2-22-16732/179 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-16732

KOHTUMÄÄRUS

Tsiviilasja number

2-22-16732

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2025, Tallinn

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Anna-Mariel Kink

Tsiviilasi

V.K avaldus Keila, Põhjatähe tn 2 korteriühistu ja R.Q

vastu kahju ja viivise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: V.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Monika Sulg

Puudutatud isik I (korteriühistu): Keila, Põhjatähe tn 2

korteriühistu (kehtetu ärinimi Keila linn, Põhja tn 10

korteriühistu), lepinguline esindaja Marilin Palts

Puudutatud isik II: R.Q (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Reimo Mets

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu avaldaja, V.K loobumine korteriühistu, Keila, Põhjatähe tn 2

korteriühistu vastu esitatud viivisenõudest perioodi 08.11.2022-02.04.2023. a osas

ja lõpetada nimetatud nõude osas menetlus.

2. Jätta avaldaja avaldus puudutatud isiku II, R.Q vastu kõigis nõuetes

rahuldamata.

3. Jätta avaldaja alternatiivne avaldus korteriühistu vastu kõigis nõuetes

rahuldamata.

4. Jätta maakohtu menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Edasikaebamise ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

Tsiviilasi nr 2-22-16732

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2.

ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avaldaja pöördus 08.11.2022 kohtu poole (muutes nõuet 03.04.2023 ja 15.05.2023 ja

21.05.2024), paludes kohtul mõista puudutatud isikult II või alternatiivselt korteriühistult

avaldaja kasuks välja hüvitis summas 7388,40 eurot ja viivis tasumata põhiosalt alates

avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

2. Avaldaja loobus 18.10.2024. a istungil viivisenõudest korteriühistu vastu perioodi

08.11.2022-02.04.2023. a osas (dtl 454).

3. Avalduse kohaselt:

3.1.

Avaldajale kuulub korteriomand eriomandi esemega nr x aadressiga Xxx (uus aadress

xxx). Avaldaja korteriomand asub elamu esimesel korrusel. Avaldaja korteriomandi kohal

asuvad samas trepikojas eriomandid nr D, G, W ja Q. Korteriomandi nr W (neljandal

korrusel) omanik ja kasutaja ning korteriühistu juhatuse liige on puudutatud isik II. Elamut

majandatakse ja valitsetakse korteriühistu kaudu. Avaldaja on korteriühistu liige.

3.2.

02.05.2022, tulles hetkeks enne sama päeva lennureisi korteriomandisse, mida

avaldaja kasutab põhiliselt suvel elamiseks, avastas avaldaja korteri vannitoa ja esiku lae ja

seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi. Kui avaldaja tuli 10 päeva pärast reisilt naastes

uuesti korterisse ja hakkas seda põhjalikumalt üle vaatama ning maas olevaid vaipu

eemaldama, nägi ta, et korteri põrand on märg, parkett tursunud, kahhelplaatidega põranda

osal on plaadid lahti. Avaldaja tuvastas, et ülevalt mööda vaheseina alla voolanud vesi oli

kogunenud põrandale ning imbunud põrandavaipadesse ja põranda aluskihtidesse, mille

tagajärjel põranda katteplaadid ja elutoa-köögi parkett tursus põranda aluskihilt lahti ning

puitparkett ise ligunes läbi, muutudes sellega kasutamiskõlbmatuks. Allavoolanud vesi oli

rikkunud ka vannitoa ukse, uksepiidad ning -liistud. Ukseleht oli märgumise tõttu paisunud,

liistud lahti tulnud ning kõveraks kooldunud. Tuttava soovituse peale avas avaldaja aknad

ning eemaldas põrandaliistud, et liistude all olevate suuremate pragude kaudu äkki niiskus

tuuletõmbuse mõjul aurustub ja põrand seega kuivab ära.

3.3.

Avaldaja püüdis selgitada ka vee korterisse voolamise põhjust temast kõrgemal

korrustel elavate isikute kaudu. Korteriomandi nr x omanik ja kasutaja I T, kellega

kohtumiseks ta 02.05.2022 Keilasse oli sõitnud, avaldas, et avaldaja äraolekul oli

korteriomandis nr Z toimunud hiljuti öisel ajal veeavarii, mille olevat tema teada põhjustanud

pesumasina veeühenduse purunemine. Selle tagajärjel olevat vesi pikemat aega voolanud läbi

kahe allpool asuva korteri vannitoa põranda avaldaja korterisse.

3.4.

Avaldaja püüdis seepeale kontakteeruda korduvalt puudutatud isikuga II ning

korteriühistu esindajaga, eesmärgiga tema korteriomandile tekkinud kahju hüvitamiseks

vajalike tööde ulatuse määramiseks ning finantseerimiseks kahju põhjustanud isiku(te) poolt.

Viimane keeldus avaldajaga sel teemal suhtlemisest ning ei vastanud mitme kuu vältel

avaldaja helistamiste peale oma telefonile. Mõistliku koostöö puudumise tõttu tellis avaldaja

Tsiviilasi nr 2-22-16732

ehitusekspert S.L-ilt asjatundja arvamuse kahjustada saanud korteri kahjustuste ulatuse kohta

ning teavitas puudutatud isikuid ülevaatuse ajast.

3.5.

Kahjustuste parandamiseks vajalikud tööd olid järgnevad: esiku seinte ja lae värvimine

lae kogu ulatuses, vannitoa ukse koos raami ja liistudega demonteerimine ja asendamine ning

uute põrandaliistude paigaldamine, esiku plaatpõranda eemaldamine koos alusplaadiga ning

nende asendamine, köögi-elutoa parkettpõranda eemaldamine ning asendamine uuega koos

liistudega. Asjatundja arvamuse eest tasus avaldaja 3000 eurot

3.6.

Avaldaja poolt tehtud päringutele eelmises punktis toodud remonttööde tegemiseks

tema korteris vastas ainsana ja tuli objekti üle vaatama OÜ S, kes tegi 16.09.2022 vajaliku töö

kalkulatsiooni summale 4388,40 eurot. Kalkulatsioon oli esitatud nii kahjustatud ehitise osade

väljalammutamisele, vajalikele materjalidele ning kaasnevale töö tegemisele. Konkureeriv

pakkumine ilma objekti üle vaatamata oli tehtud G OÜ poolt summale 6000 eurot. OÜ S tegi

avaldaja korteris kalkulatsioonis näidatud tööd avaldajaga kooskõlastatud ajal ning avaldaja

tasus tellitud tööde eest kokku 4388,40 eurot kahe maksega: 19.10.2022. a 2194,20 eurot ja

23.12.2022. a 2194,20 eurot.

4. Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu, paludes jätta see rahuldamata:

4.1.

Puudutatud isik nõustub, et avaldajale kuulub korter nr X, mis asub esimesel korrusel

ning et puudutatud isikule kuulub korter nr Q, mis asub neljandal korrusel.

4.2.

Puudutatud isiku II korteris ei ole olnud veelekkeid. Avaldaja poolt läbiviidud

ekspertiisi järgi ei tuvastatud veelekke alguskohta. Avalduses ei ole välja toodud, millal

veeavarii aset leidis, kus veeleke alguse sai, kellest tingituna on veeavarii saanud alguse, kes

on kahju tekitaja.

4.3.

Avaldaja on ise avalduses märkinud, et talle ei ole teada, millal veeavarii võis

toimuda, kuna ta ei viibi kogu aeg talle kuuluvas korteris. Samal põhjusel ei saanud ta ka

põrandaid kuivatada ehk tekkivat kahju ära hoida. Need kahjud, mis tekkisid korteri

põrandatele, tulenesid sellest, et ta ei kõrvaldanud (kuivatanud) koheselt vett põrandatelt.

Avaldaja kinnitab avalduses, et ta ei kasuta/valitse enda omandis olevat korterit enamuse

kalendriaastast. Sellest võib järeldada, et just seetõttu jäi talle veeleke teadmata ja kahju sai

tekkida. On selge, et vee kohese ära kuivatamisega ei oleks põrandatele sellises mahus kahju

saanud tekkinud nagu avaldaja poolt esitatud piltidelt võib näha. Vastutus enda korterit

valitseda ja korras hoida on üksnes korteri omanikul. Põrandatele tekkinud kahju oli välditav.

Teised ei vastuta kahjude tekkimise eest, mida oli avaldajal võimalik ära hoida, kuid mis

siiski tekkisid sellepärast, et avaldaja viibis eemal ega korraldanud korteriomandi valitsemist.

4.4.

Asjatundja on ekspertiisi läbi viinud 2022. a augustikuu teises pooles ning avaldaja

väitel avastas ta veelekke sama aasta 2. mail. Ei ole tõendatud, et 02.05.2022.a avaldaja

veelekke avastas. Avaldaja ei ole tõendanud, millal veeleke toimus.

4.5.

Eluliselt ei ole usutav ega tõenäoline, et kui veeleke sai alguse neljandalt korruselt

puudutatud isiku korterist (millega puudutatud isik ei nõustu), siis kolmanda ja teise korruse

korterid oleksid jäänud veekahjudest puutumata ning et vesi jõudis üksnes esimesel korrusel

asuvasse korterisse. Avaldaja ei ole tõendanud, et nii teise kui ka kolmanda korruse korterid

oleksid saanud veekahjusid. Korteri nr F omanik H R , kes elab otse avaldaja korteri kohal,

on puudutatud isikule II kirjalikult teatanud, et tema korteris mingit veeavariid toimunud ei

ole ning et korteris H elav vanem naisterahvas (avaldaja) terroriseerib pidevalt alkoholijoobes

teisi majaelanikke. Samuti välistab korteri K omanik igasuguse veelekke võimaluse enda

korterist. Seega võib järeldada, et avaldaja korteris ülestäheldatud kahjud ei ole tekkinud

väidetava maikuus avastatud veelekke tagajärjel, vaid ilmselt avaldaja enda hooletuse või

lekkiva kodumasina vms tõttu.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

4.6.

