni esitada, vaid Riigikohus jättis

kassatsiooni menetlusse võtmata. See, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei

anna alust väita, et otsust ei ole põhjendatud. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta

aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et

advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused).

12. Aukohtu otsus ei riku kuidagi kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtu otsus

saaks rikkuda kaebaja menetluslikke õigusi üksnes juhul, kui aukohus on jätnud

aukohtumenetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud avalduse esitaja väiteid (nt

Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus asjas nr 3-16-1148) või on asja sisuliselt

lahendanud, ent jätnud põhjendamatult käsitlemata osad isiku väited advokaadi tegevuse osas

(Tartu Halduskohtu 21.08.2017 otsus asjas nr 3-17-940; Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2019

määrus asjas nr 3-19-1105). Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja rikkumisi ei ole

aukohus käsitlenud. Olukorras, kus aukohus ei ole menetlusnorme rikkunud, puudub aukohtu

otsuse tühistamiseks alus, sest aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku

subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma

liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432).

Halduskohtu võimalused sellesse kontrolli sekkuda on piiratud (Tallinna Ringkonnakohtu

09.08.2018 määrus asjas nr 3-18-1203).

13. Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega

kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus

realiseerimata. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei takista kaebajal esitada nõudeid

advokaadi vastu, kui ta leiab, et advokaat on kuidagi tema õigusi rikkunud. Sellise menetluse

algatamine ei eelda eelnevalt aukohtumenetluse läbiviimist. Aukohtu otsus ei ole kohtule

siduv ja kohus saab vajadusel ise asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuvastada. Seega ei

ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

14. Järelikult tuleb kaebus kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu kaebajale läbivaatamatult

tagastada.

15. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

3(4)

3-25-1421

Esialgse õiguskaitse ja menetlusabi taotlused

16. Kaebaja taotles ka esialgse õiguskaitse kohaldamist ja menetlusabi esialgse õiguskaitse

taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

17. HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse

esitamisel tasuda riigilõivu 20 eurot. Kohus võtab asjale juurde kaebaja vanglasisese

isikukonto väljavõtte perioodi 16.01.-15.05.2025 kohta, millelt nähtub, et kaebaja on

maksejõuetu nõutud riigilõivu tasumisel. Seetõttu vabastab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.

18. Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus selgitas kaebajale,

et tal tuleb oma esialgse õiguskaitse taotlust põhjendada ja selgitada õiguskaitse vajadust.

Kaebaja ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul ei jää kaebaja õigused esialgse õiguskaitse kohal-

damata jätmisel kuidagi kaitseta. Isegi kui kohus peaks kaebuse menetlusse võtma ja kaebuse

rahuldama, et muutuks kaebaja õiguste kaitse tema jaoks positiivse kohtulahendiga kuidagi

raskemaks ega võimatuks. Kaebuse rahuldamisel tühistaks kohus aukohtu otsuse ja aukohus

peaks uue otsuse tegema. Seega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ja aukohus vaataks tema

kaebuse advokaadi peale uuesti läbi. Kohus ei saa kohustada aukohut distsiplinaarmenetlust

algatama ega advokaati karistama. Selleks puudub halduskohtul pädevus. Kaebaja ei ole

selgitanud, kuidas tema õigusi kahjustaks see, kui aukohus vaataks tema kaebuse uuesti läbi

alles pärast kohtumenetluse lõppemist, mitte kohe. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on aukohtu

otsuse viivitamatu täiendamine tema õigusi kaitseks vältimatult vajalik. Õiguskaitse vajaduse

puudumise tõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)