Kahju suurus on tõendamata ja ebaselge. Tõendamata on see, et maikuus avastatud

veeleke põhjustas ekspertiisaktis ülestäheldatud kahjud korteris. Sellist ülesannet eksperdile

püstitatud ei olnud. Ebaselge on, kas avaldaja on oma käitumisega põhjustanud kahjude

tekkimise või vähemalt kahjude suurenemise, kuivõrd avaldaja on ise kinnitanud, et lahkus

samal päeval välisreisile peale seda, kui avastas korteris veelekke. Avaldaja öeldust ei nähtu,

et avaldaja oleks koheselt asunud veelekke kahjusid kõrvaldama, püüdes sellega kahjude

ulatuse suurenemist vältida. Eluliselt ei ole usutav see, et isik, kes avastab enda korteris

veelekke, sõidaks samal päeval 10 päevasele välisreisile, teades, et tema korteris on

veeuputus. Avaldaja ei ole selgitanud, kas ta palus kedagi appi veekahjusid kõrvaldama, kui ta

pidi ise ära sõitma.

4.7.

Puudutatud isiku II korteris ei ole toimunud tavapärasest suuremat vee tarbimist, mis

võiks olla seotud mõne veeavariiga.

5. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata:

5.1.

Korteriühistu juhatuse poole ei ole veeavarii põhjustel pöördunud ei korteri H, K, X,

M ega ka R omanikud avalduses märgitud perioodil, mil avaldaja hinnangul veeleke toimus.

5.2.

I.J ei ole avaldaja viidatud sõnumeid saanud. Ka ei ole avaldaja I.J-ile helistanud,

vastupidist avaldaja tõendanud ei ole. Arusaamatuks jääb, miks ei teavitanud avaldaja

avastatud veeavariist korteriühistut.

5.3.

Teise ja kolmanda korruse korterite veekahjudest korteriühistut sellest teavitatud ei

ole. Eluliselt ei ole usutav ega tõenäoline, et kui veeleke oleks alguse saanud neljandalt

korruselt, siis teise ja kolmanda korruse korterid oleksid jäänud veekahjudest puutumata ning

et vesi jõudis üksnes esimesel korrusel asuvasse korterisse.

5.4.

Puudutatud isik I on täitnud oma hoolsuskohustust kaasomandi eseme suhtes.

Asjatundja arvamuses on tuvastatud asjaolu, et püstikute kaudu (kaasomandi osa) läbijooksu

toimunud ei ole, mille asjatundja on fikseerinud fotoga nr 10. Asjatundja tõdeb, et tarbevee ja

kanalisatsiooni torustikud (kaasomandi osa) on asendatud kaasaaegsete torustikega (lk 8) ja ka

eksperthinnangu leheküljel 2 on välja toodud, et torustikud on vahetatud. Avaldaja ei palunud

asjatundjal tuvastada seda, kas kõik korteris nr H ülestäheldatud kahjud on seotud 2022.a mai

kuus toimunud vee läbijooksuga või mitte. Asjatundja arvamusest ei selgu, kas avaldaja poolt

2022.a mai kuus avastatud veeleke on põhjustanud vee voolujälgedega koridori seina kahjud

(foto nr 1), vee voolujälgedega kahjud koridori seina välisukse kõrval (foto nr 2), MDF

ukseliistu kahjud (foto nr 3), vannitoa uksenurga kahjud (foto nr 4), plaatide kahjud koridori

põrandal (foto nr 5), köögi ja elutoa parkettpõranda kahjud (fotod nr 6 ja 7) ning kollaseks

värvunud vannitoa uksepiit (foto nr 8). Asjatundja arvamusega ei ole tuvastatud seos 2022. a

maikuus toimunud veelekke ja korteris nr H ülestäheldatud kahjude vahel.

5.5.

Avaldaja ei ole tõendanud, milline ja kui suur kahju korterile veelekkest tekkis, sh ei

ole ta esitanud tõendeid korteri remondile eelnenud ega sellele järgnenud olukorra kohta.

Seetõttu ei ole puudutatud isiku I seisukohalt võimalik hinnata, kas remonditööd tehti endise

olukorra taastamiseks või ka korteri parendamiseks.

5.6.

Puudutatud isik I on seisukohal, et kahju tekkimise ja põhjusliku seose asjaolud on

välja toomata ja täielikult tõendamata.

5.7.

Avalduse kohaselt avastas avaldaja veekahjud 2. mail, kuid sõitis samal päeval

välisriiki reisile 10 päevaks. Seega on vähemalt osaliselt põrandatele tekkinud kahju tekkinud

sellest, et avaldaja ei asunud väidetava veeavarii kahjusid kõrvaldama või vähemalt

suurendanud kahjude ulatust.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

5.8.

Antud juhul ei ole kohane Riigikohtu lahend nr 2-19-9500, kuivõrd käesoleval

juhtumil ei ole veeleke toimunud ühise veevarustussüsteemi kaudu. Avaldaja ei ole andnud

puudutatud isikule I seadusega määratud täiendavat tähtaega ja võimalust kahjudega

tutvumiseks ja kahjude likvideerimiseks. Avaldaja on jätnud tõendamata puudutatud isiku I

rikkumise kui kahju hüvitamise nõude eelduse. Põrandate kahju on tekkinud sellest, et ta ei

kuivatanud põrandaid koheselt ära. Seega ei ole veeavarii ja põrandatele tekkinud kahju

omavahel põhjuslikus seoses. Vee kohese ära kuivatamisega ei oleks põrandatele sellises

mahus kahju saanud tekkinud nagu avaldaja poolt esitatud piltidelt võib näha. Vastutus enda

korterit valitseda ja korras hoida on üksnes korteriomanikul. Põrandatele tekkinud kahju oli

välditav.

6. Avaldaja märkis vastuseks järgmist:

6.1.

Avaldajale kuuluv eriomand on saanud veekahjustusi vee valgumisest avaldaja

korteriomandist kõrgemal korrusel läbi korteriomandi vahelae.

6.2.

Korteriomanik I T on avaldajale kinnitanud, et avaldaja äraolekul toimus tema korteri

peal asuvast korterist nr M alguse saanud vee väljavool korteris olevast torustiku osast. Ta

avastas öösel oma korteri vannitoas põrandale valgunud vee, mispeale jooksis ta algul korteri

R ukse taha ning palus kontrollida veeavarii võimalikku aset leidmist ning seal eitava vastuse

saamist korteri M ukse taha, kus puudutatud isiku II väite kohaselt tema pesumasina toru

olevat purunenud ning vesi oli juba mõnda aega maha voolanud. Nad olevat seepeale koos

jooksnud elamu keldrisse ning sealt sulgenud veepüstiku sulgventiili, mis seiskas vee

voolamise katkisest torust.

6.3.

H R ei ole korteri nr K omanik, vaid selleks on M T.

6.4.

Avaldajale tekkinud kahjud on tervikuna põhjustatud veelekke tulemusest, mis sai

alguses puudatud isik II korteriomandist.

6.5.

Asjatundja arvamuse kohaselt oli kevadel 2022 (täpne aeg teadmata, kuna korteri nr H

valdaja ei viibinud kodus), avaldaja avastas veelekke 02.05.2022, toimus korterisse nr H

veeleke läbi koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade, mis kahjustas oluliselt korteri nr H

viimistlust koridori ja vannitoa lagedel ja seintel (fotod 1, 2, 3, 4) ja kogu korteri põrandatel

(fotod 5, 6, 7). Lekked on toimunud laepaneeli ja seinapaneeli lekkekohalt, lekked ei ole

toimunud püstikutest. Kuna korteri nr x valdaja ei viibinud kodus kogunes vesi korteri H

põrandale. Põrandale kogunenud vesi märgas põrandat immutades põhjalikult läbi korteri

kordori plaatkate all oleva kipsplaadi, mistõttu keraamilised plaadid kipsplaadi küljest lahti

lõid (foto 5). Esikust voolas vesi köögi ja elutoa parketist põrandale, mis olid kaetud

vaipadega. Vesi märgas parketti ja imbus parketi alla, rikkudes parketi (foto 6 ja 7). Lekkiv

vesi kahjustas tugevalt vannitoa ust, ukse piita ja ukse liistusid (foto 8). Põrandate kuivamise

kiirenemiseks on kõikjal korteris eemaldatud põrandliistud (fotod 5, 6, 7).

6.6.

Asjatundja analüüs ja vastused esitatud küsimustele annavad selge vastuse, et veelekke

avaldaja korteris toimus läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi. Tehniliselt puudus

asjatundjal võimalus veelekke asukohta tuvastada, kuna ei olnud võimalik sisse pääseda

avaldaja korteri peal olevatesse korteritesse. Asjatundja arvamus KE-23-22 kinnitab, et vee

tõttu on avaldaja korteriomand saanud kahjustada suures ulatuses ja veelekke tõttu on

avaldaja omandile tekkinud alljärgnevad kahjustused: 1) Esiku seinad ja laed on vee

läbijooksu jälgedega, kollased ja määrdunud-esiku seinad ja laed tuleb uuesti värvida kogu

ulatuses. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt

alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud; 2) Vannitoa uks, uksepiidad ja

ukseliistud on määrdunud ja veekahjustusega – demonteerida olemasolev uks ja ukseliistud

ning paigaldada uus uks koos piitade ja liistudega Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla,

Tsiviilasi nr 2-22-16732

kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud;

3) Esiku plaaditud põrand on aluskipsplaadi küljest lahti löönud -plaatkate tuleb eemaldada,

põranda kipsplaat eemaldada. Paigaldada uus alusplaat ja uued keraamilised plaadid.

Paigaldada uued põranda liistud. Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja

korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks nimetatud kahjusid tekkinud; 4) Köögi ja

elutoa parkett on terves ulatuses niiskuskahjustustega – eemaldada köögi ja elutoa parkett,

kuivatada aluspõrandad ja paigaldada uus parkett koos põrandaliistudega. Üldtunnustatult

vesi valgub ülevalt alla, kui avaldaja korterisse ei ole vesi ülevalt alla voolanud ei oleks

nimetatud kahjusid tekkinud. Kogu kahjustusi tekitanud vesi on tulnud esiku ja vannitoa lae

ja seina vahelt. Täpne vee voolujälg on näha fotodelt (foto 1 ja 2).

6.7.

Avaldaja leiab, et avaldaja esitanud tõendid, OÜ R hinnapakkumine, millises mahus ja

milliseid töid on vaja teha avaldaja korteris kahjustuste kõrvaldamiseks. Avaldaja korteri

siseviimistluse taastamiseks tehtud OÜ R hinnapakkumisest summas 4388,40 eurot nähtuvalt

sisaldas töid ettevalmistustööd (mööbli liigutamine), vana parketi ja aluskatte eemaldamine ja

utiliseerimine, vana põrandaplaadi eemaldamine ja aluse puhastus, uue parketi paigaldus ja

aluse puhastus, uue parketi paigaldus koos aluskattega, uue parketi maksumus, uue plaadi

paigaldus koos ettevalmistusega, seinte ettevalmistus värvimiseks (koridor), seinte värvimine

toonitud värviga (koridor), vannitoa ukse vahetus koos ümbruse viimistlusega. Avaldaja

leiab, et ta on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse korteri siseviimistluse taastamiseks

kogusummas 4388,40 eurot.

6.8.

Vee kahjustuste tõttu vajas avaldaja korteriomand remonti, kui ei ole avaldaja korteril

olnud veekahjustust ei oleks avaldaja pidanud korteris remonti tegema. Taastamisremondi

käigus ei ole võimalik saavutada VÕS § 127 lg 1 järgi endist olukorda üksikute osade

väljavahetamisega. Samamoodi ei ole võimalik osaliselt parandada kahjustunud lage, seinu ja

saavutada osalise parandamisega endist olukorda VÕS § 127 lg 1 järgi. Mõistlikult võttes

tuleb kogu lagi/ seinad/ põrand/põrandaliistud/keraamilised plaadid korrastada jne taastada.

6.9.

Üldtunnustatult vesi valgub ülevalt alla. Avaldaja korteris ei oleks veekahjusid

tekkinud, kui ülevalt poolt vesi alla ei oleks alla valgunud, siis ei oleks saanud vesi põrandale

ja seintele voolata ja avaldaja korterile kahju tekitada.

6.10.

Avaldajal ei ole võimalik tõendada, et kas vesi valgus avaldaja korterisse puudutatud

isiku II korterist või kaasomandist olevast veetorustikust, seda ei olnud võimalik tuvastada ka

riiklikult tunnustatud eksperdil kuna korteriomandite omanikud ja korteriühistu juhatus ei

võimaldanud riiklikult tunnustatud eksperdil kontrollida veelekke põhjustajat.

6.11.

Avaldajal ei ole tõenditega võimalik tõendada, et kahju tekkimise päeval avaldaja

võttis ette meetmeid veekahjude likvideerimiseks. Avaldaja kinnitab, et ta kuivatas kõik

pinnad nii palju kui oli võimalik ja avaldajale esmapilgul tundus, et tal õnnestus kõik veega

kahjustatud pinnad kuivatata ning toad tuulutada. Veekahjud ei teki kohe peale veega

kokkupuudet vaid vesi jääb põrandate alla (parketi alla vajunud vett ei ole võimalik tuvastada

muul viisil kui parkett eemaldada) ja seinte vahele, seda ei ole võimalik eemaldada ning

võimalikud veekahjud tulevad reeglina välja alles kahe kuni kolme nädala jooksul. Avaldajal

ei olnud võimalik ära hoida tema korterile veest tekkinud kahjustusi.

7. Puudutatud isik II esitas veel täiendavad vastuväited:

7.1.

Avaldaja 16.10.2023 a vastuse p 3.2 ...“nad olevat seepeale koos jooksnud elamu

keldrisse ning sealt sulgenud veepüstiku sulgventiili, mis seiskas vee voolamise katkisest

torust“ on paljasõnaline. Eluliselt hinnates ei oleks ka sellise sündmusel toimumisel

puudutatud isikul II olnud põhjust minna alla keldrisse, et sulgeda kogu nn püstaku veekraani,

sest igal korteriomandil on korteris oma veekraan – ventiil, mida saab sulgeda.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

7.2.

T OÜ on teinud samadele töödele hinnapakkumise summas 2630,48 eurot, millest

tuleks kahju suuruse puhul lähtuda ning vähendada kahju.

7.3.

Ekspertiisi maksumuse osas on samuti avaldaja maksnud eksperdile liialt palju, kui

2024 aastal ekspert V.J küsis oluliselt vähem ekspertiisi tegemise eest raha, kui Hr S.L, kes

fikseeris olukorda ainult ühes korteriomandis. Hr V.J käis läbi kõik 4 korrust ja tema

ekspertiisi maksumus ja tööajamaht oli oluliselt suurem, samas kui hr S.L-i ekspertiis põhines

ainult 1 korteri vaatlusel ja kulu on kordades suurem kui Hr V.J ekspertiisi maksumus. Hr

S.L-i ekspertiisidel olenemata selle sisust ja mahust on fikseeritud tasu alati 3000 eurot. See

on ülepaisutatud hind ja ei vasta turuhinnale. Kuna esitatud on kaks totaalselt erinevat hinda

3000€ ja 1525€ mille vahe on 1475 € (3000-1525), siis taotleb puudutatud isik I tinglikult

hagi rahuldamisel VÕS § 139 alusel ka selle teenuse hinna vähendamist.

8. Korteriühistu on esitanud täiendavad vastuväited:

8.1.

S OÜ hinnapakkumine on tehtud suuremas mahus kui korteri tegelikud mõõtmed. Nt

hinnapakkumise ridadel 4 ja 5 on märgitud uue parketi mahuks 24 m2, kuid eksperdi

mõõdistuste järgi on parketi pindalaks köögis ja elutoas hoopis 19,3 m2. Samuti on ekspert

tuvastanud, et hinnapakkumise real 6 märgitud põrandaplaadi maht 6 m2 ei ole samuti õige,

vaid õige maht on 4,4 m2. Ka ridade 7 ja 8 suhtes märkis ekspert, et seinte värvimise maht on

mõõdistuste järgi 31,7 m2, mitte aga 40 m2 nagu hinnapakkumises on toodud. Eeltoodust

tulenevalt tuleb järeldada, et avaldaja tellitud remonditööd ei vastanud korteri tegelikele

mõõtmetele ning nende maht oli põhjendamatult suuremas mahus.

8.2.

Korteriühistu tõi välja lõigud, millele ta soovib tugineda V.J asjatundja arvamusest:

8.2.1. S.L-i arvamuses puudub allikakriitiline analüüs vee sattumisest korter x

sisepindaladele, nt kuidas seletada asjaolu, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on tuvastatud

kollased laigud kahe korteri vahelisel seinal, millise taga ja kohal on toad, mitte köögid või

pesuruumid või WC-d , samuti ukse silluse kohal. Viimasel juhul oleks töö KE-23-22 autoril

paikvaatluse ajal olnud lihtne freesida korteri ukse kipskartongist viimistluse alusesse

ringfreesiga ava ning tuvastada kas märgumine on toimunud ülevalt poolt. Praegusel juhul ei

ole üheselt võimalik väita, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on ülemistelt korrustelt tunginud

vesi ja mitte korter H igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine.

8.2.2. S.L-i arvamuse fotodel 3 ja 4 on ukse ja selle pesuruumi/WC poolse piirdeliistu

kahjustused. Tüüpne veeuputusest tingitud niiskuskahjustus algab ukselengi (ukseraami)

alumisest servast, kuna seal on puit töötlemata ning niiskus pääseb lengi sisse kõige

lihtsamini. S.L-i arvamuse fotol 3 seda näha ei ole. Samas kõrval olev piirdeliist on ilmselt

saanud pikaajalist niiskust kõrvaolevast vanni kasutusest, vt foto 2.S.L-i arvamuse fotol 4

nähtavad ukselehe kahjustused on tingitud pigem ukslehe mehaanilisest (midagi on jäänud

ukse sulgedel ukselehe ja lengi vahele või on löök ukse serva vastu) kahjustamisest kui

niiskusest. Niiskuse korral oleks kahjustatud kogu alumine külg (kui vesi oleks tõusnud

ukseleheni), või ülaserv, kui vesi oleks valgunud laest, midagi sellist S.L-i arvamuse põhjal

tuvastada ei ole võimalik.

8.2.3. S.L-i arvamuses puudub selgitus, kuidas on toimunud põrandaplaadi purunemine

veekahju korral. arvestades, et tüüpne põrandaplaadi liim sisaldab tsementi, ja tsemendi

kivinemine vajab niiskust, ei põhjusta vee sattumine põrandaplaatide peale või alla eluruumis

plaatide lahtituleku, veelvähem ühe plaadi purunemist. Keraamiline plaat võib niiskuse mõjul

puruneda olukorras, kus plaadi alla satub vesi ja see külmub läbi, kuid käesoleval juhul on

tegemist köetava eluruumiga, seega võib läbikülmumise purunemise põhjusena välistada.

Arvestades S.L-i arvamuse fotol 5 nähtavat olukorda, kus keraamiline plaat on praktiliselt

vastu siseseina, võib nurgaga sisselõige plaat puruneda aluspõranda liikumisest.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

8.2.4. Parketi kahjustusest on S.L-i arvamuses esitatud kaks foto, mis kajastavad köögi

seinanurka elutoa pool, vt joonis 1.2. Olukorras, kus vesi valgus väidetavalt korterite vahelise

seina poolt (esikust) peaks enim olema kahjustatud vahetult keraamiliste plaatide ja parketi

ülemineku piirkonna parkett. Sellist foto esitatud ei ole. Paikvaatlusel paiknes S.L-i

arvamuses fotode 6 ja 7 piirkonnas väike külmik, vt foto 3. Puudub info, kas selline seade

asus seal ka 2022.a, kuid lokaalsed parketi kahjustused viitavad pigem külmiku sulamisega

tekkinud lokaalsele veekahjustusele kui kogu korterit hõlmavale ülemiselt korruselt alguse

saanud uputusele.

8.2.5. Korter K - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides

niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt

valguva vee jälgi, vt fotod 5 kuni 10.

8.2.6. Korter X - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides

niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi, vt

fotod 11 kuni 14. Juhul, kui oleks toimunud lekkeid korter M pesu- ruumist või WC-st, peaks

lekkejäljed (määrdumised) olema näha lagedes fotodel 11, 12 ja 14. Paikvaatlusel selliseid

jälgi ei tuvastatud.

8.2.7. Korter M - Paikvaatlusel ei tuvastatud korteri viimistluse märgruumides

niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt

valguva vee jälgi, vt fotod 15 kuni 20.

8.2.8. Juhul, kui oleks toimunud veeleke korteris M, oleks selle mõju olnud kõige suurem

vahetul alumisel korteril ehk 3. korruse korteril X. Paikvaatlusel selliseid kahjustusi korteris

X ei tuvastatud.

8.2.9. Arvestades paikvaatlusel nähtud korterelamu sooja- ja külma vee ning

kanalisatsioonipüstaku olukorda (püstak läbib samas asukohas kõiki vaadeldud kortereid)

ning asjaolu, et püstakut ei ole vahelae tasapinnas mittepõlevate materjalidega tihendatud, vt

fotod 20 ja 21, valguks torude või nende liitmike lekke korral vesi šahtis praktiliselt

takistamatult keldrisse. Keldri laes läbijooksu jälgi ei tuvastatud, vt fotod 21 ja 22 ning joonis

5.

8.2.10. Eeltoodu põhjal ei ole käesoleval ajal võimalik üheselt väita, et 2022.a kevadel

väidetavalt neljanda korruse korter M veeavarii tõttu on tekkinud esimese korruse korter H

S.L-i arvamuses kirjeldatud kahjustused.

8.2.11. Võimaliku veelekke ja selle asukoha tu- vastamiseks on parim aeg vahetu lekke

toimumise aeg. Hiljem on seda võimalik teha üksnes kaudsete tõendite põhjal.

8.2.12. Tõenäolisem põhjus korter H parketi kahjustustele on samas korteri võimalik külmiku

sulatusvee leke, vt foto 3 ja joonis 1.2.

8.2.13. Arvestades, et puuduvad kahjustused väidetava veelekke põhjustanud korter M all

olevatel korteritel X ja K, ei ole tehniliselt võimalik, et sama veeleke oleks põhjustanud

korter H kahjustusi.

8.3.

Eeltoodust tulenevalt on põhimõtteliselt välistatud, et avaldaja korteris 2022 aasta mai

kuus veeavarii toimus. Isegi kui veekahjustused võisid avaldaja korteris aset leida, siis need

olid tingitud avaldaja enda korteris olevast külmikust (külmiku sulavesi).

8.4.

Tegelikult oli hinnapakkumine töödele tehtud hoopis summas 3180 eurot.

Hinnapakkumise summade real on aga toodud veel, et: „koos kaudsete kulude ja kasumiga 15

%“ on töötasu kokku 3657 eurot. Ehk siis teenuseosutaja oli oma suva järgi ehitustöödele ja

Tsiviilasi nr 2-22-16732

materjalidele pannud juurde oma kasumimarginaali ja sellega kergitanud kogumahu hinda

477 eurot (ilma käibemaksuta).

9. Avaldaja on täiendavalt toonud välja:

9.1.

Korteris on teostatud kahjustatud osas remont.

9.2.

OÜ S hinnapakkumise e-kiri ja hagejale esitatud ja hageja poolt tasutud arved.

Hinnapakkumise tööde teostamiseks saatis OÜ S hagejale 16.09.2022. Hagejale esitas OÜ S

arve nr 22.03.12 ja 22.05.10.

9.3.

Ekspert S.L XXX. Arve selgituses on märgitud „Asjatundja arvamuse koostamine

XXX korter H, Keila „. Arve saaja V.K . Arve väljastaja S.L . Sama V OÜ ainomanik ja

juhatuse liige on ekspert S.L . S.L on riiklikult tunnustatud ekspert.

9.4.

Hageja ei viibinud temale kuuluvas korteriomandis enne 02.05.2022 ligikaudu 1 -1,5

kalendrikuud.

9.5.

Avaldaja korteris oli puitparkett, mis sai olulisi kahjustusi. Veest tekkinud kahjusid on

võimatu hinnata kohe peale veeavariid, kuna hoone konstruktsioonidesse, põranda alla või

seintesse jäänud vesi võib tekitada kahjustusi veel mitme kuu jooksul.

9.6.

Puudutatud isiku I poolt tellitud asjatundja arvamuse punktis nr 5.3. ja 5.4. väidab

asjatundja, et paikvaatlusel ei tuvastatud märgruumides niiskuskahjustusi. Arvestades, et

paikvaatlus viidi läbi 01.01.2024 aastal ei olegi võimalik märgruumides niiskuskahjustusi

tuvastada kuna kahju tekkimisest on möödas enam kui kaks ja pool aastat.

9.7.

Avaldaja ei taotle kahju hüvitamist 2021. a tekkinud veekahju eest.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus lahendab lõpplahendis lahendamata taotlused (TsMS § 442 lg 5). Avaldaja

avaldas 18.10.2024. a istungil soovi loobuda viivisenõudest korteriühistu vastu perioodi

08.11.2022-02.04.2023 osas (protokoll al 00:28:38). Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab

selles osas menetluse (TsMS § 429 lg 1). Loobumine ei eelda teiste osaliste nõusolekut.

11. Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentidega ja tõenditega, leiab, et avaldus ei kuulu

rahuldamisele ei puudutatud isiku II ega korteriühistu vastu.

12. Kohus menetleb avaldust TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel hagita menetluses. Hagita asja

vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi (TsMS § 477 lg 1). Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 477 lg

5). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite

esitamist või kogub neid omal algatusel (TsMS § 477 lg 7). TsMS kohaselt on tegemist hagita

menetlusega ja kohus rakendab siin uurimispõhimõtet, kuid uurimispõhimõte ei võta aga

pooltelt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust -

üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad

hagita menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes

nimetatud riski kannab (RKTKm 3-2-1-186-15, p 13).

13. Samamoodi nagu hagimenetluses, peavad menetlusosalised tooma kohtu ette

konkreetsed faktilised asjaolud, mis on nende hinnangul asja lahendamiseks olulised ja mis on

nõude rahuldamise eeldused. Samuti tuleb tõendi esitamisel põhjendada, milliseid asjaolusid

soovitakse konkreetse tõendiga tõendada (ibid, vt ka § 236 lg 3 esimene lause).

Uurimispõhimõte ei tähenda seda, et menetlusosalistel ei oleks tõendamiskoormist nende

asjaolude tõendamiseks, millele nad soovivad tugineda (vt § 477 kommentaarid). Samuti tuleb

Tsiviilasi nr 2-22-16732

hüvitisnõude esitamisel avaldajal endal otsustada, kellelt ta hüvitise väljamõistmist soovib,

sõnastades selle korrektselt arvestades nii solidaarkohustusi kui ka vajadusel alternatiivsed

nõudealuseid, st kohus ei saa ka hagita menetluses seda omal algatusel otsustada. Hüvitise

saab välja mõista üksnes sellelt menetlusosaliselt, kellelt seda on nõutud ja viisil, mis on

nõutud. Hagita menetluses kehtiv TsMS § 477 lg 5 ei tähenda, et kohus saaks kahjuhüvitise

mõista välja omal algatusel (RKTKm 2-18-13649/57, p 23 lg 2). Seega peab avaldaja ise

otsustama kellelt, mis (järje)korras ja mis summas hüvitise nõudmist ta soovib ja selle selgelt

kohtule ka väljendama. Vastavalt avaldajale teadaolevatele asjaoludele ja tõendamiskoormust

ja -riske arvestades tuleb avaldajal endal otsustada, kelle vastu on põhjendatud nõue esitada.

14. Avaldaja on esitanud kaks alternatiivset nõuet, millest esimene on teise

korteriomaniku, puudutatud isiku II vastu ja teine on korteriühistu vastu.

15. Avaldaja rahalisele sooritusele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks puudutatud isiku

II kui teise korteriomaniku vastu kehtivate normide ja kohtupraktika kohaselt VÕS § 115 lg 1

ja § 127 alusel kuuluda rahuldamisele, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKo

3-2-1-107-15, p 11): 1) puudutatud isikust korteriomanik on rikkunud kohustust, mis seostub

tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p 1);

2) puudutatud isikust korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg

1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

16. Avaldaja rahalisele sooritusele suunatud kahju hüvitamise nõue võiks korteriühistu

vastu kehtivate normide ja kohtupraktika kohaselt VÕS § 115 lg 1 ja § 127 alusel kuuluda

rahuldamisele, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (RKTKo 2-18-13649/57, p 13): 1)

puudutatud isikust korteriühistu on rikkunud kohustust, mis seostub korteriomandite

kaasomandi osa eseme valitsemisega (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2); 2)

puudutatud isikust korteriühistu vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st

rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1); 3) avaldajale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg

1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5)

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

17. Mõlema nõude puhul on avaldaja tuginenud järgmistele asjaoludele, mille üle puudub

pooltel vaidlus ning mille saab kohus omaksvõtu alusel tuvastada:

17.1.

Avaldajale kuulub korteriomand eriomandi esemega nr H aadressiga Xxx (uus aadress

XXX);

17.2.

Avaldaja korteriomand asub elamu esimesel korrusel.

17.3.

Avaldaja korteriomandi kohal asuvad samas trepikojas eriomandid nr K, X, M ja R.

17.4.

Korteriomandi nr M (neljandal korrusel) omanik ja kasutaja ning korteriühistu

juhatuse liige on puudutatud isik II.

17.5.

Korteriomandi nr X omanik ja kasutaja on I T.

17.6.

Elamut majandatakse ja valitsetakse korteriühistu kaudu. Avaldaja on korteriühistu

liige.

18. Puudutatud isiku II vastu esitatud nõude esimese eelduse osas on avaldaja toonud

täiendavalt välja järgmised asjaolud: 02.05.2022 avastas avaldaja korteri vannitoa ja esiku lae

ja seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi. Samal päeval lahkus avaldaja lennureisile

ning kui ta tuli 10 päeva pärast reisilt naastes uuesti korterisse ja hakkas seda põhjalikumalt

üle vaatama ning maas olevaid vaipu eemaldama, nägi ta, et korteri põrand on märg, parkett

Tsiviilasi nr 2-22-16732

tursunud, kahhelplaatidega põranda osal on plaadid lahti. I T avaldas, et avaldaja äraolekul oli

korteriomandis nr M toimunud hiljuti öisel ajal veeavarii, mille olevat tema teada põhjustanud

pesumasina veeühenduse purunemine, ning mille tagajärjel olevat vesi pikemat aega voolanud

läbi kahe allpool asuva korteri vannitoa põranda avaldaja korterisse.

19. Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise

korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku

tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju

täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt

veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et

teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see

korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest (nt

veetorustikust) ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (2-18-

13649/57, p 21; vt ka RKTKo 3-2-1-129-13, p-d 25 ja 49).

20. Avaldaja on soovinud puudutatud isiku II vastutusega seonduvaid asjaolusid tõendada

tunnistaja, I T ütlustega. Kohus kuulas tunnistaja üle 06.12.2024. a istungil (dtl 623-625).

Tunnistaja ütlustest ei ole võimalik tuvastada, et avaldaja äraolekul või 2022. aastal oleks

puudutatud isiku II korteriomandist lähtunud veekahju. Tunnistaja on selgitanud, et tema

korteris oli veekahju 2021. a, selgitades, et see oli tingitud M. korteri pesumasinavoolikust.

Tunnistaja selgitas, et M. pesumasinavoolik läks katki ning see toimus novembris-oktoobris

2021. Tunnistaja selgitas, et nimetatud pesumasinavooliku katkiminekust oli tal vannitoa vaip

märg, laest tilkus vett, kuid püsivaid kahjustusi ei tekkinud.

21. Avaldaja on tuginenud ka esitatud S.L-i asjatundja arvamusele (dtl 192 jj), selgitades

istungil, et eksperthinnangus ütleb, et ülemiselt korruselt leke tuleb, läbi lae ja seinavuugi.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik asjatundja arvamusest tuvastada, et veekahju tulenes

korterist nr M. Asjatundja arvamuses on sedastatud, et „Tehniliselt puudus võimalus veelekke

asukota tuvastada, kuna ei olnud võimalik sisse pääseda korteri H kohal asuvatesse

korteritesse. Korteri H valdaja ütluste järgi võib oletada, et veeleke leidis aset 4 korruse

korteris nr M“. Seega lähtus asjatundja arvamus avaldaja ütlustest ja oletusest. Kohus kuulas

avaldaja taotlusel ära ka asjatundja S.L-i tunnistajana (dtl 829 jj), kes selgitas, et on

väheusutav, et kui korteris nr M läheb pesumasinavoolik katki, siis tekiks kahju, mis on

asjatundja poolt tuvastatud, täpsustades, et selleks on umbes 10% tõenäosus (dtl 836).

22. Esitatud teise, V.J asjatundja arvamuse p 7 kohaselt (dtl 497) neljandalt korruselt

veelekke tõttu tekkinud S.L-i arvamuses kajastatud kahjustuste teket ei ole võimalik väita

ning arvestades, et puuduvad kahjustused väidetava veelekke põhjustanud korter M all

olevatel korteritel X ja K, ei ole tehniliselt võimalik, et sama veeleke oleks põhjustanud

korter H kahjustusi (p 7.8). Asjatundja V.J selgitas, et korteril K (arvamuse p 4, dtl 490-491)

ei ole siseviimistlust viimase 10 aasta jooksul uuendatud ning paikvaatlusel märgruumides

niiskuskahjustusi ja/või ülevalt valguva vee jälgi (fotod 5-10, dtl 491-492) ei ole. Asjatundja

V.J tuvastas, et korteris X (arvamuse p 5. dtl 492) ei ole viimase 5 aasta jooksul

siseviimistlust uuendatud ega tuvastatud korteri viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi

või ülevalt valguva vee jälgi. Juhul, kui oleks toimunud lekkeid korter M pesuruumist või

WC-st, peaks lekkejäljed (määrdumised) olema näha lagedes fotodel 11, 12 ja 14.

Paikvaatlusel selliseid jälgi ei tuvastatud (fotod 11-14, dtl 493). Samuti ei tuvastanud

asjatundja ka korteris M viimistluse märgruumides niiskuskahjustusi (sh tursumist pesuruumi

ja WC puitlaastplaadist seinas) ja/või ülevalt valguva vee jälgi (asjatundja arvamus p 6, fotod

15-20). Kohus saab asjatundja tuvastatust lähtuda, kuivõrd asjatundja on tuvastanud eeltoodu

kohapealse vaatlusega ning esitanud eeltoodu osas ka fotod, kust nähtub tuvastatu. Samuti ei

ole menetlusosalised viidanud asjaoludele või tõenditele või asjatundja arvamuse puudustele,

mille alusel ei peaks saama eeltoodut tuvastada.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

23. Asjatundja V.J selgitas tunnistajana, et ei ole võimalik, et kui 2021. a novembris läheb

ülemise korruse pesumasina voolik katki, et siis seal on maikuus vesi igal pool maas ning et

vaibad kuivavad poole aastaga ära isegi kui oleks tulnud 300 liitrit vett (dtl 839). Asjatundja

V.J selgitas, et tõenäosus, et neljanda korruse pesumasina vooliku lekke tõttu on tekkinud

kahjustused avaldaja korterile, on null, sest asjatundja tuvastas, et vahepealsetes korterites ei

olnud märke viimistluse kahjustusest (dtl 839, 833).

24. Kohtu hinnangul on usutavam V.J asjatundja arvamus dokumentaalse tõendina seoses

korterist nr M lähtunud veekahju kui võimaliku põhjuse tuvastamisel, sest S.L on korterist nr

M veekahju lähtumise osas oletanud avaldaja ütlustele tuginedes ega ole vaadeldud ülemisi

kortereid ning V.J asjatundja arvamuses on vaadeldud ka ülemisi kortereid. Eeltoodust

tulenevalt, hinnates asjatundja arvamusi kogumis, ei saa lugeda kohus asjatundja arvamuste

pinnalt ega ka asjatundjate tunnistajatena ärakuulamise alusel tuvastatuks, et avaldaja poolt

tuginetud talle 2022. a tekkinud veekahju sai olla põhjustatud neljanda korruse

korteriomandist nr M lähtuvalt.

25. Avaldaja palus koguda tõendeid ka korteriomandi nr X kindlustamise ja

kindlustusjuhtumite toimumise kohta (dtl 391). Kohus palus avaldajal täpsustada ka

ajaperioodi, mille osas tõendeid koguda (18.10.2024. a istungi protokoll al 00:44:09), mille

peale avaldaja selgitas, et avaldaja avastas lekke 02.05.2022, kuid leke võis olla ka aprilli

lõpus. Sellest tulenevalt koguti tõendeid perioodi aprill-mai osas korteriomandi nr X

kindlustamise ja kahjujuhtumite kohta esialgu korteriomanike endi käest (dtl 461-462). I T

selgitas, et ta ei ela korteris ning on 2021. a toimunu osas teadlik üksnes ema selgituste kaudu

(dtl 468). I T selgitas kirjalikult, et 2021. a juhtus veekahju juhtum, kus vannitoa vaip oli

märg ja ühest seinanurgast tilkus vett pesumasina vooli katki minemise tõttu korteris nr M,

kahjusid sellest ei esinenud ning isik enda kindlustusandjale (Swedbank P&C Insurance AS)

teadet ei esitanud (dtl 471). Avaldaja taotlusel (dtl 534) koguti ka kindlustusandjalt,

Swedbank P&C Insurance AS andmed kindlustusjuhtumite kohta korteris nr X (dtl 548-549).

Kindlustusandja vastuse kohaselt (dtl 597) on korteriomand nr X küll kindlustatud nimetatud

kindlustusandja juures, kuid 2022. a aprillis ega mais ei ole kahjujuhtumist eelmärgitud

aadressil teavitatud. Seega saab kohus tuvastada, et 2022. a aprillis ega mais ei toimunud

korteriomandis nr X kahjujuhtumit, millest oleks kindlustusandjat teavitatud. Eeltoodu põhjal

on võimalik eluliselt usutavalt järeldada, et kahjujuhtumit, millest oleks tekkinud püsivaid

kahjustusi 2022. a aprillis-mais, korteriomandis nr X ei toimunud.

26. Korteriomandi nr K (teise korruse korter) kahjujuhtumite ja kindlustatuse osas kogus

kohus samuti tõendeid ning kohus saab kogutud tõendi pinnalt tuvastada, et korteriomandi nr

K osas kindlustusandjale kahjuavaldust ei ole esitanud (dtl 726), millest saab järeldada, et

korteriomandis nr K (mis asub avaldaja korteri kohal) kahjujuhtumeid ei toimunud.

27. Korteriomandi nr R (viienda korruse korter) kahjujuhtumite ja kindlustatuse osas

kogus kohus samuti tõendeid (dtl 639, 706), kuid sisulist vastust omanikelt ei saanud.

Kindlustusandjad märkisid, et lepingut korteriomandi nr R kindlustamiseks sõlmitud pole (al

dtl 659). Menetlusosalised ei pidanud vajalikuks täiendavat tõendite kogumist (28.03.2025. a

istungi protokoll).

28. Puudutatud isik II on soovinud tugineda ka faktile, et korteriomandi nr M osas ei näita

veenäidud tavapärasest suuremat veetarbimist, mis võiks olla seotud mõne veeavariiga,

esitades selle kohta ka tõendid (dtl 308-313). Avaldaja selgitas vastuseks tõendi osas, et ka

tema ei näe suuri anomaaliaid tarbimises (06.12.2024. a istungi protokoll al 02:02:19). Seega

kohus saab tuvastada, et veenäitudest ei nähtu, et korteriomandis M oleks toimunud suuremat

veeleket 2022. a aprillis-mais (veenäitude järgi veekulu on sarnane kõigil kuudel ning olnud

sarnane aastatel 2021-2022, jäädes külma vee puhul 0,3 m3 – 2,6 m3 vahele ja sooja vee puhul

Tsiviilasi nr 2-22-16732

0,1 – 0,6 m3 vahele, kusjuures perioodil 2022. a aprill-juuni ei ole ebatavapäraselt suuremat

veekogust kulutatud, mida ei oleks kulutatud ka teistel kuudel), mis kaudselt kinnitab, et

korteriomandist nr M veeleket, mis oleks saanud tekitada avaldaja korteris veekahju, ei

toimunud. Avaldaja märkis, et tõenditest ei ole tuvastatav, millise korteriga on tõendid

seotavad, kuid kohtu hinnangul nähtub tõendite vasakpoolsest paanist, et näidud on

korteriomandiga M seostatavad (dtl 310-313).

29. Kohtule esitatud tõendite alusel on võimalik tuvastada, et 2021. a novembris toimus

korteriomandis nr M veeleke pesumasinavooliku katkimineku tõttu (mh on seda selgitanud ka

puudutatud isik II ise 28.03.2025. a istungil (dtl 828), siis ei ole võimalik tuvastada, et sellest

tulenevalt tekkis avalduses viidatud kahju avaldajale. Avaldaja on ka ise selgelt avaldanud, et

ta ei taotle kahju hüvitamist 2021. a juhtumi eest (dtl 594, p 15).

30. Eeltoodust tulenevalt, kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud, et kahju tekitanud asjaolu

lähtus puudutatud isiku II eriomandi piirest ning et puudutatud isik II oleks rikkunud

kohustust, mis seostub puudutatud isiku II korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega,

leiab kohus, et avaldaja avaldus puudutatud isiku II vastu tuleb jätta rahuldamata.

31. Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud kahjunõude esimesest eeldust

täitvaid asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul vajalik hinnata puudutatud isiku II vastu esitatud

nõude osas teiste eelduste ja vastuväidete osas toodud asjaolusid ja tõendeid.

32. Järgmisena hindab kohus avaldajat nõuet korteriühistu vastu ning punktis 16 toodud

eelduste täidetavust. Avaldaja ei ole korteriühistu vastutuse osas tuginenud asjaoludele, et

korteriühistu või mõni teine korteriomanik oleks rikkunud enda kohustust, vaid leidnud, et

korteriühistu vastutab nn üldvastutuse alusel, mille on sisustanud Riigikohus märkides, et

korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud

kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei

ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku ega korteriühistu kohustuse rikkumisest, nõuda selle

kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5

teise lause alusel (RKTKo 2-18-13649/57, p 18, 2-19-9500/62, p 16).

33. Kolleegium selgitas, et juhul, kui esineb mingi kahju põhjustanud mõjutus, mis lähtus

kaasomandi esemest, saab kahjustatud korteri omanik alati esitada KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72

lg 5 teise lause alusel tema eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi

esemele tekitatud kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Sellist liiki vastutuse

tekkimiseks piisab sellest, et kahjulik mõjutus lähtus kaasomandi esemest eriomandi esemele

ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele on tekkinud kahju.

34. Kuna korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, piisab

avaldajaks oleval kahjustatud korteri omanikul selle tõendamisest, et kahjulik mõjutus lähtus

kaasomandi esemest avaldaja eriomandi esemele.

35. Hagita menetluses TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg-te 5 ja 7 järgi kohalduvat

uurimispõhimõtet arvestades peavad kohtud tagama, et asja lahendamiseks olulised asjaolud

ei jääks välja selgitamata ainuüksi põhjusel, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust

esitada lisatõendeid (RKTKo 2-19-9500/62 p 15.2). Hagita asja lahendamisel on kohtul

asjaolude väljaselgitamiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning samas õigus nõuda omal

algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist (vt Riigikohtu 9. märtsi

2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9543/48, p 18). Uurimispõhimõte ei võta aga pooltelt

täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust - üksnes

kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses. Kui asjaolud jäävad hagita

menetluses ka kohtu aktiivsest rollist hoolimata tõendamata, tuleb otsustada, kes nimetatud

riski kannab (RKTKm 3-2-1-186-15, p 13).

Tsiviilasi nr 2-22-16732

36. Kohus on palunud avaldajal tuua selgelt välja kõik faktid ja tõendid, mille alusel saaks

kohus leida, kahjulik mõjutus tema eriomandi esemele lähtus kaasomandi osast (vt

27.06.2024. a kiri p 24 viimane lõik, dtl 383). Avaldaja on tuginenud asjaolule, et vesi voolas

mööda seina alla ning kogunes põrandale ning tekitas S.L-i poolt asjatundja arvamuses

fikseeritud kahjud. Täiendavalt on avaldaja, viidates S.L-i asjatundja arvamusele, selgitanud,

et veeleke on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi.

37. S.L-i asjatundja arvamuses on punkti G all märgitud, et: „Kevadel 2022 (täpne aeg

teadmata, kuna korteri nr H valdaja ei viibinud kodus) toimus korterisse nr H veeleke läbi

koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade, mis kahjustas oluliselt korteri nr H viimistlust

koridori ja vannitoa lagedel ja seintel (fotod 1, 2, 3, 4) ja kogu korteri põrandatel (fotod 5, 6,

7). Lekked on toimunud laepaneeli ja seinapaneeli lekkekohalt, lekked ei ole toimunud

püstikutest“ (dtl 193) ning et „Vee lekked korterisse H on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae

ja seina vuugi. Püstikute kaudu läbijooks toimunud ei ole“ (dtl 199).

38. Korteriühistu on esitanud dokumentaalse tõendina teise asjatundja, V.J arvamuse,

mille kohaselt: “S.L-i arvamuses puudub allikakriitiline analüüs vee sattumisest korter H

sisepindaladele, nt kuidas seletada asjaolu, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on tuvastatud

kollased laigud kahe korteri vahelisel seinal, millise taga ja kohal on toad, mitte köögid või

pesuruumid või WC-d , samuti ukse silluse kohal. Viimasel juhul oleks töö xxx autoril

paikvaatluse ajal olnud lihtne freesida korteri ukse kipskartongist viimistluse alusesse

ringfreesiga ava ning tuvastada kas märgumine on toimunud ülevalt poolt. Praegusel juhul ei

ole üheselt võimalik väita, et S.L-i arvamuse fotodel 1 ja 2 on ülemistelt korrustelt tunginud

vesi ja mitte korter X igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine” (p 3.4, dtl 487).

39. Mõlemad asjatundjad olid samal arvamusel, et püstakutest, kus asuvad kaasomandi

esemeks olevad tehnosüsteemid, lekkeid ei olnud, seega saab välistada, et kaasomandi

esemeks olevates tehnosüsteemidest oleks leke tekkinud. Samuti välistasid asjatundjad

lekkepõhjuse katuselt (dtl 836, 840).

40. Asjatundjad olid erineval arvamusel, kas vesi võis voolata käesoleval juhul korterisse

esiku seina ja lae liitekohast ehk korteriväliselt (S.L-i arvamuse fotod 1 ja 2, esitatud parema

kvaliteediga dtl 404-405). S.L arvas, et vesi on tulnud seina ja lae liitekohast ning V.J, et S.L-

i asjatundja arvamuses toodud fotode pealt ja järeldustest seda ei saa öelda. Kuivõrd asjas

esitatud kaks asjatundjate arvamust olid osaliselt vasturääkivad, kuulas kohus asjatundjad

tunnistajatena vastastamise teel üle (TsMS § 263 lg 2; al dtl 829). Kohtu hinnangul S.L-i

asjatundja arvamuses toodu, sh toimikusse esitatud fotode ning tunnistajana antud ütluste

alusel kogumis teiste tõenditega ei saa jõuda järeldusele, et avaldaja korteris avalduse alusena

toodud kahjustused tekkisid kaasomandi esemest järgmistel põhjendustel:

40.1.

Kohus tuvastas eelnevalt, et ülemistes korterites kahjujuhtumeid, mis oleks saanud

põhjustada kahju avaldaja korterile, aset ei ole leidnud (põhjenduste punktid, milles kohus

kontrollis avaldaja nõuet puudutatud isiku II vastu). Asjaolusid (v.a puudutatud isiku II osas,

mida kohus on eelnevalt hinnanud), et teistes korterites oleks olnud kahjujuhtumeid, millest

oleks võinud avaldaja korteris kahju tekkida, avaldaja kohtu ette toonud pole.

40.2.

S.L-i asjatundja arvamusest ja tunnistajana ütlustest nähtub, et S.L tugines enda

asjatundja arvamuses suures osas tellija (avaldaja) antud selgitustele. Asjatundja arvamuse

objektina (punkt A) on määratletud ülemistelt korrustelt veelekked ning asjatundja arvamuse

küsimustena (punkt E) on märgitud ülesandena fikseerida korteris X ülemistest korrustelt

tulenevad vee läbijooksud. Eeltoodust nähtub, et asjatundja lähtus arvamuse andmisel sellest,

et vesi on tulnud korterist väljast, st ülemistelt korrustelt ega ole seetõttu fikseerinud

kohapealset olukorda ega tuvastanud jälgitavalt, mis võiks olla veejälgede ja -kahjustuste

tekkimise tegelikud põhjused.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

40.3.

Käesoleval juhul on oluline tuvastada, kas vedeliku voolujäljed on lähtunud korterist

väljast või korterist seest. Üksnes vedeliku voolujälgede olemasolust seinal ei saa tuletada, et

see on kaasomandi esemest tulenev. S.L selgitas istungil, et ta järeldas esiku seinte ja lae

veekahjustusi sellest, et seintel olid iseloomulikud nired ja seina ja lae liitekohad olid kollased

(dtl 829). Kohtule fotodest 1 ja 2 liitekohtade kollasust ei nähtu. Seina ja lae liitkohtadest on

pildina esitatud üksnes foto 2. Rohkem fotosid liitekohtadest asjatundja arvamusele lisatud

pole ega toimikusse ei esitatud. Foto 1 on sama vasak sein altpoolt (S.L-i ütlused, dtl 829).

V.J on enda asjatundja arvamuses selgitanud, et fotodelt 1 ja 2 ei ole võimalik väita, et nendel

on kujutatud ülemistelt korrustelt (s.o korterist väljast) tunginud vesi ning mitte korteri

igapäevase kasutuse käigus tekkinud määrdumine (p 3.4, dtl 487). Kohus nõustub, et fotol 1

(dtl 404) on küll laigud mööda seina, kuid ei ole võimalik kindlaks teha, millest need on

tekkinud ja kas see lähtus korterist seest või väljast (sh võimalikult kaasomandi esemest).

Fotolt 1 on näha seina määrdumine, sh on parempoolsel pildiosal sein üleni kollane ning

vasakpoolsel osal on valge-kollase säbruline, kuid fotoga ei ole fikseeritud seina täies ulatuses

ega ole jäädvustatud ka seina ja lae liitekohtasid. S.L selgitas vastuseks küsimusele plekkide

osas, et „Vesi haarab kaasa erinevaid osakesi, mis on seina sees ja kus on suuremad plekid,

sinna on vesi suuremas koguses pidama jäänud ja ära kuivanud ehk pruunid plekid on soolad

ja mineraalid“ (dtl 832). Fotolt 1 ei nähtu kohtule, et plekid oleks tumedamad, vaid vastupidi

heledamad. Foto 1 paremalt küljelt on näha, et sein on ühtlaselt kollane ning näeb välja

määrdunud. Seega ei ole võimalik fotolt nr 1 tuvastada, millest on määrdumine tekkinud.

Fotolt 2 on näha ukse kohal oleva silluse alumisel küljel veejooksu jälgi ja ka selle alla jääval

seinal veejooksujälg, kuid ei ole näha seina ja lae liitekohtade kollasust. Fotol 2 paistab

ülemine silluse osa ja uksest sisse tulles sillusest edasi jääv vasakpoolne seinaosa ilma

vedeliku voolujälgedeta. Vedeliku voolamise osas selgitas S.L , et vesi tuli valgete joonte

pealt ning et kui oleks pragu, oleks väga selge, aga vesi võib tulla ka nii, et pragu ei ole (dtl

831). Eeltoodust saab kohus aru, et S.L pragu ei tuvastanud ja leidis, et vee tulemist korterist

väljas järeldas ta kollaste liitekohtade järgi, mida aga fotodel jäädvustatud ei ole, mistõttu ei

saa ka kohus sellest lähtuda.

40.4.

Foto 2 osas märkis V.J, et: „Küsimus on selles, kust on vesi sattunud selle uksesilluse

välisnurka, kus on kaks tumedamat laiku. Visuaalselt on rakse kindlaks teha. Kui ta on ülevalt

tulnud, siis oleks ta saanud tilkuda uksesillust moodustava kipsplaadi varjatud pinnale ja seal

välja tulla. Selleks oleks tulnud auk sisse lõigata ja vaadata, mis viimistluse varjatud küljel

on. Teine variant kui ta valgub ülevalt alla, siis välimine serv on see, kus moodustub tilk ja

kui seal ei ole mingisugust veenina, siis ta voolab mööda horisontaalpinda. Sellest määrdunud

kohast edasi vaadates seinapind on pigem puhas. Me ei tea, mis ja millal seal korteris

juhtunud on. On näha tumedam värvitriip. Kas seal on midagi parandatud, ei tea. Voolujälg

läheb üle viimistluse. Selline värvide tonaalsuse erinevus tekib siis kui juba kuivanud värv

uuesti üle värvitakse. Nende päritolu tuvastamiseks (kollased plekid seinal) oleks olnud vaja

auk seina teha ja vaadata, kas ta tuleb ülevaltpoolt“ (dtl 830). Eeltoodust järeldab kohus, et

tõsikindla järelduse tegemiseks, kas vesi tuli korterist väljast konstruktsioonidest, oleks

pidanud tegema augu sillusesse. Vaidlust pole, et S.L ei teinud auku sillusesse, et teha

kindlaks, kas vesi võis olla pärit korterist väljast. Vastuseks V.J selgitustele, et see oleks

olnud ainus viis, kuidas seda kindlaks teha, selgitas ta, et ta arvab, et see sillus on betoonist,

mitte kipsist, mistõttu ei saanud seda avada (dtl 831). Asjaolu, kas sillus oli kipsist või

betoonist, ei ole kumbki asjatundja tuvastanud. Asjatundja arvamuses on S.L märkinud, et

„Konstruktsioonide avamisi ei tehtud, kuna selleks puudus otsene vajadus“ (punkt F).

40.5.

S.L selgitas vastuseks küsimusele „Mis ulatuses oli esiku seinad kahjustatud“

järgmist: „Pigem olid laest ja peaaegu põrandani. Lae ja seina nurgast on läbi tulnud ja

allapoole on valgunud. Ei olnud ainult lae nurgas“ ning seejärel, et „Läbivool oli toimunud

Tsiviilasi nr 2-22-16732

pigem vasakpoolse seina ja lae ühendusjoonelt“ ning seejärel, et „Oli tulnud veidi

ebatüüpilisest kohast vasakult poolt seina ja lae nurgast“ (dtl 830). Eeltoodud selgitused olid

vastuolulised, st asjatundja märkis kord, et tuvastas vee läbivoolu nurgast ja seejärel, et seina

ja lae ühendusjoonelt. Kohtu hinnangul nurgast tulnud vesi ei saaks tekitada voolujälgi kogu

vasakpoolse seina ulatuses (nagu on fotol 1).

40.6.

V.J selgitas tunnistajana, et: „Tüüpselt kui ülevalt midagi konstruktsiooni vahele

satub, siis värvikelme hakkab veidikene mullitama. Sellel pildil kelme lahti tulekut ei ole.

Pigem on näha määrdunud triibud värvikatte pinnal“ (dtl 830). S.L selgitas, et mullitamine

sõltub värvitüübist (dtl 831), kuid selgitas, et ei ole tuvastanud värvitüüpi, mille alusel

järeldada, et mullitamist ei oleks pidanud esinema (dtl 831).

40.7.

V.J selgitas, et on näinud sarnaseid kahjustusi, kui šampusepudel lahti lasti toas (dtl

830) ning selgitanud, et korteri esikus on pigem kasutusjäljed ning ta välistaks vee valgumise

(dtl 839) ning et „Selle seina kahjustuse ulatus ei viita sellisele vee hulgale, mis kahjustaks

kogu korteri põrandat. Pidasin tõenäolisemaks külmikust tekkinud leket“ (dtl 838). V.J

selgitas, hilisemalt, et foto 2 kahjustus võiks tekkida nt, kui minnakse vastu nt kergelt lumise

suusaga või põhimõtteliselt ka siis, kui visatakse pesukausiga määrdunud vett lakke (dtl 839).

S.L on samuti selgitanud vastuseks puudutatud isiku II küsimusele, et sellised plekid nagu

fotol nr 1 ja 2 võivad tekkida kui visata nt kohvivett seinale (dtl 832).

40.8.

S.L-i asjatundja arvamuses on märgitud objekti kirjelduse (punkt G) all, et veeleke

toimus läbi koridori ka vannitoa lae ja seina liitkohtade ning ka vastuse all on märgitud, et

„Vee lekked korterisse H on toimunud läbi esiku ja vannitoa lae ja seina vuugi“. Istungil

tunnistajana selgitas asjatundja, et parempoolsel (vannitoapoolsel) seinal ei olnud kahjustusi

ning et vannitoas olid veejäljed uksepiidal, millel vee jooksmist väitis asjatundjale avaldaja

(dtl 830, 834). Vannitoa osas küsimusele, kas vannitoa uksepiidal olev mustus võib olla

olmemustus vastas S.L jaatavalt, selgitades, et kui vesi (väidetavalt) jooksis, siis pesi osa

maha ja tõmbas triibud ning et kollaseks muutumine on olnud korteri valdaja väide, mh et

enne oli ilus valge (dtl 834). Eeltoodust saab järeldada, et vannitoa laest ja seintest veeleket

pole tegelikkuses S.L-i poolt fikseeritud ega tuvastatud, kuigi asjatundja arvamuses sellele

viidati. See samuti kinnitab, et S.L lähtus asjatundja arvamuse tegemisel peamiselt tellija

(avaldaja) selgitustest, mitte tegelikust olukorrast.

40.9.

V.J selgitas võimalike lekete kohta ülemiselt korruselt: „Kui eeldada, et leke oli nt

teisel korrusel pesuruumis mingi seade või nt tõstetud põrandaga dušialus, siis kui oleks

valgunud korteri põranda alla ja teisel korrusel põrandal ei oleks kahjustusi, sest seal oli

remont tegemata (vannitoa põrand vene ajal tsementsegu), foto 6, siis isegi kui ta voolaks

teise korteri viimistluskihi alt ja laepaneeli pealt, siis enne tekiks niiskusejälg lakke

niiskusallika kohale lähemal kui kaugemal. Siis peaks olema näha läbivalgumise jälg korteri

nr H ripplae taga vannitoas“ (dtl 839). Küsimusele, mis on võimalus, millest esikus veeleke

võis tekkida, vastas V.J, et praegusel juhul ei oska tema põhjendada, kuidas oleks saanud

kõrgemate korruste leke esimese korruse esikusse ja vannituppa, sest kui vesi oleks tulnud

ülevalt, oleks seina- ja laeliited olnud ka märjad ja märgumise jäljed näha vannitoa laes, kuid

praegusel juhul selliseid asjaolusid aga ei olnud (dtl 840). S.L selgitas, et ta ei tuvastanud

vannitoa ripplae tagant kahjustusi (dtl 836) ning et „Ei tuvastanud vannitoas uut

sisenemiskohta. Klient väitis, et voolujäljed, aga kus see vesi tuli, ei oska öelda. Võis ka

ämber vett minna vannitoas ümber“ (dtl 835). Seega ei tuvastanud vannitoa piires leket

väljaspoolt korterit kumbki asjatundja, kuigi see oleks V.J selgituste järgi esimene koht, kust

ülemise korruse vannitoa veeõnnetuste puhul leke tekiks. Muid asjaolusid või viiteid, et

vannitoas oleks toimunud veeleke korterist välise mõjutuse tulemusel, kohtu ette toodud pole.

Tsiviilasi nr 2-22-16732

40.10. Plaatpõranda kahjustumine on samuti asjatundja arvamuses fikseeritud üksnes ühe

fotoga (foto 5), millest pole võimalik teha järeldust, et see pragu oli veekahjustusest ning et

plaatpõrand oli lahti. V.J selgitas, et: „On näha pragu, aga prao alguse koht on vale. Oleks ta

mingisugusest niiskusdeformatsioonist, siis oleks ta hakanud seina sisenurgast väljapoole

liikuma. Väljapoolt sissepoole viitab pigem mehaanilisele kahjustusele“ (dtl 837). S.L

selgitas, et ta kontrollis lahtiolekut koputamisega (dtl 835), kuid seda asjatundja arvamuses

fikseeritud pole. V.J selgitas, et saaks fikseerida nt selliselt, et golfi või pinksipalliga

põrgatada vastu plaate ja filmida, mis plaadid lahti on (dtl 838). Seda käesoleval juhul tehtud

pole. Samuti pole fotodelt nähtav ega ka muude vahenditega fikseeritud plaatpõranda

ebatasasust, mis põranda lahtioleku puhul oleks V.J sõnul eeldatav (dtl 838). Eeltoodust

tulenevalt ei saa kohus tuvastada, et plaatpõrand oleks saanud veekahjustusi.

40.11. Esiku parketi osas märkis asjatundja S.L kahjustuse põhjuse osas: „Koridorist, kust

vesi hakkas voolama, voolas kogu parketile“ (dtl 836). Esiku parketi kahjustuste osas on

asjatundja S.L-i asjatundja arvamuses üksnes kaks fotot (fotod 6 ja 7), mille põhjal ei ole

võimalik tuvastada kahjustute ulatust köögis ja elutoas ning millest need tekkida võisid.

Istungil selgitas S.L , et tegi fotosid põrandast rohkem, edastades need kohtule (dtl 819-823,

dtl 841-857). Kohtu hinnangul ei ole ka täiendavatest fotodest võimalik tuvastada, mis

ulatuses (st kas ka elutoas ja mis ulatuses täpselt elutoas) parkettpõrand kahjustatud oli. V.J

leidis, et parketi kahjustuste tõenäolisem põhjus on külmiku sulatusvee leke (mille asukoht

fikseeritud fotol 3), selgitades seda ka tunnistajana, kuid märkides, et terve elutoa parkett

arvatavasti külmiku lekkest kahjustatud ei saaks (dtl 838). Samas ei ole esitatud tõenditest

võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui suures ulatuses oli parkett kahjustatud. V.J on ka enda

asjatundja arvamuse p-s 3.7 märkinud, et: „Olukorras, kus vesi valgus väidetavalt korterite

vahelise seina poolt (esikust) peaks enim olema kahjustatud vahetult keraamiliste plaatide ja

parketi ülemineku piirkonna parkett“. S.L-i poolt täiendavalt esitatud fotost esiku ja köögi

põranda üleminekukohast nähtub, et parkett ei olnud eriliselt kahjustatud plaatide ja parketi

ülemineku piirkonnas (dtl 821-822), millest saab V.J hinnangul järeldada, et vesi ei tulnud

parketile esikust (dtl 838). Seega ei ole parkettpõranda kahjustumine köögis ja elutoas terves

ulatuses võimaliku esiku veelekke tõttu ka veenvalt kohtu ette toodud.

41. Kokkuvõtvalt oli S.L-i asjatundja arvamus lühisõnaline, järeldav ning üksikute

fotodega kahjustustest (sh nende ulatusest). Tervikuna ei olnud tehtud järeldused veenvad, sh

ei olnud fikseeritud fotode vaatesuundasid, esitatud korteri plaani, kasutanud vajalikke

meetmeid kahjustuste fikseerimiseks ja allika tuvastamiseks (värvitüübi kindlakstegemine,

augu tegemine välisukse kohal olevasse sillusesse, plaatpõranda kahjustuste (lahtitulemise)

fikseerimine videoga vm, parkettpõranda kahjustuste ulatuse fikseerimine selliselt, et oleks

arusaadav, mis kohast pilt on tehtud) ega tutvutud olukorraga ülemistel korrustel (mis ka

asjatundja enda sõnul oleks olnud vajalik läbijooksu allika kindlakstegemiseks, dtl 831).

Kohus selgitas nii selgituskirjades kui ka 06.12.2024. a istungil asjatundja arvamusega

seonduvaid küsitavusi, sh selgitades, et kõik fotod, mis poole hinnangul võivad olla asja

lahendamiseks olulised, tuleb esitada kohtule (protokoll al 02:29:40). Asjatundjate kui

tunnistajate ülekuulamisel ei veennud S.L-i selgitused kohut sellest, et asjatundja on jõudnud

põhjendatult veendumusele, et fikseeritud kahjustused on lähtunud mõjutusest, mis tulenesid

korterist väljas olevatest konstruktsioonidest ehk võimalikult kaasomandi eseme osast.

42. Täiendavalt on avaldaja esialgses avalduses väitnud, et ta avastas 02.05.2022 korteri

vannitoa ja esiku lae ja seintega liitekohtadest alla voolanud vee jälgi ning et 10 päeva pärast

reisilt naastes tuvastas ta vee kogunemise põrandale ja imbumise põrandavaipadesse ning et

parkett oli tursunud, plaadid lahti, parkett läbiligunenud (03.04.2023. a avalduse p 1.3, dtl

174). Eeltoodud selgitusest ei ole eluliselt usutav, et 02.05.2022 korteris avaldaja muid

veekahjustusi ei märganud peale veejälgede liitekohtadest. Arvestades kahjustusi, millele

Tsiviilasi nr 2-22-16732

avaldaja tugineb, sh terve korteri põranda kahjustumist ja ka vaipade märgumist, oleks need

pidanud olema märgatavad enne reisile minemist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et isik, olles

märganud enda korteris vee voolamist seintelt, läheks reisile ning jätaks tegemata või

korraldamata toimingud, et tekkinud kahju vähendada või fikseerida (nt pilte või videosi

teha). Tunnistaja I. T, kes hoidis avaldaja kassi, kui avaldaja oli reisil ning viibis sel ajal

korteriomandis igapäevaselt seetõttu, selgitas, et ta ei täheldanud avaldaja korteris

veekahjustusi (dtl 623-624). S.L , kes käis kahjustusi üle vaatamas, tõdes, et leke võis olla ka

määratlemata aja, sh mitu aastat varasem (dtl 830). Avaldaja on selgitanud, et ei taotle kahju

hüvitamist varasemalt tekkinud veekahju eest, vaid üksnes 2022. a aprillis-mais toimunud

veelekke eest. Avaldaja on selgitanud, et käis viimati korteris enne 2022. a maid 1-1,5 kuud

enne (dtl 502). Asjaolusid või tõendeid, et veekahjustusi oleks korteris ilmnenud varasemalt,

kohtu ette toodud pole. Tunnistaja I. T selgitas, et avaldaja oli talle helistanud ebakaines

olekus umbes päev või kaks pärast seda, kui ta võtmed tagastas, et kes hakkab talle maksma

(dtl 625). See on samuti vastuoluline, et kui avaldaja avastas veekahju enne reisile minekut,

siis mis põhjusel asus avaldaja pärast reisi I. Ti veekahjude tekkimises süüdistama, samal ajal

kui I. T kinnitas, et tema korteris veekahjusid ei näinud. Kohtu hinnangul on seega avaldaja

selgitused kahju avastamisest ning kahju tekkimisest eluliselt ebausutavad ega ole kooskõlas

asjas kogutud teiste tõenditega.

43. Üksnes veevoolujälgedest seintel ja uksesillusel ning muudest veekahjustustest

korteris ei saa järeldada, et vesi lähtus kaasomandi esemest ning tekitas avalduses viidatud

kahjud. Korteriühistu (ja selle kaudu teised korteriomanikud) ei vastuta igasuguse veekahju

eest, mis korteris on tekkinud. Avaldaja peab kohtusse pöördudes suutma tõendada, et kahju

põhjustanud mõjutus on lähtunud kaasomandi esemest. Avaldaja seda käesoleval juhul kohtu

hinnangul teinud ei ole. Kuivõrd avaldaja peab tõendama, et kahjulik mõjutus on lähtunud

kaasomandi esemest, kannab selle tõendamatuse riski avaldaja. Olukorras, kus avaldaja seda

ei tõenda, ei ole vajalik, et puudutatud isikud tõendaksid vastupidist, st et kahjustus tekkis

avaldaja korteri eriomandi piirest ja millest on veekahjustused korteris tekkinud. Samas on

mõlemad asjatundjad pidanud võimalikuks, et avaldaja viidatud jäljed seintel võivad tekkida

ka korterisisestest mõjutustest ning ka teiste kahjustuste osas leidis V.J, et need võivad olla

tekkinud korterisisestest mõjutustest.

44. Kuivõrd avaldaja ei ole kohtu hinnangu tõendanud kahju hüvitamise nõude esimest

eeldust korteriühistu vastu, ei kontrolli kohus teiste eelduste täidetavust, sh ei tuvasta

eeldustega seonduvaid asjaolusid ega anna hinnanguid asjaolude tõendamiseks esitatud ja

kogutud tõendite osas.

45. Kuivõrd kohus ei pidanud põhjendatuks kahju hüvitamise nõuet puudutatud isikute

vastu, ei ole põhjendatud ka avaldaja nõue asjatundja arvamuse tasu kui kahju

kindlakstegemise kulu hüvitamiseks (VÕS § 128 lg 3) ega ka viivisenõue (VÕS § 113 lg 1).

46. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada

määruskaebuse (TsMS § 617 lg 1). Kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata

jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi

kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata

või menetlusse võtmata (TsMS § 617 lg 2).

47. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma. Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

Tsiviilasi nr 2-22-16732

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Olukorras, kus avaldaja on esitanud rahalise kahju

hüvitamise nõude puudutatud isikute vastu, tuleb avaldajal kanda enda ja teiste

menetlusosaliste menetluskulud, kui nõuded jäävad rahuldamata. Ka loobutud nõude osas

jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus on leidnud, et hagist osaliselt loobumise

korral on kulujaotus otstarbekas määrata asja lõpplahendis, kulusid ei pea loobumise

vastuvõtmisel jaotama enne põhimenetluse lõppemist (RKTKm 3-2-1-80-13, p 66).

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus maakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Kohus hindab

kulude vajalikkust ja põhjendatust eraldi.

48. Kohus määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Kohus selgitab etteruttavalt (kuivõrd kohus on vahetult

enne lahendi tegemist menetluskulude nimekirjadega tutvunud), et puudutatud isiku II

menetluskulude nimekirjas on hetkeseisuga ebatäpsuseid, sh toimingu „Vastuse avalduse

09.08.24.a koostamine kohtule“ ajakulu ja maksumus ei vasta üksteisele, puudutatud isiku II

tabelis toodud summade kokkuliitmisel on tulemuseks oluliselt erinev summa kui puudutatud

isiku II märgitud 7912,50 eurot. Seega ei ole selgust, millises ulatuses kulude hüvitamist

puudutatud isik II soovib, mistõttu on vajalik määrata puudutatud isikule II tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks menetluskulude nimekirja osas. Kohus määrab tähtaja pärast käesoleva

määruse jõustumist (sh võimaliku kaebemenetluse läbimist). Menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)